XX kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju 1000 euro hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tartu Vangla, esindaja Angela Leht
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata XX taotlus Tartu Vanglalt tõendi (YY esitatud mittevaralise kahju taotlus) välja nõudmiseks.
2.Jätta XX kaebus rahuldamata.
3.Jätta Tartu Vangla menetluskulud enda kanda. Jätta XX menetluskulud (riigilõiv) riigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tartu Halduskohus rahuldas 21.02.2020 otsusega haldusasjas nr 3-20-101 XX kaebuse ning tuvastas Tartu Vangla toimingute – kaebajale saadetud 05.12.2019 postitempliga kirja avamine ilma tema juuresolekuta ning kirja üleandmisega viivitamine – õigusvastasuse.
2.XX pöördus 29.01.2020 mittevaralise kahju hüvitamise taotlusega Tartu Vangla poole, mille Tartu Vangla jättis 20.03.2020 kirjaga nr 1-13/16-2 rahuldamata.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 30.03.2020 XX kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju 1000 euro hüvitamiseks. Kaebuse täienduse kohaselt tekkis kaebajale mittevaraline kahju, kuna Tartu Vangla vanemvalvur A. Mumm avas XXle saabunud ZZ saadetud kirja, mis kannab AS Eesti Posti templit kuupäevaga 05.12.2019.
KAEBAJA SEISUKOHAD
5.XX palub Tartu Vanglalt välja mõista hüvitis 1000 eurot eraelu puutumatuse ja sõnumisaladuse rikkumise eest. Tartu Vangla ametnik A. Mumm avas 05.12.2019–19.12.2019 kaebajale adresseeritud kirja ning süvenes sellesse. Nimetatud teoga on rikutud EIÕK artiklit 8, põhiseaduse §
43.Kaebaja ei aktsepteeri vastustaja vabandamist, kuna rikkumine ei olnud esmakordne.
6.Kaebaja esitas taotluse välja nõuda Tartu Vanglalt tõend selle kohta, et YY esitas Tartu Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse. Nõude kohaselt edastas kaebaja 15.12.2019 kirja YY, kuid 13.01.2020 oli kiri avatud ilma kaebaja ja saaja nõusolekuta.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
7.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Tartu Vangla jääb oma 20.03.2020 kirjas nr 1-13/162 toodud seisukohtade juurde. Vanemvalvur A. Mumm, kes kirjade kinnipeetavatele kättetoimetamisega tegeles, selgitas oma 17.01.2020 e-kirjas (lisa 1), et temale toodi S-majast suure ümbriku sees kirjad vene rahvusest kinnipeetavatele. Kirja UV-lambi all kontrollides märkas ta, et kiri on kirjutatud ladina tähtedega, mitte kirillitsas. A. Mumm selgitas oma 17.01.2020 e-kirjas, et ta süvenes põhjalikumalt kirja ümbrikule, mistõttu avastaski, et kiri ei olnud mõeldud mitte vene rahvusest kinnipeetavale, vaid XXle. Teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialist T. Tubli selgitas oma 16.03.2020kir e-kirjas, et A. Mumm teavitas teda kogemata XXle adresseeritud kirja avamisest. A. Mumm selgitas T. Tublile, et kohe, kui ta eksimuse avastas, jättis ta toimingu pooleli ning kleepis kirja valvuriruumis kinni. Seejärel andis A. Mumm kirja T. Tubli kätte, sest viimane oli suundumas S-majja, kus XX tegelikult paiknes. T. Tubli viis kirja S-maja valvurite kätte, kellel palus kirja XXle kätte toimetada. A. Mummi poolt kirja avamine oli eksimus, mille A. Mumm ka kohe avastas ning kirja uuesti sulges. Kirja ei antud kätte ühelegi teisele kinnipeetavale ja selle sisuga ei tutvutud. A. Mumm ei süvenenud mitte kirja sisusse, vaid talle pakkus huvi kirja ümbrik. Kuivõrd seadus ei sätesta, et kontrolli tuleb teostada ainult kompimise teel, on paratamatu, et kontrolli teostaja kirisaadetist ka näeb. Nägemine ehk nägemismeel on inimese võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid. Nägemismeel võimaldab eristada valgusintensiivsust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Seega on võimalik ainult nägemismeele abil, ilma vaadeldavat lugemata, eristada tähti numbritest, ning saada aru, kas kirjutis on kirjutatud ladina või kirillitsa tähtedes.
