Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
26.08.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-3098
Haldusasi
Wenger Arendus OÜ kaebus Tallinna linna kohustamiseks riikliku järelevalve läbiviimiseks 11.11.2024 ehitusteatisega nr 2411201/28202 lubatud ehitustegevuse suhtes ja Jõemäe tn 6 kinnistu omaniku poolt ehitusteatiseta kaebaja kinnistul läbiviidava ehitustegevuse suhtes
Menetlusosalised
Kaebaja – Wenger Arendus OÜ, esindaja vandeadvokaat Leon Glikman Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb Kolmas isik – X. X , esindajad vandeadvokaadid Virge Murak ja Ramil Pärdi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18.06.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Wenger Arendus OÜ ja X. X-i määruskaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Rahuldada Wenger Arendus OÜ määruskaebus osaliselt.
Jätta X. X-i määruskaebus rahuldamata.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 18.06.2025 määruse haldusasjas nr 3-24-3098 resolutsiooni p 2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista Tallinna linnalt Wenger Arendus OÜ kasuks välja menetluskulu 3145 (kolm tuhat ükssada nelikümmend viis) eurot. Muus osas jätta määruskaebus rahuldamata.
4.Mõista Tallinna linnalt Wenger Arendus OÜ kasuks välja määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulu 1049,20 (üks tuhat nelikümmend üheksa eurot ja 20 senti) eurot.
3-24-3098 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Wenger Arendus OÜ omandas 21.08.2020 Jõemäe tn 8, Tallinn kinnistu (katastritunnus 78403:313:0240). Kinnistu on koormatud 20.05.2011 reaalservituutide seadmise lepingu alusel veejuhtimisservituudiga Jõemäe tn 6 kinnistu kasuks.
2.Jõemäe tn 6 kinnistu omanik X. X esitas tsiviilasjas nr 2-24-15550 hagiavalduse Wenger Arendus OÜ vastu servituudilepingu täitmise ja kahjuhüvitise saamise nõudes.
3.X. X esitas 08.11.2024 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) ehitusteatise Jõemäe tn 8 kinnistule sademeveekanalisatsiooni püstitamiseks, mille peamine otstarve on kanalisatsioonitorustik. TLPA luges 11.11.2024 ehitusteatise nr 2411201/28202 teavitatuks.
4.Wenger Arendus OÜ esitas 12.11.2024 TLPA-le ehitusteatise nr 2411201/28202 peale vaide ning Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada ehitusteatise kehtivus või alternatiivselt keelata X. X-il ehitustegevus Jõemäe tn 8 kinnistul kuni vaidluse lõpliku lahendamiseni vaideotsusega või kohtulahendiga.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 20.11.2024 kohtumäärusega praeguses asjas Wenger Arendus OÜ esialgse õiguskaitse taotluse ja keelas ehitustegevuse Jõemäe tn 8, Tallinn kinnistul ehitusteatise nr 2411201/28202 alusel kuni vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata, või kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus, siis asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni.
6.Wenger Arendus OÜ esitas 25.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna kohustamiseks riikliku järelevalve läbiviimiseks 11.11.2024 ehitusteatisega nr 2411201/28202 lubatud ehitustegevuse suhtes ning tsiviilasjas nr 2-24-15550 maakohtu 18.10.2024 ja 22.10.2024 määruste alusel läbiviidava ehitusteatiseta ehitustegevuse suhtes. Koos kaebusega esitas kaebaja uue esialgse õiguskaitse taotluse, hoidmaks ära ehitusõiguseta ehitamist Jõemäe tn 6 kinnistu omaniku poolt.
7.Tallinna Halduskohus jättis 26.11.2024 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
8.X. X esitas 07.01.2025 halduskohtule taotluse 20.11.2024 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamiseks.
9.Tallinna Halduskohus tühistas 10.01.2025 määrusega 20.11.2024 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27.01.2025 määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.
