Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. veebruar 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-18-2426
Haldusasi
OÜ Allikmetsa, CC ja YY kaebus Lääne-Harju Vallavolikogu 25. septembri 2018. a otsuse nr 121 osaliseks tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 1. oktoobri 2019. a otsus
Menetlusosalised
Kaebajad – OÜ Allikmetsa, CC ja YY, esindaja v.adv Kaarel Berg Vastustaja – Lääne-Harju vald, esindaja Eha Kõiv
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Allikmetsa, CC ja YY apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Rahuldada OÜ Allikmetsa, CC ja YY apellatsioonkaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 1. oktoobri 2019. a otsus haldusasjas nr 3-18-2426 ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada OÜ Allikmetsa, CC ja YY kaebus.
Tühistada Lääne-Harju Vallavolikogu 25. septembri 2018. a otsus nr 121 osas, milles sellega kinnitatud kohalike teede nimekiri endise Padise valla haldusterritooriumi osas hõlmab ka Piunse teed.
Mõista Lääne-Harju vallalt kaebajate esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulude katteks OÜ Allikmetsa (registrikood 12151187), CC (isikukood XXXXXXXXXXX) ja YY (isikukood XXXXXXXXXXX) kasuks välja kokku 2728,99 eurot (kaks tuhat seitsesada kakskümmend kaheksa eurot 99 senti).
Lääne-Harju valla menetluskulud jätta tema enda kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 9. märtsil 2020 ( lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse
3-18-2426 menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-18-2426 avaliku kasutuse näeb ette Padise valla üldplaneering. Vald on püüdnud sõlmida maaomanikega kokkulepet tee kasutamiseks ja sellekohane vaidlus on pooleli tsiviilasjas nr 2-17-12493. Vald ei välista siiski vajaduse korral edaspidi teele sundvalduse seadmist (vt Riigikohtu 09.06.2017 määrus nr 3-2-1-31-17). Otsuse tagasiulatuva kehtestamise tingis vajadus taastada teeregistrisse kantud teede alusdokument, kuid otsus jõustus siiski teatavakstegemisest. Otsus ei riku vaide esitajate õigusi, sest ei muuda Piunse tee kasutamist intensiivsemaks ega mõjuta vaide esitajate kinnistute kasutamist, vaid omab üksnes informatiivset tähendust.
3(8)
3-18-2426 samuti üldplaneeringus ettenähtud avalikult kasutatavate teedega. Seega ei kaasnenud otsusega mingit sisuliselt uut olukorda. Nõustuda ei saa väitega, et Piunse tee avaliku kasutuse järele puudub vajadus. Tegemist on ajaloolise avalikult kasutatava teega (KeÜS § 33 lg 3) ja selle avalik kasutus on nähtud ette juba 25.04.2002 kehtestatud Padise valla üldplaneeringus. Üldplaneeringus seatud avalik-õiguslikud kitsendused on aluseks nii teekaitsevööndile kui ka vajadusel isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimisele või sundavalduse seadmisele. Kuigi kaebajate väitel on tegemist tupikteega, näeb üldplaneering Piunse tee ette tervikteena, mis ühendab omavahel Alliklepa tee (tee nr 5620143) ja Harju-Risti–Riguldi–Võntküla kõrvalmaantee (tee nr 11230). Tee seisundit saab parandada ning võimaldada Alliklepa küla kinnistuomanikele juurdepääsu merele ja kallasrajale. Piunse tee ei ole nimekirja kandmisega muutunud kaebajate jaoks senisest koormavamaks, mistõttu ei riku see kaebajate õigusi. Otsus ei muuda nimekirjas loetletud teid avalikult kasutatavaks ega määratle teid nende kuuluvuse või kasutusõiguse järgi. Teede nimekirja otstarve on eelkõige anda tervikteedele nimi ja number ning siduda need teeregistri andmebaasiga, et võimaldada teid üksteisest eristada ja tuvastada. Kui Piunse tee eraomandis olevate lõikude omanikud ei soovi, et nende teel toimub avalik liiklus, on nad siiski kohustatud tagama tee läbitavuse (vt liiklusseaduse § 72 lg 5) ja vastutama tee ohutuse eest (EhS § 97 lg 1). Kuna Piunse teel asuvad vallale kuuluvad kinnistud, mille hoolduse peab tagama kohalik omavalitsus, on vastustaja kohalike teede nimekirja alusel hooldanud ka neid teelõike, mis ei ole eraldi määratud avalikuks kasutamiseks.
