Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel 02.02.2023, Tartu 3-22-2249 Marek Matjuse kaebus Luunja Vallavalitsuse 28.09.2022. a ettekirjutuse nr 7-13/1836 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 02.01.2023. a määrus Luunja valla määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Marek Matjus Volitatud esindaja v.adv. Rene Varul Vastustaja/määruskaebuse esitaja Luunja vald
RESOLUTSIOON
Jätta vastustaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.01.2023. a määruse resolutsiooni p 3 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Luunja Vallavalitsus kohustas 28.09.2022. a ettekirjutusega nr 7-13/1836 M. Matjust (Luunja vallas Veibri külas asuva Kasesalu tee 73 maaüksuse (katastritunnus 43201:003:0108) omanik) eemaldama Kasesalu tee (katastritunnus 43201:001:2046) kinnistult piirdeaia hiljemalt 20.01.2023. Ettekirjutuse kohaselt Maainsener OÜ poolt 23.09.2022 teostatud geodeetilise mõõdistustöö nr GEO 6414 andmete alusel on Kasesalu tee 73 katastriüksuse (43201:003:0108) tänavapoolne piirdeaed rajatud Kasesalu tee kinnistule (43201:001:2046). Ettekirjutus sisaldas hoiatust, et ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendatakse M. Matjuse suhtes sunniraha summas 900 eurot.
2.M. Matjus esitas 20.10.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse ning 01.11.2022 ja 07.12.2022 täiendavad seisukohad. Kaebaja palus tühistada Luunja Vallavalitsuse 28.09.2022. a ettekirjutus nr 7-13/1836 ning peatada ettekirjutuse täitmine.
3.Tartu Halduskohus peatas 02.11.2022. a määrusega Luunja Vallavalitsuse 28.09.2022. a ettekirjutuse nr 7-13/1836 kehtivuse lõpliku lahendi jõustumiseni asjas.
4.Luunja Vallavalitsus tunnistas 01.12.2022. a kirjaga nr 7-13/1836-6 valla 28.09.2022. a ettekirjutuse kehtetuks.
5.Luunja vald teatas 01.12.2022. a vastuses kaebusele, et vald tunnistas 01.12.2022 oma 28.09.2022. a ettekirjutuse kehtetuks, lähtudes Maa-ameti 30.11.2022 kontrollmõõdistamise tulemustest (akt nr 18216/22), mille kohaselt ei ole alust öelda, et maaomanik oleks piirdeaia üle piiri rajanud. Vald palus lõpetada menetlus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel ja jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
6.Tartu Halduskohus lõpetas 02.01.2023. a määrusega asja menetluse (resolutsiooni p 1) HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel; tagastas kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu (resolutsiooni p 2); mõistis Luunja vallalt välja kaebaja kasuks menetluskulud summas 2652 eurot (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused: Kaebaja saavutas kaebuse eesmärgi ja see toimus kaebuse esitamise tõttu. Kuivõrd vald vaidles esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu, leides, et kaebus on perspektiivitu, siis ei oleks vaide esitamisega kaebaja oma eesmärki suure tõenäosusega saavutanud. Ehitusjärelevalve ettekirjutuse vaidlustamiseks ei ole ette nähtud kohustuslikku vaidemenetlust ja ettekirjutuse adressaadi õigust pöörduda koheselt oma õiguste kaitseks halduskohtu poole ei saa eitada. Vald rikkus haldusmenetluse läbiviimisel ärakuulamise põhimõtet, jättes kaebaja menetlusse kaasamata ja enne ettekirjutuse andmist ära kuulamata. Kui vald oleks andnud kaebajale enne ettekirjutuse tegemist võimaluse esitada seisukoht, oleks võinud see kohtuvaidluse ära hoida. Võimalik, et vald oleks nõustunud teostama kontrollmõõdistamise. Valla minetused haldusmenetluse läbiviimisel tingisid kohtuvaidluse. Vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine on toimunud kaebuse esitamise tõttu. Tegemist on vajalike ja põhjendatud menetluskuludega HKMS § 109 lg 6 mõttes ja tegemist ei ole ülemäärase summaga, mistõttu tuleb need tervikuna vallalt HKMS § 108 lg 6 alusel kaebaja kasuks välja mõista. Kaebaja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Luunja vald esitas 17.01.2023 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 02.01.2023. a määruse resolutsiooni p 3 ja jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda või alternatiivselt vähendada menetluskulude summa mõistlikule tasemele, mis vastaks tegelikult asja keerukusele ja mahule. Määruskaebuse põhjendused: Vald tellis mõõdistamistöö, kuna soovitakse rajada kergliiklusteed ja lähtus mõõdistuse tulemustest. Ei vasta tõele kohtu väide, et rikutud on ärakuulamise põhimõtet. Isik oli valla tegevusest teadlik. Vald ei loobu rikkumise menetlemisest. Arvestades faktilist olukorda (piiri on rikutud) ja asjaolu, et vald lähtus ettekirjutust tehes Maainsener OÜ poolt teostatud tööst ja avalikust huvist (kõnnitee ehitamine) tuleks jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kaebajal oli võimalus vähemkoormava tegevusena esitada vaie. Ka tuleb võtta arvesse, et vald omal algatusel laskis Maa-ametil kontrollida mõõdistamistulemusi ja nendest lähtuvalt koheselt tunnistas ettekirjutuse kehtetuks. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud menetluskulude sellises mahus väljamõistmist. Põhjendada tuleks, miks on vajalik need välja mõista sellises suuruses. Kaebuse esitamine ei saa vandeadvokaadile tekitada sellises mahus tööd, nagu on väidetud. Kulud peavad vastama asja keerukusele. Põhjendatuks ei saa pidada ettekirjutuse vaidlustamiseks kulunud 17 tundi.
