Aktsiaseltsi Adavere Agro kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 14.01.2019.a otsuste nr 12-6/19/69 ja 12-6/19/71 tühistamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – aktsiaselts Adavere Agro, esindaja Henno Nurmsalu Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Kärt Aavel Kaasatud haldusorgan – Keskkonnainspektsioon, esindaja Väino Linde
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja menetluskulud välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
kanda.
Jätta
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 30.07.2020. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Aktsiaselts Adavere Agro esitas 18.05.2018 pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110181108085 ning hiljem selle muudatused (tl 71-84, 85-99). Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 30.11.2018.a otsusega nr 12-6/18/887 (tl 100-101) määrati kaebajale 2018. aasta eest ühtset pindalatoetust osaliselt, summas 213 887,73 eurot. PRIA 10.12.2018. a otsusega nr 12-6/18/978 (tl 102-103) määrati kaebajale 2018. aasta eest kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust osaliselt, summas 99 170,46 eurot.
2.Keskkonnainspektsioon (KKI) teostas 12.12.2018 kaebaja üle nõuetele vastavuse kohapealse kontrolli põlluraamatu alusel (kontrollaruanne nr 18-0082-KKI, tl 8-41). Kontrolli tulemusena selgus, et kaebaja on ületanud mineraalväetistega väetamisel
põllumajanduskultuuridele anda lubatud omastatava lämmastiku (N) normi kolmel põllul: * 61050948739 põld nr 89-2, suurus 2,73 ha, kasvatatav kultuur liblikõieliste kõrreliste segu (liblikõielisi 40-50%) – N normi ületatud 8,8 kg/ha (lubatud N kogus 6 t planeeritava saagi juures 60 kg/ha, antud on 68,8 kg/ha); * 61051118828 põld nr 88, suurus 12,97 ha, kasvatatav kultuur punase ristiku ja lutserni segu – N normi ületatud 34,4 kg/ha (lubatud N kogus 0 kg/ha, antud 34,4 kg/ha); * 60951214032 põld nr 2, suurus 96,81 ha, kasvatatav kultuur punase ristiku ja lutserni segu – N normi ületatud 68,8 kg/ha (lubatud N kogus 0 kg/ha, antud 68,8 kg/ha). Kokku tuvastati rikkumine 112,51 ha suurusel alal. Kaebaja sai kontrollaruande koopia kätte 14.01.2019.
3.PRIA 14.01.2019.a otsusega nr 12-6/19/69 (edaspidi vaidlustatud otsus I, tl 6-7) tunnistati kehtetuks PRIA 10.12.2018. a otsus nr 12-6/18/978 „2018. aastal taotletud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse osaline määramine“ kaebaja osas, määrati kaebajale kliima- ja keskkonnatoetus osaliselt summas 96 195,35 eurot ja nõuti kaebajalt tagasi alusetult makstud kliima- ja keskkonnatoetus summas 2975,11 eurot. Toetust vähendati nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise tõttu 3%. PRIA 14.01.2019.a otsusega nr 12-6/19/71 (edaspidi vaidlustatud otsus II, tl 61-62) tunnistati kehtetuks PRIA 30.11.2018. a otsus nr 12-6/18/887 „2018. aastal taotletud ühtse pindalatoetuse osaline määramine“ kaebaja osas, määrati kaebajale ühtne pindalatoetus osaliselt summas 207 471,10 eurot ning nõuti kaebajalt tagasi alusetult makstud ühtne pindalatoetus summas 6416,63 eurot. Toetust vähendati nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise tõttu 3%.
