T.P.i kaebus Sotsiaalkindlustusameti 15.05.2019 otsuse nr 07511 ja 02.08.2019 vaideotsuse nr 8-3/16915 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks kaebaja 06.05.2019 pensioniavaldust politseiametniku väljateenitud aastate pensioni määramiseks uuesti läbi vaatama
Menetlusosalised
Kaebaja – T.P., lepinguline esindaja Allan Valk Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Silvia Azojan Kaasatud haldusorgan – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Agne Niido
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada T.P.i kaebus.
2.Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 15.05.2019 otsus nr 07511 ja 02.08.2019 vaideotsus nr 8-3/16915 ning kohustada Sotsiaalkindlustusametit vaatama kaebaja 06.05.2019 pensioniavaldust politseiametniku väljateenitud aastate pensioni määramiseks uuesti läbi.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.07.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse
3-19-1677 esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Ida prefektuuri teabebüroo vanemkorrakaitseametnik T.P. palus PPA-le 22.04.2019 edastatud e-kirjas (tl 54) vormistada talle pensioniteatis eripensioni määramiseks alates 01.05.2019 ning võtta teatise vormistamisel aluseks teenistuse vanema ametikoha palgamäär (10. palgaaste), millel ta töötas ajavahemikul 01.01.2010 kuni 30.09.2014. T.P. esitas 06.05.2019 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) pensioniavalduse politseiametniku väljateenitud aastate pensioni määramiseks (tl 42–43). PPA edastas SKA-le 06.05.2019 teatise nr 1.9-3/1227-1 (tl 55) T.P.i politseiteenistuse staaži ja ametipalga kohta. Teatise kohaselt on T.P.il 01.05.2019 seisuga politseiteenistuse staaži 36 aastat 2 kuud ja 22 päeva ning T.P. soovib pensioni arvestamisel võtta aluseks viimase ametikoha, s.o vanemkorrakaitseametnik, palgamääraga 1350 eurot 8. palgaastme järgi ja teenistusastmetasu 92 eurot, mis on määratud politseimajori teenistusastme eest.
2.SKA määras 15.05.2019 otsusega nr 07511 (tl 16) kooskõlas politsei ja piirivalve seaduse (PPVS, kuni 31.12.2019 kehtinud redaktsiooni) § 99 lg 1 p-ga 1, § 117 lg-ga 1 ja § 105 lg-ga 1 T.P.ile politseiametniku väljateenitud aastate pensioni alates 01.05.2019 eluaegselt suuruses 1081,50 eurot. Pensioni arvestamise aluseks võeti vastavalt PPA 06.05.2019 teatisele T.P.i viimase ametikoha palgaastmele vastav palgamäär (vanemkorrakaitseametniku ametikoht,
8.palgaaste, 1350 eurot) ja teenistusastmetasu (92 eurot) kokku 1442 eurot.
3.T.P. esitas 05.06.2019 SKA-le vaide (tl 17–17p) SKA 15.05.2019 otsuse nr 07511 kehtetuks tunnistamiseks ja uue otsuse tegemiseks, milles võetaks pensioni arvutamise aluseks palgamäär ja teenistusastmetasu kokku 1592 eurot ning määrataks alates 01.05.2019 tema pensioni suuruseks 1194 eurot. T.P. leidis, et pensioni määramisel on valesti tõlgendatud ja kohaldatud PPVS § 100 lg 1 p-i 1. T.P. oli soovinud pensioniteatise vormistamisel pensioni arvestamise aluseks võtta teenistuse viimase viie aasta hulgast valitud talle soodsaima teenistuse vanema ametikoha palgamäära (10. palgaaste), kuid sellega ei arvestatud.
4.SKA palus 07.06.2019 PPA-lt kinnitust, et T.P.ile selgitati politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks võetava palgamäära valiku võimalusi PPVS § 100 alusel ja teatis on välja antud kooskõlas T.P.i valikuga. PPA selgitas 02.07.2019 vastuses nr 9-3/1227-3 (tl 56– 56p), et T.P. soovis pensioniteatise vormistamisel teenistuse viimase viie aasta hulgast valitud teenistuse vanema ametikoha aluseks võtmist, kuid pensioni vormistamisel alates 01.05.2019 jääb viimase viie aasta hulka ajavahemik 02.05.2014 kuni 01.05.2019, millise jooksul teenis T.P. teenistuse vanema ametikohal üksnes 4 kuud ja 29 päeva, mitte 12 kuud, nagu on PPVS § 100 lg 1 p 1 kohaselt nõutav.
