Xi kaebus Mustvee Vallavolikogu 29. aprilli 2020. a otsuse nr 18 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – X esindajad Vastustaja – Mustvee vald, volitatud esindaja Marju Soop Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 9. novembril 2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Mustvee Lasteaia 12. veebruari 2020. a hoolekogu koosolekul otsustati liituda varajase keelekümbluse programmiga, mida pakub Haridus- ja Teadusministeerium.
2.Mustvee Vallavolikogu arutas 29. aprillil 2020 toimunud (virtuaalsel) istungil Mustvee Lasteaia üleminekut eestikeelsele õppe- ja kasvatustegevusele, mille käigus kuulati
3-20-1023 haridusnõunik R. Vadi ettekannet ning vastati küsimustele. Mustvee Vallavolikogu 29. aprilli 2020. a otsusega nr 18 otsustati, et Mustvee Lasteaed (registrikood 75027063) liitub 2020. aastal varajase keeleõppe programmiga, toimub üleminek eestikeelsele õppe- ja kasvatustegevusele alates 1. septembrist 2020. Otsuse põhjenduste kohaselt tagatakse lasteasutuses või selle rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, eesti keele õpe koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel. Mustvee Lasteaia põhimääruse kohaselt on asjaajamise keel eesti keel. Õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti ja vene keeles. Mustvee Lasteaia hoolekogu arutas 12. veebruaril 2020 Mustvee valla koolivõrgu ümberkorraldamise eelnõud (21.01.2020 nr 1-4.2/20/6) ja otsustas ühehäälselt toetada eestikeelsele õppele üleminekut alates 1. septembrist 2020 läbi varajase keeleõppe programmi.
3.Haridus- ja Teadusministeerium kuulutas 2020. a kevadel välja kaks konkurssi. Konkursi koolieelsetele lasteasutustele ja üldhariduskoolidele keeleõppe riiklikus projektis osalemiseks ja konkursi eestikeelsete õpetajate leidmiseks üldhariduskoolidesse ja koolieelsetesse lasteasutustesse. Avaldusi konkursil osalemiseks sai esitada kuni 22. maini 2020 ning avalduse esitamisel tuli kasutada märgusõna „Varane keeleõpe“. Mustvee Lasteaed esitas taotluse koolieelsetele lasteasutustele ja üldhariduskoolidele riiklikus projektis osalemiseks ning osutus Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt valituks projektis osalema.
4.X esitas 27. mail 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Mustvee Vallavolikogu 29. aprilli 2020. a otsuse nr 18 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks. Kaebuses oli esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus, milles kaebaja palus peatada vaidlusaluse otsuse kehtivus kuni asjas kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
5.Tartu Halduskohus võttis 8. juuni 2020. a määrusega Xi kaebuse menetlusse ning sama määrusega jäeti kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Esialgset õiguskaitset puudutavas osas jõustus Tartu Halduskohtu 8. juuni 2020. a määrus Tartu Ringkonnakohtu 9. juuli 2020. a määrusega.
6.Vastustaja Mustvee vald esitas 14. juulil 2020 kohtule kirjaliku vastuse kaebusele.
7.Kohus määras 21. juuli 2020. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks. Menetlusosalised täiendavaid menetlusdokumente kohtu poolt antud tähtaja jooksul ei esitanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja leiab, et Mustvee Vallavolikogu 29. aprilli 2020. a otsus nr 18 on tühine või tuleb alternatiivselt tühistada järgmistel põhjustel.
8.1.Vaidlusalust otsust ei ole võimalik täita, sest varajase keeleõppe programmi eksisteeri. Eestis on kasutusel üleriiklik keelekümblusprogramm, mida haldab SA Innove ning Haridusja Teadusministeeriumi katseprojekt „Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas“. Viimane ei ole käesoleval ajal liitumiseks avatud. Vaidlusalusest otsusest ei nähtu, kumma programmiga soovitakse liituda ja millist keelekümbluse metoodikat kasutada. SA Innove kodulehel on välja toodud keelekümbluse mudelid ning Mustvee vallal puudub arusaam keelekümbluse mudelitest, mida soovitakse rakendada. Vallavolikogu otsus on ennatlik ja 2(8)
3-20-1023 põhjendamatu. Teada ei ole, kuidas toimub tegevuste tõlkimine venekeelsete laste jaoks või kuidas keeleõppeprogrammiga liitumine mõjutab valla eelarvet. Kahepoolne keelekümblus, kus lasteaias töötavad sama rühmaga nii eestikeelne kui venekeelne õpetaja, suurendab valla hariduskulusid.