4.Kaebaja esitas 06.02.2019 vaidlustatud otsustele vaide (tl 48-50), milles taotles otsuste kehtetuks tunnistamist vaide esitajat puudutavas osas ja uute otsuste tegemist ning taotleja 2018. a pindalatoetuse taotluse rahuldamist. Kaebaja põhjendas, et KKI inspektor andis 12.12.2018 läbi viidud kohapealse kontrolli akti talle üle 14.01.2019, seega sai kaebaja alles 14.01.2019 tutvuda kontrollakti põhjendustega ning esitada oma vastuväited. Kaebaja esitas KKI inspektorile täiendavaid selgitusi ka enne kontrollakti kättesaamist, kuid veel 25.01.2019 toimus KKI-s kaebaja kui menetlusaluse isiku ülekuulamine. PRIA otsused on tehtud samal päeval kontrollakti kaebajale üleandmisega, s.o ennatlikult, enne kontrollimenetluse lõppemist ja kontrolliaruande kaebajale tutvustamist. KKI kontrollaktis välja toodud rikkumise aluseks olnud arvestus on ebatäpne – kahel põllul on jäänud kolmas niide põlluraamatusse märkimata, põlluraamatusse märgitud saak oli tegelikust väiksem ja põlluraamatu kannetes on puudu 2018. a tegelik saak. Lisaks langes 2018. a suvise põua tingimustes liblikõieliste heintaimede osakaal enne täiendavat N väetiste andmist taimikus alla 20% ning allesjäänud kõrrelist taimikut tuli turgutada. Kaebaja hinnangul ei ole ta rikkunud määruse nr 288 lisa I (Vabariigi Valitsuse 28.08.2001 määrus nr 288 „Veekaitsenõuded väetiseja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded, edaspidi määrus nr 288). Rikkumise hindamiseks ei toimunud kohapealset hindamist, vaid aluseks võeti põlluraamatu kanded, mis olid antud hetkel ebatäpsed. Kaebaja leidis, et põlluraamatu kandeid saab vaadelda üksnes koos asjakohaste selgituste ja põhjendustega ning sellisel juhul puuduvad ka alused kaebaja toetuse vähendamiseks.
5.Kaebaja ja J. Smiti (aktsiaseltsi Adavere Agro agronoom) osas tehti 27.03.2019 kohtuvälise menetleja otsus üldmenetluses väärteoasjas nr 940018001132 (tl 42-45), mille kohaselt mõlema isiku väärtegu seisnes määruse nr 288 lisas I kehtestatud normatiivse väetamise nõuete
rikkumises ja J. Smitt täiendavalt põlluraamatu pidamise nõuete rikkumises. Isikute teod kvalifitseeriti otsuse tegemise ajal ehk kuni 30.09.2019 kehtinud veeseaduse (edaspidi VeeS 1994) § 385 alusel vee kaitse ja kasutamise korra rikkumisena. Väärteo toimepanemine loeti tõendatuks kontrollaruandega nr 18-0082-KKI. Otsuse adressaadid vaidlustasid otsuse 11.04.2019 kaebusega Tartu Maakohtule (väärteoasi nr 4-19-2238).
6.PRIA jättis 04.06.2019.a vaideotsusega nr 12-4/19/29-3 (tl 52-54) vaide rahuldamata. Vaide esitaja seisukohad taanduvad kokkuvõtlikult ühele alusele, et põlluraamatu kanded ei olnud tõesed. Põlluraamat on veeseaduse kohaselt ainus dokument, milles põllumajandustootja peab kajastama tõeseid andmeid ning mille alusel KKI saab teostada järelevalvet väetiste kasutamise normidest kinnipidamise üle. Andmete õigsuse eest vastustab põlluraamatu pidaja. PRIA hinnangul oli põlluraamatu kannetest lähtumine järelevalve teostamisel õiguspärane. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi väidet ega tõendit, mis lükkaksid ümber kontrollaruandes tuvastatud asjaolud. Kuigi kaebajale anti lõplik kontrollaruanne üle 14.01.2019, sai kaebaja enda selgitusi esitada alates kontrolli läbiviimise päevast ja talle oli tagatud võimalus olla ära kuulatud enne PRIA otsuste tegemist. Otsuste andmisel 14.01.2019 oli KKI kontroll lõppenud. Toetustaotluste menetlemise seisukohalt ei ole veeseaduses sätestatud nõuete eiramisega seoses algatatud väärteomenetlus asjassepuutuv ja tegemist on eraldiseisvate menetlustega.