5.SKA jättis 02.08.2019 vaideotsusega nr 8-3/16915 (tl 7–8) T.P.i vaide rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt jääb pensioni vormistamisel alates 01.05.2019 viimase viie aasta sisse ajavahemik 02.05.2014 kuni 01.05.2019. Teenistuse viimase viie aasta sees teenis T.P. teenistuse vanema ametikohal alates 02.05.2014 kuni 30.09.2014 (4 kuud ja 29 päeva), s.t
3-19-1677 vähem kui 12 kuud järjest, mistõttu ei saa pensioni suuruse arvutamise aluseks võtta teenistuse vanema ametikoha palgaastmele (10. palgaaste) vastavat palgamäära.
6.T.P. esitas 02.09.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada SKA 02.08.2019 vaideotsuse nr 8-3/16915 ning teha uus otsus, millega arvutada kaebajale määratud pension ümber, s.t võtta pensioni arvutamise aluseks 1592 eurot ja määrata alates 01.05.2019 pensioni suuruseks 1194 eurot. Tallinna Halduskohus andis 09.09.2019 määrusega haldusasja nr 3-19-1677 vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule. Tartu Halduskohus jättis 12.11.2019 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuse nõuete täpsustamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja esitas 21.11.2019 kohtule kaebuse täpsustuse, milles palus tühistada SKA 15.05.2019 otsuse nr 07511 ja SKA 02.08.2019 vaideotsuse nr 8-3/16915 ning kohustada SKA-d kaebaja 06.05.2019 pensioniavaldust politseiametniku väljateenitud aastate pensioni määramiseks uuesti läbi vaatama. Kaebuse põhjendused on järgmised. Seadusest ei tulene, et PPVS § 100 lg 1 alusel viie viimase aasta hulgast soodsaima ametikoha palgaastme valimiseks peaks politseiametnik olema sellel ametikohal teeninud vähemalt 12 kuud järjest viimase viie teenistusaasta sees. Lubamatu on tõlgendada seda sätet teenistuja kahjuks. Vastustaja tõlgendus on meelevaldne ja vastuolus seadusandja tahtega. PPVS § 100 lg-t 1 võiks tõlgendada ka selliselt, et 12 kuud järjest teenimise nõue kohaldub vaid selles toodud valikuvõimalustest viimasele valikule ehk juhul, kui valitakse pensioni arvestamine diferentseeritud palgamääraga ametikoha järgi. Kaebaja töötas teenistuse vanemana 01.01.2010 kuni 30.09.2014 (10. palgaastmega) ja kuna teenistus teenistuse vanemana jääb viie viimase aasta sisse, valiski kaebaja 10. palgaastme soodsaimaks ja palus seda pensioni arvestamisel aluseks võtta. Kaebaja töötas sellel ametikohal 4 aastat ja 9 kuud ehk vähemalt 12 kuud järjest. Kaebajale ebaõigesti arvutatud ja määratud pension on 112,50 eurot väiksem õige palgaastme korral määratavast pensionist. SKA vaideotsuses toodud viide PPVS seletuskirjale ei ole asjakohane, sest vaidlus ei käi selle üle, kas politseiteenistuse seaduses (PolTS) olnud kriteeriumid on säilitatud või mitte. PolTS §-s 211 nagu ka PPVS § 100 lg-s 1 pole sätestatud, et ametikohal 12 kuud järjest töötamise arvestus peab jääma teenistuse viimase viie aasta sisse enne pensioni määramist. PPA viide PPVS eelnõu 343 SE II teise lugemise seletuskirjast tulenevale täiendavale piirangule „viieaastase pideva politseiteenistuse staaži vahetu eelnemine pensioniõigusliku ea täitumisele“ ei ole kohane, sest see piirang laieneb neile, kes seaduse jõustumisel ei olnud teenistussuhtes. Kaebajat see piirang ei puuduta. PPVS eelnõu 343 SE II teise lugemise seletuskirjas on välja toodud muudatusettepanek nr 43, milles on märgitud ära ka viimase viie aasta soodsaima palgamäära valimine ja puudub viide tingimuslikule valimisele (12 kuu nõue). Siseministri 08.01.2002 määrusega nr 6 kehtestati politseiametniku pensioni või politseiametniku töövõimetuspensioni arvutamise, määramise, ümberarvutamise ja maksmise kord, milline kehtis PolTS kehtivuse ajal. Nimetatud korra lisaga 1 oli kehtestatud Pensioniametile esitatava teatise vorm, mis ei toeta kummagi haldusorgani seisukohta. Kaebajale on teada, et varasemalt on PPA lähtunud põhimõttest, et 12 kuud järjest töötamine ei pea jääma tervikuna viie aasta sisse. Mingil ajal PPA seisukohad aga muutusid.
