Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Gaida Kivinurm ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
15.07.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1054
Haldusasi
Archaeology Team OÜ kaebus Muinsuskaitseameti tegevusele Balticconnectori gaasitoru rajamisega seotud allveearheoloogiliste tööde aruande heakskiitmisel
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Archaeology Team OÜ, volitatud esindajad v.adv Aivar Pilv ja v.adv Raini Nõu Vastustaja – Muinsuskaitseamet
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12.06.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Archaeology Team OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Archaeology Team OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.06.2020 määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Esialgset õiguskaitset puudutavas osas on määrus lõplik (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Elering AS esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks ning maagaasi torujuhtme merepõhja paigaldamiseks. Muinsuskaitseamet (MKA) kooskõlastas 07.02.2018 Archaeology Team OÜ esitatud Balticconnectori gaasitoru veealuse osa ehitusega seotud allveearheoloogiliste uuringute tegevuskava nr 31963 ja andis uuringuloa nr 19442 allveearheoloogiliseks uuringuks vastavalt kooskõlastatud tegevuskavale. Uuringuluba kehtis kuni 31.08.2018 ning uuringu aruanne tuli MKA-le esitada hiljemalt 07.02.2019. Vabariigi Valitsus andis 08.03.2018 korraldusega nr 63 Elering AS taotletud hoonestusloa.
2.Elering AS ja Skepast&Puhkim OÜ esitasid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) Balticconnectori ehitusloa taotluse merealuse gaasi ülekandetorustiku ehitamiseks.
3-20-1054 MKA kooskõlastas 27.04.2018 ehitusloa tingimusel, et taotleja korraldab allveearheoloogilised uuringud enne ehitustööde algust vastavalt kooskõlastatud uuringu tegevuskavale. Ehitustööde tegemisel tuleb arvestada allveearheoloogiliste uuringute tulemustega ning tagada veealuse kultuuripärandi säilimine ja arheoloogilise leiukoha puutumatus. TTJA andis 22.06.2018 ehitusloa nr 1812271/14670.
Elering AS esitas TTJA-le Balticconnectori kasutusloa taotluse.
Archaeology Team OÜ esitas 21.10.2019 MKA-le heakskiitmiseks allveearheoloogiliste tööde aruande. MKA viitas 07.11.2019 e-kirjas aruandes esinevatele puudustele. Muinsuskaitseamet andis 12.12.2019 gaasitoru veealuse osa kasutusloale tingimusliku kooskõlastuse, mille kohaselt tuli allveearheoloogilised uuringud lõpetada hiljemalt 30.06.2020 vastavalt 07.02.2018 kooskõlastatud uuringu tegevuskavale nr 31963. Archaeology Team OÜ esitas 17.12.2019 MKA-le allveearheoloogiliste tööde aruande uueks heakskiitmiseks. TTJA andis 27.12.2019 Balticconnectori merealuse gaasi ülekandetorustikule kasutusloa nr 19112371/23153, millel on märkusena toodud MKA 12.12.2019 kooskõlastuse tingimus.
4.MKA teavitas 10.02.2020 kirjas Archaeology Team OÜ-d, et uuringu üks peamisi eesmärke – koostada torujuhtme läheduses asuva kahe vraki terviklik leiukoha plaan ja dokumentatsioon (nt mõõtkavas fotomosaiik või 3D mudel) – on jäänud täitmata. MKA selgitas, et Archaeology Team OÜ-l on võimalik töö tegemisest loobuda ja leping üles öelda.
5.Archaeology Team OÜ taotles 20.04.2020 MKA-le saadetud kirjas, et tema 17.12.2019 esitatud aruanne loetaks kehtestatud nõuetele vastavaks ja heakskiidetuks.
6.Muinsuskaitseameti 20.05.2020 vastuskirja kohaselt ei saa 17.12.2019 esitatud korrigeeritud aruannet heaks kiita, kuna allveearheoloogilised tööd ei ole tehtud tegevuskava kohaselt ja tegevuskavas ettenähtud tööd tuleb lõpetada. Kirjas on märgitud, et oluline ei ole, kes viib uuringu lõpule, kui tegemist on pädeva isikuga.
7.Archaeology Team OÜ esitas 01.06.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega: tuvastada MKA 12.12.2019 kooskõlastuse tingimuse õigusvastasus; tuvastada, et kaebaja 17.12.2019 esitatud allveearheoloogiliste tööde aruanne vastab kehtivatele nõuetele ning MKA on selle 16.01.2020 seisuga heaks kiitnud; tühistada MKA 20.05.2020 otsus. Kaebaja vaidlustab MKA 12.12.2019 tingimusliku kooskõlastuse (menetlustoiming) koos MKA 20.05.2020 kirjaga (haldusakt). MKA-l puudus õiguslik alus kooskõlastada gaasitoru kasutusluba tingimuslikult, sest uuringu tegevuskava on nõutav vaid uuringu puhul, mis toob kaasa mälestise muutumise. Kõnealune uuring oli mittesekkuv, mistõttu ei olnud selle puhul vaja uuringuluba ega uuringu tegevuskava. Kaebaja poolt 17.12.2019 vastustajale esitatud aruanne oli kooskõlas kehtivate nõuetega ning oleks tulnud heaks kiita. Kuna vastustaja ei tagastanud aruannet kaebajale hiljemalt 16.01.2020 puuduste kõrvaldamiseks, siis tuleb lugeda, et vastustaja kiitis selle heaks. Tuvastusnõuded on kõige tõhusamad õiguskaitsevahendid kaebaja eesmärkide saavutamiseks ning nende rahuldamine tagab suurema õigusselguse. Vastustaja nõudmised on tekitanud kaebajale täiendavalt põhjendamatuid kohustusi, ebameeldivusi ning rahalisi kulutusi. Kuivõrd kaebaja esitas tegevuskava, mille MKA kooskõlastas, ja kaebajale on väljastatud uuringuluba, on kaebajal kaebeõigus, et temalt nõutav oleks kooskõlas kehtiva õigusega. Elering AS nõuab kaebajalt MKA nõutavate tööde tegemist. Aruande heakskiitmine tähendab, et kaebaja on teinud töö nõuetekohaselt ja MKA ega Elering AS ei saa esitada aruande kohta
2(7)
3-20-1054 etteheiteid. Torustikuga seonduv uuring on tellitud kaebajalt, mistõttu soovib kaebaja uuringuga seotud vaidluse lahendamist. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras MKA 20.05.2020 otsuse kehtivuse peatamist ja MKA 12.12.2019 kooskõlastuse tingimuse täitmise peatamist, alternatiivselt tingimusega seatud tähtaja pikendamist või MKA kohustamist tähtaja pikendamiseks. Kaebaja soovib esialgse õiguskaitse kohaldamisega saavutada olukorda, kus ta ei pea vaidlusalust tingimust MKA kehtestatud tähtajaks (30.06.2020) täitma ning samas ei saa vastustaja järeldada, et tingimus on jäänud tähtaegselt täitmata. Taotluse rahuldamata jätmisel tekib olukord, kus kaebaja õiguste kaitse oleks kaebust rahuldava kohtuotsusega võimatu või vähemalt oluliselt raskendatud. Kaebajat kohustatakse täitma täiendavaid nõudeid hiljemalt 30.06.2020, kuigi sellise nõude esitamiseks puudub alus. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu esineb ka oluline avalik huvi, sest kui kaebaja ei ole hiljemalt 30.06.2020 teinud temalt nõutud toiminguid, võib tekkida olukord, kus gaasitrassi ei ole lubatud kasutada.
8.Muinsuskaitseamet palus kirjalikus vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebusel puuduvad eduväljavaated ja esialgse õiguskaitse taotlus on vajalikul määral põhistamata – sellest ei selgu kaebajale pöördumatu kahjuliku tagajärje tekkimine. Nii avalikes kui ka arendaja huvides on ennetada olukordi, kus gaasitrass võib kujutada ohtu kultuuripärandile (ja vastupidi). Selleks on vajalik saada ajalooliste laevavrakkide ja nende eraldi paiknevate osade kohta teavet (võrdlusmaterjali) pikaajaliseks seireks. Kuna mittenõuetekohane uuring tuleb puuduvas mahus teostada, siis esialgne õiguskaitse riivab ka hoonestusloa adressaadi huve, kes on astunud läbirääkimistesse uuringute puuduva osa tegemiseks teise pädeva isikuga. Kaebaja ei ole kasutusloa ega sellele seatud tingimuse adressaat. Tegemist ei ole erandliku juhuga, mil peaks lubama menetlustoimingut vaidlustada. Kaebaja huviks on saada tehtud töödele heakskiit ja sellest tulenevalt arendajaga kokkulepitud tasu. Sellise nõude lahendamine on tsiviilkohtu pädevuses.
9.Tallinna Halduskohus tagastas 12.06.2020 määrusega kaebuse ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebus tuleb tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1), kuivõrd kaebaja ja MKA vahel puudub avalik-õiguslik suhe. Balticconnectori gaasitoru omanik on Elering AS, kes on ka gaasitoru puudutavate ehitus- ja kasutuslubade taotlejaks (koos Skepast&Puhkim OÜ-ga). MKA 12.12.2019 kooskõlastus on antud kasutusloa menetluses. MKA tingimus uuringute tegemiseks on kasutusloa kui haldusakti kõrvaltingimus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 1 mõttes, mis on suunatud kasutusloa taotlejale ehk Elering AS-le. Kasutusloast, sh selle kõrvaltingimusest, ei tulene kaebajale ühtegi õigust, kohustust ega keeldu. MKA tingimuslikku kooskõlastust on võimalik käsitada menetlustoiminguna. Kuivõrd lõplik haldusakt ehk kasutusluba on juba antud, ei saa MKA kooskõlastust enam sellest eraldi vaidlustada. Kasutusluba ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi. Asjaolust, et kaebaja on esitanud allveearheoloogilise uuringu tegevuskava ning MKA on selle kinnitanud ja menetluse jooksul teavitanud kaebajat uuringu puudustest, ei järeldu, et kaebaja suhtes on seatud avalik-õiguslikke kohustusi või keelde või antud talle õigusi. Uuringu tegemise kohustus lasub kasutusloa adressaadil. Kaebaja on (eelduslikult) võlaõigusliku lepingu alusel üksnes tööde teostaja. Ehkki hoonestusloa ja ehitusloa andmise ajal kehtinud muinsuskaitseseadus (MuKS v.r) ega ka kehtiv muinsuskaitseseadus (MuKS) ei sätesta selgelt, kellel on uuringute tegemise kohustus, saab normide koosmõjust siiski järeldada, et uuringu tegemise kohustus on omanikul, valdajal või ehitus- või kasutusloa muul adressaadil. Uuringu heakskiitmise või heaks kiitmata jätmisega ei kaasne kaebajale ühtegi avalik-õiguslikku tagajärge. Uuringu heaks kiitmata jätmine võib tingida kasutusloa menetluse uuendamise, kuid kasutusloa andmine, muutmine või ka kehtetuks tunnistamine ei puuduta kaebaja õigusi. MKA 3(7)
3-20-1054 20.05.2020 kirjast ei tulene kaebajale avalik-õiguslikke kohustusi. Tegevuskavas ettenähtud tööde lõpetamist ei nõuta konkreetselt kaebajalt, vaid MKA on märkinud, et uuringu eesmärki silmas pidades ei ole oluline, kes viib kaebaja asemel tegevuskava mahus uuringud lõpule. MKA tegevus uuringu aruande heakskiitmisel, sh 20.05.2020 kirjaga heakskiidu andmata jätmine ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine, on menetlustoimingud, mitte iseseisvad toimingud või haldusaktid. Kuna uuringute lõpliku teostamise tagamist saab MKA nõuda üksnes selleks kohustatud isikult Elering AS-lt, siis ei aita tuvastamisnõuete esitamine kaebaja õigusi kaitsta. Seega saab kaebaja huvi tuvastusnõuete esitamise vastu tuleneda tema eraõiguslikust suhtest Elering AS-ga. Kaebajale ei tulene aga kaebeõigust asjaolust, et Elering AS võib kaebaja vastu esitada teenuse osutamise või muu võlaõigusliku lepingu alusel lepingu täitmata jätmisest tulenevaid nõudeid ning on juba nõudnud kaebajalt uuringute tegemist. Eraõiguslikus suhtes asjaolude tuvastamine selleks, et kaebajal oleks võimalik tõendada oma kohustuste täitmist Elering AS-i ees, ei saa olla kaebusega halduskohtusse pöördumise iseseisvaks eesmärgiks HKMS § 121 lg 2 p 2 mõttes (Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2020 määrus asjas nr 3-19-2449, p 17). Kaebaja ei saa esitada tuvastusnõudeid teiste isikute (nt Elering AS) õiguste või avaliku huvi kaitseks. Kaebajal võib olla esialgse õiguskaitse vajadus, arvestades, et kaebajal tuleb uuringute tähtaegseks lõpule viimiseks teha lisakulutusi ning tööde lõpetamata jätmine võib mõjutada Elering AS-ga sõlmitud lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Kuivõrd kaebus on kaebeõiguse puudumise tõttu perspektiivitu, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. Gaasitrassi kasutamise vastu esineb oluline avalik huvi ning samuti esineb avalik huvi nii gaasitrassi ohutuse kui ka kultuurimälestiste (laevavrakkide) ohutuse tagamise ja uurimise vastu. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei riiva olulist avalikku huvi gaasitoru kasutamise vastu. Selleks, et gaasitoru kasutamine keelata või peatada, tuleks kasutusloa väljaandjal TTJA-l kasutusloa kehtivus peatada. Kui TTJA peaks sellise otsuse tegema, saab kasutusloa adressaat Elering AS vastava otsuse halduskohtus vaidlustada ja taotleda esialgset õiguskaitset.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Archaeology Team OÜ palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 12.06.2020 määrus ja kohaldada esialgset õiguskaitset. Halduskohus ei ole põhjendanud kaebeõiguse puudumist MKA 12.12.2019 kooskõlastuse õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamisel. Vastustaja 12.12.2019 kooskõlastus ei ole TTJA poolt 27.12.2019 väljastatud kasutusloa kõrvaltingimus. Haldusaktile saab kõrvaltingimuse kehtestada sama haldusorgan, kes annab haldusakti. Halduskohtu määrusest ei selgu, millisel õiguslikul alusel kehtestas vastustaja teise haldusorgani kehtestatavale haldusaktile kõrvaltingimuse. Ka vastustaja ei väitnud oma 09.06.2020 vastuses, et ta kehtestas 12.12.2019 kooskõlastusega kõrvaltingimuse. MKA 12.12.2019 kooskõlastus ei saa samaaegselt olla menetlustoiming ja haldusakti osa. Halduskohus jättis põhjendamatult arvestamata, et vastustaja kooskõlastas 07.02.2018 kaebaja koostatud ja esitatud uuringu tegevuskava. Seega oli kaebajal 2018. a kooskõlastusega isiklik puutumus. Kõnealune kooskõlastus on oluline seetõttu, et vastustaja on viidanud sellele oma 12.12.2019 kooskõlastuses. Kaebaja ja vastustaja vahel tekkis uuringu tegevuskava kooskõlastamist puudutavas haldusmenetluses avalik-õiguslik suhe. Just kaebaja tegi uuringu ja esitas selle kohta vastustajale aruande. Kaebajal on õigus nõuda, et vastustaja esitatud nõuded oleksid kooskõlas kehtiva õigusega. Vastustaja 20.05.2020 otsus põhineb seisukohal, et kaebaja ei ole täitnud 07.02.2018 kooskõlastatud tegevuskava nõudeid.