7.Tartu Maakohtu 02.07.2019.a otsusega väärteoasjas nr 4-19-2238 (tl 123-129) rahuldati kaebaja kaebus, tühistati tema osas väärteoasjas nr 940018001132 tehtud otsus ja lõpetati menetlus väärteo tunnuste puudumise tõttu. J. Smiti kaebus rahuldati osaliselt: väärteoasjas nr 940018001132 tehtud otsus tühistati osas, mis puudutas väetamise nõuete rikkumist ning isikule määrati karistus põlluraamatu pidamise nõuete rikkumise eest. Otsus jõustus 04.11.2019. Poolte seisukohad
8.Kaebaja esitas 04.07.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-4) PRIA 14.01.2019.a otsuste nr 12-6/19/69 ja 12-6/19/71 tühistamiseks ning täiendas kaebust 01.06.2020 (tl 131-132). Vaidlustatud otsustega I ja II määrati kaebajale toetus osaliselt ja nõuti juba määratud ja välja makstud toetus osaliselt tagasi. Otsuste aluseks oli KKI 12.12.2018.a kontroll, mille käigus tuvastati kohustuslike majandamisnõuete rikkumine. Vaidemenetluses asus PRIA seisukohale, et KKI pädevuses on väetiste kasutamise nõuete hindamine ning kontrollaruanne on usaldusväärne. Samas KKI kontrollaruande alusel tehtud väärteomenetluse otsus tühistati ja maakohus leidis, et kaebaja ei pannud toime talle süüks pandud veeseaduse nõuete rikkumist. Kui maakohtu otsus väärteoasjas jääb kehtima, peaks PRIA käesolevas asjas menetluse uuendama. Samas ei ole PRIA enne kaebuse esitamist seda kaebajale kinnitanud. Kaebaja hinnangul on määrava tähtsusega, kas kontrolliaruandes sisalduv on asjakohane ja kajastab tegelikku olukorda ning kas seda sai aluseks võtta PRIA vaidlustatud otsuste tegemisel. PRIA poolt läbi viidud nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise menetlus ning veeseadusega kehtestatud nõuete rikkumise tõttu algatatud väärteomenetlus on küll kaks eraldiseisvat menetlust, kuid kui väärteomenetluses leitakse, et kontrolliaruande subjekt ei ole veeseaduse nõuete rikkumist toime pannud, tuleb ka nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise menetluses teha asjakohased järeldused ning hinnata uuesti rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust. Seda seetõttu, et mõlemad eelnimetatud menetlused põhinevad samal kontrolliaruandel ja samadel veeseaduse nõuetel.
KKI tuvastas põllumajanduskultuuridele anda lubatud omastatava lämmastiku normi ületamise mineraalväetistega kolmel põllul. Tegelik olukord põllul oli nii nagu kajastub PRIA-le esitatud 2018. a toetuste taotluses: tegemist on taimikuga, mis on kõrreliste ja liblikõieliste segud. Tegelikku olukorda oli võimalik tuvastada kohapealses kontrollis, kuid KKI viis läbi ainult dokumentaalsete tõendite hindamise. Põlluraamatus kajastatud andmed erinesid tegelikust olukorrast. Võttes arvesse põldudel tegelikult kasvanud kultuure ja väetamisnorme ning võimalust teatud tingimustel neid norme suurendada, on tuvastatud tegelikud väetisekogused normide piires ning veeseaduse nõuete rikkumine puudub. Kaebaja hinnangul on sisuliselt põhjendatud rohumaade saagikusnäitajate puudulik kajastamine põlluraamatus, võttes arvesse ka seda, et 2018. a toetuste taotlusel sisaldus kokku 142 põldu kokku ca 2500 ha kohta. Eeltoodud puudusi hindas ka maakohus kohtuasjas nr 4-19-2238. Kaebaja leidis, et ka nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise menetluses tuleb arvestada kaebaja selgitustega ning hinnata uuesti rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust ning tühistada vastavad PRIA otsused toetuse osalise tagasinõudmise kohta. Kohtuasjas nr 4-19-2238 jõustunud kohtulahendiga on tõendatud, et kaebaja ei pannud toime väärtegu, mis on aluseks ka käesolevas haldusasjas vaidlustatud otsustele. Toetuste tagasinõudmise aluseks olid KKI poolt tuvastatud asjaolud, kuid maakohtu otsuse kohaselt olid nimetatud asjaolud tuvastatud vääralt. Kohus leidis, et asjas puuduvad muud usaldusväärsed tõendid, mis lükkaksid ümber J. Smiti ütlused selle kohta, et põldudel kasvas liblikõieliste ja kõrreliste segu sellises koosseisus, et võimaldas normide piires väetamist. Kui maakohus on andnud seisukoha, mille kohaselt kaebaja ei ole süüdi väetamisnormide rikkumises, ei ole põhjendatud ka seotud haldusasjades samade tegude eest halduskaristuse määramine.
