Mykhailo Levchuki kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 10. detsembri 2019. a Eestist lahkumise ettekirjutuse nr 1049757863 vaidlustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Mykhailo Levchuk, esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Eve Kikkas Kaasatud haldusorgan – Siseministeerium, esindaja Merje Joll
Tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot pärast praeguse määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumist. Kaebajal tuleb kohtule teatada, kellele ja millisele arvelduskontole ta soovib riigilõivu kandmist.
5.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt Mykhailo Levchuki kasuks välja menetluskulud 1350 eurot.
6.Jätta vastustaja ja kaasatud haldusorgani menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1, 2, 5 ja 6 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
1.Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.
2.Riigilõiv kantakse kaebaja poolt soovitud kontole pärast praeguse määruse jõustumist.
3.Vastustaja ja kaasatud haldusorgan ei pea esitama kohtule vastust kaebusele (Tartu Halduskohtu 6. juuni 2020. a määruse resolutsiooni punkt 4).
3-19-2391
ASJAOLUD
1.Tartu Halduskohtu menetluses on Mykhailo Levchuki kaebus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 10. detsembri 2019. a Eestist lahkumise ettekirjutuse nr 1049757863 õigusvastasuse tuvastamiseks lahkumisettekirjutuse osas ja tühistamiseks sissesõidukeelu osas.
2.Kaebaja esitas 23. märtsil 2020 kohtule taotluse kaebuse muutmiseks või alternatiivselt täiendava nõude eraldi kaebusena menetlusse võtmiseks ja liitmiseks praeguse haldusasjaga. Kaebaja soovis täiendada oma kaebust nõudega tuvastada PPA 9. detsembri 2019. a viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise teatise nr 2567/2019 õigusvastasus.
3.PPA teavitas 22. juuni 2020. a seisukohas nr 1.2-2/189-2 kohtule, et PPA 19. juuni 2020. a otsusega tunnistati kaebajale 10. detsembril 2019 koostatud ettekirjutus Eestist lahkumiseks kehtetuks alates 19. juunist 2020.
4.Kaebaja esitas 29. juunil 2020 taotluse menetluskulude vastustaja kanda jätmiseks ning menetluskulude nimekirja koos kuludokumentidega. Kaebaja eest on tasutud menetluskulusid (õigusabikulud ja riigilõiv) kokku 1365 eurot.
5.PPA esitas 1. juulil 2020 täiendava seisukoha nr 1.2-2/189-6 kaebaja menetluskulude põhjendatuse kohta. Kaebuse muutmine ei olnud tarvilik. Esindaja pidi teadma, et vaidlustamise erikorrast tulenevalt ei saa viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse menetluses esitada kaebust halduskohtule, mistõttu kaebuse muutmisele tehtud menetluskulu väljamõistmine PPA-lt ei ole põhjendatud. Kaebaja esindaja on koostanud üheaegselt kaebused viies sarnases haldusasjas ning praeguses asjas esitatud kaebus on sisult sarnane teiste samaaegselt kohtule esitatud ja arvel toodud haldusasjades koostatud kaebustega, mistõttu nii suur ajakulu (4 tundi) kaebuse koostamisele ei ole põhjendatud. PPA-lt on välja mõistetud menetluskulu kolme sarnase kaebuse koostamise eest (asjad nr 3-19-2388, 3-19-2389 ja 3-192390) kokku summas 2205 eurot. Vastustaja hinnangul ei ole ühe sisult sarnase kaebuse koostamise eest mitu korda PPA-lt kulu väljamõistmine põhjendatud. Vastustaja palus mõista PPA-lt välja menetluskulud vaid vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
KOHTU SEISUKOHT
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lõike 1 punkt 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lõike 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. PPA 19. juuni 2020. a otsusega (digitoimiku lk 72) tunnistati kaebajale 10. detsembril 2019 koostatud ettekirjutus Eestist lahkumiseks kehtetuks alates 19. juunist 2020. Kohus mõistab, et vaidlusaluse ettekirjutuse nr 1049757863 kehtetuks tunnistamisega on PPA kehtetuks tunnistanud ettekirjutuse tervikuna, see tähendab nii lahkumisettekirjutuse kui ka sissesõidukeelu osas. Kohus on seisukohal, et eelnevaga on kaebaja õiguste kaitse saavutatud. Kaebaja ei ole taotlenud vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudega jätkamist ning kohtu hinnangul ei ole see kaebaja õiguste kaitseks ka vajalik. Eeltoodut arvestades lõpetab kohus praeguse asja menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel.
3-19-2391
7.Kohus selgitab, et kui määrus menetluse lõpetamise kohta jõustub, ei ole kaebajal enam lubatud esitada kohtule kaebust sama nõudega ja samal alusel nagu praeguses kohtuasjas (HKMS § 43 lõike 1 punkt 2).
8.Kaebust võib muuta üksnes siis, kui see on otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks (HKMS § 49 lõige 1). Kuna vaidlusalune PPA ettekirjutus nr 1049757863 on kehtetuks tunnistatud ja sellega kaebuse eesmärk saavutatud, pole kaebaja õiguste kaitseks vajalik PPA
9.detsembri 2019. a viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise teatise nr 2567/2019 vaidlustamine. Kohus jätab kaebuse muutmise taotluse rahuldamata.
