Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 12.05.2022, Tartu 3-20-2190 K.P. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 02.10.2020. a otsuse nr 2 tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks kohustamiseks Tartu Halduskohtu 14.09.2021. a otsus Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja K.P. Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 14.09.2021. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada halduskohtu ja ringkonnakohtu otsuse avaldamisel kaebaja nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 13.06.2022 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) määras 05.02.2020. a otsusega nr 1 K.P.ule vanemahüvitise suuruses 1746,08 eurot kuus. Hüvitise suuruse arvutamisel lähtuti perioodi 01.04.201831.03.2019 K.P.u isikustatud sotsiaalmaksust 6914,47 eurot.
2.Tartu Halduskohus tühistas 13.08.2020. a otsusega haldusasjas nr 3-20-482 SKA 05.02.2020. a otsuse nr 1 ja kohustas SKA-d tegema asjas uue otsuse. Otsus jõustus 15.09.2020.
3.SKA määras 02.10.2020. a otsusega nr 2 K.P.ule vanemahüvitise alates 05.04.2020 kuni 13.06.2021. Hüvitise suuruse arvustamisel lähtuti perioodi 01.04.2018-31.03.2019 K.P.u isikustatud sotsiaalmaksust 6914,47 eurot. K.P.ule määrati hüvitis suuruses 1746,08 eurot kuus vastavalt perehüvitiste seaduse (PHS) § 37 lg-le 5. Otsusele lisatud kaaskirjas selgitati, et vanemahüvitise suuruse arvutamisel ei oma tähtsust, millisel kuul tulu teeniti, vaid millisel kuul on tulu saadud ja millise kuu eest on tulult sotsiaalmaksu deklareeritud. Perioodil 01.31.03.2019 OÜ-s Fortumo tehtud töö eest järgnes väljamakse aprillikuus 2019, mis ei ole enam hüvitise arvutamise periood. Vanemahüvitise maksmise süsteem on üles ehitatud kassapõhisel arvestusel.
4.SKA jättis 06.11.2020. a vaideotsusega nr 8-3/25473-2 rahuldamata K.P.u vaide SKA 02.10.2020. a otsuse nr 2 peale.
5.K.P. esitas 09.11.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse ning 12.02.2021 ja 05.08.2021 täiendavad seisukohad. Kaebaja palus tühistada SKA 02.10.2020. a otsus nr 2 ja kohustada SKA-d tegema asjas uus otsus selliselt, et arvesse võetakse 12 kuu tegelik töötasu (sotsiaalmaksu summa 7524,97 eurot). Kaebaja põhjendused: Arvestusperioodi (01.04.2018-31.03.2019) viimase kuu, märtsi 2019. a töötasu maksti välja ja deklareeriti sotsiaalmaks aprillis 2019. Kogu arvestusperioodi tulult on kokku tasutud sotsiaalmaksu summas 7524,97 eurot. Kohus varem kinnitas, et arvestusperioodil teenitud töötasult deklareeritud sotsiaalmaksu summa on 7524,97 eurot ja SKA-l on õigus aluseks võtta isiku tegelik tulu. Lisaks andis kohus SKA-le juhtnöörid, et uue otsuse tegemisel kontrollitaks maksuandmete õigsust ja vastavust tegelikule tulule. SKA kohustust ei täitnud.
6.SKA palus 12.02.2021. a vastuses jätta kaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: SKA võttis vanemahüvitise suuruse arvutamisel aluseks kaebaja eest arvestusperioodil makstud sotsiaalmaksu ehk tulu, mille kaebaja sai arvestusperioodil, lähtudes PHS §-st 37. Sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS) andmetel on kaebaja eest ajavahemikul aprill 2018 kuni märts 2019 deklareeritud sotsiaalmaksu 6914,47 eurot. Vanemahüvitise süsteem on üles ehitatud tulu saamisele, mitte tulu teenimisele. Kehtiva regulatsiooniga ei ole kooskõlas, kui SKA peaks arvestusse kaasama aprillis (seega 13. kuul) saadud tulu. Vanemahüvitise maksmise süsteem on üles ehitatud kassapõhisel arvestusel. Kaebaja soovi täitmine eeldab seaduse muutmist ja vanemahüvitise suuruse arvutamise reeglite põhimõttelist muutust. Erandi tegemiseks kaebajale puudub SKA-l seadusest tulenev alus. Haldusasjas 3-20-482 seadis kohus kahtluse alla kaebaja sotsiaalmaksu andmete õigsuse. SKA pöördus uue otsuse tegemisel Maksu- ja Tolliameti (MTA) poole. MTA kinnitas maksuarvestuse õigsust.
