Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-20-482

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-20-482 6) SKA viitab, et vanemahüvitise maksmise süsteem on teadlikult üles ehitatud kassapõhisel arvestusel. Samuti viitavad nad Riigikohtu seisukohtadele, mille järgi võib kassapõhise süsteemiga kaasnevat süsteemi administreerimise lihtsust ning väiksemaid administreerimise kulusid hüvitise suuruse arvutamisel pidada eesmärkideks, mis võivad õigustada süsteemist tulenevaid ebavõrdsusi. 7) Riigikohus toob välja, et süsteemi administreerimise lihtsus ja kulude kokkuhoid ei õigusta tingimata ebavõrdset kohtlemist. Kui töötamisperioodi ja selle eest arvestatud sotsiaalmaksu saab välja selgitada, ilma et selleks peaks kulutama ülemäära palju administratiivset ressurssi, ei ole tegu kahe võrdlusgrupi erineva kohtlemise õigustamiseks väga kaaluka eesmärgiga. Antud näite puhul on tööandja vahetuse ning sotsiaalmaksu deklareerimise erisuste väljaselgitamine võimalik. Samuti poleks seda vaja teha kõigi taotlejate puhul, vaid ainult juhtudel, kui taotleja asjaolu ise otsuse muutmise alusena välja toob. Seega ei ohustaks tehtavad kulutused ülemäära vanemahüvitise süsteemi administreerimise lihtsust ning riigi raha säästva kasutamise põhimõtet. 8) Käesoleval juhul on asjakohane võrrelda töökohta vahetanud isikut inimesega, kes on terve vanemahüvitise arvestusperioodi töötanud ühel töökohal. Esimeseks võrreldavaks grupiks on seega inimesed, kelle vanemahüvitis on arvutatud perioodi alusel, millal nad töötasid ja vahetasid töökohta, millest lähtuvalt muutus palga väljamaksmise ja deklareerimise aeg (kaebaja). Teiseks võrreldavaks grupiks on inimesed, kelle vanemahüvitis on arvutatud perioodi alusel, millal nad töötasid ja muudatusi palga väljamaksmises ning deklareerimises ei toimunud. Võrreldavaid gruppe koheldakse erinevalt. Võrreldavate gruppide ainus sisuline erinevus seisneb selles, et töökohtade tasu maksmise ning deklareerimise praktikad on mõne päeva võrra erinevad. 9) Kaebaja arvestusperioodi eest tasutud sotsiaalmaks on 7524,97 eurot, arvestusperioodil deklareeritud sotsiaalmaks 6914,47 eurot. See vahe vähendab vanemahüvitist märkimisväärselt. Terve vanemahüvitise perioodi peale on kaebaja kaotus kokku ligi 2500 eurot, kahe järjestikuse lapse puhul ebaõiglus võimenduks ning saadava vanemahüvitise vahe oleks kokku juba 5000 eurot. Seda saab lugeda kaebaja õiguste oluliseks riiveks. 10) SKA leiab vaideotsuses ekslikult, et antud juhul oleks kaebaja tegelikku tulu üsna võimatu kindlaks teha. Kaebaja leiab, et antud juhul on tööandja vahetuse ning sotsiaalmaksu deklareerimise erisuste välja selgitamine hõlpsasti kindlaks tehtav. Kaebaja ei ole palunud SKA-l arvestada sotsiaalmaksu tasumist 2018 augustikuu eest, ega määrata kaebajale vanemahüvitist sisemise õiglustunde alusel. Samuti ei ole kaebaja jõudnud arvamusele, et tema igakuine sotsiaalmaks peaks olema suuruses 610,50 eurot. SKA-l tuleb vanemahüvitise määramisel lähtuda avalikest maksuandmetest kaebaja isikustatud sotsiaalmaksu laekumiste kohta. Arvestusperioodi viimase kuu tulu on välja makstud 2019 aprilli alguses summas 610,50 eurot. See tähendab, et arvestusperioodil teenitud töötasult deklareeritud sotsiaalmaksu summa on 7524,97 eurot. PHS § 32 lg-st 1 ja § 37 lg-st 1 tulenevalt tuleb arvestusperioodi eest deklareeritud sotsiaalmaks jagada 12 kuuga, mistõttu on kaebaja igakuine sotsiaalmaks suisa 627,08 eurot.