8.M. Matjus esitas 30.01.2023 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.01.2023. a määruse resolutsiooni p 3 muutmata ning määruskaebuse menetlemisega seotud kulud Luunja valla kanda. Vastuse põhjendused:
Määruskaebuses ei ole põhjendusi, mis lubaksid arvata, et ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine tulenes otseselt Maa-ameti kontrollmõõdistamise tulemustest. Määruskaebuses asutakse sisuliselt (kehtetuks tunnistatud) ettekirjutust õigustama. Määruskaebuses väidetud avalikust huvist ja kõnnitee ehitusest ei olnud ettekirjutuses juttu. Vald ei saa tulla uute väidetega esile menetluskulude vaidlustamise staadiumis. Kaebajal oli vajadus esialgse õiguskaitse järele, mida vaidemenetluses reeglina ei rakendata. Vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele pidas vald kaebust perspektiivituks, mis viitab sellele, et vald ei oleks suure tõenäosusega vaiet ise rahuldanud. Vald esitas menetluskulude suurusele vastuväited alles määruskaebuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt ei ole kõik 17 tundi kulunud kaebuse koostamisele, vaid aega on kulunud ka esialgse õiguskaitse taotluse koostamisele, seisukohtade koostamisele seoses valla vastuseisuga esialgseks õiguskaitseks jm. Väljamõistetud menetluskulude sees on 20% käibemaksu ja kui vald ei oleks vaielnud vastu esialgse õiguskaitse taotlusele, oleksid menetluskulud mõnevõrra väiksemad. Vald suurendab menetluskulusid ka määruskaebust esitades.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Vastustaja vaidlustab määruskaebemenetluses vaidlustatud Tartu Halduskohtu 02.01.2023. a määrust üksnes resolutsiooni p-i 3 osas, millega halduskohus mõistis vastustajalt välja kaebaja kasuks menetluskulud (õigusabikulud) summas 2652 eurot. Halduskohtu 02.01.2023. a määruse resolutsiooni p 1 haldusasja menetluse lõpetamise kohta on jõustunud. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus tähelepanuta vastustaja määruskaebuse väited, mis seonduvad kehtetuks tunnistatud ettekirjutusega. Ringkonnakohus kontrollib halduskohtu 02.01.2023. a määruse õiguspärasust üksnes määruskaebusega vaidlustatud ulatuses (HKMS § 197 lg 1). Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna vastustaja määruskaebuses väidetu alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Halduskohus mõistis vastustajalt välja kaebaja kasuks menetluskulud HKMS § 108 lg 6 alusel. HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel haldusasja menetluse lõpetamise korral peab menetluskulud HKMS § 108 lg 6 kohaselt kandma vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. HKMS § 108 lg-st 6 tuleneb kaks eeldust, millisel juhul kuuluvad menetluskulud vastustajalt igal juhul välja mõistmisele, s.o juhul, kui haldusakt on tunnistatud kehtetuks, s.h kaebuse esitamisest tingituna ning kui menetlus lõpetatakse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Seega üldjuhul peaks eelnimetatud sätte alusel menetluse lõpetamisel jääma menetluskulud vastustaja kanda. Vastustaja ei pea kandma kaebaja menetluskulusid juhul, kui kohtumenetluse ajal kaebuse eesmärgi saavutamine ei olnud seotud kaebuse esitamisega, vaid selle tingis näiteks oluliste asjaolude muutumine pärast kaebusega halduskohtusse pöördumist. Seos kaebuse esitamise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise vahel võib ilmneda näiteks siis, kui haldusorgan hakkab haldusakti vaidlustamise tõttu asjaolusid täiendavalt uurima ning tunnistab haldusakti kehtetuks asjaolude tõttu, mis tegelikkuses eksisteerisid juba haldusakti andmise ajal ja mida haldusorgan oleks haldusakti andmise ajal pidanud teadma, kuid uurimiskohustuse rikkumise tõttu nendega ei arvestanud (RKHKm 10.01.2019, 3-18-982, p 10; TlnRKm 11.08.2020, 3-19-1997, p 15; TrtRKm 09.07.2020, 3-20-538, p 15).
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaidlustatud ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine toimus kaebuse esitamise tõttu. Määruskaebuses väidetu ei võimalda asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Maa-ameti 28.11.2022. a aktist nr 18216/22 ja (tl 27-30) ja 30.11.2022. a vastusest nr 11-7/22/18216-2 (tl 31) nähtub, et kontrollmõõdistamine teostati Luunja Vallavalitsuse esitatud 25.10.2022. a taotlusega nr 17-12/2012 seoses. Seega tellis vald mõõdistamise pärast kaebaja poolt kaebuse esitamist halduskohtule ja halduskohtu poolt seisukohanõude (tl 14) esitamist vastustajale. Kuigi kaebajal oli võimalus esitada ettekirjutuse vaidlustamiseks ka vaie vallale, märkis halduskohus määruses asjakohaselt, et kuivõrd vastustaja vaidles esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu, leides, et kaebus on perspektiivitu, siis ei oleks vaide esitamisega kaebaja oma eesmärki suure tõenäosusega saavutanud. Ühtlasi ei ole ehitusjärelevalve ettekirjutuse vaidlustamiseks ette nähtud kohustuslikku vaidemenetlust, seega ei saanud vald eeldada, et isik esitab esmalt vaide vallale. Kaebaja ka märgib asjakohaselt vastuses määruskaebusele, et tal oli vajadus esialgse õiguskaitse järele, mida vaidemenetluses reeglina ei rakendata. Valla seisukohast kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele (tl 16-16p) ilmneb, et vald ei pidanud selle kohaldamist vajalikuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastustaja ka määruskaebuses veenvalt põhjendanud ega usutavaks teinud, et valla 28.09.2022. a ettekirjutuse kehtetuks tunnistamise ja kaebuse esitamise asjaolude vahel puudub igasugune seos ja see toimus kaebusest sõltumata. Käesolevas asjas hindas halduskohus õigesti, et täidetud on HKMS § 108 lg 6 rakendamise eeldused ning jättis põhjendatult kaebaja menetluskulud vastustaja kanda.
12.HKMS § 109 lg 6 järgi tuleb kohtul hinnata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Kõrgema astme kohtul on põhjust muuta väljamõistetud esindajakulude ulatust üksnes juhul, kui madalama astme kohus on teinud ilmselge diskretsioonivea (RKÜKo 02.05.2017, 3-2-1-134-16, p 56). Kohtul ei tule väljamõistetavate esindajakulude suuruse määratlemisel üksikasjalikult hinnata, milline ajahulk võis esindajal kuluda ühe või teise menetlusdokumendi koostamiseks. Esindajakulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb üksikute menetlusdokumentide analüüsimise asemel võtta arvesse läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid (RKHKo 03.05.2017, 3-3-1-80-16, p 35). Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud halduskohus menetluskulude (tl 42-43p) vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel ning jõudis õigele järeldusele vastustajalt väljamõistetavate menetluskulude suuruse osas.
13.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus vastustaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.01.2023. a määruse resolutsiooni p-i 3 muutmata.
14.Kaebaja palub vastuses määruskaebusele jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud vastustaja kanda. Kaebaja ei esitanud koos vastusega ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Ringkonnakohus märgib, et HKMS § 210 lg 42 kohaselt kui ringkonnakohus ei ole enne menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamist andnud menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks, võib menetlusosaline esitada need ringkonnakohtule koos taotlusega menetluskulude kohta täiendava määruse tegemiseks kümne päeva jooksul ringkonnakohtu määruse kättetoimetamisest arvates.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.