10.Tallinna Halduskohus selgitas 02.05.2025 Tallinna linnale, et praeguses asjas on kaebaja väitnud ja halduskohus 20.11.2024 määruses jaatanud mitmeid olulisi minetusi ehitusteatise menetluse läbiviimisel. Kolmanda isiku 25.04.2025 avaldusest ilmneb, et kolmas isik on pöördunud vastustaja poole ehitusteatise menetluse uuendamiseks või muu toimingu tegemiseks, mis võimaldaks tal sadeveetoru taastada. Kujunenud on olukord, kus nii kaebaja kui ka kolmas isik on huvitatud ehitusteatise menetluse uuendamisest, seejuures on kolmas isik seda vastustajalt taotlenud. Vastustajal tuli kohtule teada anda enda seisukoht kolmanda 2(8)
3-24-3098 isiku menetluse uuendamise taotluse osas. Kui vastustaja otsustab ehitusteatise menetluse uuendada, võib kaebuse eesmärki arvestades esineda alus kohtumenetluse lõpetamiseks.
11.Wenger Arendus OÜ teatas 09.06.2025 halduskohtule, et vastustaja on uuendanud ehitusteatise menetluse, ning esitas taotluse haldusasja menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja palus menetluse lõpetamisel tagastada asjas tasutud riigilõiv 40 eurot ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulude katteks välja 7180 eurot.
12.X. X oli 13.06.2025 avalduses menetluse lõpetamisega nõus ning palus mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 12 816,10 eurot.
13.Tallinna linn palus 17.06.2025 seisukohas menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ning jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda või vastasel juhul oluliselt vähendada väljamõistetavaid menetluskulusid. Kaebaja ei ole kaebuses nõudnud vaidlusaluse ehitusteatise menetluse uuendamist, seda taotles kolmas isik. Menetlusosaliste vahel on toimunud kompromissläbirääkimised, mis vastustaja korraldatud kohtumisel kaebaja poolt osalenud isikute vaenulikkuse ja valmisoleku puudumise tõttu ebaõnnestusid. Lisaks on ilmne, et kaebaja kaebab ka uuendatud menetluse tulemuse peale, kui sama ehitusteatis pärast uuendatud menetluse läbiviimist uuesti teavitatuks loetakse. Kui kohus leiab, et taotlus vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks on õigustatud, tuleks menetluskulusid oluliselt vähendada. Kohtuvaidlus ei ole sisult keerukas, lisaks on kaebaja kohtumenetluses esitanud samu väiteid nagu vaides. Mõistlikuks ja põhjendatuks võiks pidada maksimaalselt kaebaja esindaja 10 töötundi. Lisaks on kaebaja 09.06.2025 menetlusdokumendis esindaja töötunnitasu võrdustatud advokatuuri liikme töötunnitasuga, kuigi kaebaja esindaja ei ole advokatuuri liige.
14.Tallinna Halduskohus lõpetas 18.06.2025 määrusega haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel (resolutsiooni p 1), mõistis vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuluna välja 1500 eurot ja jättis muus osas menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 2), ning tagastas kaebajale riigilõivu 60 eurot (resolutsiooni p 3). Ei saa välistada, et Wenger Arendus OÜ kaebuse esitamine mõjutas vastustaja otsust uuendada ehitusteatise menetlus. Isegi kui vastustaja lähtus menetluse uuendamisel eelkõige kolmanda isiku vastavast taotlusest, ei saa olla kohus veendunud, et samal ajal toimuv kohtumenetlus ei mänginud selle otsuse tegemisel rolli. Kujunenud olukorras tuleb lähtuda HKMS § 108 lg-s 6 sätestatud üldreeglist ja kaebaja menetluskulud vastustajalt välja mõista. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kaebaja esitas taotluse mõista välja halduskohtus toimunud menetlusega seotud esindajakulu 7180 eurot (ilma käibemaksuta), mis vastab kokku 42 tunnile esindaja tööle. Kaebaja taotletud menetluskulude kogu ulatuses vastustajalt väljamõistmine ei ole põhjendatud. Kohus arvestab nõutud menetluskulude vajalikkuse hindamisel muu hulgas asjaoluga, et kohtumenetluses saavutatud tulemus (s.o ehitusteatise menetluse uuendamine) on põhimõtteliselt sama, milleks kohus tegi menetlusosalistele ettepaneku juba 20.11.2024 määruses vaidemenetluse ajal esialgse õiguskaitse kohaldamisel. Kaebaja pöördus seepeale kohustamiskaebusega kohtu poole juba 25.11.2024 (s.o viis päeva pärast eelmärgitud määruse tegemist) ehk ajal, mil tema vaie oli vastustaja poolt alles läbivaatamisel. Vastustaja pidi seetõttu lõpetama vaidemenetluse põhjusel, et samas asjas on käimas kohtumenetlus. Seega ei olnud vastustajal võimalik 20.11.2024 määruses toodud põhjenduste valguses sisuliselt kaaluda vastavalt kohtu ettepanekule sammude astumist juba vaidemenetluses. Arvestades lisaks, et vastustaja on avaldanud kohtumenetluses valmisolekut lahendada vaidlus kompromissiga ning astus mõistliku aja jooksul selleks ka samme, pole välistatud, et enne kaebuse esitamist toimunud vaidemenetlus võinuks lõppeda ehitusteatise uuendamisega ning 3(8)