7.SKA palus jätta kaebuse rahuldamata. PPVS § 100 lg-st 1 tulenevalt peab politseiametnik viie viimase teenistusaasta seest soodsaima ametikoha palgaastme valimiseks olema sellel ametikohal teeninud 12 kuud järjest viimase viie teenistusaasta sees. Seda seisukohta toetab PPVS eelnõu seletuskiri, mille 10. jao kohaselt on PPVS põhimõtteks säilitada kuni 2010. a-ni vastavad kehtivatest teenistusseadustest tulenevad
3-19-1677 kriteeriumid täitnud ametniku eripensioni õiguse tekkimine ja arvestamine vastavalt PolTS §-s 211 sätestatule. PolTS § 211 lg 1 kohaselt tekib politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, 50-aastaselt õigus politseiametniku pensionile 50 protsendi ulatuses tema viimasest politseiametniku ametipalgast või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaimast politseiametniku ametipalgast ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest. PolTS-st tuleneb üheselt nõue, et pensioni arvutamise aluseks viimase viie aasta hulgast soodsaima ametikoha palgaastmele vastava palgamäära valimise eelduseks on töötamine sellel ametikohal vähemalt 12 kuud järjest teenistuse viimase viie aasta jooksul. PPVS § 100 lg-s 1, võrreldes PolTS § 211 lg-ga 1, ei ole muudetud politseiametniku väljateenitud aastate pensioni suuruse arvutamise aluseks oleva ametikoha palgaastme, sh viie viimase teenistusaasta seast soodsaima, valimise põhimõtteid. Kaebaja ei teeninud politseiametniku väljateenitud aastate pensioni määramisele eelnenud viie viimase aasta sees teenistuse vanema ametikohal 12 kuud järjest, mis annaks õiguse valida pensioni suuruse arvutamise aluseks selle ametikoha palgamäära.
8.PPA nõustus SKA otsustusega kaebajale pensioni määramise kohta ning põhjendas oma seisukohta järgmiselt. Pensioni määramisel on SKA, arvestades PPA 02.07.2019 selgitusi, lähtunud põhimõttest, et PPVS § 100 lg 1 p-s 1 nimetatud periood, mille hulgast võib ametnik valida sobivaima palgamäära, peab mahtuma tervikuna (k.a 12 kuud järjest) viimase viie töötatud aasta sisse. PPA lähtus SKA-le antud selgituses põhimõttest, millest on lähtutud vaidlusaluse regulatsiooni väljatöötamise ajal ning mis on sõnastatud eesmärkidena seaduse seletuskirjas. Nimelt on PPVS algteksti seletuskirjas öeldud, et viieaastase pideva staažinõude sisseviimine enne vastava ea täitumist on tingitud sellest, et vältida peale pea 10-aastast teenistusest eemalolekut lühiajaliselt teenistusse naasmist. Seega on olnud seadusandja lähte-eesmärgiks PPVS § 100 lg 1 p 1 mõtte sõnastamisel kehtestada põhitingimusena viieaastase pideva staaži kriteerium ning õigus valida soodsaim palgamäär on otseses seoses viieaastase pideva teenistusaja nõudega ja selle kõrvaltingimus, mitte selle erisus. Kuna kaebaja pensioni arvutamise aluseks ei saanud võtta teenistuse vanema ametikohta, jäeti kaebaja viide taotlusele palga arvestamise kohta
10.palgaastme järgi tähelepanuta ning pensioniteatis vormistati kaebaja viimase ametikoha järgi. Kaebaja viidatud PPA varasem praktika pärineb 2012. aastast, kuid juba samal aastal jõudsid SKA ja PPA koostöös tõdemusele, et selline arvestus, kus 12 kuud oleks olnud vaid osaliselt viie aasta sees, ei ole õiguspärane.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kohus, hinnanud kohtule esitatud tõendeid ja menetlusosaliste seisukohti, leiab, et kaebus tuleb rahuldada.
10.Kaebajale pensioni määramise ajal, s.o 15.05.2019, kehtis PPVS § 100 lg 1 järgmises sõnastuses: „Politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks olevaks ametipalgaks (edaspidi pensioni arvutamise ametipalk) on: 1) tema viimase ametikoha palgaastmele vastav palgamäär või diferentseeritud palgamäär või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud talle soodsaim palgamäär või diferentseeritud palgamäär ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest, ja 2) tema viimasele teenistusastmele vastav teenistusastmetasu“. Viidatud sättest tulenevalt võib politseiametnik seega valida, millisel sättes nimetatud alusel ta talle pensioni arvutamist ja määramist soovib.