7.Tartu Halduskohus rahuldas 14.09.2021. a otsusega kaebuse; tühistas SKA 02.10.2020. a otsuse nr 2 (toimiku nr 24053VH); kohustas SKA-d võtma kaebajale perioodil 05.04.2020-13.06.2021 vanemahüvitise määramisel arvesse aprillis 2019 deklareeritud sotsiaalmaksu 610,50 eurot (isikustatud sotsiaalmaksu kogusumma 7524,97 eurot); jättis menetluskulud välja mõistmata. Otsuse põhjendused: 1) Kaebaja vanemahüvitise arvestusperioodiks on 01.04.2018-31.03.2019, mil kaebajale tehtud väljamaksetelt deklareeriti ja tasuti sotsiaalmaksu kokku 6914,47 eurot. Ei ole võimalust kalduda kõrvale seaduses sätestatud vanemahüvitise arvutamise reeglitest, s.h sellest, et aluseks võetakse arvestusperioodil tehtud väljamaksed ning nendelt deklareeritud ja tasutud sotsiaalmaks. SKA otsust saaks pidada õigusvastaseks vastuolu tõttu vanemahüvitise määramise reeglitega juhul, kui kohus algataks põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. PHS näeb ette lähtumise arvestusperioodi tulust. Selle all mõistetakse arvestusperioodil isikule välja makstud tulu. Isiku tulu leitakse arvestusperioodil deklareeritud sotsiaalmaksu abil, sotsiaalmaksu maksustamisperiood on väljamakse tegemise kuu. Eeltoodus ei ole vastuolu
põhiseaduse (PS) §-ga 12, sest väljamakse tegemise kuu (s.o ühtlasi maksustamisperiood, mille eest deklareeritakse sotsiaalmaks) ei pruugi alati ühtida nõudeõiguse tekkimise või vastusoorituse tegemise (töö tegemise, ametikohustuste täitmise) kuuga. Lähtumine sellest, millise tasu hüvitise taotleja arvestusperioodil n-ö välja teenis, muudaks hüvitise arvutamise väga keerukaks. Seda arvestades ei ole kaebajat koheldud sel määral ebavõrdselt, et tegemist oleks PS § 12 rikkumisega. Riik ei ole andnud kaebajale lubadust säilitada tema varasem sissetulek. PHS § 32 lg 1 kohaselt on vanemahüvitise eesmärk tagada isikule asendussissetulek. Kaebajale määratud igakuist hüvitist 1746,08 eurot ei saa pidada asendussissetulekuna ebapiisavaks. 2) SKA otsus tuleb tunnistada õigusvastaseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 177 lg 1 rikkumise tõttu. Haldusasjas nr 3-20-482 tehtud otsusega kohus tühistas esimese kaebajale vanemahüvitise määramise kohta tehtud otsuse ja kohustas SKA-d asja uuesti otsustama. SKA-l tuli võtta sotsiaalmaks 610,50 eurot kaebajale vanemahüvitise määramisel arvesse. Otsust kohtuasjas nr 3-20-482 tuleb tervikuna tõlgendada kaebaja kasuks. Praeguses vaidluses ei ole jäänud muid valikuid, kui et SKA-l tuleb vanemahüvitise arvutamisel lähtuda isikustatud sotsiaalmaksu kogusummast 7524,97 (3175,98+3738,49+610,50) eurot.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.SKA esitas 14.10.2021 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 14.09.2021. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebaja kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused: Kohus kohaldas ebaõigesti HKMS § 177 lg-t 1. SKA järgis haldusasjas nr 3-20-482 antud kohtu suuniseid korrektselt. Eelviidatud haldusasjas kohus seadis kahtluse alla maksualased andmed, mistõttu kohus kohustas SKA-d andmed üle kontrollima ja asja uuesti otsustama. SKA sellest juhisest juhindus ja pöördus maksualaste andmete osas MTA poole. Olukorras, kus kohus järeldas, et maksualased andmed tuleb üle kontrollida ja kui need on õiged, siis on vaidlustatud otsus õiguspärane, puudus SKA-l alus kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kohtuotsusest haldusasjas nr 3-20-482 ei tulene juhist võtta vaidlusalune sotsiaalmaksu summa vanemahüvitise määramisel arvesse. Seda toetab järeldus, et kui MTA kinnitab andmete õigsust, puudub SKA-l alus võtta otsuse tegemisel aluseks muud andmed, kui need, mis nähtuvad SKAIS-ist. Eelviidatud haldusasjas tehtud otsuse p-s 11 leidis kohus, et kaebajale vanemahüvitise suuruse arvutamise aluseks on tulu, mis on aprill 2018 kuni märts 2019 saadud, mitte teenitud. Kohus ka leidis sama otsuse p-s 18, et kui sotsiaalmaksu andmed on õiged, siis on vanemahüvitise suuruse arvutamisel lähtutud õigetest andmetest. Kui kohus oleks haldusasjas nr 3-20-482 pidanud silmas nii põhimõttelist muutust, kui aprillikuu sotsiaalmaksu arvestusse kaasamist, oleks kohus seda kindlasti otsuse resolutsioonis märkinud.