8.Ühel korral XX juuresolekuta kirja avamisest ei saanud XXle tekkida selliseid kahjulikke tagajärgi, mis tooksid enesega kaasa rahalise hüvitise väljamõistmise. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lõige 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral (kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-42-15, p 29). Tartu Vangla on oma tegevuse õigusvastasust tunnistanud ja XX ees on vabandatud. XX ei toonud oma kahju hüvitamise taotluses ega too ka kohtukaebuses välja ühtegi sellist asjaolu, mis võiksid viidata sellele, et oleks õigustatud temale rahalise hüvitise väljamõistmine.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
10.Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist, kuna Tartu Vangla vanemvalvur A. Mumm avas kaebajale adresseeritud 05.12.2019 AS-i Eesti Post templit kandva kirja ilma kaebaja juuresolekuta.
11.Kaebaja esitas taotluse nõuda välja Tartu Vanglalt tõend selle kohta, et YY esitas Tartu Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse. Kohus jätab taotluse rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu 2(4)
hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kaebaja ei ole põhjendanud, millist asjaolu ta nimetatud tõendiga tõendada soovib. Lisaks puudub menetlusosaliste vahel vaidlus selles, et A. Mumm avas kaebajale adresseeritud 05.12.2019 AS-i Eesti Post templit kandva kirja ilma kaebaja juuresolekuta. Asjaolu, et Tartu Vangla ametnikud on avanud ka teiste kinnipeetavate kirju ilma kinnipeetavate juuresolekuta, ei oma praegust haldusasja arvestades määravat tähtsust. Kaebaja saab kaitsta kohtus vaid enda huve.
12.PS § 26 esimese lause kohaselt on igaühel õigus eraelu puutumatusele. Vangistusseaduse (VangS) § 29 lg 1 järgi avatakse kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetavad kirjad, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4–5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, vanglateenistuse ametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Keelatud on kontrollida kinnipeetava kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, advokaadist esindajale, prokurörile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiitsministeeriumile (VangS § 29 lg 4). Kinnipeetava kirjavahetuse ja telefoni teel edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida kriminaalmenetluse seadustiku 31. peatükis ning VangS 2. peatüki 31. jaos sätestatud alustel ja korras (VangS § 29 lg 2).
13.RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise korral, otsustab hüvitise suuruse kohus (RVastS § 7 lg 4 ja võlaõigusseaduse § 128 lg 6). Kaebaja küll taotleb mittevaralist kahju 1000 eurot, kuid eeltoodud normidest järeldub, et kohtul on mittevaralise kahju eest hüvitise määramisel avar otsustusruum. Seda eelkõige seetõttu, et kannatanule tekitatud mittevaralise kahju suurus pole objektiivsete kriteeriumite alusel rahaliselt mõõdetav. Kui varalise kahju hüvitamise eesmärgiks on kahju tekkimise eelse olukorra taastamine, mittevaralise kahju hüvitamisel sellist eesmärki ei ole (Riigikohtu 15.04.2020 otsus asjas nr 3-18360, p 14). Mittevaralise kahju hüvitise suuruse kindlaksmääramine on kohtu individuaalne ja hinnanguline otsus, mille puhul tuleb kõiki olulisi asjaolusid võtta arvesse kogumis (nt Riigikohtu 07.11.2017 otsus nr 3-15- 3215, p 9; 16.03.2017 otsus nr 3-3-1-83-16, p 24; 27.05.2016 otsus nr 33-1-21-16, p 12; 10.10.2013 otsus nr 3-3-1-38-13, p 21).
