Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene ja Tanel Saar 19. august 2020, Tartu 3-19-1242 Sergei Mahhovi kaebus Viru Vangla 28. juuni 2018. a käskkirja nr 6-3/549-1 tühistamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks Sergei Mahhovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 11. mai 2020. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja Sergei Mahhov Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Sergei Mahhovi määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 11. mai 2020. a määrus osaliselt, menetlusabi taotluse osaliselt rahuldamata jätmise osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada menetlusabi taotlus tervikuna ja vabastada Sergei Mahhov riigilõivu tasumise kohustusest mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisel halduskohtule.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva möödumisel määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla määras 27. oktoobri 2017. a käskkirjaga nr 6-2/321-3 kinnipeetava Sergei Mahhovi tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, koristaja ametikohale, tähtajatult alates 27. märts 2017.
2.Viru Vangla otsustas 28. juuni 2018. a käskkirjaga nr 6-3/549-1 karistada S. Mahhovit
31.mail 2018, 1. juunil 2018 ja 5. juunil 2018 toime pandud rikkumiste eest kokku 27-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt ei allunud S. Mahhov nimetatud kuupäevadel vanglateenistuja korraldusele asuda tööle.
3.S. Mahhov esitas Tartu halduskohtule kaebuse Viru Vangla 27. oktoobri 2017. a käskkirja nr 6-2/321-3 ja 28. juuni 2018. a käskkirja nr 6-3/549-1 tühistamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja leiab, et ta paigutati kartserisse ebaseaduslikult ning sellega tekitati kahju tema tervisele. Seoses krooniliste haigustega võtab kaebaja ravimeid, mille kõrvalmõjud muudavad ta töövõimetuks 3-4 tunniks pärast ravimite manustamist. 2018 alguses diagnoositi kaebajal xxx ja ta pandi operatsiooni järjekorda. 3. juulil 2018 paigutati kaebaja kartserisse, kuid
9.juulil viidi haiglasse operatsioonile, misjärel paigutati ta tagasi kartserisse. Kaebaja palus anda kartserisse madrats, et ta saaks pikali heita, mispeale viidi ta kaheks päevaks vangla
haiglaosakonda ja seejärel paigutati taas kartserisse. Kaebaja pidi ise kandma oma asju ja voodivarustust, mis ei soodustanud tervisliku seisundi paranemist. Kaebajal oli raske viibida kartseris ilma võimaluseta pikali heita ja ta pidi võtma suures koguses valuvaigisteid. Selle tegevusega Viru Vangla tekitas kahju kaebaja tervisele ning takistas operatsioonist taastumist. Kaebaja soovib tema ebaseadusliku paigutamisega kartserisse hüvitist 2700 eurot ja seoses tervisele kahju tekitamisega hüvitist 3000 eurot. Kaebusega koos esitas kaebaja taotluse enda riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks seoses maksejõuetusega.
4.Tartu Halduskohus tagastas 18. veebruari 2020. a määrusega kaebuse Viru Vangla
27.oktoobri 2017. a käskkirja nr 6-2/321-3 tühistamiseks, kuna nimetatud käskkirja osas oli kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.
5.Tartu Halduskohus jättis 11. mai 2020. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks ja lõpetas menetluse Viru Vangla 28. juuni 2018. a käskkirja nr 63/549-1 tühistamise nõudes, rahuldas kaebaja menetlusabi taotluse osaliselt ja kohustas kaebajat tasuma kaebuse esitamisel riigilõivu 57 eurot viie päeva jooksul alates määruse vastava resolutsiooni punkti jõustumisest.
5.1.Määruse põhjenduste kohaselt ei ole kaebus Viru Vangla 28. juuni 2018. a käskkirja nr 63/549-1 tühistamiseks tähtaegne, kuna halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-s 2 sätestatud tähtajast esitati kaebus peaaegu 10 kuud hiljem. Kaebaja vaidlustas septembris 2019 kohtus vangla 28. juuni 2018. a käskkirja, kuid kaebus tagastati puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Kaebaja soov jätta tahtlikult kõrvaldamata puudused asjas nr 3-18-1835, et hiljem pöörduda uuesti kohtusse täiendatud kaebusega, ei saa nimetada objektiivseks ega subjektiivseks põhjuseks kaebetähtaja rikkumise osas.
