Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

tuleb Tallinna linnal kanda L-Man Capital OÜ arveldusarvele nr EE051010220279428225.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest otse Tallinna Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD

eurot OÜ-le L-Man Investments ja tasus selle OÜ L-Man Investments, OÜ LAHE Kinnisvara Hindamine arve nr 10823 summas 585 eurot OÜ-le L-Man Investments ja tasus selle OÜ LMan Investments, OÜ Xenus arve nr A1904 summas 2 640 eurot L-Man Capital OÜ-le ja tasus selle L-Man Capital OÜ, OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co arve nr 20191326 summas 4 089 eurot L-Man Capital OÜ-le, OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co arve nr 20191485 summas 1 863,20 eurot L-Man Capital OÜ-le, OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co arve nr 20191644 summas 188,50 eurot L-Man Capital OÜ-le, OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co arve nr 20192074 summas 246,50 eurot L-Man Capital OÜ-le, OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co arve nr 20200310 summas 232 eurot L-Man Capital OÜ-le ja OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co arve nr 20201512 summas 275,50 eurot L-Man Capital OÜ-le Lisaks sellele on tasunud kaebajate (v.a K. K. ja M. L.) eest kaebuselt riigilõivu Inga Invest OÜ. HKMS § 109 lg 11 järgi on kulud väljamõistetavad, kui on tekkinud tasumise kohustus ning lg 5 järgi, menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Vastustaja leiab, et tulenevalt nimetatud sätetest peaks arved olema esitatud kaebajatele või kolmandatel isikutel olema kaebajate ees kohustus tasuda kaebajatele osutatud teenuste eest ja kaebajatel olema kohustus hüvitada kolmandatele isikutele tehtud kulutused. Vastasel juhul ei saa lugeda käesoleval juhul kaebajatele menetluskulu tekkinuks. Vastustaja leiab, et kaebajate poolt kulude põhistamiseks esitatud selgituste, kuludokumentide ning menetluskulude nimekirja alusel ei ole eeltoodud asjaolusid võimalik kindlaks teha. Kui kohus leiab siiski, et kaebajatel on menetluskulu tekkinud, vaidleb vastustaja kaebajate menetluskuludele vastu leides, et need ei ole põhjendatud või on põhjendamatult suured. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Arvestades käesoleva menetluse kulgu, kaebajate poolt esitatud seisukohtade asjakohasust ja menetluse keerukust, leiab vastustaja, et kogu kaebajate poolt esitatud menetluskulude välja mõistmine ei ole põhjendatud. Kaebajad paluvad mõista vastustajalt välja menetluskulud kokku summas 11 281,48 eurot (koos käibemaksuga), mis koosneb õigusabikulust 6771,48 eurot ja kohtukuludest (riigilõiv, tõendite hankimisega seotud kulu) 4510 eurot. Vastustaja hinnangul on tegu ebaproportsionaalselt suure ja kindlasti mitte täies ulatuses vajaliku menetluskuluga, mille täies ulatuses väljamõistmist vastustajalt ei saa pidada põhjendatuks ja seda alljärgnevatel põhjustel. Esiteks, kaebajad on esitanud kuludokumente, mida ei saa seostada käimasoleva menetlusega. OÜ LAHE Kinnisvara Hindamine arvete nr 10804 ja 10823 kirjelduseks on märgitud „kinnisvaraalane konsultatsioon“, mistõttu pole arved seostatavad käesoleva menetlusega. Kaebajate poolt esitatud menetluskulude loetelu (kaebajate seisukoht vastustaja taotlusele menetluse lõpetamiseks ja menetluskulude nimekiri p 3.2) kohtukulude osa jrk nr 2 on viide sellele, et tegemist on kaebajate 1-9 kinnisvara väärtuse hinnanguga, mis aga ei tõenda, et arved on esitatud just selle teenuse eest. Seetõttu tuleks jätta need arvesse võtmata. Märkimist väärib ka asjaolu, et ühe teenuse eest oleks esitatud nagu kaks arvet ja arvete summa on 3 korda suurem võrreldes kaebajate K.K. ja M. L. poolt esitatud arvetega. Kui eelmises punktis nimetatud hinnangut kajastavaks dokumendiks lugeda kaebajate 1-9 kaebuse lisaks olevat eksperthinnangut nr 0706-19, siis leiab vastustaja, et tegemist on käesolevas asjas ebavajaliku tõendi ning seetõttu põhjendamatu kulutusega, kuivõrd käesolevas asjas ei esitatud eksperthinnangus hinnatud kinnistu väärtuse vähenemisega seotud kahjunõuet. Kaebajate 1-9 poolt esitatud kaebuse p 2.6. esitatud väite, et kahjustab ebamõistlikult kaebajate

