Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Maret Altnurme
Määruse tegemise aeg ja koht
3. september 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1599
Haldusasi
XX riigi õigusabi taotlus
Menetlusosalised
Taotleja – XX
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26. augusti 2020. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26. augusti 2020. a määruse peale haldusasjas nr 3-20-1599.
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26. augusti 2020. määrus haldusasjas nr 3-20-1599 muutmata.
Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtu-menetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-20-1599 Lisaks ei anta RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohtumenetluses kehtivat uurimis- ja selgitamiskohustust arvestades pole põhjust arvata, et taotleja õigused võiksid jääda kaitseta üksnes asjaolu tõttu, et tal puuduvad õigusalased teadmised. Taotleja ei pea kahjunõudes viitama õigusnormidele ega asjakohasele kohtupraktikale. Piisab, kui ta toob välja asja lahendamiseks vajalikud faktilised asjaolud. Seda, milliste vangla toimingutega kahju tekitati ning milles taotlejale põhjustatud mittevaraline kahju täpsemalt seisneb, oskab taotleja ise ilma õigusabiteenuse osutajata selgitada. Kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt RÕS § 6 lg-le 1.
3-20-1599 puhul saab kahju tekkimise asjaolusid ja kahju olemust ning õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud negatiivseid tagajärgi kõige paremini ja vahetumalt selgitada haldusorganile ja kohtule kahju kannatanud isik ise. Selline selgitamine ei nõua isikult süvendatud õigusteadmisi. Halduskohtumenetluse üldpõhimõtteid arvestades ei saa halduskohtumenetluses üldjuhul pidada riigi õigusabi andmist vajalikuks pelgalt poolte formaalse võrdsuse tagamiseks, sest kohtul lasub juba seadusest tulenev kohustus tagada poolte sisuline võrdsus kohtumenetluses. Kohtul puudub põhjus kahelda selles, et taotluse esitaja on võimeline ise esitama vabaduse võtmise, tervise kahjustamise ja väärikuse alandamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise taotluse kohtueelses menetluses ja vajadusel pärast seda kohtumenetluses. Seejuures ei ole taotlejal kohustust taotluses (kaebuses) viidata õigusaktidele ega esitada õiguslikke seisukohti. Halduskohus on õigesti taotlejale selgitanud halduskohtumenetluses kehtivat uurimisprintsiipi ning HKMS § 2 lg-test 4–6 tulenevaid kohtu kohustusi. Eelneva tõttu on põhjendatud taotluse rahuldamata jätmisel tugineda ka RÕS § 7 lg 1 p-le 1.
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.