8.2.Riik ei ole otseselt kohustatud pakkuma haridust muus keeles, kui eesti keeles, kuid see ei tähenda, et arvestama ei peaks piirkondlike eripäradega. Olulise tähendusega on siinkohal Euroopa Inimõiguste Kohtu 10. mai 2001. a otsus asjas Küpros vs Türgi, kus inimõiguste rikkumiseks peeti kreekakeelsete haridusasutuste sulgemist Küprose põhjaosas. Arvestada tuleb sellega, et haridus on oluline vahend rahvusliku identiteedi säilitamisel ja kujundamisel. Kui eestikeelne haridus muutub sundassimileerimise vahendiks võib eksisteerida vastuolu põhiseaduse §-ga 49. Kohalik omavalitsus ei ole praegusel juhul kaalunud venekeelse õppe- ja kasvatustöö jätkamist Mustvee Lasteaias tulenevalt piirkondlikust eripärast ja ajalooliselt kujunenud demograafilisest situatsioonist.
8.3.Mustvee Vallavolikogu ei ole enne vaidlusaluse otsuse tegemist selgitanud välja olemasolevate keeleõppeprogrammide sisu ja metoodikat. Vastu on võetud haldusakt, mille sisu on ebamäärane ning seetõttu mittetäidetav. Rakendatud ei ole uurimispõhimõtet. Avalikule väljapanekule ei ole pandud Mustvee Lasteaia hoolekogu koosoleku protokolli, vallavalitsuse ajutise hariduskomisjoni koosoleku protokolli, vallavolikogu hariduskomisjoni protokolli ega ka vaidlusaluse Mustvee Vallavolikogu 29. aprilli 2020. a otsuse nr 18 eelnõud ja seletuskirja. Kaalutlusõigust ei ole teostatud õiguspäraselt. Analüüsitud ei ole venekeelsete perede lahkumist vallast põhjusel, et laste paigutamine eestikeelsesse keskkonda on stressi tekitav. Mustvee Vallavolikogule on esitatud tõele mittevastav lasteaia hoolekogu protokoll. Hoolekogu ei ole arutanud eestikeelsele õppele üleminekut alates 1. septembrist 2020, vaid liitumist varajase keelekümbluse programmiga. Avinurme valla, Kasepää valla, Lohusuu valla, Saare valla ja Mustvee linna ühinemisleping ega Mustvee valla arengukava ei näe ette senise venekeelse lasteaia üleviimist eestikeelsele õppe- ja kasvatustööle ega käsitle Mustvee Lasteaia õppekeelt ega seal kasutatavat metoodikat. Kuna vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisel ei ole analüüsitud mitmeid olulisi asjaolusid, siis on otsus kaalutlusvigadega ja tuleb tühistada.
8.4.Kaebaja kaebeõigus tuleneb asjaolust, et tema poeg on Mustvee Lasteaia õpilane. Lisaks on kaebaja abikaasa lapseootel ning ka sündiv laps peaks eelduslikult lähiaastatel asuma haridusteele Mustvee Lasteaias.
9.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades järgmised seisukohad.
9.1.Vaidlusalune otsus ei riku kaebaja õigusi, sest kaebaja pani oma lapse eesti õppekeelega rühma. Projektis osalemine puudutab üksnes vene õppekeelega rühmasid. Üleminek eestikeelsele õppe- ja kasvatustegevusele alates 1. septembrist 2020 toimub järk-järgult.