3-24-3098 kaebajal puudunuks vajadus kohtusse pöörduda (sh sellega seoses esindajakulusid kanda). Vastustaja selgitustest nähtuvalt 16.01.2025 toimunud kompromissläbirääkimised ebaõnnestusid kaebaja esindajate valmisoleku puudumise tõttu jõuda rahumeelselt osapooli rahuldava lahenduseni. Seega ei olnud ka kohtumenetluse kestel kujunenud olukorrale mõistliku ja kiire lahenduse leidmine ning seeläbi menetlusosalistele täiendavate menetluskulude tekkimise vältimine takistatud vastustaja või kolmanda isiku tegevuse tõttu, vaid see polnud võimalik ennekõike kaebaja tõttu. Arvestades eeltoodud asjaolusid, samuti asja mahtu ja keerukust ning menetluse käiku, saab vajalikeks ja põhjendatud kaebaja õigusabikuludeks lugeda 1500 eurot ilma käibemaksuta. Pärast määruse jõustumist kuulub kaebajale tagastamisele ka asjas tasutud riigilõiv, s.o kohtute infosüsteemi andmetel 60 eurot (HKMS § 104 lg 5 p 4). Kuna kolmas isik osaleb menetluses kaebaja vastaspoolel ning kaebajal ei ole menetluskulude kandmise kohustust, ei ole kolmanda isiku menetluskulusid võimalik kaebajalt välja mõista. Seega jäävad kolmanda isiku menetluskulud HKMS § 108 lg 8 alusel tema enda kanda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
15.Wenger Arendus OÜ palub 30.06.2025 määruskaebuses (ja 31.07.2025 seisukohas) tühistada Tallinna Halduskohtu 18.06.2025 määruse resolutsiooni p 2 osas, milles kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kaebaja palub teha asjas uus määrus, millega mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 7180 eurot. Kaebaja palub mõista vastustajalt välja kaebaja määruskaebusega seotud menetluskulud 1903,20 eurot ning jätta kolmanda isiku määruskaebusega seotud kulud vastustaja või kolmanda isiku kanda. Kohus ei ole analüüsinud kaebaja esitatud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Kulude põhjendatust tuleb hinnata (Riigikohtu 17.06.2021 määrus nr 3-19-1408, p 17). Hindamine eeldab kuluartiklite vaagimist. Vastasel juhul poleks võimalik tuvastada, milline kulu on põhjendatud ja milline ülepaisutatud. Kohus pole eristanud vajalikke ja mittevajalikke kulusid konkreetsete kulupositsioonide analüüsimise teel. Tegemist on olulise põhjendamiskohustuse rikkumisega. Kohtu mõttekäik pole jälgitav küsimuses, kust saadi just 1500 eurot 7180 euro asemel. Tööd olid mahukad ning deklareeritud 42 tundi on mõistlik. Vastustaja ja kolmas isik on kaebaja väidetele aktiivselt vastu vaielnud ja see tingis seisukohtade esitamise vajaduse. Kaebaja lepingulise esindaja tunnitasu on kohtupraktikas aktsepteeritav. Kohus pole leidnud, et see oleks ülemäärane. Kolmanda isiku tööaruandes on kajastatud 48,35 tundi ja kolmanda isiku lepingulise esindaja kulud (8505 eurot ilma käibemaksuta) olid suuremad. Halduskohtu määrus rajaneb ekslikel kaalutlustel. Määruse viide 20.11.2024 esialgse õiguskaitse määruses teostatud selgitamiskohustusele ei saa olla menetluskulu vähendamise alus. Kohus tuvastas 20.11.2024 määrusega, et ehitusteatis, mis võimaldab kaebaja kinnistule kanalisatsioonitorustiku rajamist kaebajat teavitamata ja ära kuulamata, rikub kaebaja õigusi. Kaebaja on kindlaks teinud, et tema kinnistul puudub sadeveekanalisatsiooni torustik. Esialgse õiguskaitse määruses ei ole esitatud soovitust vaidemenetlusega lõpuni minna, vaid on viidatud nii vaidemenetlusele kui ka kaebuse esitamise võimalusele. Kaevatava määruse etteheide kaebusega kohtu poole pöördumisest juba viis päeva pärast 20.11.2024 määruse tegemist pole põhjendatud. Vastutaja rikkus kaebaja õigusi ligi poole aasta jooksul. Kohtulikku menetluskulu ei muuda mittevajalikuks see, et sammude astumine vaidemenetluses oleks võinud viia tulemuseni. Vaidemenetlus ei olnud kohustuslik.
