Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 09.07.2020, Tartu 3-20-538 B.M. kaebus Maksu- ja Tolliameti 23.03.2020. a otsuse nr 8-3.1/18666 tühistamiseks täiteasja nr 066/2013/179 puudutavas osas ehk summas 317,36 eurot või alternatiivselt sissenõudja nõuet puudutavas osas, s.o summas, mis ületab kohtutäituri ja täitemenetluse kulude summa täiteasjas nr 066/2013/179 Tartu Halduskohtu 18.06.2020. a määrus B.M. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja B.M. Lepinguline esindaja Ivo Kaurit Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Maksu- ja Tolliametile 07.07.2020. a vastuse lisa.
2.Jätta B.M. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.06.2020. a määruse resolutsiooni p 3 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) jättis 23.03.2020. a otsusega nr 8-3.1/18666 rahuldamata tagastusnõude täitmise taotluse ja tasaarvestas tulumaksu tagastusnõude summa maksukohustuslase järgmiste nõuetega: 1) kohtutäitur K. Maalman (täitetoimik nr 095/2013/2282) – 570,74 eurot; 2) kohtutäitur A. Krek (täitetoimik 066/2013/179) – 317,36 eurot. Kohtutäiturid olid esitanud MTA-le tagastusnõuete või ettemaksukonto vabade vahendite arestimise aktid.
2.B.M. esitas 23.03.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 23.03.2020. a otsuse nr 8-3.1/18666 tühistamiseks täiteasja nr 066/2013/179 puudutavas osas (summas 317,36 eurot) või alternatiivselt sissenõudja nõuet puudutavas osas, s.o summas, mis ületab kohtutäituri ja täitemenetluse kulude summa täiteasjas nr 066/2013/179. Kaebaja väitel eelnimetatud täiteasi
algatati Keskkonnainspektsiooni avalduse alusel ja sissenõutavaks oli 07.12.2012 kaebajale tehtud rahatrahv summas 600 eurot, mis on aegunud 07.12.2016, mistõttu kohtutäitur A. Krek pidanuks menetluse nõude osas lõpetama ja MTA-le sellest teada andma. Ka MTA-le peaks olema nõude aegumine teada, kuna nõude sisu MTA eest ei varjata.
3.Tartu Halduskohus võttis 24.04.2020. a määrusega kaebuse menetlusse.
4.MTA selgitas 18.05.2020. a vastuses, et MTA ei teosta iseseisvalt täitetoiminguid, vaid on kohustatud isikuks täitemenetluse seadustiku § 111 mõttes. MTA 23.03.2020. a otsuse andmise ajal oli tegemist kehtiva arestimisaktiga, mille täitmine oli MTA-le kohustuslik. Maksukorralduse seaduse § 105 lg 3 ja § 33 lg 1 sõnastusest tulenevalt ei olnud MTA-l valikut (kaalutlusõigust) tasaarvestamine tegemata jätta.
5.B.M. väitis 19.05.2020. a seisukohas, et seadust järgides oleks MTA pidanud kohaldama aegumist ja jätma kohtutäituri otsuse kaebaja nõudega tasaarvestamata. Kaebaja väitel sai ta 08.04.2020 kohtutäiturilt teate, et tal on õigus saada tema poolt enammakstud summa tagasi. Teatele oli lisatud kohtutäituri otsus täitemenetluse nr 066/2013/179 osalise lõpetamise kohta seoses sissenõudja põhinõude summas 600 eurot aegumisega, ühtlasi vähendati seoses aegumisega täitekulusid. Enammakstud osas on kaebajale raha tagastatud. 13.04.2020 teatas kohtutäitur, et täitemenetlus täiteasjas nr 066/2013/179 on täielikult lõpetatud. Kaebaja esitas õigusabikulude arvestuse summas 690 eurot.
6.MTA märkis 29.05.2020. a seisukohas, et isegi kui võlamenetlejani oleks jõudnud õigeaegselt info vaidlusaluse täitemenetluse aegumise kohta ja selle tasaarvestamine oleks peatatud, siis oleks enammakstud tulumaksu arvelt nõutud sisse kaebaja järgmised täitmisele kuuluvad võlad. Kohtutäituri ekslikku kannet saab vaidlustada isik, kelle suhtes käib täitemenetlus.