9.2.Mustvee Vallavalitsus on alates 2019. aasta sügisest asunud ette valmistama Mustvee valla haridusvõrgu ümberkorraldamist ja lähtunud varase keeleõppe küsimustes Haridus- ja Teadusministeeriumilt saadud informatsioonist. Mustvee valla haridusvõrgu ümberkorraldamise otsuse eelnõus on keeleküsimust põhjalikult selgitatud. Eesti keele arengukava 2021–2035 tööversioonis on strateegiline eesmärk III Eestikeelne kooliharidus – on mindud valdavalt üle eestikeelsele kooliharidusele, st õppetöö riigi ja kohalike 3(8)
3-20-1023 omavalitsuste rahastatavates koolides ja lasteaedades toimub eesti keeles. Eestikeelne kooliharidus tagab laste ja noorte lõimumise eesti kultuuri- ja väärtusruumi ning annab kõigile võrdse võimaluse osaleda ühiskonna- ja tööelus ning omandada kõrgharidust. Töötatakse välja ja viiakse ellu eestikeelse hariduse andmise plaan, alustades alusharidusest, mis annab piisava keeleoskuse, et jätkata õpinguid eesti keeles järgmistel haridusastmetel ja elukestvas õppes.
9.3.Haridus- ja Teadusministeeriumi kaks aastat väldanud pilootprojekt „Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas" on saanud väga positiivset tagasisidet nii lasteaedadelt kui ka lapsevanematelt. Ministeerium on eraldanud miljon eurot selleks, et tänavu oleks võimalik alustada sarnase projektiga. Haridus- ja Teadusministeerium kuulutas kevadel välja kaks konkurssi. Mustvee Lasteaed esitas taotluse koolieelsetele lasteasutustele ja üldhariduskoolidele riiklikus projektis osalemiseks ja osutus valituks. Konkursile oodati lasteaedu, kes soovivad värvata 3–7-aastaste laste vene õppekeelega rühmadesse lisaks senistele õpetajatele eestikeelse lasteaiaõpetaja. Õpetajad peavad lapsega suheldes jälgima põhimõtet „üks keel – üks inimene, üks keskkond – üks olukord”, see tähendab, et kindlas olukorras või vestluskaaslastega räägitakse kindlat keelt. Valituks osutunud lasteaiad ja koolid saavad riikliku toetuse projekti käigus värvatud eestikeelsete õpetajate töötasu tagamiseks ja professionaalse arengu soodustamiseks, eraldatakse täiendav lähetuskulu koolitusel osalemiseks ning vahendid eesti keele õppevahendite soetamiseks.
9.4.Kohaliku omavalitsuse volikogu pädevuses ei ole määrata, millise metoodika alusel toimub koolieelses lasteasutuses õpe. Koolieelses lasteasutuse õppetöö aluseks on koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et Mustvee Lasteaia üleminek eestikeelsele õppele paneb vanemaid elukohta vahetama. Pigem on olukord vastupidine. Vanemad on huvitatud, et lapsed saaksid parema eesti keele õppe ja lapsi õpetaksid vajalike oskustega õpetajad.
KOHTU SEISUKOHT
10.Kaebaja vaidlustab Mustvee Vallavolikogu 29. aprilli 2020. a otsust nr 18 (tl 6-6p), mille resolutsiooni kohaselt liitub Mustvee Lasteaed 2020. aastal varajase keeleõppe programmiga ja toimub alates 1. septembrist 2020 üleminek eestikeelsele õppe- ja kasvatustegevusele. Kohus on 8. juuni 2020. a määruses kaebust menetlusse võttes möönnud kaebajal kaebeõiguse olemasolu tulenevalt asjaolust, et kaebaja laps käib Mustvee Lasteaias. Kuigi kaebaja laps käib lasteaia eestikeelses rühmas, ei saa pelgalt sellest asjaolust lähtudes välistada kaebaja õiguste riivet lasteaia õppekorraldust puudutava otsuse vaidlustamisel. Ei ole välistatud lapse paigutamine mõnda teise, sh venekeelsesse rühma, kus toimub õppetöö vaidlustatud otsuses ette nähtud viisil. Seetõttu nõustub kohus kaebajaga selles, et tema kaebeõigus tuleneb asjaolust, et tema laps käib lasteaias, mida õppekorralduse muudatus puudutab. Kohus on juba varasemas menetluses (8. juuni 2020. a kohtumäärus) leidnud, et kaebaja veel sündimata lapse õiguste kaitse osas on olnud tegemist ennatliku kohtusse pöördumisega. Samuti ei saa kaebaja kaitsta praeguse kaebusega teiste samas lasteaias käivate või piirkonnas elavate laste ja nende vanemate õigusi.