4(8)
3-24-3098 Määruse viited kompromissläbirääkimistele pole aluseks menetluskulude enamikus osas välja mõistmata jätmiseks. Kohus pole motiveerinud, miks ta leidis, et kiire kompromisslahendus ei leidnud aset kaebajast tulenevatel asjaoludel. Kohus tegi kompromissläbirääkimiste alustamise ettepaneku vastustajale, mitte kaebajale. Kaebaja on olnud valmis kompromisslahendusteks. Väär on kohtu seisukoht, et kompromissi ei sündinud kaebaja tegevuse tõttu.
16.X. X palub 03.2025 määruskaebuses tühistada osaliselt Tallinna Halduskohtu 18.06.2025 määruse resolutsiooni p 2 ja teha asjas uus määrus, millega mõista kaebajalt välja kolmanda isiku menetluskulud 12 816,10 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude jaotamisele tuleb rakendada HKMS § 108 lg-t 4, sest kaebaja ei ole saavutanud oma taotletud eesmärki (kaebuse eesmärk oli ehitusteatise tühistamine, mitte uuendamine) ning kohtumenetlust ei lõpetatud tulenevalt kaebusest ja kaebuses taotletust, vaid vastustaja uuendas menetluse tulenevalt kolmanda isiku taotlustest ja kohtu selgitustest.
17.Tallinna linn palub 01.08.2025 vastuses jätta Wenger Arendus OÜ määruskaebus rahuldamata ja määruskaebuse esitamisega seotud kulud kaebaja kanda. Halduskohtu määrus on põhjendatud. Kaebajat rahuldava tulemuseni ei ole asjas jõutud mitte kaebaja, vaid halduskohtu ning vastustaja pingutuste tulemusena leida pooli rahuldav ja kuidagigi lepitav lahendus. Asjakohaseks ja kvaliteetseks õigusnõustamiseks ei saa pidada vaenulikkuse ülesnäitamist ega vaenu õhutamist kaebaja esindaja poolt.
18.Wenger Arendus OÜ palub 31.07.2025 vastuses jätta X. X-i määruskaebus rahuldamata ja kolmanda isiku määruskaebusega seotud menetluskulud tema enda kanda. Menetluskulude jaotust kaebaja ja vastustaja vahel sai vaidlustada vaid vastustaja, kes pole seda teinud. Kolmanda isiku viited HKMS § 108 lg-le 4 on asjakohatud, kuna erinormina kuulub kohaldamisele HKMS § 108 lg 8. Väär on kolmanda isiku seisukoht, et kaebuse eesmärk polnud menetluse uuendamine. Kaebaja tugines menetlusse kaasamata jätmisele ja kohus nõustus 12.11.2024 määruses tema väidetega. Kolmanda isiku menetluskulud halduskohtus on ülepaisutatud. Kahe esindaja kulusid reeglina ei hüvitata. Vaidlus pole eriti keerukas. Enamus kolmanda isiku toiminguid olid mittevajalikud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Wenger Arendus OÜ määruskaebus
19.Wenger Arendus OÜ-l on halduskohtus esitatud arvete alusel tekkinud 7140 euro (ilma käibemaksuta) esindajakulude kandmise kohustus. Halduskohus on pidanud vajalikuks ja põhjendatud õigusabikulude suuruseks 1500 eurot. Wenger Arendus OÜ vaidlustab halduskohtu 18.06.2025 määruse resolutsiooni p-i 2 menetluskulude väljamõistmise ulatuse osas.
