lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-1461/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 19.08.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-1461/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.08.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1006
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-1461

Määruse kuupäev

19. august 2020

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

M.M. (M.) kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks tagada abilise teenuse kasutamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada M.M. kaebus.
2.Vabastada M.M. riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
3.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte M.M.le ja Viru Vanglale.

ASJAOLUD

1.M.M. esitas 5. augustil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada, et vangla tegevus kaebaja abita jätmisel on inimväärikust alandav, kohustada Viru Vanglat võimaldama kaebajale abilise teenuse kasutamine ning rakendada esialgset õiguskaitset. Kaebuse kohaselt on kaebajale tulenevalt tema tervislikust seisundist määratud abiline teatud toimingute tegemiseks, kuid alates 29. juulist 2020 keelati kaebaja abilisel kaebajat abistada. Igapäevaste toimingute tegemine, sh enese ja kambri hügieeni eest hoolitsemine, põhjustab kaebajale karkude ja piiratud liikumisvõime tõttu raskusi ja valu. Kaebaja viitab inimväärikuse alandamisele. Kaebaja kinnitusel vaidlustas ta vangla tegevuse 5. augustil 2020. M. M. palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.M. M. esitas 12. augustil 2020 avalduse täiendavate selgitustega ja vangla poolt väljastatud tõenditega kaebaja tervisliku seisundi kohta. Kaebaja kinnitusel vajab ta jätkuvalt isiklikku abistajat põranda ja jalgade pesemisel, treppidest käimisel ja jalutuskäigu ajal.
3.Viru Vangla palus 17. augusti 2020. a vastuses kohtunõudele jätta esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata või rahuldamata. Kaebaja esitas 5. augustil 2020 vanglale vaide abilise võimaldamiseks. Vangla hinnangul on esialgse õiguskaitse taotlus formaalselt lubatav, kuid kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.

3-20-1461 Vangla on seisukohal, et kaebaja terviseprobleemid ei ole sellised, et ta ei saaks iseseisvalt igapäevatoimingutega hakkama. Vangla palub arvestada haldusasjas nr 3-20-816 esitatud tõenditega, millest nähtub kaebaja võimekus liikuda ilma abivahenditeta, mh jalutuskäigul ja treppidel. Vanglaametnikud on ka hilisemalt tuvastanud, et kaebaja ei kasuta abivahendeid olukorras, kus tema liikumine ei ole videojälgitav. Seega ei ole kaebajal püsivalt kõiki neid liikumis- ja liigutamispiiranguid, mida ta väidab endal olevat. Vangla edastas kohtule väljavõtte vangiregistrist, millest nähtub vangla arsti 25. juuli 2020. a sissekanne M. M. kohta: „Otsus: Hooldajat ega karke ei vaja. Kommentaar: terviseseisund ei eelda hooldajat ega karkude kasutamist.“

KOHTU SEISUKOHT

4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lõike 4 teine lause sätestab, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. M. M. palus tuvastada, et vangla tegevus kaebaja abita jätmisel on inimväärikust alandav ning kohustada Viru Vanglat võimaldama kaebajale abilise teenuse kasutamine. Kohus selgitab, et eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine ei oleks praegusel juhul lubatav, sest kaebaja õiguste kaitseks tõhusam on kohustamisnõude esitamine (HKMS § 45 lõige 2), mistõttu tuvastamisnõue kuuluks tagastamisele kaebeõiguse puudumise põhjendusel (HKMS § 121 lõike 2 punkt 1). Ühtlasi on tuvastamisnõue hõlmatud kohustamisnõudega. Seetõttu kohus mõistab, et kaebaja on soovinud esitada üksnes kohustamiskaebuse abilise teenuse kasutamise võimaldamiseks.
5.Kohustamisnõude saab halduskohtule esitada üksnes juhul, kui kinnipeetav on eelnevalt vanglas läbinud kohustusliku vaidemenetluse (vangistusseaduse (VangS) § 11 lõige 5). Vangla vastusest nähtub, et kaebaja esitas vaide abilise võimaldamiseks 5. augustil 2020 ning vaideotsust veel tehtud ei ole. Vanglal on vaide lahendamiseks aega 30 päeva (VangS § 11 lõige 7). Seega ei ole möödunud ka vaide lahendamiseks ette nähtud tähtaeg. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal on kohustamiskaebuse esitamiseks kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Kaebaja on pöördunud kohtusse ennatlikult.
6.HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel.
7.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
8.M. M. esitas menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus vabastab taotleja riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel (HKMS § 110 lõike 1 punkt 1).
9.HKMS § 249 lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab sarnaselt, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal. M. M. esitas 5. augustil 2020 Viru Vanglale vaide abilise võimaldamiseks. Vaidemenetlus on pooleli ning vastav esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav.

3-20-1461

10.Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks peab taotlejal olema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
11.Taotleja väitel põhjustab esialgse õiguskaitse rakendamata jätmine talle raskusi ja valu ning seab ohtu tema hügieeni ja inimväärikuse.
12.Kohus märgib, et vangla on viidanud haldusasjas nr 3-20-816 esitatud tõenditele, kuid kohtu hinnangul puudub vajadus neid praeguse asja juurde võtta, kuna kohus ei hinda abivahendite kasutamise vajadust. M. M. on ka ise kinnitanud, et vastavalt arsti korraldusele püüab ta võimalusel liikuda osa aega päevas ilma abivahenditeta, et treenida kerelihaseid (digitoimiku lk 59).
13.Kohtu hinnangul ei esine taotlejal esialgse õiguskaitse vajadust. Teisisõnu ei ole taotleja ära näidanud, et see, kui talle ei võimaldata isiklikku abistajat, põhjustaks talle pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Taotleja tugineb vananenud andmetele, et ta vajab isiklikku abistajat igapäevatoimingute sooritamisel tulenevalt tervislikust seisundist – selle kinnituseks on taotleja esitanud kohtule mitmeid arstitõendeid alates 2015. kuni 2018. aastani. Vangla arsti 25. juuli 2020. a sissekandest nähtub, et tema hinnangul puudub taotlejal vajadus hooldaja ja karkude kasutamiseks. Kohus lähtub kõige värskemast erialaspetsialisti hinnangust, et taotlejal ei esine meditsiinilist vajadust hooldaja teenuse kasutamiseks. Kohus mõistab, et ealised ja tervislikud eripärad võivad tingida teatud toimingute sooritamisel ebamugavust ja raskusi, kuid üksnes taotleja subjektiivne hinnang ja soov ei saa olla aluseks isikliku abistaja teenuse osutamisele. Isikliku abistaja määramisel ei ole tegemist mugavusteenusega. Kõrvalise abi vajadus ja selle määr sõltub eelkõige isiku terviseseisundist. Kuna vangla arst on 25. juuli 2020. a otsusega tuvastanud, et taotleja saab igapäevatoimingud sooritatud ilma abistajata, siis ei pea kohus tõenäoliseks, et taotleja ei suuda vajalikul määral enese ja kambri hügieeni tagada. Kohtu hinnangul ei saa isikliku abistaja puudumine põhjustada taotlejale pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi, mida peaks vältima esialgse õiguskaitse korras.
14.Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium