Sotsiaalõigus › Pensionid

31.12.2010 töötanud AS-i Hoolekandeteenused XXXXXXXX Hooldekodus ööpäevaringse hooldajana. Sotsiaalkindlustusameti 05.09.2019 otsusega nr 07278 peatati X poolt esitatud pensioniavalduse menetlemine seoses pensioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus kuni kohtulahendi saamiseni. Kaebaja on töötanud AS-is Hoolekandeteenused (XXXXXXXX Hooldekodus) järgnevalt: - alates 08.12.1997 kuni 21.12.2004 sanitar –koristaja ametikohal 1,0 kohakoormusega (lisa 1- tööleping 08.12.1997); - alates 22.12.2004 kuni 31.05.2005 hooldaja ametikohal 1,0 kohakoormusega (lisa 2 – tööleping nr 240); - alates 01.06.2005 kuni 31.07.2008 tegevusjuhendaja-hooldaja ametikohal 1,0 kohakoormusega; - alates 01.08.2008 kuni 31.12.2010 nooremtegevusjuhendaja ametikohal 1,0 kohakoormusega (lisa 3 – uus redaktsioon töölepingule nr 240/KOL-08-02, 28.07.2008). Vastustaja leiab, et X töötamist hooldaja (koristaja), tegevusjuhendaja-hooldaja ja nooremtegevusjuhendaja ametikohal loetelu nr 2 osa XV punkti 5 alusel ei saa arvata soodusstaaži hulka. Vastustaja arvates nooremtegevusjuhendaja ametijuhendi kohaselt moodustasid põetajahooldaja tööülesanded alates 26.06.2008 vaid osa X poolt tööpäeva jooksul täidetavatest tööülesannetest, hinnanguliselt ca 48 % tööpäevast. X esitas halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada, et tema töötamine ajavahemikul 08.12.1997 kuni 31.12.2010 XXXXXXXX Hooldekodus vastab Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2 tunnustele ehk raskete töötingimustega tööle ning lugeda X töötamine XXXXXXXX Hooldekodus perioodil 08.12.1997 kuni 31.12.2010 pensionistaaži hulka, mis annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile vastavalt SVPS § 1 p-le 2. Kohus võttis kaebuse menetlusse. Kaebaja ja vastustaja soovisid haldusasjas kirjalikku menetlust, samas kaebaja märkis, et juhul, kui ilmneb, et asjas on vaja üle kuulata tunnistajaid, siis tuleb kaebus läbi vaadata suuliselt kohtuistungil. Kohus esialgu määras kaebuse läbivaatamise suuliselt kohtuistungil, kuna kaebaja soovis kahe tunnistaja ülekuulamist kohtus. Kohtuistung jäi ära seoses eriolukorraga. Pooled ei soovinud tunnistajate ülekuulamist suuliselt kohtuistungil ega soovinud kohtuistungi pidamist seonduvalt eriolukorraga. Kohus tegi pooltele ettepaneku kuulata tunnistajad üle kirjalikult. Pooled olid sellega nõus ning soovisid tunnistajate ülekuulamist kirjalikult. Kohus kuulas tunnistajad üle kirjalikult. Pooled esitasid peale seda veel oma kirjalikud seisukohad ning teavitasid kohut, et jäävad kõigi oma eelnevalt esitatud seisukohtade/põhjenduste juurde ega soovinud neid üle korrata. Kohus määrusega tegi pooltele teatavaks otsuse avalikustamise aja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja selgitab kohtule, et tema töö faktiline sisu on vaatamata ametinimetustele olnud kogu aeg sama – psüühiliste erivajadustega klientide hooldamine, mida on ajaga laiendatud (nt lisandus tegevuse juhendamine). Kaebaja selgituse kohaselt nii tegevusjuhendaja-hooldaja kui ka nooremtegevusjuhendaja ametid on faktiliselt klientide ööpäevaringne hooldamine, mida kinnitas ka tunnistaja Y. Kaebaja selgitas, et 1997 algses töölepingus ametinimetus “sanitar-koristaja” oli oma sisult klientide ööpäevaringne hooldamine. Sellel perioodil ei kasutatud veel ametinimetust “hooldaja” või “sanitar”, mida samuti kinnitab tunnistajana üle kuulatud AS-i Hoolekandeteenused XXXXXXXX Hooldekodu juht Y. Kaebaja on kogu oma töötamise perioodil AS-is Hoolekandeteenused (XXXXXXXX Hooldekodus) tegelenud kõnealuse tööga, mis annab kaebajale õiguse jääda soodustingimustel vanaduspensionile. Kogu nimetatud perioodil on ta töötanud ka täistööajaga.

XXXXXXXX Hooldekodu on ööpäevaringne erihoolekandeasutus, mis on loodud elamiseks, hooldamiseks ja rehabilitatsiooniks vaimuhaigetele ja raskete vaimsete puudega isikutele, kes ei ole suutelised iseseisvalt elama ning kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste osutamisega. XXXXXXXX Hooldekodus pakutakse ka peale AS-i Hoolekandeteenused reorganiseerimist täiskasvanud psüühhiliste erivajadustega inimestele ööpäevaringset hooldamise teenust. Y selgituste kohaselt kaebajal on töö sisu hoolimata ametinimetuste muutumisest aja jooksul samaks jäänud – psüühhiliste erivajadustega klientide hooldamine. Samas aja jooksul on mõiste “hooldamine” kaasajastunud. AS Hoolekandeteenused 26.06.2008 juhatuse otsusega nr 31 kehtestati uus ametijuhend, kus sisustati ka hooldamine kui tegevus. Vastustaja märgib, et haldusmenetluses kogutud dokumentidest (tööraamat, arhiiviteatis, tööleping) nähtuvalt töötas X XXXXXXXX Hooldekodus ja AS-is Hoolekandeteenused alates 08.12.1997 sanitar-koristajana, 22.12.2004 hooldajana, alates 01.06.2005 tegevusjuhendajahooldajana ja alates 01.08.2008 nooremtegevusjuhendaja. Tööleping lõpetati 31.12.2010. 05.08.2002 kinnitatud ametijuhendi kohaselt on hooldaja (koristaja) ülesanneteks üldkasutatavate ruumide puhtuse ja korra eest hoolitsemine ja 01.10.2002 kinnitatud töökohtustest nähtuvalt on 2. osakonna koristaja (hooldaja) tööülesandeks lisaks osakonna ruumide koristamisele ka abistamine hoolealuste teenindamisel (osakonnas, sööklas, vaba aja veetmisel). 01.03.2006 kinnitatud tegevusjuhendaja-hooldaja ametijuhendist nähtuvalt on ametikoha põhiülesandeks hooldekodus elavate klientide hooldus, esmaabi osutamine, põetus, klientide rehabilitatsioon eesmärgiga arendada nende oskusi ja võimeid ning nende huvide avardamine. Tegevusjuhendaja-hooldaja kohustused on loetletud ametijuhendi p-s 3, kus on muuhulgas nimetatud järgmised kohustused: jälgida ja vajadusel abistada klienti riiete korrashoiul, hügieeniprotseduuride täitmisel ja ravimite manustamisel; vahetada voodihaigetel klientidel voodija ihupesu ning mähkmeid, vajadusel abistada söömisel; kindlustada klientide pidev järelevalve; jälgida rehabilitatsiooni täitmist vastavalt osakonnas kehtestatud korrale; osaleda kliendi hindamisel ja hooldusplaani koostamisel, järgida neid ja teha kirjalik kokkuvõte täitmise kohta; äratada öösel kliente, kellel on kalduvus enureesile; tegeleda kliendiga nende huvide ja käelise tegevuse arendamiseks, õpetada ja süvendada klientidele isikliku hügieeni nõudeid, enese ja oma eluruumi korrashoidu; saata vajadusel kliente tähtpäevade üritustel, teatris, kontserdil jne, klienditöö dokumenteerimine ja aruandlus. 26.06.2008 kinnitatud ametijuhendi kohaselt oli nooremtegevusjuhendaja ametikoha põhieesmärk tagada kliendi tegevusvõime ja elukvaliteedi säilimine ja suurenemine vastavalt rehabilitatsiooni plaani põhjal koostatud individuaalsele tegevuskavale; tagada kliendi juhendamine ja abistamine igapäevaelu toimingutes ja aktiviseerivates tegevustes; tagada kliendile turvaline keskkond. Ametijuhendis on toodud ka nooremtegevusjuhendaja põhilised tööülesanded, näidates ära ka nende osakaalu ametikoha töömahust: - kliendi igapäevaelu juhendamine-21% töömahust; - kliendi huvitegevuse juhendamine-10% töömahust; - kliendi hooldamine -20% töömahust; - kliendi järelvalve-15% töömahust; - kliendi terviseseisundi jälgimine- 10% töömahust; - töö kliendi võrgustikuga-5% töömahust; - rehabilitatsiooniplaanist tulenevate sotsiaal-ja tervishoiuteenuste kättesaadavaks tegemine kliendile-3%töömahust; - klienditööga seonduvate ülesannet täitmine6%töömahust; - klienditöö dokumenteerimine ja aruandlus -6% töömahust. Nooremtegevusjuhendaja ametijuhendist nähtuvalt moodustasid põetaja-hooldaja tööülesanded alates 26.06.2008 vaid osa X poolt tööpäeva jooksul täidetavatest tööülesannetest, hinnanguliselt ca 48 % tööpäevast. Samuti ei nähtu hooldaja (koristaja) ja tegevusjuhendaja-hooldaja ametjuhenditest, et X oleks täistööajaga võrdse aja jooksul tegelenud haigete põetamine ja hooldamisega, vaid on mõlemal ametikohal täitnud lisaks kas koristaja või tegevusjuhendaja tööülesandeid. Nimetatud asjaolu väljendavad ka eelnimetatud ametikohtade nimetused: hooldaja (koristaja), tegevusjuhendaja-hooldaja ja nooremtegevusjuhendaja. Seega ei tegelenud X täistööajaga võrdse aja jooksul loetelu nr 2 osa XV punktis 5 nimetatud põetamise ja hooldamisega, mistõttu on

vastustaja seisukohal, et dokumentidest nähtuvalt ei saa X töötamist hooldaja (koristaja), tegevusjuhendaja-hooldaja ja nooremtegevusjuhendaja ametikohal loetelu nr 2 osa XV punkti 5 alusel arvata soodusstaaži hulka.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid, sh tunnistajate kirjalikke ütlusi, kogumis ja koostoimes, leiab, et tuvastamisnõue on põhjendatud ning tuleb rahuldada järgnevatel põhjendustel:. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas X töötamist XXXXXXXX Hooldekodus perioodil alates 08.12.1997 kuni 21.12.2004 sanitar-koristajana ning perioodil alates 01.08.2008 kuni 31.12.2010 nooremtegevusjuhendajana saab arvata soodusstaaži hulka ning sellest tulenevalt kas kaebajal on õigus soodustingimustel vanaduspensionile. Sotsiaalkindlustusamet asus oma 05.09.2019 otsuses nr 07278 seisukohale, et X soodusstaaži hulka arvatakse töötamise XXXXXXXX Hooldekodus perioodil alates 22.12.2004 kuni 31.05.2005 hooldajana ning perioodil alates 01.06.2005 kuni 31.07.2008 tegevusjuhendaja-hooldajana. Kaebaja on esitanud kohtule tõendina Q kohta tehtud Sotsiaalkindlustusameti 02.01.2020 otsuse nr 08081, millest nähtuvalt arvati Q soodusstaaži hulka muuhulgas ka töötamise XXXXXXXX Hooldekodus tegevusjuhendaja-hooldajana perioodil alates 01.01.2002 kuni 31.07.2008. Vaidlust ei ole selle üle, et X töötas samuti XXXXXXXX Hooldekodus tegevusjuhendaja-hooldajana (01.06.200531.07.2008) ning ka tema osas on Sotsiaalkindlustusamet teinud 05.09.2019 otsuse nr 07278, milles on asutud seisukohale, et X soodusstaaži hulka arvatakse töötamine XXXXXXXX Hooldekodus tegevusjuhendaja-hooldajana (01.06.2005-31.07.2008). Kohtumenetluse käigus vastustaja muutis oma seisukohta, viidates oma 01.04.2020 kirjas nr 8-4/32989 Riigikohtu 27.02.2019 lahendile asjas nr 3-17-1108, milles leitakse, et sooduspensionile õiguse tekkimiseks tuleb loetelus nr 2 toodud tööülesandeid täita täistööpäeva ulatuses ehk siis 100% tööajast. Vastustaja märgib kirjas, et nimetatud kohtulahendiga muutis Riigikohus oluliselt kohtupraktikat soodusstaaži tuvastamise asjades. Kohus seejuures juhib tähelepanu asjaolule, et 05.09.2019 otsust nr 07278 tehes pidi Sotsiaalkindlustusamet olema teadlik Riigikohtu eelviidatud lahendist, kuid vaatamata sellele arvas tegevusjuhendaja-hooldaja ametikohal töötamise X soodusstaaži hulka koos hooldaja ametikohal töötatud ajaga, saades kokku 03 aastat 07 kuud ja 08 päeva. Kohus uuris ja analüüsis haldusasjas esitatud dokumente ning kuulas kirjalikult üle kaks tunnistajat, kellest üks on XXXXXXXX Hooldekodu juht, mille põhjal on jõudnud järeldusele, et X tuvastamisnõue on põhjendatud ning tal on õigus soodustingimustel vanaduspensionile. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2 kohaselt õigus soodustingimustel vanaduspensionile on isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel (edaspidi soodusstaaž), on õigus pensionile 5 aastat enne Riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanusesse jõudmist. SVPS § 1 ja 42 alusel tekib naisel, kellel on 2007. aasta 1. jaanuariks soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks nõutud pensionistaaž, õigus soodustingimustel vanaduspensionile kuni 2006. aasta 31. detsembrini kehtinud pensionistaaži nõuete alusel, milleks on 20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel. Eelviidatud loetelu nr 2 osa XV „Tervishoiu- ja sotsiaalhooldusasutused“ punkti 5 alusel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile sotsiaalhooldussüsteemi psüühiliste haigete ja vaimselt alaarenenud laste internaatkodude töötajatel, kes põetavad ja hooldavad haigeid.

Kaebaja on töötanud AS-is Hoolekandeteenused (XXXXXXXX Hooldekodus) järgnevalt:- alates 08.12.1997 kuni 21.12.2004 sanitar –koristaja ametikohal 1,0 kohakoormusega (tööleping 08.12.1997); - alates 22.12.2004 kuni 31.05.2005 hooldaja ametikohal 1,0 kohakoormusega (tööleping nr 240 redaktsioon); - alates 01.06.2005 kuni 31.07.2008 tegevusjuhendaja-hooldaja ametikohal 1,0 kohakoormusega; - alates 01.08.2008 kuni 31.12.2010 nooremtegevusjuhendaja ametikohal 1,0 kohakoormusega (töölepingu nr 240/KOL-08-02, 28.07.2008 uus redaktsioon). Viimatinimetatud töölepingu punktis 2.2 märgitakse, et töötaja (nooremtegevusjuhendaja) tööülesandeks tööandja juures on ööpäevaringse tugevdatud toetusega hooldamise teenuse vahetu osutamine kliendile vastavalt tööjuhendajalt saadud juhistele ja tööjuhendamise korrale, kooskõlas klienditöö standartidele. Kohus nõustub kaebajaga, et tema töö faktiline sisu on vaatamata ametinimetuste muudatustele olnud kogu aeg sama – psüühiliste erivajadustega klientide hooldamine. Klientide hooldamisele on lisandunud ka kirjatöö - dokumentide digitaalne vormistamine, mis aga ei vähenda, vaid suurendab töömahtu/koormust. Kaebaja ja tunnistajate ütluste kohaselt töötajad tegid kirjatööd öövalvete ajal, sest põhitöö kõrvalt nad seda teha ei jõudnud. Kohtuvaidluse õige lahendamise aspektist tulenevalt on oluline lähtuda mitte ainult ametikohtade nimetustest, vaid eelkõige tööülesannete sisust. Kohus märgib, et XXXXXXXX Hooldekodu töötajate ülesannetest valdava osa moodustab just klientide ööpäevaringne hooldamine/põetamine. Ametinimetuste muutmine kaebaja tööülesandeid sisuliselt ei muutnud ning kaebaja kogu vaidlusaluse perioodi vältel töötas täistööajaga (sh öövalved), täites hooldaja tööülesandeid. AS Hoolekandeteenused XXXXXXXX Hooldekodu endise juhi (01.06.2005 – 31.07.2008) Y 27.12.2010 õiendis nr 4-2-11/58 on selgitatud ja analüüsitud X töötamist ja faktilist töö sisu perioodil 08.12.1997 kuni 31.12.2010. Y on ka kohtus kirjalikult tunnistajana vande all üle kuulatud. Kõnealuses õiendis Y selgitab XXXXXXXX Hooldekodu järjepidevuse küsimust. XXXXXXXX Hooldekodu on ööpäevaringne erihoolekandeasutus, mis on loodud elamiseks, hooldamiseks ja rehabilitatsiooniks vaimuhaigetele ja raskete vaimse puudega isikutele, kes ei ole suutelised iseseisvalt elama ning kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste osutamisega. XXXXXXXX Hooldekodus pakutakse ka peale AS-i Hoolekandeteenused reorganiseerimist täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimestele ööpäevaringset hooldamisteenust. Y selgitab oma õiendis, et X töö, hoolimata ametinimetuste muutumisest, on aja jooksul jäänud samaks – psüühiliste erivajadustega klientide hooldamine, lihtsalt mõiste “hooldamine” on kaasajastunud. AS Hoolekandeteenused 26.06.2008 juhatuse otsusega nr 31 kehtestati uus ametijuhend, kus lõpuks sisustati ka hooldamine kui tegevus. Nimetatud otsuse lisa 15 kohaselt saab põhilisi ametiülesandeid lahti mõtestada tegevustele põetus ja hooldamine. Põetamise all saab mõista tegevusi, kus on tegu ainult hügieeni, riietumise, söömise, liikumise ja abivahenditega. Hooldamist näitavad kõik ülejäänud ametijuhendi punktid, sest hooldamine ongi kliendi tegevusvõime ja elukvaliteedi säilitamine ja suurendamine, igapäevaelu oskuste arendamine, huvitegevuses osalemine, kliendi järelvalve ning terviseseisundi jälgimine jne. Hooldamine on ka see, kui aidatakse hoida sidet kliendi lähedastega, samuti abistatakse sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaamisel. Hooldamise lahutamatuks osaks on ka dokumentatsiooni täitmine, nagu nt arstidel patsientide ravimisel. Ehk siis nii tegevusjuhendaja-hooldaja kui ka nooremtegevusjuhendaja ametid on faktiliselt klientide ööpäevaringne hooldamine. Algses 1997 töölepingus ametinimetus “sanitar-koristaja” oli samuti oma sisult klientide ööpäevaringne hooldamine, sest sellel ajaperioodil ei kasutatud ametinimetust “hooldaja” või “sanitar”. Nagu nähtub Y 27.12.2010 õiendist on X kogu oma töötamise perioodil AS-is Hoolekandeteenused (XXXXXXXX Hooldekodus) tegelenud ülalviidatud lisas nimetatud tööga. Kõnealusel perioodil tervikuna on X töötanud täistööajaga hooldajana. Riigikohus on 27.02.2019 kohtulahendis asjas nr 3-17-1108 asunud seisukohale, et õiguse soodustingimustel vanaduspensionile loetelu nr 2 alusel annab loetelus nimetatud töödel ja

ametikohtadel üksnes täistööajaga töötamine. Vastustaja poolt viidatud Riigikohtu 27.02.2019 otsuses asjas nr 3-17-1108 käsitletakse ohtlike ainetega seotud tööoperatsioone, millele Riigikohtu arvates ei kulunud rohkem kui 80% tööajast, seega ei täitnud töötaja täistööajaga võrdse aja jooksul määruse nr 206 loetelus nr 2 toodud ametikoha ülesandeid. Kohus leiab, et ohtlike ainete käitlemise protsendi määratlemine ei ole automaatselt üle kantav käesolevasse kohtuvaidlusesse, kuna vaidluse objektid on erinevad (erinev töö spetsiifika jne). Vastustaja leiab, et X soodusstaaži hulka ei saa arvata XXXXXXXX Hooldekodus töötamise perioode alates 08.12.1997 kuni 21.12.2004 sanitar-koristajana ning alates 01.08.2008 kuni 31.12.2010 nooremtegevusjuhendajana, kuna vastustaja arvates kaebaja ei täitnud täistööpäeva ulatuses soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvaid tööülesandeid. Vastustaja väidab, et nooremtegevusjuhendaja ametijuhendist nähtuvalt moodustasid põetaja-hooldaja tööülesanded alates 26.06.2008 vaid osa X poolt tööpäeva jooksul täidetavatest tööülesannetest, hinnanguliselt ca 48 % tööpäevast. Samuti vastustaja väitel ei nähtu hooldaja (koristaja) ja tegevusjuhendaja-hooldaja ametjuhenditest, et X oleks täistööajaga võrdse aja jooksul tegelenud haigete põetamine ja hooldamisega, vaid on mõlemal ametikohal täitnud lisaks kas koristaja või tegevusjuhendaja tööülesandeid. Vastustaja arvates nimetatud asjaolu väljendavad ka eelnimetatud ametikohtade nimetused: hooldaja (koristaja), tegevusjuhendaja-hooldaja ja nooremtegevusjuhendaja. Seega leiab vastustaja, et X ei tegelenud täistööajaga võrdse aja jooksul loetelu nr 2 osa XV punktis 5 nimetatud põetamise ja hooldamisega, mistõttu on vastustaja seisukohal, et dokumentidest nähtuvalt ei saa X töötamist hooldaja (koristaja), tegevusjuhendaja-hooldaja ja nooremtegevusjuhendaja ametikohal loetelu nr 2 osa XV punkti 5 alusel arvata soodusstaaži hulka. Kohus siinkohal märgib, et vastustaja ise on oma 05.09.2019 otsuses nr 07278 asunud seisukohale, et „X soodusstaaži hulka arvatakse töötamine XXXXXXXXX Hooldekodus: 1. alates 22.12.2004 kuni 31.05.2005 hooldajana; 2. alates 01.06.2005 kuni 31.07.2008 tegevusjuhendaja-hooldajana, kokku 03 aastat 07 kuud ja 08 päeva“. Otsuses leiab vastustaja, et X on pensioni õiguse tekkimiseks täidetud 25-aastane üldise pensionistaaži nõue, kuid täitmata on soodusstaaži nõue, kuna vastustaja hinnangul on soodusstaaži tõendatud 03 aastat 07 kuud ja 08 päeva. Vastustaja märgib oma otsuses, et X ei oma õigust soodustingimustel vanaduspensionile, kuid ta soovib kohtus tõendada, et hooldas ja põetas alates 08.12.1997 kuni 21.12.2004 ja 01.08.2008 kuni 31.12.2010 täistööajaga sotsiaalhooldussüsteemi psüühiliste haigete internaatkodude haigeid. Seega on täpselt määratletud vastustaja enda poolt vaidlusalune periood, mille osas on kaebaja pöördunud kohtusse tuvastusnõudega. Jättes kõrvale vastustaja enda poolt aktsepteeritud perioodi, kohus kordab, et kaebaja soovib tuvastada töötamise XXXXXXXX Hooldekodus vaidlusalusel perioodil. X töötamise kohta perioodil 08.12.1997 kuni 21.12.2004 on kohtule esitatud 08.12.1997 sõlmitud tööleping (number puudub), milles ei ole tööülesannete loetelu (puudub ka ametijuhend). 22.12.2004 sõlmitud töölepingus (hooldaja ametikoht) märgitakse, et töötaja pidevat tööstaaži tööandja juures arvestatakse alates 08.12.1997. X töötas XXXXXXXX Hooldekodus ajavahemikul 08.12.1997 kuni 21.12.2004 sanitar-koristajana. Sanitar on haigete eest hoolitseja, nende abistaja (sama on ka hooldaja), lisaks teeb ta ka koristustöid. Sanitar on haigetalitaja (Vikipeedia), tänapäeval kasutatakse terminit „põetaja“. Sanitari täita on nii põetaja kui ka koristaja funktsioonid. Haigete põetamisel ja hooldamisel on sanitaril kanda oluline roll. Sanitar jälgib pidevalt haigete olukorda, abistab raskesti haigeid söömisel ja pesemisel (nagu hooldajagi). Igas osakonnas on haigeid, kes ei suuda või ei tohi ise kõndida, nendele haigetele aitab sanitar alla panna siibri ja hiljem tühjendab selle jms. Igapäevatöö kõrvalt leiab sanitar aega suhtlemiseks haigetega. Ka voodite igahommikune ülestegemine ja voodipesu vahetamine kuulub sanitari töökohustuste hulka (CV Keskus). Haldusasja materjali hulgas puudub sanitar-koristaja ametijuhend ning töökohustuste loetelu/kirjeldus.

Kohtule on esitatud osakonna hooldaja (koristaja) 05.08.2002 ametijuhend, mis on üldsõnaline, hooldaja (koristaja) töökohustused on loetletud ametijuhendi lisas. Töökohustuste hulka muuhulgas kuulub hoolealuste teenindamine osakonnas, sööklas, vaba aja veetmisel, samuti ruumide koristamine. Võrdluseks hooldaja samuti abistab haigeid nende kõrvalabi vajavates toimingutes/tegevustes igapäevaselt. Hooldaja tööülesannete hulka kuulub patsiendi abistamine ohutu ümbruse hoidmisel, säilitamisel ja tagamisel muuhulgas hooldekodus, söömisel, voodi ja isikliku pesu vahetamisel ja korrastamisel, isikliku hügieeni ja kehapuhtuse protseduuride läbiviimisel, välimuse korrastamisel, riietamisel ja riietumisel, liikumisel ja füüsilise aktiivsuse tegemisel, juhendamine abivahendite kasutamisel, ravimite kättetoimetamisel ja arstiabi korraldamisel jms (Hooldustöötaja töö korraldamine- ametikirjeldus). Kohtule esitatud hooldekodu nooremtegevusjuhendaja ametijuhendis on toodud ametikoha põhieesmärk: ööpäevaringse tugevdatud toetusega hooldamise teenuse Nooremtegevusjuhendaja ametijuhendiga tutvudes leiab kohus, et põhimõtteliselt termin „hooldamine“ on asendatud terminiga „juhendamine“. Tabelis on kliendi hooldamine (p.3) oma sisult väga lakooniline/üldsõnaline ning selle põhjal ei ole võimalik täpselt määratleda, milles see seisneb (XXXXXXXX Hooldekodu klientide hooldamine on ööpäevaringne). Samas ei ole jälgitav protsendi määratlemine (20% hooldamine). Kliendi juhendamine (p 1) aga on põhjalikumalt lahti kirjutatud. Kui võrrelda neid kahte punkti, siis need on sisult väga sarnased (kohati langevad kokku): kliendi personaalse abistamise isikliku hügieeni (enesehügieeni), riietumise, riiete/jalatsite korrashoiu, söömise, liikumise jms osas (p-d 1.1 ja 3.1). Punktis 3.2 sisalduv üldsõnaline tekst „kliendile hooldusabivahendite kohandamine ja nende kasutamisel vahetu juhendamine“ paigutub väga hästi punktis 1 detailsemalt lahti kirjutatud tegevuste alla. Samuti kliendi hooldamise alla käib ka ööpäevaringne järelevalve, terviseseisundi jälgimine, töö kliendi võrgustikuga jms. Siis on toodud veel 4% „lisaülesandeid“ (vajalikud lisaoskused ja teadmised). Kohtu hinnangul on põhitegevusele- hooldamisele/põetamisele- lisandunud veel ülesandeid (nt digitaalne klienditöö dokumenteerimine ja aruandlus). Eraldi on punktis 8 välja toodud „Klienditööga seonduvate ülesannete täitmine“, milles on loetletud sellised tegevused nagu toidu kohaletoimetamine, jagamine, toidunõude pesemine, kliendi välimuse korrastamine või selle korraldamine (juuste lõikus, küünte lõikus, habeme ajamine jne), mida võib samuti liigitada mõiste „hooldus“ alla. Kohtu hinnangul „hoolduse“ asendamine „juhendamisega“ sisuliselt nooremtegevusjuhendaja tööülesandeid ei muuda, kuna ülesanded on jäänud samaks mis hooldajal, lisandunud on kirjatöö, mis suurendab, mitte ei vähenda, töökoormust. Vastustaja poolt välja toodud hinnanguline protsent X poolt tööpäeva jooksul täidetavatest tööülesannetest, s.o ca 48 % tööpäevast, on suhteline ning ei pruugi kajastada tegelikku olukorda. Nooremtegevusjuhendaja ametinimetuses sõna „hooldaja“ küll puudub, kuid ametijuhendi sisust nähtuvalt tegeleb nooremtegevusjuhendaja klientide hooldamisega/juhendamisega (selle suhte protsenti on raske määrata ja see oleks igal juhul suhteline, sest ei ole võimalik täpselt määratleda, kus lõpeb hooldamine ja algab juhendamine ja vastupidi, see on koostoimiv protsess). Kohtule esitatud tegevusjuhendaja-hooldaja ametijuhendis loetletud põhiülesanded ja kohustused sarnanevad sanitar/põetaja/hooldaja töökohustustega, millele on lisandunud ka tegevusjuhendaja funktsioon. Tegevusjuhendaja-hooldaja ametijuhendi punktis 2.1 on loetletud põhiülesanded, milleks on hooldekodus elavate klientide hooldus, esmaabi osutamine, põetus (põetaja funktsioon), klientide rehabilitatsioon eesmärgiga arendada nende oskusi ja võimeid ning nende huvide avardamine. Ametijuhendi kohustuste loetelust (p. 3) nähtub klientide ööpäevaringne hooldamine/põetamine, sh tegevuse juhendamine, mis käib samuti hooldamise alla. Tunnistajana kirjalikult üle kuulatud Y (töötas XXXXXXXX Hooldekodus alates oktoobrist 1994 kuni 04.01.2019) kinnitas vande all, et ükskõik, mis oli töötaja ametinimetus, põhitöö ehk hoolduse

sisu oli kõigil sama ning see ei muutunud vaatamata ametinimetuste muutmisele, kõik töötajad pidid hooldama kliente nii, nagu enne ametinimetuste muutmist: klientide igapäevane hooldamine hügieenitoimingud, pesemine, söötmine, riietamine; lamajate ja ratastoolihaigete hooldus (mähkmete vahetamine ja kehahooldus), voodipesu ja kliendi riiete korrashoid ja vahetus, klientide juhendamine iseendaga toimetulemises (nt hügieenitoimingud, riietamine, tubade korrashoid). Juurde tuli seoses ametinimetuste muutumisega tegevuse planeerimine, dokumenteerimine ja aruandlus ning klientidele meelepärase tegevuse leidmine ja läbiviimine, arvestades iga kliendi omapära ja võimeid. Sellest tulenevalt töötajatel töökoormus kasvas, mitte ei vähenenud. Kui ametinimetused muutusid, siis kadusid ametinimetused „hooldaja“, „hooldaja-koristaja“, kõik töötajad nimetati ümber „nooremtegevusjuhendajaks“ ja „tegevusjuhendajaks“. 30 kliendi kohta oli ette nähtud 2 tegevusjuhendajat, 1/3 klientidest olid kas lamajad või täielikku hooldust vajavad, ülejäänud olid enamuses ebaadekvaatsed ja osaliselt rahutud. Y selgitab, et nooremtegevusjuhendajatel ja tegevusjuhendajatel vahet ei olnud, kuna tööülesanded/nõuded ja kliendid olid samad. Tegevusjuhendaja-hooldaja ja nooremtegevusjuhendaja tööülesanded olid samad, väike erinevus oli tegevuste dokumenteerimises. Ametinimetuste muutmine sõltus läbitud koolitustest ja mingil määral ka töötatud ajast. Tunnistaja Y kinnitas kohtule, et seoses ametinimetuste muutmisega ei jäänud ära mingeid tööülesandeid, pigem tuli juurde, nt klientidega tegelemine vabal ajal. Tunnistaja ütluste kohaselt samaks jäid kõik inimese hooldamisega seotud tegevused, juurde tuli tegevusplaanide koostamine, täitmine ja dokumenteerimine, igapäevaselt kalenderplaani täitmine. Tunnistajana kuulati kirjalikult üle ka XXXXXXXX Hooldekodu endine töötaja Q, kes selgitas vande all, et kui ta töötas hooldekodus hooldajana, siis tema tööülesanneteks olid klientide hooldamine ja aitamine nende igapäevatoimingutes: söömine, riietumine, pesemine, voodite korrastamine, voodipesu vahetamine, lamajate ja haigete põetamine, samuti klientide tubade koristamine jms. Tunnistaja kinnitas, et kui ta töötas tegevusjuhendaja-hooldajana, jäi kogu eelnevalt kirjeldatud töö sisu samaks, ainult sellele lisandus veidi paberitööd (arvutitöö), mida töötajad tegid alati öösiti öövalves olles. Tunnistaja kinnitas, et hooldaja, tegevusjuhendaja-hooldaja ja tegevusjuhendaja töö oli ühesugune- klientide hooldamine, paberitööd tehti öövalvete ajal. Tunnistaja on üksikasjalikult kirjeldanud töid, mis käivad hooldamise alla, mida kohus ei hakka üle kordama (eelnevalt on nendest juttu olnud). Tunnistaja kinnitas kohtule, et nii tegevusjuhendaja kui ka nooremtegevusjuhendaja tegid täpselt ühesugust hooldustööd, mingit erinevust polnud. Tunnistaja sõnul oli tal hooldekodus hooldajana, tegevusjuhendaja-hooldajana ja tegevusjuhendajana töötamise ajal ca 48 klienti, sh mõni lamaja klient, ca 8 ratastooliklienti, vaimupuudega, skisofreeniahaigeid. Töökoormus oli väga suur nii füüsiliselt kui ka vaimselt, lisaks öötöö oli kurnav ja tervisele kahjulik (öösel tegeleti kirjatööga, sest päeval ei jõutud seda teha). Tunnistaja kinnitas kohtule, et X olid samad tööülesanded kui temalgi, hooldustöö oli ikka ühesugune, hooldajal-koristajal aga oli lisaks ka koristamine. Tunnistaja ütluste kohaselt tema ja kaebaja erinevus oli vaid klientides- temal endal olid põhiliselt skisofreeniahaiged ja mõned vaimupuudega, X aga olid kõik kliendid sügava vaimse puudega, lisaks olid paljudel ka liitpuuded, see oli eriti raske osakond, kus X töötas. Kõigi hooldajate ametinimetus muudeti alguses tegevusjuhendaja-hooldajaks ja alates 01.08.2008 kas nooremtegevusjuhendajaks või tegevusjuhendajaks vastavalt haridusele, samuti olid ka vanemtegevusjuhendajad. Igas osakonnas oli 1 vanemtegevusjuhendaja, kes oli tegelikult osakonna juhataja. Vanemtegevusjuhendaja hooldustööd ei teinud. Tunnistaja kinnitas kohtule, et tegevusjuhendaja-hooldaja ja nooremtegevusjuhendaja tegid täpselt samasugust hooldustööd nagu hooldaja, nooremtegevusjuhendajal lisandus veel arvutitöö, mida varem polnud. Kogu arvutitöö tehti öövalves olles. Tunnistajale teadaolevalt oli X osakonnas ka 1-2 imiku seisundis klienti, kes olid pidevalt voodis ning neid tuli iga 2 tunni tagant keerata ning õue viidi neid lapsevankriga. Nagu nähtub tunnistaja Q ütlustest, X töötas raske/sügava vaimupuudega klientidega, keda pidi täistööaja vältel

hooldama, lisaks pidi tegelema ka arvutis dokumentide vormistamisega, mida tehti öövalvete ajal, sest muul ajal selleks aega ei olnud. Samuti mõlema tunnistaja ütluste kohaselt tööülesanded ei vähenenud seoses ametinimetuste muutmisega, pigem tuli neid juurde (kirjatöö), mis suurendas, mitte ei vähendanud, töötajate töökoormust. Q kinnitas kohtule, et X töötas osakonnas, kus olid kõige raskemas seisundis kliendid, kes vajasid pidevat hooldamist. X olenemata ametinimetustest (nende muutmisest), tegi sisuliselt sama hooldustööd, hooldades igapäevaselt kõige raskemas seisundis kliente, kes vajasid pidevat ööpäevaringset abi, mida X, tehes nii moraalselt kui ka füüsiliselt väga rasket tööd, neile osutas. Kaebaja soov on kohtumenetluses tuvastada, et tema töötamine AS-i Hoolekandeteenused XXXXXXXX Hooldekodus perioodil 08.12.1997 