Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene 9. juuli 2020, Tartu
Haldusasi
A.G. kaebus Mustvee Vallavolikogu 29. aprilli 2020. a otsuse nr 18 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks Tartu Halduskohtu 8. juuni 2020. a määrus A.G. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja A.G. Vastustaja Mustvee vald
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-20-1023
RESOLUTSIOON
1.Jätta A.G. määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 8. juuni 2020. a määruse resolutsiooni p 5 muutmata.
2.Võtta haldusasja materjalide juurde Mustvee valla 15. juuni 2020. a vastusele lisatud e-kirjad 1-l lehel.
3.Tagastada A.G.le määruskaebuse lisad 3-l lehel.
4.Tagastada määruskaebuselt 11. juunil 2020 enamtasutud riigilõiv summas 15 eurot A.G.i arvelduskontole nr xxx AS-s LHV Pank.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasi kaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Mustvee Vallavolikogu otsustas 29. aprilli 2020. a otsuse nr 18 kohaselt, et Mustvee Lasteaed liitub 2020. aastal varase keeleõppe programmiga, toimub üleminek eestikeelsele õppe- ja kasvatustegevusele alates 1. septembrist 2020.
2.A. G. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse ning hiljem täpsustas kaebust ja esialgse õiguskaitse taotlust. Esialgse õiguskaitse taotluses palus kaebaja peatada Mustvee Vallavolikogu 29. aprilli 2020. a otsuse kehtivus kuni asjas kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Esialgse õiguskaitse kohaldamine aitab takistada lisapersonali palkamist, mis positiivse kohtulahendi korral ei oleks lisakuludeta tagasipööratav. Kaebaja poeg käib eestikeelses rühmas, kuid tal on võimalus end emakeeles väljendada ja saada õpetajapoolset tuge ning last on praeguse korralduse järgi võimalik üle viia venekeelsesse rühma.
3.Mustvee vald märkis seisukohas kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele ja hilisemas vastuses kohtunõudele, et Mustvee Lasteaed esitas taotluse koolieelsetele lasteasutustele ja üldhariduskoolidele riiklikus projektis osalemiseks ning 4. juunil 2020 tuli Haridus- ja Teadusministeeriumist info, et Mustvee Lasteaia konkursil osalemine oli edukas. Lasteaed saab sügisest riikliku toetuse projekti käigus värvatud eestikeelsete õpetajate töötasu tagamiseks ja professionaalse arengu soodustamiseks.
4.Tartu Halduskohus võttis 8. juuni 2020. a määrusega kaebuse menetlusse (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 5). Määruse põhjendused on järgmised. Varase keeleõppe programm kujutab endast riiklikku projekti, milles osalemiseks välja kuulutatud konkursil osutus Mustvee Lasteaed valituks programmis osalema. Kuna kaebaja poeg käib Mustvee Lasteaia eestikeelses rühmas, ei saa eelviidatud projektis osalemine riivata kaebaja või tema lapse õigusi vähemalt sellisel määral, et õigustatud oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine. Samuti ei saa projektiga alustamine 1. septembril 2020 riivata veel sündimata lapse õigusi. Väär on kaebaja arusaam, et projektis osalemine toimub kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest. Vaidlusaluse otsuse kehtivuse mittepeatamine ei tekita kaebajale kohtumenetluse ajal selliseid pöördumatuid tagajärgi, mida hilisema kohtulahendiga ei oleks võimalik kõrvaldada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.A.G. palub määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 8. juuni 2020. a määruse resolutsiooni p 5 ning teha uus määrus, millega kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Kaebaja põhjendused on järgmised. Eestis ei eksisteeri varase keeleõppe programmi. Selge ei ole, missugust metoodikat Mustvee Lasteaed alates 1. septembrist 2020 kasutama hakkab. Rikutud on lapsevanema õigust otsustada oma lapse haridusküsimuste üle. Puuduvad tõendid, et varase keelekümbluse tulemuseks on parem eesti keele oskus. Vaidlustatav haldusakt võib tuua määratlematuid muutusi Mustvee Lasteaia töökorralduses, mistõttu kaebaja lapse olukord võib halveneda. Vald ei ole esitanud tõendeid lisanduvate kulude katmise kohta riigieelarve kaudu. Vaidlustatud otsusest ei tulene järk-järguline üleminek eestikeelsele õppe- ja kasvatustegevusele.
6.Mustvee vald palub vastuses määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja väitel ei saa lasteaia vene õppekeelega rühmale eesti keele õpetaja lisandumine rikkuda kaebaja õigusi, kuna kaebaja laps õpib eesti õppekeelega rühmas. Mustvee Lasteaed esitas taotluse Haridus- ja Teadusministeeriumile ning vastustaja varasemas vastuses märgitud info edastati ministeeriumist telefoni teel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Tartu Halduskohus jättis vaidlustatud määrusega rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, leides, et olukorras, kus kaebaja laps jätkab haridusteed eestikeelses rühmas, puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus ning ka ei teki selliseid pöördumatuid tagajärgi, mida hilisema kohtulahendiga ei oleks võimalik kõrvaldada.