9.Alternatiivselt soovis kaebaja täiendava nõude eraldi kaebusena menetlusse võtmist ja liitmist praeguse haldusasjaga. Kohus jätab ka selle taotluse eelnevas punktis toodud põhjendustel rahuldamata.
10.Kaebaja palus, et kohus mõistaks vastustajalt välja kaebaja menetluskulud (riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulud 1350 eurot).
11.Kaebuse eest tasutud 15-eurost riigilõivu ei saa kohus vastustajalt välja mõista, vaid see tuleb kaebajale HKMS § 104 lõike 5 punkti 4 alusel menetluse lõpetamise tõttu tagastada. Kaebajal tuleb kohtule teatada, kellele ja millisele arvelduskontole ta soovib riigilõivu kandmist. Kohus kannab riigilõivu kaebaja näidatud kontole pärast praeguse määruse jõustumist.
12.Üldreegel on, et menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (HKMS § 108 lõige 4). HKMS § 108 lõike 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
13.Vastustaja tühistas vaidlusaluse Politsei- ja Piirivalveameti 10. detsembri 2019. a Eestist lahkumise ettekirjutuse nr 1049757863 vahetult pärast kaebaja esitatud kaebuse menetlusse võtmist ja vastava kaebuse edastamist vastustajale. Kohtu hinnangul on ilmne, et vastustaja tegevus vaidlusaluse ettekirjutuse kehtetuks tunnistamisel oli tingitud kaebuse esitamisest praeguses haldusasjas. Seega tuleb menetluskulud jätta HKMS § 108 lõike 6 alusel vastustaja kanda.
14.Kaebaja palus, et kohus mõistaks vastustajalt välja kaebaja õigusabikulud 1350 eurot. Vastustaja leidis, et menetluskulud ei ole tervikuna põhjendatud, kuna kaebuse muutmise taotluse esitamine ei olnud tarvilik ning kaebus on sisult sarnane sama esindaja poolt teistes haldusasjades esitatud kaebustega.
15.Kohus märgib, et menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik (HKMS § 109 lõige 5). Järgnevalt hindab kohus menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust (HKMS § 109 lõige 6).
16.Kaebuse muutmise taotlusest nähtuvalt oli kaebaja teadlik viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise teatise vaidlustamise erikorrast, kuid arvestada tuleb seda, et kaebuse muutmise taotluse esitamisel seadis kaebaja kahtluse alla selle korra kooskõla Euroopa Liidu õigusega. Kaebuse muutmise taotlus jäi praegusel juhul rahuldamata põhivaidluse lõpetamise tõttu. Ei saa välistada, et kaebuse muutmise taotlus oleks olnud põhjendatud olukorras, mil põhivaidlus
3-19-2391 oleks jätkunud. Kaebuse muutmise taotluse esitamise hetkel ei teadnud kaebaja, et põhivaidlus lõppeb peagi vaidlustatud ettekirjutuse kehtetuks tunnistamise tõttu PPA poolt. Eeltoodut arvestades ei saa kaebuse muutmise taotluse koostamiseks tehtud õigusabikulusid 630 eurot (sisaldab käibemaksu, ajakulu 3,5 tundi) pidada põhjendamatuks.
17.Kohtu hinnangul saab ka kaebuse koostamiseks tehtud õigusabikulusid 720 eurot (sisaldab käibemaksu, ajakulu 4 tundi) pidada põhjendatuks. Kohtupraktikas on järjekindlalt kinnitatud, et teise isiku poolt ja teises asjas sama otsuse vaidlustamisel sama advokaadi abi kasutamine ei mõjuta üldjuhul menetluskulude väljamõistmist (Riigikohtu 24. novembri 2005. a otsus asjas nr 3-3-1-55-05, punkt 8; Riigikohtu halduskolleegiumi 18. mai 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-26-09, punkt 13; Riigikohtu halduskolleegiumi 18. mai 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-28-09, punkt 12). Nimetatud seisukoht on kohaldatav ka praeguses asjas, kuna sama advokaat on esindanud erinevaid isikuid sarnaste otsuste vaidlustamisel. Seega ei saa lugeda kaebuse koostamiseks tehtud õigusabikulusid põhjendamatuteks ettekäändel, et sama esindaja on koostanud paralleelselt teisi analoogseid kaebuseid. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse koostamisele kulunud aeg (4 tundi) ülemäärane, arvestades praeguse asja sisu.
18.Kohus on seisukohal, et kaebaja õigusabikulud on vaidluse mahtu ja keerukust arvestades tervikuna vajalikud ja põhjendatud. Kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulu välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga (Riigikohtu halduskolleegiumi 4. märtsi 2020. a otsus asjas nr 3-18-1740, punkt 19 ja seal viidatud praktika; Riigikohtu halduskolleegiumi 23. märtsi 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-85-15, punkt 30 ja seal viidatud praktika). Kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 1350 eurot (sisaldab käibemaksu). Vastustaja ega kaasatud haldusorgan ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja ja kaasatud haldusorgani võimalikud menetluskulud nende enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.