7.B.M. esitas 15.06.2020 taotluse menetluse lõpetamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel ning palus jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda ja mõista välja riigilt vastavalt HKMS § 108 lg-le 6 ja § 109 lg-le 1. Kaebaja leidis, et kohtutäituri poolne nõudest loobumine ja enammakstud summa tagastamine, millega täideti sisuliselt kaebaja nõue vastustaja vastu, oli tingitud kaebuse esitamisest, mistõttu kuuluvad kaebaja menetluskulud väljamõistmisele vastustajalt.
8.MTA palus 17.06.2020. a seisukohas jätta menetluskulud kaebaja kanda, lähtudes HKMS § 152 lg 1 p-st 3 ja § 108 lg-st 7.
9.Tartu Halduskohus lõpetas 18.06.2020. a määrusega menetluse asjas HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel (resolutsiooni p 1); tagastas kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel (resolutsiooni p 2); jättis poolte menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 3). Kohus märkis, et kuna lõpetas asja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel erandkorras, siis ei saa otsesõnu lähtuda HKMS § 108 lg 6 mõttest, mis lähtub haldusorgani tegevuse õigusvastasusest. Seda ei ole kohus tuvastanud ega haldusorgan sedastanud. Vaidlustatud haldusakti ammendumine ei olnud seotud kaebuse esitamisega, vaid selle tingis asjaolude muutumine kohtumenetluse ajal.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.B.M. esitas 01.07.2020 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 18.06.2020. a määruse resolutsiooni p 3 ja teha asjas uus määrus, millega mõista kaebaja kasuks vastustajalt välja halduskohtus kantud menetluskulud. Määruskaebuse põhjendused: HKMS § 108 lg 6 kohaldamise eeldused ja tingimused on täidetud. MTA otsus tugines kohtutäituri ebaseaduslikule tegevusele ja kohtutäitur pidanuks ise menetluse lõpetama vastava tähtaja saabumisel. Kaebaja ei ole olukorra tekkimisele mingil viisil kaasa aidanud. Kohtutäituri tegevusetus ja MTA otsus põhjustas kaebaja kohtusse pöördumise ja tema poolt menetluskulude kandmise. Õiglane ei tundu olukord, milles kaebaja, et taastada õiguslik olukord ja kõrvaldada enda õiguste rikkumine, peab kandma menetluskulud.
11.MTA esitas 07.07.2020 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: Täitemenetlust nr 066/2013/179 alustati 2013. a, millest alates oli kaebajal võimalik kohtutäituri poolt pöörduda. Kaebaja oli teadlik võimalusest kohtutäiturite nõudeid vaadata ning ka kohtutäiturite poole pöördumisvajadusest. Kuna menetluse lõpetamine ei ole tingitud kaebuse esitamisest, siis puudub alus vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulude väljamõistmiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Määruskaebemenetluses on vaidlus üksnes Tartu Halduskohtu 18.06.2020. a määruse resolutsiooni p-i 3 üle, millega halduskohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda.
13.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
14.Halduskohus leidis, et menetluse lõpetamise ja menetluskulude jaotuse küsimus ei ole seotud vastustaja tegevusega. Vaidlustatud haldusakti ammendumine ei olnud seotud kaebuse esitamisega, vaid selle tingis asjaolude muutumine kohtumenetluse ajal. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas Tartu Halduskohtu 18.06.2020. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski kaebaja määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
15.HKMS § 108 lg 6 järgi kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Seega on HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamise korral HKMS § 108 lg 6 järgi vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulude väljamõistmine võimalik üksnes teatud olukorra esinemisel, s.t kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine on põhjustatud kaebuse esitamisest. HKMS § 108 lg 6 eesmärk on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (RKHK 05.11.2013. a määrus nr 3-3-1-50-13, p 12). Eeltoodust järelduvalt ei pea vastustaja kandma kaebaja menetluskulusid, kui kohtumenetluse ajal kaebuse eesmärgi saavutamine ei olnud seotud kaebuse esitamisega (tegemist ei olnud sisuliselt kaebuse õigeksvõtmisega), vaid selle tingis näiteks oluliste asjaolude muutumine pärast kaebusega halduskohtusse pöördumist.
16.Käesoleval juhul tingis vaidlustatud haldusakti ammendumise asjaolude muutumine kohtumenetluse ajal, kuna kohtutäitur loobus oma nõudest, lõpetas täitemenetluse ja tagastas enammakstud summa. Nimelt märkis kaebaja 19.05.2020. a seisukohas halduskohtule
(dtl 89-92) ja 13.04.2020. a e-kirjas MTA-le (dtl 86), et 08.04.2020 sai kaebaja kohtutäituri büroost teate, et tal on õigus saada tema poolt enammakstud summa tagasi. Teatele oli lisatud kohtutäituri otsus täitemenetluse nr 066/2013/179 osalise lõpetamise kohta (dtl 74-75) seoses sissenõudja põhinõude aegumisega, ühtlasi vähendati seoses aegumisega täitekulusid. Kaebaja väitel teatas kohtutäitur 13.04.2020, et täitemenetlus täiteasjas nr 066/2013/179 on 09.04.2020 täielikult lõpetatud (dtl 78).
17.Asjas ilmneb, et kohtutäituri teavitatud enammakstud summa tekkis sellest, et MTA kandis kaebaja tulumaksu tagastusnõude summa pärast 23.03.2020. a otsuse koostamist üle kohtutäiturile (dtl 104). Kaebaja kinnitab, et enammakstud osas on talle raha kohtutäituri poolt tagastatud (dtl 77). MTA kinnitas 29.05.2020. a seisukohas (dtl 100-102), et kaebaja taotluse alusel kohtutäiturile lahendas viimane asja ning tegi elektroonses süsteemis 08.04.2020 tühistamise kande (dtl 105). Seega võib väita, et kaebaja oleks kohtutäituri poolt talle summa tagastamise saavutanud ka kaebuse esitamiseta halduskohtule.
18.Kaebajal oli olemas ka võimalus kohtumenetlust vältida, esitades MTA-le vaide 23.03.2020. a otsuse vaidlustamiseks, millisele võimalusele MTA otsuses selgelt viidatakse. Asjas nähtub, et kaebaja pöördus kohtutäituri poole alles 19.03.2020 (dtl 45), kuigi kaebuses (p 4, dtl 31-34) väidetu kohaselt oli kohtutäituri menetluses oleva nõude aegumine saabunud kaebaja andmetel juba 07.12.2016. Vastustaja märgib 07.07.2020. a vastuses õigesti, et kaebaja on olnud teadlik võimalusest vaadata kohtutäiturite nõudeid täitetoimikutest (dtl 38-42), ka e-maksuametist (dtl 45). Kaebaja ei ole esitanud andmeid, et ta oleks enne 19.03.2020 kohtutäituri poole üldse pöördunud. Asja materjalidest ilmneb, et MTA kandis tulumaksu tagastusnõude summa 23.03.2020. a otsuse alusel üle kohtutäiturile, kuna MTA-l ei olnud infot täitemenetluse aegumise kohta, ning kohtutäitur lõpetas aegumise tõttu põhinõude osas täitemenetluse 08.04.2020. a otsusega ning teatas 13.04.2020. a e-kirjaga täitemenetluse täielikult lõpetamisest 09.04.2020, misjärel tagastas täiteasjas tekkinud enammakse kaebajale. Kui MTA ei oleks vaidlusaluse täitemenetluse raames kohtutäiturile raha üle kandnud, siis oleks MTA enammakstud tulumaksu arvelt nõudnud sisse kaebaja järgmised täitmisele kuuluvad võlad (vt 29.05.2020. a seisukoha p 2). Eelnevat arvestades on sisutu kaebaja väide olukorra ebaõigluse kohta. Ringkonnakohtu hinnangul asus halduskohus menetluse lõpetamisel kokkuvõttes õigesti seisukohale, et kohaldub HKMS § 108 lg-s 6 sätestatud välistus ning poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.
19.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.06.2020. a määruse resolutsiooni p 3 muutmata.
20.MTA esitas 07.07.2020. a vastuse lisana kaebaja 2019. a tuludeklaratsiooni. HKMS 62 lg 2 kohaselt kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asja tähtsust. Kuna määruskaebemenetluses on vaidlus üksnes menetluskulude üle, siis ei ole MTA esitatud dokumendil asjas tähtsust, mistõttu ringkonnakohus tagastab selle MTA-le.
(digitaalselt allkirjastatud)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.