lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-1304/11

Majandushaldusõigus › Tervisekaitse ja toidujärelevalve

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 01.09.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-1304/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Majandushaldusõigus › Tervisekaitse ja toidujärelevalve
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
01.09.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1507
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 3, 4Esialgne õiguskaitseATSS § 3HKMS § 210Määruskaebuse lahendamineHKMS § 252 lg 4Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamineHKMS § 253 lg 1Esialgse õiguskaitse abinõu asendamine ja esialgse õiguskaitse tühistamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-20-1304/18Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja13.10.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk 01.09.2020, Tartu 3-20-1304

Haldusasi

Rehesmokehouse OÜ kaebus Veterinaar- ja Toiduameti 29.06.2020. a protokolliga nr 09-111-20/038 rakendatud sunniraha õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 05.08.2020. a määrus Veterinaar- ja Toiduameti määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja ‒ Rehesmokehouse OÜ Vastustaja ‒ Veterinaar- ja Toiduamet

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Rahuldada Veterinaar- ja Toiduameti määruskaebus osaliselt ja tühistada Tartu Halduskohtu 05.08.2020. a määrusega 30-ks päevaks kohaldatud esialgne õiguskaitse.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesolev määrus ei ole halduskohtumenetluse seadustiku § 252 lg-st 7 tulenevalt edasi kaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) hindas kontrolli käigus Rehesmokehouse OÜ toote Snäkk müügipakendil esitatud toidualase teabe vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1169/2011 sätestatud nõuetele. VTA 27.05.2020. a ettekirjutuse nr 09-111-20/016-1 kohaselt ei vastanud müügipakendid nõuetele. Ettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtajaks määrati 05.06.2020. VTA tegi ettekirjutuses Rehesmokehouse OÜ-le sunniraha rakendamise hoiatuse ning märkis, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha 1000 eurot asendustäitmise ja sunniraha seaduses (ATSS) ettenähtud korras.
2.VTA 29.06.2020. a protokolli nr 09-111-20/038 alusel rakendati kaebaja suhtes sunniraha 750 eurot, kuna 27.05.2020. a koostatud ettekirjutus nr 09-111-20/016-1 oli täitmata.

Sarnased lahendid

Majandushaldusõigus
  • 17.08.20263-26-2032/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.08.20263-25-560/36Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.08.20263-22-2368/31Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20263-26-1953/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-956/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-25-1049/13
3.
Rehesmokehouse OÜ esitas 09.07.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada, et sunniraha rakendamine vastustaja 29.06.2020. a protokolliga nr 09-111-20/038 on õigusvastane või alternatiivselt tühistada protokoll. Kaebus sisaldas esialgse õiguskaitse taotlust, milles kaebaja palus halduskohtul esialgse õiguskaitse korras asja lahendamiseni keelata VTA-l sunniraha rakendamise, sh sissenõudmise toimingute tegemise. Kaebaja põhjendas esialgse õiguskaitse taotlust vajadusega vältida kulusid olukorras, kus ettevõtte

rentaablus on niigi negatiivne. Sunniraha 750 eurot, millele võib lisanduda täitemenetluse tasu, on kaebajale ettevõtjana suureks kuluks, mida ta saaks kasutada hoopis äritegevuse rahavoogude positiivseks muutmiseks. Kui menetluses selgub, et sunniraha ei kuulu tasumisele, on ca 1000 eurot, mis on väikeettevõtja jaoks väga suur raha, alusetult täitemenetluses kinni olnud ja see vähendab ettevõtte võimet äritulu kasvatada.