3-20-482 kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel (PHS § 37 lg 2). 1 kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suuruse arvutamise periood (arvestusperiood) on lapse sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, millest on maha arvatud lapse sünnile eelnenud 9 kalendrikuud (PHS § 37 lg 3). Vaidlustatud otsuse puhul on arvestusperioodiks aprill 2018 – märts 2019 ning selles osas ei ole kaebaja vastuväiteid esitanud. 2) Sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS) andmetel on vaide esitaja eest ajavahemikul aprill 2018 – märts 2019 deklareeritud sotsiaalmaksu summas 6914,47 eurot. SKAISi andmed kattuvad kaebaja poolt esitatud sotsiaalmaksu andmetega, seega ka sotsiaalmaksu andmete osas vaidlust ei ole ning vastutaja eeldab, et need on õiged. 3) SKAISi pidamise eesmärk on seadusest tulenevate SKA avalike ülesannete täitmine, sh hüvitiste pakkumine, määramine ja maksmine (SÜS § 38 lg 1 p 1). Infosüsteemis töödeldakse muuhulgas isiku maksualaseid andmeid (SÜS § 39 lg 5). Maksualaste andmete puhul on SKAISi andmeandjaks maksukohustuslaste register (SKAISi põhimäärus § 17 lg 2, sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määrus nr 12). 4) SKAIS-is nähtuvad andmed selle kohta, millisesse kuusse on isiku tulu deklareeritud ehk millal on isik tulu saanud (talle välja makstud). Infosüsteemis ei ole andmeid selle kohta, millisel kuul tulu teeniti – kas eelmisel või samal kuul. Samuti ei ole infosüsteemis andmeid selle kohta, kas tegemist on näiteks töötasu, puhkusetasu, koondamishüvitisega või terve aasta (või muu perioodi) töö eest makstud preemiaga. 5) Vanemahüvitise süsteem on üles ehitatud tulu saamisele mitte tulu teenimisele. Tulenevalt Eesti maksusüsteemist on riigil olemas andmed tulu välja maksmise kuu kohta, need andmed jõuavad SKAISi ja need saab võtta aluseks vanemahüvitise arvutamisel. Seejuures ei pea tööandjad ega vanemahüvitise saajad reeglina esitama tõendeid või lisaandmeid. Eelnimetatut on arvestatud ka vanemahüvitise seaduse välja töötamisel ning on kajastatud eelnõu seletuskirjas (125 SE 1, leitav Riigikogu kodulehelt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8f2cd3bc-787d-3604a3d3-ebb6e5181956/Vanemah%C3%BCvitise%20seadus). 6) Kaebaja leiab, et arvestades vanemahüvitise regulatsiooni eesmärki ja SKA kohustust võtta arvesse tegelikku tulu, tuleb vanemahüvitise arvestusse võtta kogu arvestusperioodi eest teenitud tulu. Kaebaja on arvestusperioodil saanud tulu summas, millelt on arvestusperioodil makstud sotsiaalmaksu 6914,47 eurot. Seega on tegemist kaebaja arvestusperioodil saadud sissetulekult makstud sotsiaalmaksuga ning vanemahüvitis on arvestatud kaebaja arvestusperioodi tegeliku sissetuleku põhjal. Kaebaja leiab, et lisaks peaks vastustaja arvestusse kaasama ka aprillis (seega 13. kuul) saadud tulu, mis ei ole kooskõlas kehtiva regulatsiooniga. 7) Kaebaja leiab, et täpse ülekande kuupäev ei oma kaalukat õiguslikku tähendust. Täpne kuupäev ei oma tähendust, kuid kalendrikuu, millal tulu välja maksti, omab PHS mõttes kaalukat õiguslikku tähendust. 8) Vanemahüvitise maksmise süsteem on teadlikult üles ehitatud kassapõhisel arvestusel, mis teeb süsteemi administreerimise lihtsamaks ja vähem kulukaks. Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta, et vanemahüvitis ei kuulu Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 28 lg-s 2 tagatud põhiõiguse (riigi abi puuduse korral) kaitsealasse ja vanemahüvitise seaduse ühte eesmärki – säilitada riigi toetuse andmisega varasem sissetulek isikutele, kelle tulu väheneb laste kasvatamisel – võib kassapõhist arvestust ja sellega kaasnevat süsteemi administreerimise lihtsust ning väiksemaid administreerimise kulusid hüvitise suuruse arvutamisel pidada eesmärkideks, mis võivad õigustada süsteemist tulenevaid ebavõrdsusi. 9) Tekkepõhise arvestuse puhul, kus oleks oluline varalise õiguse tekkimise aeg, peaks välja selgitama, kas, millal ja millises suuruses on isikul tööandja vastu nõudeõigus