õigusi (ja kaebajad oleks tulnud seetõttu kaasata haldusmenetlusse), põhjendamiseks oleks piisanud sellest, et kavandatud mast pidi püstitatama 11 m kaugusele Vana-Rannamõisa tee 8 piirist (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 11.10.2019 otsus kohtuasjas nr 3-15-2232, p 8.3). Kuna kaebajad K. K. ja M. L. ei esitanud käesolevas asjas kinnistu väärtuse vähenemisega seotud nõudeid, pole vajalikud ka nende poolt tehtud kulutused kinnisvara hindamisele ja need tuleks jätta hüvitamata. Vastustaja ei pea käesolevas asjas vajalikeks ning põhjendatuteks kaebajate kulutusi masti tervisemõju hindamiseks (kohtukulud jrk nr 3). Kuigi haldusorganil tuleb ehitusluba andes arvestada lisaks ehitisest endast lähtuvale mõjule ka selle kasutamisega kaasnevat mõju, võis vastustaja eeldada, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet väljastab sagedusloa üksnes juhul, kui sellega ei ohustata inimeste tervist ja keskkonda (vt ESS § 14 lg 1 p 2). Seega ei ole põhjendatud kaebuste väited, et mobiilsidemasti rajamine võib ohustada tervist (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 11.10.2019 otsus kohtuasjas nr 3-15-2232, p 8.1) ja vastavat väidet tõendavate kulutuste hüvitamine ei ole käesolevas asjas põhjendatud. Vastustaja hinnangul on kaebajate poolt esitatud õigusabikulud ülepaisutatud ning mitte täies ulatuses põhjendatud. Vastustajale nähtub kaebajate esitatud menetluskulude loetelust, et kaebuse koostamiseks on kulunud kokku 30 tundi ja 45 minutit. Vastustaja hinnangul ei ole selline ajakulu arvestades vaidluse sisu ning keerukust, kindlasti põhjendatud ega vajalik ja võttes arvesse, et M. L. ja K. K. kaebus sisaldab hulgaliselt juba teiste kaebajate kaebuses esitatud seisukohtade kordust. Põhjendatud ajakuluks selle dokumentide koostamisel võib seega pidada kokku umbes poolt esitatust. Kohtupraktikas kinnitamist leidnud seisukohtade kohaselt ei ole menetlusdokumentide analüüs, materjalidega tutvumine jms toimingud eraldiseisvatena hüvitatavad, vaid peavad seonduma mingi konkreetse väljundiga, milleks on reeglina kas kohtule esitatav menetlusdokument või kohtuistung. Nimetatu kehtib ka administratiivsete toimingute kohta (dokumentide lisamine toimikusse, toimiku täiendamine, menetlusdokumentide e-toimikust kättesaamine jms), mille puhul on kohtupraktikas eeldatud, et need sisalduvad advokaadi teenuse hinnas (vt Riigikohtu 13.04.2016 otsuse nr 3-3-1-51-15 p 15). Samuti ei kuulu põhjendatud menetluskulude hulka kuludokumendis eraldi välja toodud kliendiga suhtlemise toimingud (e-kirjad, toimingute ja kohtudokumentide selgitused). Õigusabikulude nimekirjast nähtub, et valdav osa kuludest on seotud arutelude ja kliendinõupidamiste, mitte menetlusdokumentide ja seisukohtade vormistamisega, mistõttu tuleks need jätta vastavas osas tähelepanuta ja lähtuda üksnes menetlusdokumentide koostamisele kulunud ajast.