9.K.P. esitas 03.11.2022 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohustada SKA-d tegema asjas uus otsus selliselt, et vanemahüvitise arvutamine lähtub isikustatud sotsiaalmaksu kogusummast 7524,97 eurot. Vastuse põhjendused: Haldusasjas nr 3-20-482 sedastas kohus, et vanemahüvitise arvutamise aluseks peaks olema 12 kuu tegelik töine tulu, mille puudumist vanemahüvitis kompenseerib ja SKA saab seda vanemahüvitise arvutamisel aluseks võtta. Arvestusperioodil teenitud töötasult deklareeritud sotsiaalmaksu summa on 7524,97 eurot. SKA kontrollis üksnes deklareeritud sotsiaalmaksu summat, nagu esimese otsuse tegemisel. Teise samasisulise otsuse tegemine ja väitmine, et kohtu juhised jäid arusaamatuks, on haldusorgani poolt pahatahtlik käitumine ja vastuolus hea halduse põhimõttega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
11.Apellatsiooniastmes on poolte vahel vaidlus nii vanemahüvitise määramise põhimõtete (PHS § 37 kuni 31.03.2021 kehtinud redaktsioonis) kui ka HKMS § 177 lg 1 kohaldamise ja Tartu Halduskohtu 13.08.2020. a otsuse tõlgendamise üle. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha vanemahüvitise määramise põhimõtete küsimuses (I), tõlgendab seejärel Tartu Halduskohtu otsust koosmõjus HKMS § 177 lõikega 1 (II) ning lahendab viimaks apellatsioonkaebuse taotlused ja jaotab menetluskulud (III).
I
12.Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja vanemahüvitise arvestusperioodiks on 01.04.2018-31.03.2019 ega ka selle üle, et eeltoodud perioodil kaebajale tehtud väljamaksetelt deklareeriti ja tasuti sotsiaalmaksu kokku 6914,47 eurot. Halduskohus tegi õigesti kindlaks poolte vaidlusküsimusena selle, kas kaebajale vanemahüvitise määramisel tuleb arvesse võtta ka sotsiaalmaks 610,50 eurot, mille kaebaja tööandja deklareeris maksustamisperioodil aprill 2019. Halduskohus on otsuse p-des 9-12 põhjalikult selgitanud, miks kaebaja tööandja poolt aprillis 2019 deklareeritud sotsiaalmaksu vanemahüvitise määramisel arvesse võtta ei saa. Ringkonnakohus nõustub HKMS § 201 lg-st 4 lähtudes halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vanemahüvitise maksmine on riigi poolt vabatahtlikult kehtestatud soodustus. Seetõttu puudub kaebajal õigus nõuda vanemahüvitise määramist talle meelepärase arvestuse alusel (töö tegemise aeg). Vanemahüvitise arvestuse aluseks olev isiku tulu leidmine deklareeritud sotsiaalmaksust lähtudes ei ole vastuolus ka põhiseaduse §-st 12 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega. Eeltoodust tulenevalt on SKA 02.10.2020. a otsus PHS §-ga 37 (andmise ajal kehtinud redaktsioonis) kooskõlas.
II
13.Halduskohus tühistas siiski SKA otsuse, kohustades viimast võtma vanemahüvitise määramisel arvesse ka aprillis 2019 deklareeritud sotsiaalmaks 610,50 eurot. Selle põhjenduseks märkis halduskohus, et SKA otsus rikub HKMS § 177 lõiget 1. HKMS § 177 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks olevatel asjaoludel. Riigikohus on eeltoodud sätet tõlgendades leidnud, et see ei piira kohtuotsuse kohustuslikkust üksnes otsuse resolutsiooniga. Kui kohus teeb haldusorganile ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks, on haldusorganile kohustuslikud ka asja uut läbivaatamist puudutavad õiguslikud seisukohad ja suunised, mis on ära toodud kohtuotsuse põhjendustes. Need on hõlmatud kaebuse alusega HKMS § 177 lg 1 mõttes (RKHK 27.05.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-14-15, p 27).