3-18-2426 kohalike teede võrgustikust ülevaate saamiseks ning edasiste etappide käigus välistatakse neist erateede lõigud, mille kohta saab kohalik omavalitsus esitada vaid piiratud andmed. Järelikult ei ole vastustaja soovinud kohalike teede nimekirja kinnitamisega meelevaldselt määratleda kaebajatele kuuluvat teed avalikult kasutatava teena. Nimekirja kinnitamine tagasiulatuvalt ei avalda kaebajate õigustele ebasoodsat tagasiulatuvat mõju, sest nimekiri kattub varasemaga. Teeregistri põhimääruse § 4 kohaselt on teeregistri andmetel informatiivne tähendus ning määruse eelnõu seletuskirjas on mh täpsustatud, et eratee teeregistrisse kandmine ei muuda selle õiguslikku staatust. Seega ei muutu teeregistrisse kantud eratee avalikult kasutatavaks teeks, avalikkusele ligipääsetavaks erateeks ega muuks teeks EhS tähenduses. Asjaolu, et otsuses on tuginetud ka EhS § 92 lg-le 7, on tingitud sellest, et vähemasti osaliselt on Piunse tee avalikult kasutatav (st vallale kuuluvates lõikudes). Sellest viitest ei saa aga järeldada, et vastustaja on soovinud määratleda Piunse teed avalikult kasutatava teena ka kaebajatele kuuluvates osades. Kokkuvõttes ei määratud kohalike teede nimekirja kinnitamisega Piunse teed kaebajatele kuuluvate teelõikude osas avalikult kasutatavaks teeks ning Piunse tee teeregistrisse kandmine ei eeldanud vastavat asjaõiguslikku kokkulepet, vaid tee registrisse kandmisel on informatiivne tähendus ja see lähtub terviktee põhimõttest. Vaidlustatud otsusega on kinnitatud vaid teede nimed ja numbrid ning teeregistrile ei ole Piunse tee kohta esitatud lubatust rohkem andmeid. Piunse tee tervikteena teeregistrisse kandmine ei riku kaebajate õigusi. Nimekirja kinnitamine kannab eesmärki saada ülevaade kohalike teede võrgustikust (mille osaks on vähemalt avalikult kasutatavates lõikudes ka Piunse tee) ning see on aluseks teedevõrgu edasisel täpsustamisel, mh eratee lõikude välistamiseks tervikteede hulgast.
3-18-2426 ning taotleda sellekohase kande tegemist teeregistrisse. Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2019 määruses (p 13) on samuti antud eelhinnang, et vastustaja ei ole praegusel juhul korraldanud kohast menetlust Piunse tee avalikku kasutusse määramiseks.
3-18-2426 kehtiv ja täitmiseks kohustuslik (st teealuse maa omanik peab järgima avalikult kasutatava tee puhul seadusest tulenevaid kitsendusi), sõltumata sellest, kas eratee kohalike teede nimekirja kandmise eeldused olid täidetud või mitte (st isegi juhul, kui puuduvad nii eratee kasutamist võimaldav piiratud asjaõigus kui ka volikogu otsus eratee avalikuks kasutamiseks määramise kohta – vt ka Riigikohtu 09.11.2016 otsus nr 3-3-1-57-16, p-d 14-15).
7(8)
3-18-2426 ning tühistab Lääne-Harju Vallavolikogu 25.09.2018 otsuse nr 121 Piunse teed puudutavas osas.
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.