lisamise eesmärk oli muuta seni kehtinud nõuet, et menetluskulude nimekirjas loetletud kulud pidid olema nimekirja esitamise hetkeks tasutud. See on välja toodud ka antud seadusemuudatuse eelnõu (496 SE) seletuskirja lk-l 18: „HKMS § 109 lg-s 11 muudetakse põhimõtet, mille kohaselt peavad menetluskulude väljamõistmiseks olema kulud reaalselt kantud. HKMS 103 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud on välja mõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus. Muudatus kergendab oluliselt menetluskulu kandja olukorda, sest isik saab ajatada kulude reaalset kandmist pikema aja peale ega pea menetluskulude väljamõistmiseks kohe kogu kulu tasuma. Puuduvad mõistlikud põhjused, mis õigustaks halduskohtumenetluses erisuse säilitamist võrreldes tsiviilkohtumenetlusega. Menetluskulu ei pea olema kohtulahendi tegemise ajaks reaalselt tasutud, piisab kulude tasumise kohustust tõendavate dokumentide esitamisest.“ Seega oli seadusandja tahe antud sättega kehtestada uus regulatsioon, et menetluskulude nimekirjas esitatud kulud ei pea olema nimekirja esitamiseks tasutud. See ei mõjutanud juba varasemalt kehtinud HKMS § 109 lg 5 sisu ega eesmärki. Samuti ei saa HKMS § 109 lg-t 11 tõlgendada koostoimes juba varasemalt kehtinud HKMS § 109 lg-ga 5 selliselt, et nende kahe sätte koostoimest tuleneb nõue, et HKMS § 109 lg-s 5 nimetatud olukorras, kus kulud on tasunud menetlusosalise eest muu isik, peab menetlusosalisel olema HKMS 109 lg 11 järgi kohustus need kulud hüvitada kulud tasunud muule isikule. See ei ole HKMS § 109 lg 11 sisu ega eesmärgiga kooskõlas, kuna antud sätte sisu ja eesmärk oli muuta regulatsiooni üksnes selliselt, et kulud ei pea enam olema tasutud, vaid peab olema tekkinud kulude kandmise kohustust. Juhul kui kulud on kandnud menetlusosalise eest muu isik, peabki temal olema tekkinud kulude kandmist kohustus. Antud sättest ei tulene, et kulude kandmise kohustus peab olema täiendavalt tekkinud ka menetlusosalisel, et hüvitada need kulud muule isikule. Vastupidine tõlgendus on ebaõige. Samuti ei tulene Riigikohtu halduskolleegiumi lahendist asjas nr 3-3-1-35-13, punktist 30 vastupidist tõlgendust. Seal viidatakse varasemalt kehtinud HKMS-i ajal kujunenud kohtupraktikale, kus HKMS § 109 lg 5 sisuga sätet ei kehtinud. Kuigi viidatud lahendis 3-3-135-13 oli kaebajal kohustus osa kulusid need tasunud isikule hüvitada, ei öeldud antud lahendis, et käesoleval ajal kehtiva HKMS § 109 lg 5 kohaldamise eelduseks on, et menetlusosalisel on tekkinud kulud tasunud muu isiku ees kohustus need talle hüvitada. Kaebajad toovad välja, et viimase aja ringkonnakohtu praktikas on peetud aktsepteeritavaks, et menetluskulud on tasunud kaebajate eest muu isik, ilma et kaebajad oleksid pidanud tõendama, et neil on kohustus need muule isikule hüvitada (vt Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2020 otsus asjas nr 3-18-2426, punkt 16). Eeltoodu kinnitab, et HKMS § 109 lg 5 kohaldamise eeldus ei ole, et menetlusosaline peab tõendama, et tal on tekkinud kohustus menetluskulud hüvitada need tasunud muule isikule. Jäädes kõige eeltoodu juurde, selgitavad kaebajad täiendavalt, et kaebajad I. L. ja A. L. ning menetluskulude algse tasumise kohustuse võtnud ja kulud kandnud Inga Invest OÜ, OÜ L-Man Investments ja L-Man Capital OÜ on kokku leppinud, et kaebajad I. L. ja A. L. hüvitavad need kulud nimetatud ühingutele. Selle kohta on nimetatud äriühingud esitanud kaebajatele I. L. ja A. L. arved (vt tl 151-153). Kaebajad ja A.L. on nende äriühingute osanikud ja juhatuse liikmed (vt tl 154-156p). Seega on tegemist seotud isikutega, mistõttu võib eeldada kokkulepet õigusabikulude osas (vt sellega seonduvalt näiteks 3-3-1-47-12, punkt 31). Kaebajate täiendavad selgitused seoses arveldusarvete numbritega. Kaebajad selgitavad täiendavalt, et paluvad riigilõivu tagastada ja määrata menetluskulude hüvitamise kohustuse järgmiselt: a. Riigilõiv 270 eurot, mis tasuti kaebajate 1 – 9 eest, palun tagastada riigilõivu tasunud isikule (vt kaebuse lisa 7): Inga Invest OÜ, registrikood 12599700, EE932200221060307739 (Swedbank).