9.Vastustaja palus 23.08.2019.a vastuses kaebusele (tl 67-69) ja 15.06.2020 täiendavas seisukohas (tl 137-138) jätta kaebuse rahuldamata. Lisaks põlluraamatule ei ole veeseadusega kehtestatud ühegi muu dokumendi kohustusliku pidamise nõuet, milles põllumajandustootja peaks kajastama põllul tegelikult tehtud töid, kasvatatavaid kultuure ning kasutatud väetiste koguseid. Andmed põlluraamatus peavad olema tõesed ja võimaldama teostada riiklikku järelevalvet. PRIA hinnangul on KKI inspektor õiguspäraselt lähtunud järelevalve teostamisel kaebaja enda poolt põlluraamatusse kantud andmetest. Kuigi kaebaja on märkinud, et tegelik olukord on esitatud 2018. a toetuse taotluses, on PRIA seisukohal, et taotlusel ja põlluraamatus esitatud andmed ei ole iseenesest vastuolulised ega muudaks kohaldatud määruse nr 288 lisas 1 sätestatud lubatava lämmastiku norme. Samas on kaebuses esitatud seisukohad kasvatatavate kultuuride osas vastuolulised. PRIA hinnangul puudus KKI-l 12.12.2018 võimalus hinnata kohapeal põldudel kasvanud kulutuure ja hiljem ei oleks olnud võimalik määrata tagasiulatuvalt täpset kultuuride koosseisu. Arusaamatud on kaebaja väited seoses eelkultuuride mõju arvestamise ja väetisnormide suurendamisega. KKI inspektor on õiguspäraselt lähtunud põlluraamatusse kantud põldude planeeritavast saagikusest, kuna tegeliku saagikuse kohta andmed põlluraamatus puudusid. PRIA hinnangul ei ole kaebaja ja J. Smiti suhtes algatatud väärteomenetlus toetustaotluste menetlemise raames kohustuslike majandamisnõuete rikkumise kindlakstegemisel ega vastavate toetuste vähendamiste kohaldamisel asjassepuutuv. Tegemist on eraldiseisvate menetlustega. Vastustaja viis läbi haldusmenetluse ja kohaldas haldusõiguslikku järelmit. Asjaolu, et üks sündmus võib ajendada läbi viima paralleelselt kahte eraldiseisvat menetlust, ei muuda neid üheks menetluseks ning vastustajal ei lasu kohustust arvestada väärteomenetluse ja selle tagajärgedega. Kuigi maakohus on asunud seisukohale, et väärteo tunnused puudusid, ei tähenda see, et kaebaja suhtes poleks saanud nõuetele vastavuse tingimuste rikkumist kindlaks teha või selle eest toetusi vähendada.
10.Kaasatud haldusorgan KKI jäi 16.10.2019. a arvamuses (tl 113-114) 12.12.2018.a läbi viidud kontrollimise tulemuste juurde. KKI ei nõustunud sellega, et KKI kontrollaruandele nr 18-0082 toetuvad vaidlustatud otsused tuleks tühistada. KKI viis 12.12.2018 kontrolli läbi valimivälisena kaebaja põlluraamatu kannete põhjal. Kontrolli tulemusena tuvastati, et põldude üleväetamine oli toimunud 112,51 ha suurusel alal (4,76% kogu kaebaja kasutuses olevast pinnast), vastav kontrollaruanne nr 18-0082 edastati seisukohavõtuks PRIA-le. Kuivõrd kaebaja esitas PRIA-le kontrolli asjaolusid käsitleva pretensiooni, edastas KKI 21.01.2019 PRIA-le kirjalikud selgitused (tl 115-116). Arvamuse esitamise ajaks oli KKI esitanud Tartu Maakohtu 02.07.2019. a otsusele väärteoasjas nr 4-19-2238 kassatsiooni Riigikohtule ja ei nõustunud otsusega. KKI asus seisukohale, et toetuse taotlemise menetlus PRIA-s ja veeseaduse nõuete rikkumisega seotud väärteomenetlus on eraldiseisvad menetlused, mille eesmärk ja tõendamisese on erinevad. Asjaolu, et kohus väärteo asja arutades põlluraamatu andmeid ei arvestanud, ei muuda põlluraamatu vastavaid sissekandeid sisult valeks ega haldusmenetluse jaoks olematuks. Kohtu seisukoht
11.Kaebaja tugineb kohtumenetluses sellele, et ta ei ole nõuetele vastavuse tingimusi rikkunud. Kohus käsitleb esmalt seda, millistest asjaoludest (kaebaja selgitused, PRIA toetustaotluses esitatud andmed, põlluraamatu andmed, kohapealne kontroll) tuli KKI-l kontrolli läbiviimisel lähtuda (I), selgitab, kas KKI kontrollaruannet sai aluseks võtta toetuse osalise tagasinõudmise otsuste tegemisel (II) ja avaldab seisukohad seoses väärteomenetlusega
(III).