4.Tartu Halduskohus otsustas 20.07.2020. a määrusega edastada kaebuse kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. Sama määrusega kohustas halduskohus vastustajat esitama seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohta 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates.
5.Tartu Halduskohus rahuldas 05.08.2020. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja keelas VTA-l kaebaja suhtes sunniraha rakendamise 30 päeva jooksul arvates 05.08.2020. Halduskohus vormistas määruse pealdisena esialgse õiguskaitse taotlust sisaldaval kaebusel. Halduskohus tugines halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg-le 4, mille kohaselt võib kohus kuni 30-päevaseks tähtajaks esialgset õiguskaitset kohaldada määrusega, mis ei sisalda põhjendusi.
6.Vastustaja esitas 21.08.2020 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 05.08.2020. a määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vastustaja leiab, et esialgse õiguskaitse taotlemise eesmärgiks ei saa olla kaebajale soodsa seisundi säilitamine (eirata EL määruste ja siseriiklike õigusaktide nõudeid), vaid see on ette nähtud pöördumatute või raskesti kõrvaldatavad tagajärgede ärahoidmiseks. Kaebajal puudub vajadus esialgseks õiguskaitseks, kaebuse eduväljavaated ei ole head ning avalik huvi tarbijate tervise kaitsmiseks kaalub selgelt üles kaebaja erahuvi vältida sunniraha tasumist ja selle sissenõudmist. Allergeenide kohta teabe esitamata jätmine võib ohustada inimese elu ja tervist. Olukorras, kus kaebaja ei ole ettekirjutust täitnud, ei ole inimeste tervise kahjustamine esialgse õiguskaitse kohaldamisel välistatud. Seega on avalikes huvides tagada, et vaidlustatud ettekirjutuse täitmise võimalus ei langeks ära või täitmine ei muutuks oluliselt keerukamaks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osas, milles vastustaja taotleb Tartu Halduskohtu 05.08.2020. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamist.
8.Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise eesmärk on tagada kaebaja õiguste kaitse põhiasja lahendamise ajaks. HKMS § 249 lg 3 järgi arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg 4 ls 1 näeb ette, et esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld, samuti esialgse õiguskaitse määruse alusel antud haldusakt kehtivad kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni.
9.HKMS § 252 lg 4 kohaselt võib kohus kuni 30-päevaseks tähtajaks esialgset õiguskaitset kohaldada määrusega, mis ei sisalda põhjendusi. Sellise määruse võib vormistada pealdisena esialgse õiguskaitse taotlusel või kohtuniku poolt digitaalallkirjastatud taotluse resolutsioonis. Kui menetlusosalised määrust ei vaidlusta, rakendub esialgne õiguskaitse kuni § 249 lg-s 4 sätestatud tähtpäevani. Kuna halduskohus kohaldas praegusel juhul esialgset õiguskaitset ilma sellekohaseid põhjendusi esitamata, ei ole ringkonnakohtule teada, millistest argumentidest halduskohus esialgse õiguskaitse kohaldamisel lähtus. Seetõttu saab ringkonnakohus tugineda

üksnes menetlusosaliste esitatud põhjendustele ja seisukohtadele. Ringkonnakohus märgib, et kuna nii kaebaja kui ka vastustaja on saanud esitada esialgse õiguskaitsega seoses oma seisukohad (kaebaja taotluse puuduste kõrvaldamisel ning vastustaja määruskaebuses), siis ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks küsida kaebaja arvamust esitatud määruskaebuse kohta.

10.Ringkonnakohus leiab, et HKMS § 252 lg 4 on mõeldud kohaldamiseks eeskätt olukorras, mis nõuab võimalikult kiiret reageerimist ning kus juba esialgse õiguskaitse kohaldamiseks põhjendustega määruse koostamiseks kuluv aeg võib kaasa tuua kahjulikke tagajärgi. Sellised olukorrad on üldjuhul siiski erandlikud. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et praeguses asjas vaidluse all olev olukord nõudis halduskohtu poolt põhjendusteta esialgse õiguskaitse kohaldamist HKMS § 252 lg 4 alusel. Arvestades VTA-le esialgse õiguskaitse taotlusele vastamiseks määratud tähtaja pikkust (15 päeva), ei viita ka halduskohtu enda tegevus sellele, et kohus oleks pidanud vajalikuks taotlus viivitamata lahendada.
11.Määruse tegemine põhjendusi esitamata on võimalik eelkõige olukorras, kus kohus nõustub kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse olemasoluga, ei pea teiste menetlusosaliste huve kaalukamaks ega kaebust ilmselgelt perspektiivituks (Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, 2013, lk 697). Esmalt peab kohus seega hindama esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus esineb juhul, kui selle kohaldamata jätmisel saabuvad kaebaja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kaebaja põhjendas esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et sunniraha tasumine oleks äriühingu majanduslikku olukorda (eelmise aasta kahjum 16 861 eurot) arvestades suur kulu ja sunniraha tasumise asemel saaks seda raha kasutada hoopis ettevõtte olukorra parandamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna need väited alust järeldada, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuksid kaebaja jaoks pöördumatud tagajärjed. Ka vaidluse asjaoludest ei nähtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Juhul, kui kaebaja peab sunniraha tasumist talle kui ettevõtjale koormavaks, on tal võimalik VTA ettekirjutust täites selliseid kulusid vältida. Sunniraha adressaadil on võimalik ettekirjutust täita ka täitemenetluse ajal. Kui haldusorgan saab pärast täitmisavalduse esitamist ja enne sunniraha sissenõudmist teada ettekirjutuse täitmisest, peab ta ATSS § 3 lg‐test 2 ja 3 tulenevalt esitama kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks (täitemenetluse seadustiku § 48 lg 1 p 1) (vt Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-31-15, p 17). Samuti on sunniraha adressaadil alusetu sunniraha sissenõudmise korral õigus nõuda haldusorganilt sunniraha tagastamist. Eeltoodut arvestades puudus ringkonnakohtu hinnangul kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus.
12.Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei esinenud kaebajal esialgse õiguskaitse vajadust, puudub vajadus analüüsida täiendavalt veel avalikku huvi ja kaebaja õigusi ning hinnata kaebuse perspektiive. Ringkonnakohus märgib siiski, et avaliku huvina on vaadeldav ka kaebajale tehtud ettekirjutuse täitmine. Kuivõrd kaebaja ei ole VTA ettekirjutust vaidlustanud, on tegemist kehtiva ettekirjutusega ja kaebajal on kohustus see täita. Sunniraha näol on tegemist kaebaja tegevusetuse tõttu rakendatud sunnivahendiga, mille eesmärgiks on saavutada ettekirjutuse täitmine. Soosida ei tuleks olukorda, kus esialgse õiguskaitse põhjendamatu kohaldamine sunniraha adressaadi taotluse alusel võimaldab kaebajal kehtiva ettekirjutuse täitmist veelgi edasi lükata.
13.HKMS § 253 lg 1 järgi võib kohus menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu ei olnud esialgse õiguskaitse kohaldamine 30 päevaks praegusel juhul põhjendatud ning see tuleb tühistada. Eeltoodust tulenevalt rahuldab

ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ja tühistab halduskohtu 05.08.2020. a määrusega kohaldatud 30-päevase esialgse õiguskaitse.

14.Vastustaja palub määruskaebuses teha ka uus määrus, millega jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kuna halduskohus kohaldas esialgset õiguskaitset 30-ks päevaks ja ilma põhjendusteta, siis praegusel juhul sai ringkonnakohus hinnata vaid seda, kas põhjendusi esitamata esialgse õiguskaitse kohaldamine oli põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei nõudnud käesolev asi halduskohtult kiiret reageerimist, mistõttu polnud vajalik põhjendusteta esialgse õiguskaitse kohaldamine HKMS § 252 lg 4 alusel. Ringkonnakohus ei hinda määruskaebuse lahendamisel seetõttu küsimust, kas esialgse õiguskaitse rakendamine oleks põhjendatud ka pikemaks ajaks kui 30 päeva, sest see väljuks praeguse määruskaebemenetluse piiridest.
15.Ringkonnakohus selgitab täiendavalt veel, et kui halduskohus kohaldab esialgset õiguskaitset HKMS § 252 lg 4 alusel, ei ole iseenesest vaja esitada määruskaebust ringkonnakohtule selleks, et ei järgneks nimetatud lõike viimases lauses toodud tagajärg (EÕK rakendumine kuni kohtuvaidluse lõpuni). Piisab ka sellest, kui esitada oma vastuväited ja taotlus määruse tühistamiseks EÕK 30-ks päevaks kohaldamise kohta määruse teinud halduskohtule, sest ka see on HKMS § 252 lg 4 mõttes käsitletav halduskohtu määruse vaidlustamisena ning sellisel juhul tuleb halduskohtul teha asjas esitatud EÕK taotluse osas sisuline ja põhjendustega määrus. Kuna käesoleval juhul vaidlustas VTA halduskohtu 05.08.2020. a määruse määruskaebuse esitamisega, hindas 30-päevase esialgse õiguskaitse kohaldamise aluste esinemist ringkonnakohus, lähtudes muuhulgas ka HKMS § 210 lg-st 1. Halduskohtu 05.08.2020. a määruse vaidlustamise tõttu kehtib nimetatud määrus HKMS § 249 lg-st 4 tulenevalt vaid 30 päeva ning halduskohtul tuleb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus uuesti põhjendatud määrusega lahendada, et otsustada, kas esialgse õiguskaitse pikendamine üle 30 päeva on õigustatud. Sealjuures võib halduskohus põhjendustega määruse tegemisel jõuda varasema otsustusega võrreldes teistsugusele tulemusele. Kuivõrd praegusel juhul on Tartu Halduskohtu 20.07.2020. a määruse resolutsiooni p 1 jõustunud ning haldusasi kohtualluvuse järgi seega üle antud Tallinna Halduskohtule, siis tuleb esialgse õiguskaitse taotluse kohta põhjendustega määrus teha Tallinna Halduskohtul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-25-145/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1071/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja