Denes Ivanovi kaebus varalise kahju hüvitamiseks 38,50 eurot seoses raadio „Philips“ kadumisega.
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
Menetlusosalised
Kaebaja - Denes Ivanov Vastustaja - Tartu Vangla, esindaja Kristo Kulo
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebaja rahuldamata.
taotlus
tõendite
kogumiseks
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud välja mõistmata. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
4.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 18.09.2020. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
5.Kaebajal on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 12).
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Denes Ivanov (edaspidi kaebaja) esitas 29.05.2019 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (reg nr 1-13/125-1, tl 15). Kaebajal on isiklike asjade laost kaduma läinud raadio „Philips“, millega on Tartu Vangla tekitanud varalise kahju. Kaebaja nõudis kahju hüvitamist 38,50 eurot. Tartu Vangla jättis 24.07.2019.a otsusega (reg nr 1-13/125-2, tl 2) kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, kuna kaebajal ei olnud isiklike asjade laos raadiot „Philips“. Vangla ei ole kaebajale kahju tekitanud.
2.Kaebaja esitas 18.08.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse varalise kahju hüvitamiseks 38,50 eurot seoses raadio „Philips“ kadumisega isiklike asjade laost. Menetluse käigus esitas kaebaja täiendavaid avaldusi.
Kaebajal oli 2018. a maikuus vanglasse saabudes kaasas kaks raadiot – „Philips“ ja kellraadio „Sonic“. Kaebaja taotles 2018. a mais kambrisse raadiot „Philips“, hiljem palus vahetada selle kellraadio vastu. Raadio „Philips“ paigutati lattu ja kaebajale väljastati kellraadio „Sonic“. Kui kaebaja taotles raadio „Philips“ laost väljaandmist, siis selgus, et raadio on kaduma läinud. Seepeale taotles kaebaja isiklike asjade kontrollimist ja nimekirja lattu paigutatud asjadest. Nimekirjast nähtus, et kaebajal on kambris televiisor „Samsung“ ja kaks kõnealust raadiot, kuigi televiisori lõhkus kaebaja mitu kuud tagasi, kahte raadiot korraga kambris olla ei tohi ja isiklik raadio on nüüdseks üldse keelatud. See näitab, et vangla ei pea arvestust isikute vara ja nende asukoha kohta korrektselt. Vangla peab kinnipeetava asju säilitama ja nende üle arvestust pidama nii, et need säiliksid. Kaebaja taotleb varalise kahju hüvitamist. Kaebaja ei nõustu vanglaga, et 10.04.2019 on ära võetud talle kuulunud raadio jupid. Lõhutud raadio „Muse“ kuulus kaebaja kambrikaaslasele S. Vellamäele. Kaebaja palus vanglal edastada S. Vellamäe isiklikke asju puudutavaid dokumente. Kaebaja soovis nendega tõendada, et lõhutud raadio tükid kuulusid kambrikaaslasele. Reeglite kohaselt ei tohi kinnipeetaval kambris olla kahte ühesugust elektriseadet, seega ei väljastata enne teist seadet, kui varem kambris olnud seade on ära antud. Kaebaja ei teinud märget kambrist raadio äraandmise kohta, kuna vanglaametnik ei palunud seda teha. Kaebaja kirjutab alla nii, nagu ametnik ütleb. Kui ese maha kantakse, siis koostatakse selle kohta akt, nagu tehti kaebaja välja vahetatud antennikaabliga. Raadiote mahakandmise kohta isiklike asjade nimekirjas märkeid ei ole.
3.Vastustaja palus 04.11.2020. a vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja saabus vanglasse kahe raadioga. 17.05.2018 taotles kaebaja raadiot „Philips“ kambrisse ja sai selle 12.06.2018 (tl 16). 16.08.2018 taotles kaebaja kambrisse raadiot „Sonic“ ja kaht patareid, kaebaja sai esemed 04.09.2018 (tl 17). Kuigi viimases taotluses taotles kaebaja raadio „Philips“ lattu paigutamist, on inspektor-kontaktisik selgitanud (tl 18), et kaebaja ei ole raadiot lattu paigutamiseks üle andnud. Kaebaja soov raadio „Philips“ üle anda oli tehtud erinevalt tavapärasest, elektriseadme kasutamise taotlusele, ja võis jääda tähelepanuta. Kui raadio oleks üle antud, oleks avaldusel ka vastavasisuline märge. Tavapäraselt kinnitavad kinnipeetav ja ametnik, et ese on üle antud ja vastu võetud. Vastustaja hinnangul on puuduvate märgetega tõendatud, et kaebaja ei ole raadiot vanglale üle andnud ning vangla ei ole seda vastu võtnud. Toimingu sooritamist ei ole kaebaja tõendanud. Kaebaja ei ole ka avaldanud, kellele ta raadio väidetavalt üle andis. Kui kinnipeetav annab eseme lattu, tehakse vastav märge ka isiklike asjade nimekirjas. Sellist märget tehtud ei ole. 16.09.2019 on tehtud märge, et kambri kontrolli käigus ei leitud kaebaja kambris ühtegi raadiot (tl 19). Ka raadio „Sonic“ on kaebaja kambrist n.ö kadunud, kuigi nimekirja järgi peaks seal olema. Vangla hinnangul on kaebaja raadio „Philips“ ära lõhkunud, seda kinnitab 10.04.2019 ettekanne lõhutud raadio jäänuste äravõtmise kohta (tl 20). Vastustaja märkis, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid kahju suuruse tõendamiseks. Kaebaja nimetatud hinnaga on kaubanduses müügil uued raadiod, kuid kaebaja raadio on vähemalt kahe aasta vanune ja kasutatud ning tema väärtus ei saa olla võrdne uuega. Kohtu seisukoht
4.Kaebaja soovis, et vangla esitaks erinevaid dokumente seonduvalt S. Vellamäe isiklike esemetega (tl 29). Kohus käsitleb kaebaja avaldust taotlusena tõendite kogumiseks.
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kohus jätab kaebaja taotluse rahuldamata. Vaidluse lahendamisel ei oma määravat tähtsust see, kas raadio, mille tükid leiti kaebaja kambrist, kuulus kaebajale või tema kambrikaaslasele. Praeguses vaidluses ei tule lahendada küsimust, mis kaebaja raadiost on saanud, sh kas see võib olla lõhutud. Oluline on, kas kaebaja on raadio isiklike asjade lattu paigutamiseks vastustajale üle andnud ja kas vastustaja on hoiukohustust rikkunud. Kaebaja nimetas ka 11.10.2018.a taotlust nr 6-29/1716-1, kuid kaebaja avalduste ja isiklike asjade nimekirja (tl 33) põhjal puudutas see taotlus antennikaablit ja ei puutu praegu asjasse.
5.Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 1 ja 3 kohaselt võtab vanglateenistus kinnipeetavaga kaasas olevad isiklikud asjad hoiule, hoiule võetavate asjade hoidmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 61 lg 1 alusel paigutatakse kinnipeetava isiklikud asjad lattu hoiule või antakse tema soovil kambrisse. Vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas kaebajale kuulunud raadio „Philips“ oli vastustajale hoiule antud.
6.Vaidlus puudub selles, et kaebajal oli vanglasse saabudes kaasas raadio „Philips“ ning see anti 12.06.2018 kaebajale kambrisse. Kaebaja taotles 16.08.2018 (tl 17) kambrisse raadiot „Sonic“ ja märkis põhjenduste real, et soovib tagastada lattu raadio „Philips“. Raadio „Sonic“ anti kaebaja kambrisse 04.09.2018, taotluse pöördel on märked nii raadio laost väljastamise kui kaebajale kätteandmise kohta. Kaebaja väitel andis ta raadio „Philips“ vastustajale üle samal ajal raadio „Sonic“ kättesaamisega. Vastustaja selle väitega ei nõustu.
7.Vangla asjaajamine on eelkõige hilisemate vaidluste vältimiseks äärmiselt formaliseeritud. Tartu Vangla kodukorra lisade hulgas on erinevaid taotluste ja avalduste blankette. Kodukorra p 8.1.2 kohaselt esitab kinnipeetav asjade laost väljastamiseks või lattu paigutamiseks vormikohase taotluse (lisa 6) inspektor-kontaktisikule, esemete väljastamine/paigutamine toimub järgmise kahe nädala jooksul. Taotluse vormil on eraldi alajaotus, kus kinnipeetav oma allkirjaga kinnitab esemete vastuvõtmist või üleandmist. Kaebajale raadiote „Sonic“ ja „Philips“ väljastamise protseduur (tl 16, 17) näitab, et esemetega toimingute tegemine vormistatakse neid mitmepoolselt allkirjastades: mõlemal dokumendil on nii vanglaametniku kinnitus eseme laost väljastamise kohta kui ka kaebaja kinnitus nende kättesaamise kohta. Kaebaja ei väida, et ta esitas raadio „Philips“ lattu andmiseks vormikohase taotluse. Iseenesest oleks raadio vastustajale üleandmise saanud vormistada ka muul dokumendil või vabas vormis. Kuid taotlusel raadio „Sonic“ kasutamiseks puuduvad kinnitused selle kohta, et kaebaja on raadio „Philips“ vanglale üle andnud ja vangla on selle vastu võtnud. Muid raadio üleandmist tõendavaid dokumente ei ole kohtule esitatud.
8.VSKE § 61 lg 2 kohaselt koostatakse kinnipeetava asjadest ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos. Nimekiri koostatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale. Kohtuasja dokumentide hulgas on kaks kaebaja isiklike asjade nimekirja (tl 33, 19). Neist nähtub, et 05.11.2018.a seisuga olid kaebajal kambris nii kellraadio „Sonic“ kui raadio
„Philips“, kambri kontrollimisel 16.09.2019 kumbagi raadiot kaebaja kambris ega laos ei olnud. Kaebajale pidi olema teada, et vangla andmetel on tal kambris kaks raadiot. Seda näitab kaebaja valduses olnud ja kaebaja poolt kohtule esitatud isiklike asjade nimekiri, mis kajastab muudatusi 05.11.2018 toimunud ümberpaigutamise seisuga (tl 33). Kui kaebaja väitel ei olnud nimekiri õige, võinuks kaebaja juhtida sellele vastustaja tähelepanu.
9.Kaebaja väitel loovutas ta raadio selle kohta vormikohast dokumenti esitamata ja äraandmise märget tegemata teadmatusest. See väide ei ole usutav. Esemete lattu andmise kord sisaldub kodukorras. Kaebaja vormistas mõlema raadio kambrisse saamise nii, et selle kohta dokumenteeriti mõlemapoolsed kinnitused. Kui kaebaja ei pidanud kinni esemete lattu andmiseks kehtestatud korrast ja ei järginud ka sellekohast praktikat, siis võttis kaebaja ise riisiko, et tal eseme vastustajale üleandmist tõendada ei õnnestu. Raadio „Philips“ üleandmist vastustajale ei tõenda see, et kinnipeetaval ei tohi olla kambris kaht raadiot. Seda ei tõenda ka see, et iseenesest on võimalikud ka vastustaja eksimused isiklike asjade üle arvestuse pidamisel. Kaebajal tuli tõendada konkreetse eseme vastustajale üleandmine. Kohus näitas eespool, et asja lahendamisel ei oma määravat tähendust, mis kaebaja raadiotest tegelikult sai. Seetõttu ei käsitle kohus kaebaja väiteid vara mahakandmise kohta. Kohus märgib lühidalt, et VSKE ei sea eseme isiklike asjade nimekirjast kustutamise eelduseks selle mahakandmist.
10.Kokkuvõttes ei ole kaebaja tõendanud raadio „Philips“ üleandmist vastustajale. Kaebaja isiklike asjade nimekirjad ning 16.08.2018.a taotlusel vaidlusaluse raadio üleandmise märgete puudumine viitavad sellele, et kaebaja seda teinud ei ole. Vastustajale ei saa ette heita asja hoidmise kohustuse täitmata jätmist. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
11.HKMS § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirju ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole (riigilõivust oli kaebaja vabastatud). Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.
12.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.