I
12.Ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust makstakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) 4. peatüki 1. jao sätete alusel. Täpsemad nõuded toetuste saamiseks tulenevad maaeluministri määrusest nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (edaspidi määrus nr 32). Määruse nr 32 § 8 lg 1 kohaselt täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 92 nimetatud toetuse saaja (s.o määruse nr 1307/2013 kohaselt otsetoetuste saaja) oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal põllumajandusministri määruses nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded” sätestatud nõudeid ning ELÜPS § 32 lõike 2 kohaselt avaldatud kohustuslikke majandamisnõudeid. Vaidlus puudub selles, et kaebajale on määratud toetused, mille saajana on ta kohustatud eelviidatud nõuetele vastama.
13.ELÜPS § 32 lõike 2 kohaselt PRIA kodulehel avaldatud1 kohustuslike majandamisnõuete 2018 KM1 nõude 6 kohaselt on väetistega lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas selline kasvuks vajalik kogus lämmastikku haritava maa ühe hektari kohta, mis on kehtestatud VeeS 1994 § 261 lõike 1 alusel. Nõuetele vastavust kontrollivad ELÜPS § 33 lg 1 kohaselt PRIA ning oma pädevuse piires Põllumajandusamet, Veterinaar- ja Toiduamet ning Keskkonnainspektsioon. VeeS 1994 § 394
lg 2 kohaselt teostab keskkonnanõuete täitmise valdkonnas riiklikku järelevalvet Keskkonnainspektsioon. Samuti on VeeS 1994 § 3814 lg 2 järgi teatavate veeseaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja Keskkonnainspektsioon. Seega oli KKI pädev kontrollima kohustusliku majandamisnõude täitmist PRIA haldusmenetluses. VeeS 1994 § 261 lõige 1 sätestab, et põllumajandusreostuse ennetamiseks ja piiramiseks kehtestatakse Vabariigi valitsuse määrusega sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded ning nende nõuete kontrollimise meetmed. Viidatud määruseks on otsuse punktis 4 nimetatud määrus nr 288.
14.Pooled ei vaidle, et kaebaja on vaidlusaluseid põlde väetanud, kasutatud väetise koguhulga üle ega selle üle, et kaebajal tuli järgida määruse nr 288 lisas 1 kehtestatud norme. Vaidlus on selles, millised kultuurid vaidlusalustel põldudel kasvasid ja millised normid sellest tulenevalt kaebajale kehtisid. Määruse nr 288 lisas 1 on toodud kasutada lubatud omastatava lämmastiku kogused haritava maa hektari kohta, arvestades kultuuri lämmastikutarvet ja planeeritavat saaki. Praeguses vaidluses puutuvad asjasse järgmised normid: Põllumajanduskultuur Punane ristik Lutsern Kõrrelised heintaimed Kõrrelisterohked rohumaad (liblikõielisi 25–50%) Kõrrelisterohked rohumaad (liblikõielisi<25%)
Planeeritav saak, t/ha 6,0 6,0 6,0 6,0
Lämmastiku norm, kg/ha
6,0
Nagu näha, sõltuvad normid väga oluliselt sellest, millise kultuuriga on tegemist, ning on kultuure, mille puhul lämmastikuga väetamine ei ole üldse lubatud.
15.VeeS 1994 § 261 lõikest 8 tuleneb põllumajandusega tegelevale isikule kohustus pidada põlluraamatut, millesse tuleb muuhulgas kanda põllul kasvatatav taimekultuur, taimeliik või muu põllumajandusmaa kasutamise viis (p 4), väetiste, sealhulgas kasutatud tahe- ja vedelsõnniku kogused, nende lämmastiku- ja fosforisisaldus, kasutamise aeg ning kasutatud meliorantide nimetus ja kogus (p 6) ning sama paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud väetise kasutamise nõuetes nimetatud asjakohaste kultuuride koristusjärgne tegelik saagikus (p 10). Sätte seletuskirja kohaselt on põlluraamatu üheks funktsiooniks see, et järelevalveametnikel oleks võimalik kontrollida kehtestatud normide järgmist. Kohtu hinnangul on põlluraamat mõeldud põhidokumendiks, millest nõuete täitmise kontrollimisel lähtuda, ning põlluraamatu ebakorrektsest täitmisest tulenevat riisikot kannab põllumajandusega tegelev isik. Eeltoodu ei tähenda, et põlluraamatu andmeid ei saaks üldse muude tõenditega täpsustada ja vajadusel ka ümber lükata. Kaebaja tuginebki sellele, et põlluraamatus olid valesti esitatud nii andmed kasvatatavate kultuuride kohta kui saagikuse näitajad. Kaebaja arvates oleks tulnud lähtuda kaebaja selgitustest ja 2018. a toetuse taotlustes esitatust.