11.Vaidlustatud otsuses on vastustaja tuginenud koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 8 lg-tele 1 ja 2. KELS § 8 lg 1 kohaselt toimub lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles. Teises keeles võib õppe- ja kasvatustegevus lasteasutuses või lasteasutuse rühmas toimuda kohaliku 4(8)
3-20-1023 omavalitsuse volikogu otsusel. Lasteasutuses või selle rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, tagatakse eesti keele õpe koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel KELS § 8 lg 4. Seega on kohaliku omavalitsuse volikogu pädevuses ka eestikeelsele õppe- ja kasvatustegevusele üleminek. Vastustaja on vaidlustatud otsuses esitanud järgmised põhjendused: "Lähtudes Avinurme valla, Kasepää valla, Lohusuu valla, Saare valla ja Mustvee linna ühinemislepingust, OÜ Geomedia poolt 2017. aastal koostatud ühinenud omavalitsuste haridusvaldkonna olukorra analüüsi lõpparuandest, 29.03.2019 seminari „Mustvee valla haridusvõrgu analüüs“ materjalidest, Mustvee valla 2018-2030 arengukavast, statistilistest prognoosidest, uuringutest, küsitlusest, kaasatud eksperdi arvamusest ja hetkeolukorrast, täpsustas Mustvee vallavalitsuse ajutine hariduskomisjon tegevused valla arengukavas seatud haridusvaldkonna eesmärkide saavutamiseks ja annab soovitused hariduskorralduse mudeli jaoks, arvestades laste ja õpilaste arvu muutust ning valla rahalisi võimalusi.
12.Kaebaja leiab, et vaidlusalune otsus on tühine või tuleks alternatiivselt tühistada. Haldusakti tühisuse alused on sätestatud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2. Kohtupraktika on järjekindel, et lisaks HMS § 63 lg 2 esitatud tingimustele on haldusakti tühisuse eelduseks selle rikkumise ilmselgus (nt Riigikohtu 12. detsembri 2017. a otsus asjas nr 3-11-1355). Kaebaja on arvamusel, et praegusel juhul esineb HMS § 63 lg 2 p-s 5 sätestatud tühisuse alus (haldusaktist ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita). Kaebaja on esitanud ka alternatiivselt vaidlustatud otsuse tühistamise nõude.
13.Kaebaja väidab, et sellist varajase keeleõppe programmi, millega lasteaed otsuse kohaselt liitub, ei eksisteeri, ja vastustajal puudub arusaam sellest, millise programmiga liitutakse ning milliseid keelekümbluse mudeleid kasutama hakatakse. Kohus leiab, et kaebaja arvamus varajase keeleõppe programmi puudumisest on ekslik. Käesoleva asja menetluses on juba varasemalt tuvastatud, et selline programm eksisteerib ning see on kinnitust leidnud ka määruskaebemenetluses (vt Tartu Ringkonnakohtu 9. juuli 2020. a määrus käesolevas asjas). Kohtuasja materjalidest ja vastustaja seisukohtadest nähtub, et varajane keeleõppe programm, millega Mustvee Lasteaed on 2020. a otsustanud liituda, kujutab endast riiklikku projekti, milles osalemiseks kuulutas Haridus- ja Teadusministeerium välja konkursi ja Mustvee Lasteaed osutus valituks programmis osalema (tl 74-74p). Konkursile oodati lasteaedu, kes soovivad värvata 3–7-aastate laste vene õppekeelega rühmadesse lisaks senistele õpetajatele eestikeelse lasteaiaõpetaja. Valituks osutunud lasteaed saab riiklikku toetust projektis käigus värvatud eestikeelsete õpetajate töötasu tagamiseks ja professionaalse arengu soodustamiseks. Lisaks on õppeasutuse meeskonnal võimalus osaleda täiendkoolitusel, et toetada programmi toimumist asutuses.