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 lause 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega
osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega esineb esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esinevad HKMS § 249 lg-s 1 nimetatud alused. Kaebaja peab vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega. Halduskohus on määruse tegemisel eelviidatud põhimõtetest lähtunud.
10.Kaebaja seab määruskaebuses kahtluse alla konkursi eksisteerimise ja vastustaja osalemise, mille kinnituseks on määruskaebusele lisanud väljatrükid Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Mustvee Vallavalitsuse kodulehelt. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust kahelda vastustaja poolt konkursi kohta esitatud andmete õigsuses, mistõttu ringkonnakohus tagastab kaebajale määruskaebuse lisad. Nimelt esitas vastustaja 15. juuni 2020. a seisukoha lisana nii Mustvee Lasteaia 15. mai 2020. a e-kirja konkursil „Varane keeleõpe“ osalemiseks kandideerimisavalduse edastamise kohta kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumi 12. juuni 2020. a e-kirja, millest selgelt nähtub, et vastustaja on konkursil edukalt osalenud. Ka on usutav vastustaja selgitus, et 5. juuni 2020. a vastuses (tl 53) märgitud info konkursil edukalt osalemine kohta oli saadud telefoni teel. Samuti on vastustaja 3. juuni 2020. a seisukohas (lk 2 lõpus, tl 44-45) toodud link Haridus- ja Teadusministeeriumi lehele (https://www.hm.ee/et/eesti keelsed-opetajad-lasteaeda-ja-kooli), kust on kättesaadav teave konkursi kohta koolieelsetele lasteasutustele ja üldhariduskoolidele riiklikus projektis osalemiseks (märgusõna „Varane keeleõpe“). Konkursile oodati osalema muuhulgas lasteaedu, kes soovivad värvata 3-7-aastaste laste vene õppekeele rühmadesse lisaks senistele õpetajatele eestikeelse lasteaiaõpetaja. Seega puudutas projekt selgelt lasteaedade vene õppekeelega rühmasid ning eeldus oli lasteaia valmisolek võtta tööle vene õppekeelega rühma eestikeelne õpetaja. Kaebaja jätab tähelepanuta, et projektis osalemine toob eelkõige kaasa, et vene õppekeelega rühmades hakkavad alates 1. septembrist 2020 lisaks tööle eesti keele õpetajad. Kaebaja enda kinnitusel käib tema laps Mustvee Lasteaia eestikeelses rühmas. Sellekohane info nähtub ka vastustaja 5. juuni 2020. a vastusele (tl 53) lisatud väljavõttest Eesti Hariduse Infosüsteemist (tl 54). Kuna eelviidatud projekt puudutab üksnes vene õppekeelega rühmasid, siis on halduskohus põhjendatud leidnud, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, sest projektis osalemine ei avalda kaebajale ega tema lapsele mõju olukorras, kus laps jätkab haridusteed eestikeelses rühmas. Ka ei põhista kaebaja määruskaebuses väidetu selliste pöördumatute tagajärgede tekkimist, mida hilisema kohtulahendiga ei oleks võimalik kõrvaldada.
11.Eelviidatud konkursi tingimustest nähtub selgelt, et valituks osutunud lasteaiad saavad projekti käigus värvatud eestikeelsete õpetajate töötasu tagamiseks riikliku toetuse. Seega on sisutu kaebaja etteheide tõendite mitteesitamisest lisanduvate kulude katmise kohta.
12.Kaebajale jääb arusaamatuks kohtumääruse p-s 11.4 märgitu. Halduskohtu määruse p-s 11.4 märgitud tõdemus, et üleminek eestikeelsele õppe- ja kasvatustegevusele alates
1.septembrist 2020 toimub järk-järgult, põhineb vallavolikogu 29. aprilli 2020. a istungiprotokollis (lk 7-8, päevakorrapunkt 5, tl 7-12p) märgitule, millest nähtuvalt haridusnõunik R. Vadi koosolekul sellekohase selgituse esitas.
13.Kaebaja peab arvestama kohtupraktikas sedastatut, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist (RKHKm 3-3-1-59-14, p 19). Kuna alles põhivaidluse lahendamise raames saab kohus hinnata kaebaja väiteid kasutatava keeleõppe metoodika ja keelekümbluse tulemuslikkuse üle ning lasteaia töökorralduses asetleidvate võimalike muudatuste üle, siis jätab ringkonnakohus kaebaja eeltoodud väited tähelepanuta.
14.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 8. juuni 2020. a määruse resolutsiooni p 5 osas muutmata.
15.HKMS § 104 lg 5 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. HKMS § 104 lg 8 lause 1 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel. HKMS § 104 lg 8 lause 4 kohaselt võib kohus tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada vajaduse korral ka omal algatusel ning lause 5 kohaselt riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kaebaja oli määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 alusel. Seega kaebaja poolt määruskaebuse esitamisel enamtasutud riigilõiv summas 15 eurot (tl 63) kuulub HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 alusel tagastamisele ning tuleb kanda kaebaja arvelduskontole nr xxx AS-s LHV Pank.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.