16.Põlluraamatu andmetel (tl 37-39) kasvas kahel vaidlusalusel põllul numbritega 2 ja 88 ning pindaladega 96,81 ha ja 12,97 ha 2017. aastal punane ristik ja 2018. aastal harilik lutsern, mõlema puhul on väetamine lämmastikuga keelatud. Kolmandal põllul numbriga 89-2 ja
pindalaga 2,73 ha kasvas 2018. aastal liblikõieliste ja kõrreliste segu. Toetuse taotlustes on andmed järgmised: põllul 2 punane ristik, ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50 % (tl 74, 88, tabeli rida 113), põllul 88 liblikõieliste ja kõrreliste segu, 30-80 % liblikõielisi (tl 74 pöördel, 88 pöördel, tabeli rida 117) ning põllul 89-2 rohttaimed (tl 73 pöördel, 87 pöördel, tabeli rida 76). Nende andmete põhjal oli põllul 2 ülekaalus punane ristik ning taotluse andmed ei lükka ümber seda, et lämmastiku norm sellel põllul oli null. Ülejäänud kahe põllu osas ei aita taotluse andmed määrata lämmastiku normi vastaval põllul: liblikõieliste osakaalu 30-80 % ei saa ühildada tabeli vahemikega ning sellist kultuuri nagu „rohttameid“ ei ole tabelis üldse olemas.
17.KKI on kontrolli läbiviimiseks kaebaja poole esmakordselt pöördunud 10.12.2018 e-kirja teel kindlate põllumassiivide kohta põlluraamatute saamiseks ja küsinud hiljem erinevaid täpsustusi. Sh küsis vastustaja põlluraamatuid kõigi kolme vaidlusaluse põllu kohta (tl 27 pöördel, 28). Kaebaja agronoom on soovitud andmed saatnud ja täiendavatele küsimustele vastanud 14.12.2018 (tl 29) ja 19.12.2018 (tl 30 pöördel). Sh on kaebaja põllu 89-2 kohta kinnitanud, et liblikõieliste osakaal oli 40-50%. Kummaski seisukohas ei ole märgitud, et põlluraamatu kanded vaidlusaluste põllumassiivide kohta on valed. Kasvatatavate kultuuride osas on kaebaja esitanud täpsustusi 08.01.2019 (tl 34 pöördel) ja veelkord 09.01.2019 (tl 36 pöördel), viimati nimetatuga vastas kaebaja inspektori küsimustele vastuolude kohta selgitustes ja põlluraamatus (tl 35). Põllu 2 kohta väitis kaebaja 08.01.2019, et põllule külvati 2017. aastal 56 % liblikõielisi ja 44 % kõrrelisi, 2018. aastal oli ristiku ja lutserni osakaal haljasmassis kaaluliselt 20-25 %. Põllule 88 külvati 2017. aastal 40 % liblikõielisi ja 60 % kõrrelisi, 2018. aastal moodustasid liblikõielised haljasmassi kaalust 10-15 %. KKI küsis kaebajalt, miks on põldudel 2 ja 88 märgitud kultuuriks harilik lutsern, kui kaebaja nüüd selgitab, et tegu on liblikõieliste ja kõrreliste seguga. Kaebaja 09.01.2019.a vastuse põhjal märgiti põlluraamatusse segu juhtliik, 2017. aastal uut põlluraamatut alles tehti ja sel ajal ei olnud võimalik täpsemalt kirjutada.