14.Mustvee Vallavolikogu 29. aprilli 2020. a istungi protokollist nr 3 (tl 10 pöördel) nähtub, et seonduvalt riigis kehtestatud eriolukorraga oli Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt varajase keeleõppe programmis osalemise konkursi välja kuulutamine ajalises nihkes ja konkurssi ei olnud protokolli kohaselt 29. aprillil 2020 veel välja kuulutatud, kuid need asjaolud ei tähenda, et vastustaja ei teadnud, millise programmiga liitutakse.
5(8)
3-20-1023 Mustvee Vallavolikogu otsuse „Mustvee valla haridusvõrgu ümberkorraldamine“ eelnõus1 (esimene lugemine 29. jaanuaril 2020) on käsitletud Mustvee lasteaedade üleminekut eestikeelsele õppele. Eelnõus on kirjas, et eesti õppekeelele üleminekut venekeelsetes rühmades on Haridus- ja Teadusministeerium toetanud alates 2018. aastast Ida-Virumaa ja Tallinna lasteaedades. Alates 2020. a augustist tahetakse varajase keeleõppe programmi laiendada ja siis on võimalik Mustvee lasteaedadel selle programmiga liituda. Eelnõus on põhjalikult kirjeldatud programmi olemust ja sellega liitumise tingimusi. Eelnõus on märgitud, et Haridus- ja Teadusministeerium kuulutab konkursi varajase keeleõppe projektiga liitumiseks välja hiljemalt aprillis 2020. Seega, kuigi vaidlusaluse otsuse tegemise ajaks ei olnud Haridus- ja Teadusministeerium veel konkurssi välja kuulutanud, oli vallale teada, milles varajase keeleõppe programm seisneb. Projektis osalemine tõi eelkõige kaasa selle, et vene õppekeelega rühmades hakkasid alates
1.septembrist 2020 lisaks tööle eesti keele õpetajad, kelle palkamist finantseeris riik. Samuti olid riigi poolt ette nähtud vahendid olemasoleva personali koolitamiseks. Sellisena on programmiga liitumist tutvustatud ka Mustvee Lasteaia 12. veebruari 2020. a hoolekogu koosolekul (tl 32-33). Eeltoodust nähtub, et programmis osalemise kulud kaetakse riigi poolt ning seega on väär kaebaja arusaam, et projektis osalemine toimub kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest.
15.Lisaks rõhutab kohus, et Mustvee Lasteaed ei liitunud kaebaja nimetatud SA Innove2 keelekümblusprogrammiga, vaid Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt välja kuulutatud eraldiseisva projektiga. SA Innove keelekümblusprogramme ja mudeleid rakendavad keelekümblusprogrammiga liitunud lasteaiad ja SA Innove kodulehe3 andmetel Mustvee Lasteaed keelekümblusprogrammiga liitunud lasteaedade nimekirjas ei ole.
16.Asjakohane ei ole kaebaja viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu 10. mai 2001. a otsus asjas Küpros vs Türgi (nr 25781/94), kus kohus pidas inimõiguste rikkumiseks kreekakeelsete haridusasutuste sulgemist Küprose põhjaosas. Kohus märgib, et Mustvee vald ei ole otsustanud alates 1. septembrist 2020 sulgeda Mustvee Lasteaia venekeelseid rühmi. Sellest kuupäevast alates on otsustatud järk-järgult alustada eestikeelsele õppe- ja kasvatustegevusele üleminekut, mille esimeseks sammuks on varajase keeleõppe programmiga liitumine. Vaidlusalune otsus ei näe ette venekeelsete rühmade eestikeelseks muutumist alates 1. septembrist 2020, vaid üleminekuperioodi algust. Ka Mustvee Vallavolikogu 29. aprilli 2020. a istungi protokollist nr 3 (tl 10) nähtub, et eestikeelsele õppe- ja kasvatustegevusele üleminek tähendab seda, et liitutakse varajase keeleõppe programmiga. Venekeelset õppe- ja kasvatustööd ei ole alates
1.septembrist 2020 katkestatud. Eesti keele arengukava 2021–2035 tööversioon, millele viitab vastustaja, näeb küll lõppeesmärgina ette selle, et valdavalt on üle mindud eestikeelsele kooliharidusele, kuid tegemist on pikaajalise protsessiga, mis tähendab seda, et venekeelne õppe- ja kasvatustegevus ei lõpe järsult vaid järk-järgult (haridusnõuniku selgitused vallavolikogu 29. aprilli 2020. a istungil (protokolli lk 7-8, päevakorrapunkt 5, tl 7-12p).
