Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Elle Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
06.07.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1274
Haldusasi
X (X) riigi õigusabi taotlus
Menetlustoiming
Riigi õigusabi taotluse lahendamine.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kätte toimetamisest.
Tallinna Halduskohus sai 02.07.2020 X taotluse riigi õigusabi saamiseks.
Riigi õigusabi seadus (RÕS) § 10 lg 3 sätestab, et taotlus riigi õigusabi (edaspidi RÕA) saamiseks esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses või väärteoasja kohtuvälises menetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. X on RÕA taotluses märkinud taotletavate riigi õigusabi liikidena isiku esindamine esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine. Probleemi kirjeldus, mille lahendamiseks X riigi õigusabi taotleb, on taotleja märkinud: 26.06.2020 lõppes tsiviilasi nr 2-13-6457, pool menetlusajast ei toimunud midagi. Soovin välja selgitada võimalused, et esitada hüvitistaotlus Eesti riigile. Kohus selgitab, et Riigikohtu erikogu on 27.05.2009 määruses asjas nr 3-3-4-6-09 (p 5) juhtinud tähelepanu järgnevale asjaolule: Riigikohtu tsiviilkolleegium on 19.03.2008 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-9-08 selgitanud, et kohus peab menetlusabi taotluse lahendamisel omal algatusel kontrollima, kas menetlusabi andmise kõik tingimused on täidetud ega esine mõnda menetlusabi andmisest keeldumise alust. Erikogu leiab, et samasugune kohustus on kohtul ka väljaspool
kohtumenetlust esitatud riigi õigusabi taotluse lahendamisel./.../ Erikogu rõhutab, et kohus peab lahendama taotluse riigi õigusabi saamiseks taotleja tegelikust eesmärgist lähtudes. Selline kohustus on kohtul ka juhul, kui taotleja on eksinud tema poolt soovitud eesmärgi saavutamiseks kohase õigusabi liigi märkimisel. Taotluse sisu alusel võib aru saada, et taotleja soovib riigi õigusabi võimaliku kahjunõude esitamiseks Eesti riigi vastu, millisel juhul kaebus võiks kuuluda lahendamisele halduskohtus. Seega võiks taotleja vajada riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses. Kohus selgitab, et kuigi taotluse alusel võib aru saada, et taotleja eesmärgiks võib olla edaspidi kahjunõude esitamine Eesti riigi vastu, siis asjaolud, mis on taotluses välja toodud, on liiga üldised, et selle alusel otsustada, kas kaebus Eesti riigi vastu halduskohtus võiks omada eduväljavaadet ja kas kaebuse lahendamine üldse kuuluks halduskohtu pädevusse. Samuti selgitab kohus, et riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi (RÕS § 7 lg 1 p 6). Selliseid asjaolusid antud juhul taotlusest ei nähtu. Seega leiab kohus, et taotlus isiku võimalikuks esindamiseks halduskohtumenetluses ei ole antud juhul põhjendatud ning jääb rahuldamata. Samas selgitab kohus, et taotlus osas, milles taotletakse riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, samuti isiku muu õigusnõustamise või muu esindamisena esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Seega on taotlejal õigus pöörduda vastava taotlusega maakohtu poole. Täiendavalt kohus selgitab, et ei pea taotluse selles osas maakohtule edastamist (RÕA §10 lg 7 alusel) vajalikuks, kuna taotlusest ei nähtu, kas ja milleks taotleja tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus esindamisel riigi õigusabi võiks vajada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.