14.Pooled ei vaidle selle üle, et halduskohus kohustas samade poolte vahelises vaidluses kaebajale vanemahüvitise määramise üle 13.08.2020. a otsuses haldusasjas nr 3-20-482 SKA-d uue otsuse tegemiseks. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud otsuses leidis halduskohus, et halduskohtu poolt haldusasjas nr 3-20-482 tehtud otsuse p-s 12 selgitatut ei saa mõista teisiti kui otsest juhist vastustajale võtta vaidlusalune sotsiaalmaks 610,50 eurot kaebajale vanemahüvitise määramisel arvesse. Nimelt leidis halduskohus otsuse p-s 12 järgmist: „Kaebaja leiab, et arvestusse tulnuks lisada ka tasutud sotsiaalmaks 610,50 eurot, mis on
arvestatud 2019. a märtsikuu töötasult (mitte aprillikuu eest nagu nähtub SKAISi väljavõttest). Kohus nõustub kaebajaga. Kuna vastustaja on vaidlusalust otsust tehes lähtunud sisuliselt kaebaja 11 kuu, mitte 12 kuu töötasust, on otsus õigusvastane.“
15.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa pelgalt eeltoodud paari lause põhjal asuda seisukohale, et halduskohus tegi otsuses SKA-le definitiivse ettekirjutuse vanemahüvitise määramisel 610,50 euro arvesse võtmiseks. Kui halduskohus arvanuks, et SKA kaalutlusõigus uue otsuse tegemisel on redutseerunud nullini, saanuks halduskohus teha SKA-le ettekirjutuse tasutud sotsiaalmaksu 610,50 euro arvesse võtmiseks kohtuotsuse resolutsioonis. Ometigi ei ole halduskohus sarnase sisuga ettekirjutust teinud ning sellise ettekirjutuse tegemine ei nähtu ka kohtuotsuse motiveeriva osa p-st 12. Samas ei saa ka halduskohtu otsuse p-s 12 esitatud järeldust SKA otsuse õigusvastasuse kohta pidada SKA teistsuguseid tulevikus võetavaid otsuseid välistavaks.
16.Ringkonnakohtu sellist järeldust toetab asjaolu, et 13.08.2020. a otsuse punktis 18 selgitas halduskohus järgmist: „Kuivõrd kaebaja selgitustest ja pangakonto kannetest nähtub, et maksualaste andmete õigsuses võib kahelda (sotsiaalmaksu tasumise kuu või maksustamisperiood võib olla vale), peaks SKA kaebaja taotluse uuel lahendamisel pöörduma MTA poole. Kui viimane kinnitab andmete õigsust, puudub SKA-l igasugune alus võtta otsuse tegemisel aluseks muud andmed, kui need, mis nähtuvad SKAIS-ist.“ Eeltoodud seisukohast lähtudes ei saanudki halduskohus teha SKA-le definitiivset ettekirjutust tasutud sotsiaalmaksu 610,50 eurot arvesse võtmiseks, sest asjaolud olid ebaselged. Definitiivse ettekirjutuse tegemisel peab kohus olema veendunud, et ette kirjutatud lahendus on konkreetseid asjaolusid arvesse võttes nii haldusorgani, menetlusosaliste kui ka võimalike kolmandate isikute jaoks ainuvõimalik (RKHK 27.05.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-14-15, p 26).
17.Pooled ei vaidle selle üle, et SKA saatis 21.09.2020 MTA-le järelepärimise, milles palus teatada, kas Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ning Fortumo OÜ poolt kaebaja osas arvestusperioodil 01.04.2018 kuni 31.09.2019 tasutud sotsiaalmaksud on õiged ja deklareeritud õigetesse kuudesse (tl 5). MTA 28.09.2020. a vastuses kinnitatakse sotsiaalmaksu andmete tasumise ja deklareerimise õigsust (tl 25). Ringkonnakohus märgib, et kui lähtuda halduskohtu 13.08.2020. a otsuse motiveeriva osa p-s 18 antud selgitusest, puudus SKA-l seejärel „igasugune alus võtta otsuse tegemisel aluseks muud andmed kui need, mis nähtuvad SKAIS-ist“. Seega just sotsiaalmaksu, 610,50 eurot, arvesse võtmine olnuks antud asjaoludel halduskohtu juhisega vastuolus.
18.Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga selles, nagu oleks SKA käesolevas haldusasjas vaidlustatud otsuse tegemisel HKMS § 177 lõike 1 vastu eksinud. Lisaks leiab ringkonnakohus, et kuigi ringkonnakohtu hinnangul on asjaolud eelviidatud seisukoha andmiseks selged, tuleks halduskohtul edaspidi ka olukorras, kus varasema otsuse selgitused või ettekirjutused on üksteist täiesti välistavad või arusaamatud, toetada pigem halduskohtu poolt õigusega kooskõlas olevat, mitte sellele vastanduvat tõlgendust.
III
19.Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu 14.09.2021. a otsuse. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata.
20.Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud, jäävad poolte menetluskulud nii haldus- kui ringkonnakohtus nende endi kanda.
21.Vastavalt HKMS § 175 lõikele 3 asendab ringkonnakohus otsuse avaldamisel kaebaja nime initsiaalidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.