b. Tõendite (eksperdihinnangud) kogumise kulu kaebajate 1 – 9 kaebuselt summas 3540 eurot järgmiselt: i. 900 eurot (kinnisvara hinnang, vt kaebuse lisa 10): OÜ L-Man Investments, registrikood 10860318, EE911010220066323012 (SEB) ii. 2640 eurot (tervisemõju hinnang, vt kaebuse lisa 8): registrikood 14722487, EE051010220279428225 (SEB) c. Õigusabikulud summas 6771,48 eurot järgmiselt: L-Man Capital OÜ, registrikood 14722487, EE051010220279428225 (SEB) d. Riigilõiv 30 eurot kaebajale K. K.: XXXXXXXXXXX (SEB) e. Riigilõiv 30 eurot kaebajale M. L.: XXXXXXXXXXX (Swedbank) f. Tõendi (eksperdihinnang) kogumise kulu summas 320 eurot kaebajale K. K.:

XXXXXXXXXXX (SEB)

g. Tõendi (eksperdihinnang) kogumise kulu summas 320 eurot kaebajale M. L.: XXXXXXXXXXX (Swedbank). Vastustaja vastuväited ei ole põhjendatud. Ebaõige on vastustaja esitatud väide, et kaebajate poolt esitatud OÜ LAHE Kinnisvara arved nr 10804 ja 10823 ei ole seotud käesoleva menetlusega. Antud arvetelt on näha, et need on esitatud vastavalt 19.08.2019 ja 26.08.2019. Kaebajad 1 – 9 esitatud kaebuse lisana 10 OÜ LAHE Kinnisvara koostatud eksperdihinnangu nr 0706-19, mis on allkirjastatud 27.08.2019. Sellest järelduvalt ei saa olla kahtlust, et arved esitati ja tasuti antud eksperdihinnangu koostamise eest. OÜ LAHE Kinnisvara on siiski arved hilisemalt parandanud selliselt, et antud arvetel on ka täpselt välja toodud, et tegemist on arvetega eksperdihinnangu nr 0706-19 eest (vt tl 157-158). Samuti, viidatud kinnisvara hinnang oli kallim kui kaebajate K. ja L. kinnisvara hinnangud seetõttu, et tegemist oli suurema kinnisasja ja individuaalelamuga (kaebajatel K. ja L. on korterid), mis põhjendab hinnangu suuremad maksumust, kuna hindamisega kaasnes suurem töömaht. Ühtlasi on alusetu vastustaja väide, et kõnealune eksperdihinnang oli ebavajalik tõend. Kaebajate üks peamiseid argumente oli, et mobiilsidemast mõjutab negatiivselt nende kinnisasjade väärtust ning eksperdiarvamus tõendab nimetatud asjaolu. See ei eelda, et kaebajad oleksid pidanud esitama käesolevas asjas kahjunõude. Samal põhjusel on alusetu ka samasisuline väide kaebajate K. K. ja M. L, osas. Ka nende kaebus ja selle puuduste kõrvaldamine tugines muuhulgas asjaolule, et mobiilsidemasti tõttu väheneb nende kinnisasjade väärtus. Samuti on alusetu vastuväide, et tervisemõju uuring ei olnud vajalik tõend. Üks kaebajate peamisi argumente põhines sellekohasel asjaolul ning seda asjaolu tõendasid kaebajad kaebuse lisana 8 esitatud eksperdiarvamusega. Lisaks, vastustaja viidatud 11.10.2019 lahend nr 3-15-2232 tehti pärast seda, kui kaebajad olid käesolevas asjas kaebuse esitanud (kaebus esitati 02.09.2020) ning ei saanud seetõttu viidatud lahendi sisu ette näha. Lisaks on alusetud vastustaja vastuväiteid õigusabikulude suuruse tõttu. Tegemist oli keskmiselt oluliselt keerukama ja mahukama asjaga, mis eeldas seetõttu ka keskmisest mahukama kaebuse koostamist ja sellele eelnevalt suuremas mahus materjalide läbitöötamist. Vastustaja kritiseeritud erinevad arutelude ja nõupidamiste vajaduse on olulises osas tekitanud vastustaja ise, kes enda tegevusega tekitas esmalt olukorra, kus kaebajatel oli esmalt vajadus õigusabi järele ja seejärel menetluse kestel vastustaja oluliselt venitas kaebusele vastamisega ning seejärel kaevatavate haldusaktide kehtetuks tunnistamisega, mis pikendas menetlust ja ühes sellega tekitas kaebajatele täiendava õigusabikulu kandmise vajaduse.

KOHTU PÕHJENDUSED

Eeltoodust tulenevalt tuleb vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista õigusabikulud kokku summas 26x145= 3770 eurot, millele lisandub käibemaks 20% so 754 eurot, mis on teeb kokku 4524 eurot.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.