5.2.Kuigi riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 12 alusel ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega seotud kahjunõude esitamise eest, ei ole põhjendatud viidatud sätet kohaldada kuna kaebaja tervisekaardi andmed ei kinnita kaebaja väidet tekitatud tervisekahju kohta. Kohus tutvus kaebaja tervisekaardi väljavõttega enne ja pärast 28. juuni 2018. a käskkirja alusel määratud distsiplinaarkaristuse kandmist ja nähtud andmed ei kajasta, et pärast distsiplinaarkaristuse kandmist tekkisid kaebajal terviseprobleemid, mille põhjuseks oleks just ravimite tarbimine.
5.3.Kaebaja hüvitamisnõude suuruseks on 5700 eurot. Menetlusabi taotluse esitas ta kohtule
26.juunil 2019. Kaebaja sissetulek perioodil 26. veebruar kuni 25. juuni 2019 oli 130 eurot ning keskmine kahekuine sissetulek sel perioodil 0 eurot, mistõttu kaebaja ei ole suuteline tasuma RLS § 60 lg 2 alusel riigilõivu 171 eurot.
5.4.Kohus ei pea kaebust tekitatud tervisekahju osas perspektiivikaks, kuna kaebaja tervisekaardis puuduvad andmed, et nii kartseris viibimise ajal kui ka peale seda oleks kaebaja terviseseisund halvenenud ja kaebajale oleks määratud ravimeid või suurendatud varem määratud ravimite koguseid. Eluliselt ei ole usutav, et umbes 20 päeva jooksul oleks kaebajal tekkinud tema tervisele püsiv negatiivne tagajärg.
5.5.Kuna kaebaja taotles talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses alusetult vabaduse võtmisega ja seoses ebainimliku kohtlemisega aga samuti tervisekahju hüvitamist, peab kohus põhjendatuks jagada kaebuse esitamise eest tasumisele kuuluv riigilõiv kolmeks ja rahuldada kaebaja menetlusabi taotlus osaliselt ehk 2/3 ulatuses. Kaebajal tuleb tasuda kaebuse esitamise eest riigilõivu 57 eurot.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määruse tühistamist riigilõivust vabastamata jätmise osas ja riigilõivu tasumise kohustusest täielikult vabastamist.
6.1.Määruskaebuses selgitab kaebaja, et Viru Vangla tekitas tema tervisele kahju sellega, et paigutas kaebaja pärast operatsiooni kartserisse, mille tingimused ei soodustanud kiiremat paranemist ning põhjustasid füüsilist valu ja ebamugavust. Kaebaja palus kohtul tähelepanu pöörata just kartseris viibitud ajale, mitte ajale enne või pärast seda, sest vangla võttis suure riski kui paigutas kaebaja pärast operatsiooni kartserisse. Sellistes tingimustes viibimine sundis kaebajat tarvitama suuri doose valuvaigisteid, kuid kaebaja ei ole pidanud silmas, et vangla selle tagajärjega tema tervisele kahju põhjustas. Õnneks kaebaja ei saanud parandamatut tervisekahju, kuid see ei õigusta vangla tegevust. Tüsistuste tekkimisel oleks olnud süüdi kaebaja, sest ei suhtunud vastutustundlikult reeglite täitmisesse operatsioonijärgsel perioodil.
6.2.Kaebaja kaebus koosnes kahest osast ning ei ole põhjendatud jagada seda kolmeks osaks. Esimene osa on seotud põhjendamatu kartserikaristusega, kuna vanglal ei olnud õigust xxx diagnoosiga kaebajat tööle määrata. Kaebaja ootas operatsiooni ja ei olnud ajutisest töövõimeline. Kaebuse teine osa on seotud ebainimliku kohtlemise ja tervisele kahju tekitamisega kartseris viibimise ajal. Kaebaja maksejõuetus on takistuseks kaebuse esitamisel kohtusse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele ning Tartu Halduskohtu 11. mai 2020. a määruse resolutsiooni p 2 tühistamisele.
8.Kaebaja heidab halduskohtule ette, et halduskohus vabastas kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest osaliselt. Kaebaja on enda sõnul maksejõuetu ning arvestades RLS § 22 lg 1 p-i 12 tuleks ta vabastada riigilõivu tasumise kohustusest täielikult. Kaebaja soovib mittevaralise kahju hüvitamist seoses põhjendamatu kartseris viibimisega ja ebainimliku kohtlemisega tekitatud tervisekahju eest.