17.Kaebaja väitel ei ole avalikule väljapanekule pandud Mustvee Lasteaia hoolekogu koosoleku protokolli, vallavalitsuse ajutise hariduskomisjoni koosoleku protokolli, Kättesaadav arvutivõrgus: https://mustveevald.kovtp.ee/documents/17771826/23216529/lisa_seletuskiri_esimene_lugemine.pdf/d30a98bddc37-4992-a8a5-bcf3af5aef77
3-20-1023 vallavolikogu hariduskomisjoni protokolli ega ka vaidlusaluse Mustvee Vallavolikogu
29.aprilli 2020. a otsuse nr 18 eelnõud ja seletuskirja. Eelnevast nähtub, et kaebaja hinnangul oleks tulnud Mustvee Vallavolikogu 29. aprilli 2020. a otsuse nr 18 väljaandmisele suunatud menetlus läbi viia avatud menetlusena. HMS § 46 lg 1 sätestab, et seaduses sätestatud juhtudel viiakse haldusmenetlus õigusakti andmiseks läbi avatud menetlusena. Kui see on vajalik asja lahendamiseks ega kahjusta oluliselt menetlusosaliste huve, võib haldusorgan viia avatud menetluse läbi ka muudel juhtudel. Praegusel juhul ei reguleeri õigusaktid seda, kuidas oleks tulnud vaidlusaluse otsuse andmisele suunatud menetlus läbi viia. Seega oli haldusorganil kaalumisruum, kas viia menetlus läbi avatud menetlusena või mitte – HMS § 5 lg-st 1 tuleneb haldusmenetluse vormivabaduse põhimõte (menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti). Kohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul vastustajale ette heita avatud menetluse läbi viimata jätmist. Mustvee Lasteaia hoolekogu, kuhu kuuluvad ka iga rühma vanemate esindajad4, arvamus varajase keeleõppe programmiga liitumise kohta on vaidlusaluse otsuse tegemisel välja selgitatud ja sellega arvestatud.
18.Kaebaja viitab sellele, et Mustvee Vallavolikogule on esitatud tõele mittevastav lasteaia hoolekogu protokoll, sest hoolekogu ei ole arutanud eestikeelsele õppele üleminekut alates
1.septembrist 2020, vaid liitumist varajase keelekümbluse programmiga. Kaebajal on õigus selles, et Mustvee Lasteaia hoolekogu 12. veebruari 2020. a koosoleku protokolli resolutsiooni sisaldava väljavõtte (tl 31) ja põhjalikuma sisulise protokolli (tl 32-33) sõnastus ei kattu. Protokolli väljavõttes on märgitud koosoleku otsuse resolutsioonina „Ühehäälselt otsustati toetada eestikeelsele õppele üleminekut alates 01.09.2020 läbi varajase keeleõppe programmi“. Arutatava päevakorrapunktina oli märgitud „Hinnangu andmine eelnõule Mustvee Valla koolivõrgu ümberkorraldamine 21.01.2020 nr. 1- 4.2/20/6“ (tl 31). Samas põhjalikuma protokolli vastav päevakorrapunkt on sõnastatud: „Liitumine varajase keelekümblus programmiga“ ning otsuse resolutsioon sõnastatud „Ühehäälselt otsustati liituda varajase keelekümblus programmiga“ (tl 32-33). Eeltoodud sõnastuslikest erinevustest sõltumata leiab kohus, et praegusel juhul kujunenud olukorras toimubki eestikeelsele õppele üleminek läbi varajase keeleõppe programmi (mitte varajase keelekümbluse programmi). Hoolekogu on nõustunud selle programmi rakendamisega lasteaias, mis tähendab, et lasteaed hakkab järk-järgult üle minema eestikeelsele õppe- ja kasvatustegevusele. Mustvee Lasteaia hoolekogu 12. veebruari 2020. a protokollist (tl 32 pöördel) nähtub, et hoolekogu liikmed olid teadlikud, et lõppastmes minnakse lasteaias üle eestikeelsele õppele. Lasteaia direktor M. Rohtla on hoolekogu liikmetele andnud selgituse, et kui programmiga ei liituta, siis läheb kõik edasi nii nagu varem, kuid kunagi tuleb ikka üle minna eestikeelsele õppele ja siis peab juba oma jõududega hakkama saama. Seega olid hoolekogu liikmed enne programmiga liitumise otsustamist teadlikud sellest, et programmiga liitumine tähendab sisuliselt järk-järgulist eestikeelsele õppe- ja kasvatustegevusele üleminekut. Samuti sellest, et programmiga liitumisel toimub üleminek toetuse abil.