3-20-482 tekkinud. Kaebaja leiab, et antud juhul on tööandja vahetuse ning sotsiaalmaksu deklareerimise erisuste välja selgitamine võimalik. 10) Vastustaja märgib, et praeguses asjas ei ole leidnud tõendamist, mis kuu eest teenitud tulult on deklareeritud sotsiaalmaks ajavahemikul aprill – august 2018. Samuti ei ole selge, mis perioodil on välja teenitud septembris ja novembris 2018 ning veebruaris ja aprillis 2019 välja makstud puhkusetasu ning mis summades. Samuti ei selgu, kas augustis 2018 saadud tulu hulgas ei ole kasutamata jäänud puhkusetasu väljamakset, mis sageli töölt lahkudes kaasneb viimase väljamaksega. Andmeid nende kohta ei ole kaebaja esitanud. Samuti ei saaks sellisel juhul tugineda üksnes isiku väidetele, vaid vastavad väited peavad leidma kinnitust dokumentaalselt (näiteks tööandja tõend). Eelnevaga soovib vastustaja näidata, et arvestusperioodil tegelikult teenitud tulu kindlaks tegemine ei pruugi olla väga lihtne ning tooks kaasa täiendavaid tegevusi nii vastustajale, vanemahüvitise saajale kui ka tema tööandjale. Lisaks peaks vastustaja kaaluma, mis perioodi tulu on näiteks puhkusetasu, koondamishüvitis või preemia/lisatasu ning selle siis vastavasse õigesse kuusse arvestama. 11) Kaebaja soovi täitmine eeldab seaduse muutmist ning vanemahüvitise arvutamise reeglite põhimõttelist muutust. Isikuid tuleb kohelda võrdselt ning erandi tegemiseks kaebajale puudub vastustajal seadusest tulenev alus. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et teenitud tulu ei pea kõigi taotlejate puhul kindlaks tegema, vaid ainult nende puhul, kes vastavat soovi avaldavad. Kui rajada vanemahüvitise süsteem tulu teenimisele, siis tuleb seda teha kõigi isikute puhul ühtemoodi.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3-20-482

2018. a aprillikuu töötasult on sotsiaalmaksu tasutud 593,11 eurot; 2018. a maikuu töötasult on sotsiaalmaksu tasutud 568,05 eurot; 2018. a juunikuu töötasult on sotsiaalmaksu tasutud 649,68 eurot; 2018. a juulikuu töötasult (ja tulemustasult) on sotsiaalmaksu tasutud 934,48 eurot; 2018. a augustikuu (periood 1.-12. august) töötasult on sotsiaalmaksu tasutud 430,66 eurot.