4(7)
3-20-1054 Kohus pole kummutanud kaebaja väidet, et vastustaja ei saa tugineda kultuuriministri 15.05.2019 määruse nr 25 „Uuringu liigid, uuringu tegemise ja sellega seotud kulu hüvitamise kord ning uuringuteatise vorminõuded ja teatise esitamise kord“ § 15 lg-le 2, sest kaebaja tehtud mittesekkuva uuringu puhul ei ole uuringukava nõutav. Seega ei pidanud kaebaja 2018. a kooskõlastatud tegevuskavast lähtuma. Kohus pole esitanud selget järeldust selle kohta, kas uuringu aruande koostamine ja vastustajale esitamine oli avalik-õigusliku kohustuse täitmine. Aruande esitamine toimus haldusmenetluses. Halduskohus pole analüüsinud, kuidas ja millisel õiguslikul alusel oleks saanud selle aruande vastustajale esitada keegi teine peale kaebaja. Samuti jättis kohus käsitlemata kaebaja väited selle kohta, et vastustaja pidi hiljemalt 30 päeva jooksul aruande saamisest otsustama, kas tagastada aruanne puuduste kõrvaldamiseks või see heaks kiita. Halduskohus ei arvestanud asjaoluga, et MKA on 10.02.2020 kirjas (kaebajale saadetud 11.02.2020) esitanud kaebajale erinevad avalik-õiguslikud nõuded. Halduskohus ei ole veenvalt põhjendanud oma seisukohta, miks ei saa vastustaja 20.05.2020 otsust käsitada haldusaktina. Isegi kui määratleda kõnealune otsus menetlustoiminguna, ei välista see kaebaja kaebeõigust. Aruande heaks kiitmata jätmine on ebasoodne avalik-õiguslik järelm, mis riivab kaebaja õigusi. Kohus on kaebajat eksitanud, märkides kaebuse tagastamise määruses, et kaebaja võib sama kaebusega uuesti kohtusse pöörduda.
11.Muinsuskaitseamet palub jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. MKA andis gaasitoru veealuse osa kasutusloale kooskõlastuse tingimusel, et Elering AS tagab allveeuuringute tegemise nõutud mahus vastavalt 07.02.2018 kooskõlastatud tegevuskavale hiljemalt 30.06.2020. TTJA andis kasutusloa sellel tingimusel. MKA kooskõlastus on menetlustoiming ning seda ei saa enam lõpliku haldusakti andmise järel vaidlustada. Kaebaja on tulenevalt tsiviilõiguslikust suhtest Elering AS-ga suhelnud MKA-ga seoses Elering AS-le loamenetluses pandud kohustuste vahetu täitmisega. See asjaolu ei muuda kaebajat haldussuhte osaliseks. Halduskohus on õigesti leidnud, et uuringu tegemise kohustus on sõltuvalt huvist eelkõige omanikul, valdajal või ehitus- või kasutusloa muul adressaadil. Erinevalt loataotlejast ei kaasne kaebajale allveearheoloogilise uuringu heaks kiitmata jätmisega mingeid tagajärgi. Kui uuringut tähtaegselt ei tehta, on MKA-l alus nõuda kasutusloa kehtetuks tunnistamist. Ka MKA 20.05.2020 selgitavast kirjast ei tulene kaebajale ühtegi avalik-õiguslikku kohustust. MKA ei nõua, et tegevuskavas ettenähtud tööd teeks lõpuni just kaebaja. Kaebaja pole välja toonud ühtegi oma õigust, mida MKA oleks kitsendanud, või kohustust, mida MKA oleks kaebajale pannud. Kuivõrd uuringute lõpuni viimise tagamist saab MKA nõuda vaid Elering AS-ilt, ei aita tuvastamisnõue kaebaja õigusi kaitsta. Halduskohus on õigesti järeldanud, et kaebajal on huvi kujundada tema ja Elering AS-i vahelist eraõiguslikku suhet. Selline eesmärk ei anna kaebajale kaebeõigust halduskohtusse pöördumiseks. MKA 20.05.2020 kirjal puudub regulatiivne toime ning seega ka õiguslik mõju, mida kohus saaks peatada. Esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks ka vastuolus avaliku huviga saada kultuuripärandi ja võimalike allveearheoloogiliste leidude kohta teavet pikaajaliseks seireks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu 12.06.2020 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks puudub alus. 5(7)
3-20-1054
13.Kaebaja on vaidlustanud MKA poolt Balticconnectori gaasitoru kasutusloa menetluses antud tingimusliku kooskõlastuse ja 20.05.2020 kirja ning soovib, et tema koostatud allveearheoloogiliste tööde aruanne loetaks nõuetele vastavaks ja heakskiidetuks. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu, leides, et MKA-l on avalik-õiguslik suhe Elering AS-iga, mitte kaebajaga. Kaebaja ei ole hoonestus-, ehitus- ja kasutuslubade taotleja ega rajatise (gaasitoru) omanik, selleks on Elering AS.
14.MKA kooskõlastas kasutusloa 12.12.2019 tingimusega, et hiljemalt 30.06.2020 lõpetatakse Balticconnectori gaasitoru paigaldamisega seoses määratud allveearheoloogilised uuringud vastavalt MKA poolt 07.02.2018 kooskõlastatud uuringu tegevuskavale nr 31963. Kohtupraktikas käsitatakse haldusakti andmise menetluses antud kooskõlastusi menetlustoimingutena, kusjuures tingimuslik kooskõlastus on oma toimelt sarnane kooskõlastuse andmisest keeldumisega (vt Riigikohtu 15.04.2010 otsus asjas nr 3-3-1-1-10, p 12). Järelikult on ka MKA 12.12.2019 kooskõlastus menetlustoiming. HKMS § 45 lg 3 järgi võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kasutusloa menetluses antud tingimuslik kooskõlastus ei saa rikkuda kaebaja õigusi, kuivõrd tema ei ole kasutusloa adressaat. Muinsuskaitseseaduse kehtivast ega hoonestus- ja ehitusloa andmise ajal kehtinud redaktsioonist ei tulene, et uuringute tegemise kohustus lasuks sellise uuringu teostamiseks pädeval isikul, mitte selle tellinud isikul. Asjaolu, et Elering AS on sõlminud kaebajaga lepingu allveearheoloogilise uuringu teostamiseks, ei muuda kaebajat MKA seatud tingimuse kohustatud subjektiks. Nagu MKA on selgitanud, võib uuringu lõpuni viia ka mõni teine vastavat pädevust omav isik, selleks ei pea tingimata olema kaebaja. Seega puudub kaebajal MKA 12.12.2019 tingimusliku kooskõlastuse vaidlustamiseks kaebeõigus.
15.Kooskõlastust ei saa samastada haldusakti kõrvaltingimusega. Küll aga tuleb arvestada, et praegusel juhul on kasutusloa kehtestamisel MKA tingimus kantud selle märkuste hulka. Sellist kasutusloa regulatsioonis sisalduvat tingimust on võimalik käsitada kasutusloa kõrvaltingimusena, millega pannakse kasutusloa adressaadile kasutusloa regulatsiooniga seotud täiendav kohustus (HMS § 53 lg 1 p 2; vt ka Riigikohtu 01.11.2018 määrus asjas nr 318-763, p 12; 12.12.2017 otsus asjas nr 3-11-1355, p 49; Tallinna Ringkonnakohtu 05.07.2017 määrus asjas nr 3-17-471, p 10). MKA on pidanud võimalikuks, et tingimuse täitmata jätmise korral võidakse kasutusluba muuta või kehtetuks tunnistada. See puudutaks Elering AS õigusi, mitte aga kaebaja õigusi. Kasutusluba ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi ning tal puudub kaebeõigus kasutusloa ja selle kõrvaltingimuste vaidlustamiseks. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd MKA tingimus on kehtestatud kasutusloa kõrvaltingimusena, saaks ka Elering AS vaidlustada kasutusluba ja selle kõrvaltingimust, mitte MKA kooskõlastust.