20.HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb arvestada eelkõige läbitöötamist vajavate materjalide mahukust, vaidlusaluste õigusküsimuste keerukust ning menetluse kestust (nt Riigikohtu 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, p 35). Kohtu põhjendustest peaks selguma, miks ei ole menetluskulud taotletud ulatuses vajalikud ja põhjendatud (nt Riigikohtu 02.05.2017 otsus nr 3-3-1-62-11, p 7). Vastasel juhul ei ole kõrgema astme kohtul võimalik kaalutlusreeglitest kinnipidamist sisuliselt kontrollida. Ringkonnakohtul on alust korrigeerida halduskohtu poolt väljamõistetud menetluskulusid 5(8)
3-24-3098 eeskätt juhul, kui väljamõistetud esindajatasu on ilmselgelt põhjendamatu või kui halduskohus on esindajatasu suuruse hindamisel jätnud mõne olulise teguri arvesse võtmata.
21.Üldjuhul ei ole asjakohane ega vajalik üksikasjalikult hinnata asjas esitatud menetlusdokumentide mahtu ja nende koostamiseks või muude toimingute tegemiseks kulutatud aega ega võrrelda erinevate menetlusosaliste esindajakulude suurust (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.11.2018 otsus nr 3-18-1570, p 17; 21.06.2018 otsus nr 3-18-752, p 19). Vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik. Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohiks olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 14.02.2025 otsus nr 3-22-203, p 26 ja seal viidatud kohtupraktika). Samamoodi ei ole reeglina määrav see, kui suur on õigusteenuse osutamise tunnihind, sest sellest ei sõltu iseenesest hinnang esindajakulude suuruse põhjendatusele tervikuna.
22.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebaja esindajakulusid ei olnud põhjendatud mõista vastustajalt välja täies mahus. Samas ei nõustu ringkonnakohus väljamõistetavate menetluskulude vähendamisel arvesse võetud selgitusega, et kohtumenetluses saavutatud tulemus on sama (s.o menetluse uuendamine), mille saavutamiseks tegi kohus ettepaneku 20.11.2024 esialgse õiguskaitse määruses. Kuna kohus lähtus menetluskulude jagamisel HKMS § 108 lg-s 6 sätestatud üldreeglist, ei ole põhjendus asjakohane. Lisaks on asja materjalidest nähtuvalt halduskohus 20.11.2024 määruses juhtinud vastustaja tähelepanu ehitusteatise menetluse minetustele ning teinud vastustajale ettepaneku menetluse uuendamiseks. Vaidemenetlus lõpetati 23.12.2024 (dtl 642). Vastustaja andis kavatsusest ehitusteatise menetlus uuendada kohtule teada alles 20.05.2025 (dtl 905). 25.11.2024 kohustamiskaebuse põhjendused seonduvad eelkõige etteheidetega ehitusteatise menetlusele ning kaebaja huviks oli eelkõige menetluse uuendamine. Seega ei saa kohustamiskaebusega juba 25.11.2024 kohtu poole pöördumist pidada ennatlikuks ega asjakohatuks. Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab olema ettenähtav (nt Riigikohtu 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p 32).
23.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja on menetluskulude kandmise kohustust seoses praeguse vaidluse lahendamisega nõuetekohaselt tõendanud (HKMS § 109 lg 1 1), kuid väljamõistetavat esindajatasu tuleb vähendada seetõttu, et esindaja poolt toimingutele kulutatud aeg (42 tundi) on ilmselgelt ülepaisutatud. Praegust kohtuasja ei ole põhjust pidada keskmisest keerukamaks ega läbitöötamist vajavate materjalide poolest mahukamaks. Kaebaja esitatud dokumentide iseloomu ja mahtu, asja keerukuse astet ning menetluse käiku arvestades on õigustoimingutele kulunud aeg vajalik ja põhjendatud 18,5 töötunni ulatuses. Kokkuvõtlikult saab menetluskulude taotlust esindajakulude osas pidada põhjendatuks halduskohtu poolt välja mõistetud 1500 eurole lisaks 1645 euro ulatuses. Seega tuleb kokku esindajakuluna kaebaja kasuks välja mõista 3145 eurot (ilma käibemaksuta).
24.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus Wenger Arendus OÜ määruskaebuse osaliselt. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu 18.06.2025 määruse resolutsiooni p-i 2 ja teeb selles osas uue määruse, millega mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 3145 eurot.