Ülaltoodut tõendab ka SKAISi väljavõte (dtl 32). Sel perioodil töötas kaebaja Haridus- ja Teadusministeeriumis ning kaebaja väitel maksti töötasu ja deklareeriti sotsiaalmaks jooksva kuu viimaselt tööpäeval. Selle tõendamiseks on kaebaja esitanud kohtule konto väljavõtte (dtl 9). Poolte seisukohad erinevad aga järgmiste perioodide osas: -

-

kaebaja leiab, et tasutud sotsiaalmaks 331,50 eurot on arvestatud 2018. a augustikuu töötasult perioodi 14.-31. august eest (mitte septembrikuu eest nagu nähtub SKAISi väljavõttest). Kaebaja läks 14. augustil 2018 tööle OÜ-sse Fortumo, kus töötasu maksti ja deklareeriti järgneva kuu 5. kuupäeval. Kaebaja on selle tõendamiseks esitanud konto väljavõtte, millelt nähtub, et kaebajale tehti esimene palgamakse 5. septembril 2018 selgitusega „Töötasu 08 2018 + puhkusetasu“. Kohtu hinnangul on ülekande selgitusest ilmselgelt nähtav, et kaebajale maksti palka 2018. a augusti, mitte septembrikuu eest (dtl 8). Seega on kaebaja saanud augustikuu eest töötasu nii 10. augustil 2018 (Haridusja Teadusministeeriumilt) kui 5. septembril 2018 (OÜ-lt Fortumo); tasutud sotsiaalmaks 561 eurot on arvestatud 2018. a septembrikuu töötasult (mitte oktoobrikuu eest nagu nähtub SKAISi väljavõttest); tasutud sotsiaalmaks 601,99 eurot on arvestatud 2018. a oktoobrikuu töötasult (mitte novembrikuu eest nagu nähtub SKAISi väljavõttest); tasutud sotsiaalmaks 561 eurot on arvestatud 2018. a novembrikuu töötasult (mitte detsembrikuu eest nagu nähtub SKAISi väljavõttest); tasutud sotsiaalmaks 561 eurot on arvestatud 2018. a detsembrikuu töötasult (mitte 2019. a jaanuarikuu eest nagu nähtub SKAISi väljavõttest); tasutud sotsiaalmaks 589,05 eurot on arvestatud 2019. a jaanuarikuu töötasult (mitte veebruarikuu eest nagu nähtub SKAISi väljavõttest); tasutud sotsiaalmaks 532,95 eurot on arvestatud 2019. a veebruarikuu töötasult (mitte märtsikuu eest nagu nähtub SKAISi väljavõttest).

Seega nähtub eelnevast, et poolte erinev arusaam on alguse saanud asjaolust, et kaebaja vahetas 2018. a augustikuu keskel töökohta, mille tõttu muutus töötasu väljamaksmise aeg jooksva kuu viimaselt tööpäevalt järgneva kuu 5. kuupäevale. Kuna kaebaja sai 2018. a augustikuu eest palka kahelt tööandjalt ja see kajastus SKAIS-is kahe kirjena (430,66 eurot kaheksanda kuu ehk augusti ja 331,50 eurot üheksanda kuu ehk septembri eest), on kaebaja arvates vastustaja ekslikult võtnud arvesse 11 kuu töötasu. Kaebaja leiab, et arvestusse tulnuks lisada ka tasutud sotsiaalmaks 610,50 eurot, mis on arvestatud 2019. a märtsikuu töötasult (mitte aprillikuu eest nagu nähtub SKAISi väljavõttest). Kohus nõustub kaebajaga. Kuna vastustaja on vaidlusalust otsust tehes lähtunud sisuliselt kaebaja 11 kuu, mitte 12 kuu töötasust, on otsus õigusvastane.

3-20-482

3-20-482 suhtes. Kui andmeandja avastab, et ta on esitanud infosüsteemi ebaõigeid andmeid, on ta kohustatud viivitamata esitama infosüsteemile õiged andmed. Infosüsteemi andmete kandmisel tekkinud andmevea ilmnemisel on vea leidnud töötleja kohustatud andmevea parandama, teisest andmekogust saabunud andmetes puuduse leidmisel teavitama sellest teise andmekogu andmete esitajat (SKAIS määruse § 18 lg-d 2–4).

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.