19.Vastuseks kaebaja väitele, et kohalike omavalitsuste ühinemislepingus (tl 15-18) ja Mustvee valla arengukavas (tl 19-30) ei ole eesmärgina välja toodud venekeelsete
http://lasteaed.mustvee.eu/wp-content/uploads/2018/10/Hoolekogu-moodustamise-kord.pdf; § 2 lg 2 p 2
7(8)
3-20-1023 lasteaiarühmade üleviimist eestikeelsele õppe- ja kasvatustööle, ei tähenda, et lasteaed ei võiks liituda Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt pakutava varajase keeleõppe programmiga.
20.Kohus nõustub vastustajaga selles, et ei ole usutav, et venekeelsesse lasteaiarühma eestikeelse õpetaja lisandumine ajendab Mustvee vallas elavaid perekondi vallast ära kolima. Varajase keeleõppe programmiga liitumine tähendab seda, et venekeelses rühmas käivad lapsed saavad täiendavat eestikeelset õpet, mis parandab nende võimalusi edaspidisel hariduse omandamisel ja täiskasvanueas ühiskonna- ja tööelus.
21.Kohtu hinnangul ei ole vaidlusalusel Mustvee Vallavolikogu 29. aprilli 2020. a otsusel nr 18 HMS § 63 lg 2 p-s 5 nimetatud ega ka muid tühise haldusakti tunnuseid. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vaidlustatud otsust pole võimalik täita ning sellest tulenevad õigused ja kohutused on vastuolulised. Kohtu hinnangul on vaidlustatud otsusega ühese arusaadavusega otsustatud, et lasteaed liitub 2020. aastal varajase keeleõppe programmiga, millega algab üleminek eestikeelsele õppe- ja kasvatustegevusele 1. septembrist 2020. Kohus on eelnevalt kummutanud kaebaja väite, et otsuses nimetatud varajase keeleõppe programmi ei eksisteeri. Otsus on antud pädeva haldusorgani poolt, arvestades koolivõrgu ümberkorraldamise vajadust ja lasteaia hoolekogu arvamust. Kohus on eelnevalt jõudnud seisukohale, et vastustaja on lähtunud kehtivast õigusest ja pole ilmnenud, et otsustamisel oleks rikutud vormi-või menetlusnõudeid, mis võiks tingida otsuse tühistamise. Varajase keeleõppe programmiga liitumine ei riku kaebaja õigusi olukorras, kus tema laps õpib eestikeelses rühmas. Kui kaebaja laps peaks üle viidama venekeelsesse rühma või kui kaebaja ise sellise valiku teeb, ei ole tema õppetöö aluseks õigusvastane otsus.
22.Eelnevale tuginedes on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsus ei ole tühine ning ei ole ka alust selle tühistamiseks. Kaebus jääb seega rahuldamata nii põhi-kui ka alternatiivse nõude osas.
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
23.HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud sellest sättest tulenevalt tema kanda. Vastustaja menetluskulud, kui need on tekkinud, jäävad vastavalt HKMS §109 lg 1 lsle 4 samuti tema enda kanda.
24.Asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus kaebaja eraelu kaitseks tema nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).