Muud

3-20-1003 ulatuses hiljemalt 30 päeva jooksul pärast määruse jõustumist, millega halduskohus määrab kindlaks riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse (resolutsiooni p 2). Kaebaja on riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatises märkinud, et tema igakuine sissetulek on 1100 eurot, eluasemekulud kokku 218 eurot, kulutused toidule 300 eurot, sidekulud 10 eurot ning kulutused tervishoiule kuni 60 eurot kuus. Kõiki kaebaja nimetatud kulutusi saab kaebaja keskmisest sissetulekust maha arvata. Seega on taotleja nelja kuu põhjal arvutatud kahe kuu keskmine sissetulek umbes 1000 eurot ((4×1100– 4×(218+300+10+60))/4×2=1024). See ei pruugi aga olla piisav, et kaebaja saaks kogu halduskohtumenetluse vältel endale esindajat lubada. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Osa taotleja nõuetest oleks perspektiivitud. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 44 lg-st 2 tulenevalt võib isik muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Taotleja soovib DD Y-s töötamisega seoses kohtusse pöörduda avalike huvide kaitseks, mis ei ole lubatud. Selles osas saaks kohus taotleja kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Ka ei oleks perspektiivikas nõue taotleja poolt saamata jäänud töötasu välja mõistmiseks, kuna vaidlus ei oleks HKMS § 4 kohaselt halduskohtu pädevuses ning tuleks samuti HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada. Asja materjalidest ei nähtu, et taotleja oleks Y-lt taotlenud, et viimane pikendaks tema doktorikraadi õpingute kestust vähemalt ühe aasta võrra ning tõstaks selleks ajaks talle makstavaid toetusi vähemalt 2200 euroni kuus. Niisiis ei ole Y sellist taotlust ka lahendada ega taotluse rahuldamisest keelduda saanud. Kuivõrd puudub keelduv otsus, puudub menetlusosaliste vahel ka vaidlus, mille lahendamine kuuluks halduskohtu pädevusse ning kaebus tuleks selles osas HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada. Kuigi kohus ei saa asjas esitatud väheste materjalide põhjal asuda seisukohale, et ülejäänud, st ahistamise, diskrimineerimise ning doktoranditoetusega seonduvas osas oleks kaebuse eduväljavaated suured, peab kohus võimalikuks nendel asjaoludel kaebuse esitamiseks kaebajale riigi õigusabi anda. Kaebaja ei ole Eesti kodanik ega räägi eesti keelt, mistõttu on tal iseseisvalt raskendatud halduskohtumenetluses oma õiguste kaitsmine. Seega on põhjendatud võimaldada HKMS § 110 lg 2 ja RÕS § 4 lg 3 p 5 alusel kaebajale riigi õigusabi kaebuse esitamise otstarbekuse üle otsustamiseks ning vajadusel kaebuse esitamiseks ning kaebaja halduskohtu menetluses esindamiseks. Taotleja on riigi õigusabi taotluses märkinud, et on olemasolevate vahendite piires nõus riigi õigusabi eest tasuma. Taotleja majanduslik seisund võimaldab tal osaliselt õigusteenuse kulusid kanda. Kaebaja ei pea riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi kulusid hüvitama osas, milles need ületavad 1000 eurot. Taotlejal on kohustus hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kokku 1000 euro ulatuses hiljemalt 30 päeva jooksul pärast määruse jõustumist, millega halduskohus määrab kindlaks riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse (RÕS § 8 p 3, § 16 lg 1).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

2(4)

3-20-1003

XX palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 05.06.2020 määrus.

Määruskaebuse esitajal puuduvad vahendid riigi õigusabi eest tasumiseks summas 1000 eurot. Taotleja elab piiratud tingimustes, tema pangakontol on hetkel vähem kui 2500 eurot. Taotlejal on vältimatud kulud ka riietele, lennupiletitele ja sülearvuti parandamisele. Taotleja töölepingut ei pikendatud, mis selgus 19.06.2020. Seega puudub taotlejal sissetulek, sh stipendium. DD vastu esitatud nõude peamine eesmärk on kaitsta taotleja õigusi. Taotleja eelmine juhendaja dr BB rikkus taotleja tööõigusi ja ahistas taotlejat – üritas teda füüsiliselt rünnata ning lõpetas töölepingu. Tema naine töötas sama projektiga kui taotleja. Tema naine ei ilmunud enamasti tööle ja tal puudus vastav kvalifikatsioon. Taotlejalt nõuti töötamist kaheksa tundi päevas, kuigi tema koormus oli 50%. Taotleja soovib õiglust. Vaenuliku töökeskkonna tõttu on taotleja kaotanud võimaluse saada palka ja stipendiumi. Kaebaja on 08.06.2020 avalduses selgitanud, et taotles ülikoolilt doktoriõppe pikendamist. Taotleja soovib teada, kas ta peaks nende nõuetega pöörduma Harju Maakohtu poole.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-20-1003 märkinud, et on olemasolevate vahendite piires nõus riigi õigusabi eest tasuma. Määruskaebuses esitatud väited tekkinud maksejõuetuse kohta (taotleja pangakontol on vähem kui 2500 eurot, taotleja tööleping lõpetati ja tal puudub sissetulek, taotlejal on vältimatud kulutused riietele, lennupiletile ning sülearvuti parandamise kulud) on paljasõnalised ja tõendamata. Isegi juhul, kui need väited oleksid tõendatud, ei annaks see alust määruskaebuse rahuldamiseks. Riigi õigusabi tasu ei pea isik maksma praegu kohe, vaid kohtumenetluse lõppedes. Seega on isikul pikema ajaperioodi jooksul võimalik oma kulusid/tulusid planeerides arvestada 1000-eurose kuluga riigi õigusabi jaoks.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.