25.Kaebaja taotleb määruskaebemenetluse kulude hüvitamist summas 1903,20 (koos käibemaksuga). Toimingute ajakulu on arvete spetsifikatsioonide kohaselt kokku 7,8 tundi. Esindajakulu kandmise kohustus on õigusteenuse osutaja arvetega HKMS § 109 lg 1 1 nõuetekohaselt tõendatud. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja poolt määruskaebemenetluses kantud esindajakulud ei ole asja mahtu ja keerukust arvesse võttes (ringkonnakohtus on vaidlus menetluskulude hüvitamise jaotuse ja ulatuse osas) täies ulatuses põhjendatud ning 6(8)
3-24-3098 määruskaebuse ja kolmanda isiku määruskaebusele esitatud vastuse koostamiseks kulunud aeg on ülepaisutatud. Ringkonnakohus vähendab vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suurust selliselt, et mõistab kaebaja kasuks välja menetluskulu 1049,20 eurot (koos käibemaksuga), mis vastab esindaja 4,3 töötunnile (HKMS 108 lg 1, § 109 lg 6). X. X-i määruskaebus
26.Kolmas isik leiab määruskaebuses, et HKMS § 108 lg 6 alusel menetluskulude vastustaja kanda jätmine ei ole põhjendatud, sest kaebaja ei ole saavutanud kaebusega taotletud eesmärki ning menetluse lõpetamise tingisid kolmanda isiku ja kohtu selgitused vastustajale menetluse uuendamise vajaduse osas. Kolmas isik palub menetluskulude jaotamisel rakendada HKMS § 108 lg-t 4.
27.Halduskohus lõpetas vaidlustatud määruse resolutsiooni p-ga 1 haldusasja menetluse § 152 lg 1 p 4 alusel. Menetluse lõpetamist nimetatud alusel ei ole asjas vaidlustatud. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetamise korral üldjuhul menetluskulud vastustaja. Erandiks on olukord, kus vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Menetluskulude vastustaja kandmine ei oleks põhjendatud juhul, kui kohtumenetluse ajal kaebuse eesmärgi saavutamine ei olnud seotud kaebuse esitamisega.
28.Kaebuse esitamine ei pea olema tingimata ainus põhjus, miks vastustaja andis haldusakti või tegi toimingu, mis tingis menetluse lõpetamise. Samas eeldab HKMS § 108 lg 6 kohaldamine, et kaebuse esitamine kohtule oli määrav. Kui vastustaja tegevus võis olla ajendatud nii kaebuse esitamisest kui ka muudest asjaoludest, vabaneb vastustaja menetluskulude kandmise kohustusest vaid siis, kui kaebuse esitamise mõju tema tegevusele oli selgelt vähene ehk kui kohus saab olla veendunud, et vastutaja oleks samal viisil toiminud ka juhul, kui kaebust ei oleks esitatud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2024 määrus nr 323-2652, p 8). Halduskohus on 18.06.2025 määruses põhjendatult leidnud, et isegi kui vastustaja lähtus menetluse uuendamisel kolmanda isiku esitatud taotlusest, seonduvad kaebuse põhjendused suures osas etteheidetega ehitusteatise menetlusele ning kaebuse põhjendusi arvestades oli kaebaja huviks eelkõige ehitusteatise uus läbi vaatamine, sh tema kaasamine sellesse menetlusse ning tema õiguste ja põhjendatud huvidega arvestamine. Ringkonnakohus ei ole praegusel juhul veendunud, et vastustaja oleks menetluse uuendanud ka juhul, kui kohtukaebust ei oleks esitatud. Seega esineb menetluse lõpetamise tinginud menetluse uuendamise ja kaebuse esitamise vahel põhjuslik seos (nt Riigikohtu 10.01.2019 määrus nr 3-18-982, p 10). Sellises olukorras tuli kohaldada HKMS § 108 lg-s 6 sätestatud üldreeglit.
29.HKMS § 108 lg 8 kohaselt kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele ning kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kuna kolmas isik osaleb menetluses vastustaja poolel ja kaebajal ei ole menetluskulude kandmise kohustust, siis jättis halduskohus õigesti kolmanda isiku menetluskulud HKMS § 108 lg 8 alusel tema enda kanda.
30.Kuna kolmanda isiku määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlusega seotud kulud kolmanda isiku kanda (HKMS § 108 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) 7(8)
3-24-3098
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.