Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Kohus selgitab, et ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamata jätmist. Hagist nähtuvalt on kostjal esitatud arvete eest tasumata 408.62 eurot, mis on hageja põhinõudeks. Samas nähtub kohtule esitatud arvest nr XXX, et tasumisele kuuluv summa 408.62 eurot koosneb eelmise perioodi võlgnevusest 311.45 eurot (4873.16 krooni) ning võlgnevuse sissenõudmise kulust 97.17 eurot (1520.42 krooni). Hagiavaldusest ei nähtu, mille alusel ja kuidas on kujunenud võlgnevuse sissenõudmise kulu 97.17 eurot, mistõttu kohus on seisukohal, et nõue on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt viivist summalt 408.62 eurot perioodi 26.10.2010 – 04.10.2016 eest seadusjärgses määras kokku 194.35 eurot. Viivise arvestamine on põhjendatud summalt 311.45 eurot. Seega on kostjalt väljamõistetava viivise suuruseks 150.38 eurot. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 288 eurot. Arvestades, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ning hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 90 eurot. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku

215 eurot. Hagi rahuldatakse ligikaudu 77% ulatuses. Kohus jätab hageja menetluskuludest 77% kostja kanda ja 23% hageja kanda. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks 165.55 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.