kuni 31.12.2010 annab õiguse saada pensioniõiguslikku staaži soodustingimustel vanaduspensionile jäämiseks. Kaebaja väitel vastustajale esitatud tõenditest ei piisanud, mistõttu oli kaebaja sunnitud pöörduma tuvastamisnõudega kohtusse. Tutvunud kõigi esitatud tõenditega leiab kohus, et käesoleval juhul on tõendatud, et vaatamata asjaolule, et kaebaja ametinimetusi muudeti, vastas tema töö tegelik sisu loetelus nr 2 osas XV punktis 5 nimetatud sotsiaalhooldussüsteemis psüühiliste haigete, vaimselt alaarenenud laste internaatkodude töötajate, kes põetavad ja hooldavad haigeid, tööle. Kohtu hinnangul on kaebaja kogu kõnealuse perioodi vältel tegelenud XXXXXXXX Hooldekodus klientide hooldamisega/põetamisega, millele lisandusid ka muud ülesanded (kliendi kohta käiva dokumentatsiooni täitmine arvutis). Vaidlust ei ole selles, et XXXXXXXX Hooldekodu kliendid, kelleks on psüühiliste erivajadustega inimesed, vajavad pidevat ööpäevaringset põetamist ja hooldamist. Kohus ei nõustu vastustaja väitega, et kaebaja viide haldusasjas nr 3-16-441 tehtud jõustunud kohtulahendile on asjakohatu. Analoogses haldusasjas nr 3-16-441 on Tallinna Halduskohus teinud 09.11.2016 otsuse (p 17), milles kohus on asunud järgnevale seisukohale: „/.../Vaadanud läbi kohtule tõenditena esitatud ametijuhendid, on kohus, arvestades ka tunnistajate ütlusi ja eelpoolmainitud tööandja poolt haldusmenetluses väljastatud tõendeid, seisukohal, et nendes märgitu ei olnud kaebaja tegelikus töös käesoleval juhul peamine. Analüüsides ametijuhendeid ajalises kulus on selgelt nähtav täiendavate uute tööülesannete kirjeldamise kõrval, et tegelikult tehtav töö selge ja arusaadava kirjeldusena neis järjest väheneb. Kohus märgib, et arvestades tunnistajate, kaebaja ja ka tema tööandja poolt esitatud tõendites toodut, on eriti markantne 09.02.2015 rakendatud tegevusjuhendaja ametijuhend. Selles puudub praktiliselt üldse igasugune hooldusega seotud tavamõistes arusaadav tööülesannete kirjeldus ja seda lugedes jääb mulje, et tegevusjuhendaja ei tegele ühegi kliendi hooldamisega ise, vaid ainult juhendab neid suuliselt. Kohus leiab, et selliselt sõnastatud ametijuhendid ei vasta oma olulise sisu osas tegelikult vaimsete puuetega ja ööpäevaringset erihooldust vajavate isikutega igapäevaselt tegelevate isikute tegelikule tööle ja on selles osas selgelt eksitavad. Sellele järeldusele suunab kohut muuhulgas ka asjaolu, et kõigist tunnistajate ütlustest ja kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et eraldi põetajaid-hooldajaid kaebaja töökohas tööle võetud ei ole ja nende ülesandeid peavad järelikult täitma tegevusjuhendajad. Kohus on seisukohal, et vastavate puuetega inimeste puhul ei ole võimalik, et nende hooldajate ametinimetuste ümbernimetamisel ja ametiülesannete ümbersõnastamisel kaob täielikult vajadus nende isikute hooldamiseks selles mõttes, mis on sõnastatud põetamise ja hooldamisena ja mis annab Eesti Vabariigi õigusaktide alusel õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Juhul, kui seda tööd ei tee spetsiaalselt selleks palgatud inimesed, on igati loogiline järeldada, et seda teevad inimesed, kelle ametinimetus on muudetud – käesoleval juhul tegevusjuhendajad. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on lisaks vastava Lisa 2 osa XV punktis 5 märgitud töö tegemine kaebaja poolt kogu vaidlusaluse perioodi jooksul leidnud kinnitust ja kohus loeb selle tuvastatuks/.../“. Kohus

nõustub eelnevalt tsiteeritud jõustunud kohtulahendis avaldatud seisukohtadega. Käesolevas kohtuasjas kohus leiab samuti, et ka nooremtegevusjuhendaja ametijuhendis ei ole selgelt välja toodud hooldusega seotud tavamõistes arusaadav tööülesannete kirjeldus ning seda lugedes jääb mulje, et nooremtegevusjuhendaja ei tegele klientide hooldamisega ise, vaid tema töö nagu piirduks üksnes juhendamisega. Seejuures peab kohus vajalikuks märkida, et raskes seisundis klientide puhul on selline lähenemine välistatud, kuna sellised kliendid vajavad igal juhul ööpäevaringset hooldamist, mitte juhendamist (nende seas oli ka lamajaid, keda pidi iga paari tunni tagant pöörama, et ei tekiks lamatisi). Tööülesannete sisu määratlemisel tuleb lähtuda just tehtava töö spetsiifikast (klientide tervislik seisund jms). Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu üheselt, et kaebaja töö oleks suuremas osas seisnenud raskes seisundis klientide n-ö juhendamises ja väiksemas osas mingis muus tegevuses, mille hulka võis arvata mingis osas ka klientide hooldamise (vastustaja oletas, et see osa võis olla ca 48%). Kohus leiab samuti, et nooremtegevusjuhendaja ametijuhend ei vasta oma sisu poolest tegelikult vaimsete puuetega ja ööpäevaringset erihooldust vajavate isikutega igapäevaselt tegelevate isikute tegelikule tööle ja on selles osas selgelt eksitav. Tunnistajate ütlustest ja kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et kuna eraldi põetajaid-hooldajaid kaebaja töökohas tööle võetud ei ole, siis nende ülesandeid pidid täitma nooremtegevusjuhendajad ja tegevusjuhendajad. Kohtu hinnangul raskete vaimsete puuetega, sh liitpuuetega, inimeste puhul ei ole võimalik, et nende hooldajate ametinimetuste ümbernimetamisel ja ametiülesannete ümbersõnastamisel peaks kaduma täielikult või valdavas osas vajadus nende isikute ööpäevaringseks hooldamiseks selles mõttes, mis on sõnastatud põetamise/hooldamisena ning mis annab Eesti Vabariigi õigusaktide alusel õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Juhul, kui hooldustööd ei tee spetsiaalselt selleks palgatud inimesed (ametinimetusega põetaja/hooldaja vm), siis on igati loogiline järeldada, et seda peavad tegema inimesed, kelle ametinimetusest on kaotatud sõna „hooldaja“, käesoleval juhul nooremtegevusjuhendajad (sh tegevusjuhendajad). Tunnistaja Q kinnitas kohtule vande all, et osakonnasisesel kokkuleppel 1 tegevusjuhendaja tema osakonnas ei tegelenud klientide hooldamisega. See aga ei puudutanud X osakonda, kus olid eriti raske psüühilise ja füüsilise seisundiga kliendid (liitpuudega), kes vajasid ööpäevaringset hooldamist. Mitte ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et X nooremtegevusjuhendajana kõige raskemas osakonnas tegeles ainult või suuremas osas n-ö juhendamisega ja hooldamine oli vaid mingi teisejärguline/marginaalne (suhteline) tegevus. Vastustaja ei ole arvesse võtnud kaebaja töötamist kõige raskemas osakonnas, kus on raskeima vaimse, sh liitpuudega, kliendid ning seal tehtava töö spetsiifikat. Asjaolu, et kaebaja ametinimetusest kadus sõna „hooldaja“ ei tähenda veel, et automaatselt langeb ära ka põhitegevus- ööpäevaringne klientide hooldamine. X täistööaja vältel hooldas raskes seisundis kliente, mis oli tema põhitegevus, olenemata ametikoha nimetusest. Hooldustöö hindamine protsentides (töö piiritlemine) on väga keeruline ja suhteline ning ei näita siiski tegelikku olukorda (sh tegelikku töömahtu). Kohus kordab, et X, tehes vaimselt ja füüsiliselt rasket tööd, täistööaja vältel hooldas väga raskes seisundis kliente ning tegi seda, kui väljenduda protsentides, 100% ulatuses (sh nooremtegevusjuhendajana), mida kinnitavad ka tunnistajate vande all antud ütlused (kellest üks on XXXXXXXX Hooldekodu endine juht). Sellised kliendid, kes olid X hooldada, vajasid just nimelt hooldamist, mitte juhendamist. Täpselt sama põhimõte kehtib ka teiste kaebaja ametinimetuste puhul, mille tööülesannete sisu vaatamata ameti nimetuste muutmisele jäi samaksklientide täistööajaga hooldamine, mida kinnitasid kohtus vande all mõlemad tunnistajad ning mida võib välja lugeda ka ametijuhendite sisust. Kohus nõustub kaebajaga, et kui kaebaja töötas oma kõigil ametikohtadel täistööajaga ehk riikliku tööajanormiga ja tegi jätkuvalt, vaatamata ametinimetuste muutmistele, sama tööd ehk hooldustööd, millele lisandusid veel täiendavad tööülesanded, siis tuleb kogu hooldekodus töötamise aeg lugeda kaebajale soodusstaaži hulka, mis annab talle õiguse soodusstaažiga vanaduspensioni määramiseks. Seadusest tulenevalt on õigus soodustingimustel vanaduspensionile hooldajatel ja põetajatel, kes igapäevaselt tegelevad haigete hooldamise ja põetamisega. Õigust sooduspensionile ei ole

meditsiiniõdedel ja tegevusjuhendajatel. Seega sooduspensioni õigus on antud juhul hooldekodu töötajatel, kes igapäevaselt tegelevad isikute hooldamise/põetamisega. Nagu nähtub kohtule esitatud tõenditest X tegeles klientide hooldamisega kogu XXXXXXXX Hooldekodus töötamise aja vältel täistööajaga, tehes rasket ja tänuväärset tööd. X töötas kõige raskemas osakonnas ja raskeima vaimse ja füüsilise puudega (liitpuudega) klientidega, nagu kinnitas kohtule tunnistaja Q. Sellised kliendid vajasid hooldamist ööpäevaringselt (100%). Tunnistajad kinnitasid kohtule, et 100% tööajast kulus X nn raske osakonna klientide hooldamisele, olenemata ametikohtade nimetustest ja nende muutmisest, kuna sisuliselt tööülesanded ei muutunud ning jäid samaks. Samuti töökoormus sellega ei vähenenud ning nooremtegevusjuhendaja töö ei piirdunud vaid klientide juhendamisega, seda enam osakonnas, kus olid raske puudega (liitpuudega) kliendid, kes vajasid ööpäevaringset hooldamist. Seda kaebaja töö spetsiifikat peab vastustaja oma lõpliku seisukoha kujundamisel arvestama. Kohus, hinnates ja kaaludes kõiki kohtule esitatud tõendeid, sh tunnistajate kirjalikke ütlusi, loeb tuvastatuks X töötamise ajavahemikul 08.12.1997 kuni 31.12.2010 XXXXXXXX Hooldekodus mis vastab Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 p 2 tunnustele ehk raskete töötingimustega tööle, mis annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Pooled ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.