18.Kohtu hinnangul ei saa kaebaja kontrollimenetluses esitatud selgitusi pidada põlluraamatu andmete ümberlükkamiseks piisavaks. Tegemist on üksnes kaebaja väidetega. Kaebaja selgitused ei ole veenvad: jääb arusaamatuks, miks märkis kaebaja põlluraamatusse kultuuriks punase ristiku või hariliku lutserni, kui tegelikult külvati põllule liblikõieliste ja kõrreliste segu. Õige ei ole kaebaja väide, et põlluraamatu korrektne pidamine ei olnud võimalik selleks ette nähtud arvutiprogrammi puuduste tõttu, kuna põllu 89-2 kohta oli kaebajal võimalik teha kanne liblikõieliste ja kõrreliste segu kohta. Arvestades, kui suuresti sõltub lubatav lämmastikväetise kogus sellest, millist kultuuri põllul kasvatatakse (vt otsuse punkti 14), pidi põlluraamatu korrektse pidamise või muul viisil kasvatatavat kultuuri tõendavate dokumentide kogumise ja säilitamise vajadus olema kaebajale kui põllumajandusega tegelevale äriühingule äratuntav.
19.Kaebaja on esitanud etteheite, et kontroll põhines vaid dokumentaalsete tõendite hindamisel ning inspektoril tulnuks teha ka paikvaatlus kohapeal. Kohtu hinnangul on see arvestades kontrolli aega detsembri keskel ebamõistlik ja ei viiks kaebaja soovitud tulemuseni. Kaebaja ei ole ka ise täpsustanud, missuguse lisandväärtuse talvel tehtav põldude vaatlus oleks andnud või missuguse tulemuseni viinud, samuti ei ole kaebaja taotlenud põldude kohapealset vaatlemist KKI-lt aja jooksul, mil ta sai kontrollimenetluses esitada oma seisukohti. Kaebaja väitel oleks saanud kontrolli läbi viia kevadel 2019. Samas väidab kaebaja 08.01.2019 vastutajale antud selgitustes, et taimestiku koosseis pärast 2017. aastal toimunud külvi muutus
raskete masinate kasutamise ja 2018. aasta suvise põua tõttu. Sel juhul ei oleks ka 2019. aastal toimunud põldude vaatlus saanud enam anda tõsikindlaid andmeid, millised kultuurid kasvasid põllul 2018. aastal väetamise ajal.
20.Kokkuvõttes on KKI ja vastustaja kohtu hinnangul õiguspäraselt teinud järelduse, et kaebaja ületas vaidlusalustel põldudel lubatud lämmastiku koguseid. Kontrollaruanne põhineb asjakohastel materjalidel. Vastustajal oli õigus eeldada põlluraamatu kannete õigsust. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaksid põlluraamatu andmed ümber või võimaldaksid kohaldada vaidlusalustele põldudele leebemaid lämmastikuga väetamise norme. II
21.ELÜPS § 111 lg 1 sätestab, et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, nõutakse toetusraha toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel. Määruse nr 32 § 18 lg 1 kohaselt otsustab ühtse pindalatoetuse ning kliima- ja keskkonnatoetuse vähendamise eelviidatud Euroopa Liidu määruste alusel PRIA. Vaidlustatud otsustest I ja II nähtub, et PRIA on toetuse osaliselt tagasi nõudnud Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikkel 39 alusel. Viidatud artikli 39 lg 1 sätestab, et kui kindlaks tehtud rikkumise põhjuseks on toetusesaaja hooletus, kohaldatakse vähendamist. Üldjuhul vähendatakse määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 92 osutatud maksete ja iga-aastaste toetuste kogusummat 3 %. Kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et vastustaja kohaldas vastutust hooletuse korral ning et toetuste vähendamise ulatuseks määrati 3 %.
22.Kaebaja ei tugine kohtus enam vaidemenetluses esitatud väitele, et PRIA tegi vaidlustatud otsused kaebajat piisavalt ära kuulamata. Kohus märgib lühidalt, et nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et ta sai läbiviidud kontrolli tulemustest ja kontrollaruande põhjendustest teada ning tal avanes võimalus esitada selgitusi alles 14.01.2019. Kohtule nähtub kaebaja pidev kaasamine kontrollimenetlusse alates 10.12.2018 kuni 09.01.2019. KKI on allkirjastanud kontrollaruande lisa 13 „Nõuete kontrollaruande nr 18-0082-KKI alusel tuvastatud rikkumise hindamine“ 19.12.2018 (tl 40-41) ja PRIA vaidlustatud otsusest nähtub, et kaebajat on teavitatud nõuete rikkumisest 02.01.2019 teavituskirjaga nr 12-1/19/7. Samuti on kaebajal olnud võimalus näha kontrollaruannet KKI Jõgevamaa büroos 07.01.2019 (tl 43 pöördel), misjärel on kaebaja esitanud KKI-le otsuse punktis 17 viidatud täiendavaid selgitusi. Isegi kui kaebajal ei olnud enne vaidlustatud otsuste tegemist võimalus esitada kõiki soovitud seisukohti ja tõendeid, avanes see võimalus talle uuesti kohustuslikus kohtueelses vaidemenetluses. Kaebaja nimetas vaides, et veel 25.01.2019 toimus KKI-s menetlusaluse isiku ülekuulamine. Kohtu hinnangul ei tulene ühestki õigusaktist PRIA-le kohustust pärast rikkumise tuvastamist ja kontrollaruande väljastamist toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisega oodata seni, kuni isik saab anda ütlusi väärteomenetluses või kuni tehakse väärteomenetluse otsus. III
23.Vaidlustatud otsuste tühistamiseks ei anna alust asjaolu, et Tartu Maakohtu 02.07.2019.a otsusega väärteoasjas nr 4-19-2238 rahuldati kaebaja kaebus, tühistati tema osas väärteoasjas nr 940018001132 tehtud otsus ja lõpetati menetlus väärteotunnuste puudumise tõttu. Maakohtu otsuse järgi puuduvad tõendid, millele tuginedes lugeda tuvastatuks vaidlusalustel
põldudel kasvanud kultuur täpsusega, et selle alusel määrata kindlaks karistusõiguslik vastutus. Maakohus märkis, et süüteokoosseisu asjaolusid ei ole fikseeritud ega kindlaks määratud kohapeal ja süüteo toimepanemisel ajal ehk suvel 2018. Väärteoprotokoll on koostatud kirjalike materjalide alusel, järelduslikult, arvutuslikult, tegelikke asjaolusid looduses fikseerimata. Seetõttu puuduvad usaldusväärsed tõendid ühe süüteo tunnuse kohta ehk andmed kasvatatava kultuuri kohta. Süüteotunnustest ühe puudumise korral ei ole süüteokoosseis realiseerunud.
24.Menetlusreeglid ja tõendamisstandard haldus- ja süüteomenetlustes on erinevad. Kohus viitab eriti sellele, et süüteomenetluses kehtib süütuse presumptsioon, keegi ei ole kohustatud tõendama oma süütust ning kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks (väärteomenetluse seadustiku § 4, kriminaalmenetluse seadustiku § 7). Süüteomenetluse tõendamisstandardiks peetakse 99 %. Halduskohtumenetluses peetakse tõendamisstandardiks 51 % ehk piisab sellest, kui teatava otsustuse poolt rääkivad tõendid on võrreldes selle vastu rääkivate tõenditega ülekaalus. Iga menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited (HKMS § 59 lg 1). Eeltoodu tähendab, et tõendid, mis on piisavad haldus- ja halduskohtumenetluses, ei pruugi seda olla süüteomenetluses. Maakohus küll leidis, et tõendid põldudel kasvatatud kultuuride kohta ei ole kaebaja väärteos süüdi tunnistamiseks piisavad, kuid see ei tähenda, et tõendid ei olnud piisavad vaidlustatud otsuste tegemiseks ja kaebajalt toetuse osaliseks tagasinõudmiseks. Menetlusosalised on ka ise läbivalt olnud seisukohal, et haldus- ja süüteomenetluse puhul on tegemist eraldiseisvate menetlustega, millel on erinevad eesmärgid. Riikliku järelevalve eesmärgiks on ohu ennetamine, väljaselgitamine ja tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine (korrakaitseseaduse § 2 lg 4), kuid väärteomenetluses hinnatakse üksnes juba toimunud tegevust ja määratakse süüdiolevale isikule põhjendatud juhul karistus õigusvastase teo toimepanemise eest. Seetõttu on viimasel juhul ka tõendamisstandardid kõrgemad. PRIA ei ole toetust tagasi nõudnud mitte seetõttu, et kaebaja suhtes on tehtud otsus väärteomenetluses, mille maakohus tühistas, vaid seetõttu, et KKI kontrollaruandega on tuvastatud kohustusliku majandamisnõude rikkumine. Toetuse tagasinõudmise õigus ei sõltu väärteomenetluse läbiviimisest ega selle tulemustest.
25.Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud otsused on õiguspärased ning kaebaja väiteid ei anna alust nende tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
26.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.