16.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et MKA 20.05.2020 kiri on menetlustoiming, mitte haldusakt. Kõnealuse kirjaga lahendas MKA kaebaja korduva taotluse kiita heaks allveearheoloogilise uuringu aruanne. MKA jättis aruande heaks kiitmata, korrates oma varasemalt väljendatud seisukohta, et tegevuskavas ettenähtud tööd tuleb lõpetada. Aruande heakskiitmine on otseselt seotud kasutusloa tingimusliku kooskõlastamisega – kui MKA loeb aruande nõuetele vastavaks, on kooskõlastamisel esitatud tingimus täidetud ning MKA ega TTJA ei saa sellega seoses Elering AS-le enam nõudmisi esitada. Asjaolu, et kiri on adresseeritud kaebajale kui heakskiitmise taotlejale, ei muuda kaebajat haldusõigussuhte pooleks. Allveearheoloogilise uuringu korraldamise nõue esitati juba hoonestusloa menetluses ning kaebaja koostatud tegevuskava kooskõlastamine MKA poolt 07.02.2018 oli seotud gaasitoru hoonestus- ja ehitusloa menetlustega. Tegevuskava kooskõlastamise ja uuringuloa 6(7)
3-20-1054 andmise tulemusel ei muutunud kaebaja Elering AS-i tellimusel uuringu läbiviijana nende haldusmenetluste ega ka eraldiseisva haldusmenetluse osaliseks. Kaebajat saab käsitada Elering AS esindajana haldusmenetluses uuringut puudutavates küsimustes.
17.Isegi kui asuda seisukohale, et MKA 20.05.2020 kirjal on iseseisev regulatiivne toime, saaks aruande heaks kiitmata jätmine rikkuda vaid Elering AS õigusi seoses kasutusloa menetlusega. Ka uuringu rahastamise seisukohast saaks selle heaks kiitmata jätmine riivata üksnes uuringu tellija õigusi (MuKS § 48 lg 2). Järelikult ei ole kaebajal õigust vaidlustada MKA 20.05.2020 kirja ega nõuda, et kohus tuvastaks tema poolt 17.12.2019 MKA-le esitatud allveearheoloogiliste tööde aruande vastavuse nõuetele ja loeks selle MKA poolt heaks kiidetuks.
18.Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja kaebeõigus ei saa tuleneda sellest, et Elering AS võib tema vastu esitada uuringu tellimisega seotud võlaõiguslikust lepingust tulenevaid nõudeid. Kaebusega halduskohtusse pöördumise eesmärgiks ei saa olla tsiviilõiguslikust nõudest vabanemine või selleks tõendi loomine (Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2020 määrus asjas nr 3-19-2449, p 17).
19.Halduskohus ei ole kaebajat eksitanud selgitusega, et kaebuse tagastamine ei võta HKMS § 43 lg 2 järgi õigust sama kaebusega uuesti halduskohtusse pöörduda. Seadus annab kaebajale tõepoolest säärase õiguse. Sellest selgitusest ei saa teha siiski järeldust, justkui peaks halduskohus uue kaebuse esitamist lubatavaks ja perspektiivikaks.
20.Kuna kaebus on kaebeõiguse puudumise tõttu perspektiivitu, jättis halduskohus põhjendatult esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.