14.Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, kas talle kaasnes sõnumisaladuse rikkumisega kahjulikke tagajärgi. Haldusmenetluse käigus on kaebaja kirja avanud vanemvalvurilt A. Mummilt võetud selgitusi. A. Mumm selgitas 17.01.2020, et talle toodi S-majast suure ümbriku sees kirjad vene rahvusest kinnipeetavale. XXle adresseeritud kirja UV-lambi all kontrollides märkas ta, et kiri on kirjutatud ladina tähtedega, mitte kirillitsas. Kirja ümbrikult avastas A. Mumm, et kiri ei olnud mõeldud mitte vene rahvusest kinnipeetavale, vaid XXle. Kirja A. Mumm XXle edasi ei andnud, vaid andis kirja edasi XXle edastamiseks (vastustaja lisa 1). 28.04.2020 A. Mumm täpsustas, et avas kirja ümbriku, et tuvastada kirjadel võimalikke immutusjälgi. UV-valguse käes kirja kontrollimist näeb ette kirjade kontrollimise protseduur. Pabereid immutatakse selleks, et vanglasse saata keelatud aineid paberisse immutatud kujul. Kui kirjal keelatud esemeid ega tunnuseid ei tuvastata, antakse kiri kinnipeetavale edasi (vastustaja lisa nr 2). Teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialist T. Tubli selgitas oma 16.03.2020 e-kirjas, et A. Mumm teavitas teda kogemata XXle adresseeritud kirja avamisest. A. Mumm selgitas T. Tublile, et kohe, kui ta eksimuse avastas, jättis ta toimingu pooleli ning kleepis kirja valvuriruumis kinni. Seejärel andis A. Mumm kirja T. Tubli kätte, sest viimane oli suundumas S-majja, kus XX tegelikult paiknes. T. Tubli viis kirja S-maja valvurite kätte, kellel palus 3(4)
kirja XXle kätte toimetada. A. Tubli palus vajadusel kinnipeetavale selgitada, et E-maja valvur avas kirja kogemata, kuid kleepis selle kiiresti kinni. Tegemist oli inimliku eksitusega ning keegi tema kirja lugenud ei ole (vastustaja lisa nr 3). Eelnevaid seisukohti aluseks võttes ei saa üheselt järeldada, et A. Mumm avas XXle adresseeritud kirja kogemata. Vastupidi, A. Mummi seletuse kohaselt ta avas kirja, et kontrollida keelatud esemete/ainete olemasolu ümbrikus. Kirja kontrollimisel A. Mumm märkas, et kiri ei ole adresseeritud vene rahvusest kinnipeetavale, misjärel edastas ta kirja õigele adressaadile. Seega kui A. Mumm avastas, et tegu on vale adressaadiga, asus ta kohe tegutsema selleks, et kiri jõuaks õige adressaadini. Kohtu hinnangul on kaebaja õiguste rikkumine väheintensiivne. Kohus ei pea õigeks eeldada, et A. Mumm oleks kirja sisuga tutvunud, kuna selleks ei nähtunud mingit vajadust. Ka kaebaja ei väida, et A. Mumm oleks kirja lugenud ning võimalikust kirja lugemisest oleks kaasnenud kaebajale negatiivseid järelmeid (kiusamine, haigestumine vms).
15.Kuigi RVastS § 9 lg 1 näeb ette mittevaralise kahju hüvitamise rahas, on Riigikohtu halduskolleegiumi senises praktikas (11.12.2009 otsus asjas nr 3-3-1-80-09, p 12; 5.10.2006 otsus asjas nr 3-3-1-44-06, p 14) kahjunõude rahuldamise ulatuse osas leitud, et mittevaralise kahju kohaseks hüvitamise viisiks võib kahju rahas kompenseerimise asemel olla ka kohtuotsusega kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine. Ka HKMS § 41 lg 5 sätestab, et kui seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks on täidetud, kuid kohus jätab hüvitise seaduses sätestatud tingimustel välja mõistmata, võib kohus hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse.
16.Kohtu hinnangul ei ole kaebajale tekitatud sellist mittevaralist kahju, mille eest tal on võimalik nõuda rahalist hüvitist. Kirja avamiseks oli objektiivne põhjus – kontrollida, ega see ei ole immutatud, ning ümbrikult selgus, et adressaat oli märgitud valesti. Avamise eesmärk ei olnud tutvuda sõnumisaladusega ja kaebaja ei ole toonud välja, millist kahju ta sellega sai (millised eraelulised asjaolud vastustajale teatavaks said). Seega oli Tartu Vangla tegu küll õigusvastane, kuid kahju kaebajale ei ole märkimisväärne. Kuna Tartu Halduskohus juba tuvastas Tartu Vangla toimingute – kaebajale saadetud 05.12.2019 postitempliga kirja avamine ilma tema juuresolekuta ning kirja üleandmisega viivitamine – õigusvastasuse, siis jääb kaebaja kaebus rahuldamata.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Kohus vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest, mistõttu jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv) riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.