9.RLS § 22 lg 1 p 12 sätestab, et riigilõivu ei võeta kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. Halduskohus viitas eeltoodud sättele, kuid leidis, et sellel õiguslikul alusel ei ole põhjendatud vabastada kaebajat riigilõivu tasumise kohustusest. Halduskohus leidis, et kaebaja väidetud tervisekahju tekkimise kinnituseks puuduvad tõendid ning väheintensiivse riive korral ei ole riigilõivust vabastamine põhjendatud.
10.Tulenevalt HKMS § 41 lg 1 ls-st 1 halduskohtumenetluses määravad vaidluse eseme kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kaebuse aluseks põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse. Praeguses asjas nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist muu hulgas seoses sellega, et pärast xxxoperatsiooni paigutati ta koheselt kartserisse, saadeti seejärel küll vangla haiglaosakonda, kuid kaks päeva hiljem paigutati uuesti kartserisse. Kaebaja märgib kaebuses, et on veendunud, et see ei olnud soodne tema tervisele, ta oli sunnitud võtma erinevaid valuvaigisteid ning sellega vangla tekitas kahju kaebaja tervisele ja takistas operatsioonist taastumist. Seega kvalifitseerib kaebaja vastustajale etteheidetava tegevuse mõju enda tervise kahjustamiseks. Tuginedes Riigikohtu 12. mai 2010. a määruse nr 3-3-1-12-10 p-le 9 on mõistetav, et RLS § 22 lg 1 p-s 12 sätestatud riigilõivuvabastus ei ole tingimusteta ja piiramatu kui kaebaja ei ole kaebuses kehavigastust üldse põhjendanud. Kaebaja kirjeldatud asjaolusid ei saa lugeda sisutühjadeks väideteks eesmärgiga, et kaebusele laieneks lõivuvabastus. Samas tuleb kohtul siiski anda õiguslik hinnang sellele, kas kaebuse alusena esile toodu on suunatud just selle õigushüve kahjustamisele, mida kaebaja väidab. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuigi kaebaja väidab tervisekahju, ei ole ta kaebuses esile toonud asjaolusid, millest ilmneks tema tervise kahjustamine. Kaebusest ilmneb, et pärast operatsiooni kartseris viibimine põhjustas kaebajale valu ja ebamugavust, kuid kaebaja ei ole nimetanud, et kartseris viibimine oleks haigusliku seisundi või kehavigastuse kaudu või muul viisil toonud kaasa kahjuliku tagajärje kaebaja tervisele. Valu ja ebamugavus, mis on seotud kartseris viibimisega,
arvestades kaebaja olukorda, võib riivata kaebaja õigust inimväärsele kohtlemisele, kuid iseseisvalt ei ole tegemist veel tervise kahjustamisega.
11.Ringkonnakohus ei jaga aga halduskohtu arusaama, et kaebust tuleb selles osas pidada perspektiivituks, kuna kaebaja tervisekaardist ei nähtu täiendavate terviseprobleemide tekkimine. Valu põhjustamise väite paikapidamatuses ei saa veenduda üksnes selle kaudu, et kaebajal operatsiooniga seotud tüsistusi või täiendavaid terviseprobleeme ei tekkinud. Ringkonnakohtu arusaamise kohaselt ei saa kaebuse asjaoludel välistada kaebajale ülemäärase valu põhjustamist ega seega ka kaebuse eduväljavadet. Seetõttu ei esine ka selles osas takistust kaebajale menetlusabi andmiseks.
12.Kaebaja esitas menetlusabi taotluse halduskohtule koos kaebusega 26. juunil 2019. Halduskohus arvutas kaebaja keskmise sissetuleku kahe kuu kohta õigesti perioodi 26. veebruar 2019 kuni 25. juuni 2019 osas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu arvutustega ja järeldusega, et kaebaja ei ole suuteline tasuma kaebuse esitamisel riigilõivu, kuna tema keskmine sissetulek viidatud perioodil oli miinusmärgiga.
13.Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et kaebaja tuleb kaebuse osas tervikuna vabastada riigilõivu tasumise kohustusest seoses maksejõuetusega. Ringkonnakohus saadab haldusasja tagasi halduskohtule menetlusse võtmiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.