11.SKA on 15.05.2019 otsusega nr 07511 (tl 16) määranud kaebajale politseiametniku väljateenitud aastate pensioni, lähtudes PPA 06.05.2019 teatisest (tl 55), mille kohaselt soovib kaebaja võtta pensioni arvestamise aluseks tema viimase ametikoha (s.o vanemkorrakaitseametnik) palgamääraga 1350 eurot 8. palgaastme järgi ja teenistusastmetasu
3-19-1677 92 eurot, mis on määratud politseimajori teenistusastme eest. Asja materjalidest, ennekõike kaebaja 22.04.2019 e-kirjast (tl 54) nähtub aga, et kaebaja soovis, et pensioni arvestamise aluseks võetaks tema poolt viie viimase aasta hulgast valitud soodsaim ehk teenistuse vanema ametikoha palgamäär (10. palgaaste). Puudub vaidlus, et kaebaja teenis sellel ametikohal ajavahemikul 01.01.2010 kuni 30.09.2014 (tl 45), s.o kokku 4 aastat ja 9 kuud, ning kaebajale pensioni määramisele eelnenud viie viimase aasta sisse (ajavahemikku 02.05.2014– 01.05.2019) jäi sellel ametikohal teenimisest 4 kuud ja 29 päeva. PPA 02.07.2019 kirjast SKA-le (tl 45–45p) ning PPA vastusest kaebusele nähtub, et kaebaja taotlus arvestada pension teenistuse vanema ametikoha palgamäära ehk 10. palgaastme järgi jäeti tähelepanuta, sest kaebaja ei olnud teeninud sellel ametikohal 12 kuud järjest teenistuse viimase viie aasta sees. Eeltoodust nähtub, et kaebaja sooviks oli see, et tema pensioni suuruse arvutamisel võetaks aluseks tema teenistuse viie viimase aasta soodsaim palgamäär (PPVS § 100 lg 1 p 1 teine alternatiiv), mitte tema viimase ametikoha palgaastmele vastav palgamäär (PPVS § 100 lg 1 p 1 esimene alternatiiv), kuid PPA ei pidanud kaebajale vastavalt tema soovile pensioni määramist seadusest tulenevalt võimalikuks.
12.Nii PPA kui ka SKA on seisukohal, et PPVS § 100 lg 1 p-i 1 tuleb mõista selliselt, et selles nimetatud 12 kuud järjestikku töötamist peab olema toimunud viie viimase teenistusaasta sees. Kohus selle seisukohaga ei nõustu ning leiab, et sätte sõnastusest ega selle kujunemisloost ei ole sellise järelduse tegemine võimalik. SKA ja PPA viited Riigikogu poolt 06.05.2009 vastu võetud ja 01.01.2010 jõustunud politsei ja piirivalve seaduse eelnõu (343 SE) seletuskirjadele1 ei toeta nende poolt PPVS § 100 lg 1 p-le 1 antud tõlgendust ega anna kohtu hinnangul suuniseid, kuidas tuleks PPVS § 100 lg 1 p-i 1 mõista ja praktikas rakendada.
13.SKA ja PPA on viidanud politsei ja piirivalve seaduse eelnõu algteksti seletuskirja leheküljele 30, kus on politseiametniku pensionikindlustust reguleerivat 10. jagu kommenteerides märgitud, et eelnõu põhimõtteks on säilitada kuni 2010. aastani vastavad kehtivatest teenistusseadustest tulenevad kriteeriumid täitnud ametniku eripensioni õiguse tekkimine ja arvestamine vastavalt piirivalveteenistuse seaduse (PVTS) §-des 49 ja 50 ja PolTS §-s 211 sätestatule. Eelnev ei anna informatsiooni selle kohta, kuidas mõista PPVS § 100 lg 1 p-s 1 toodud 12 kuud järjest teenimise nõuet.
14.Kuni 31.12.2009 kehtinud PVTS § 49 lg 1 sätestas, et piirivalveametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks on tema viimane ametipalk või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud tema soodsaim piirivalveametniku ametipalk ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest (p 1) ning tema auastmetasu (p 2). PVTS § 49 lg 1 p-s 1 ega PVTS eelnõu (1046 SE I) seletuskirjas2 ei ole täpsustatud seda, et 12 kuu pikkune periood peaks mahtuma viie viimase teenistusaasta sisse. Nimetatud seletuskirjas on täpsustatud üksnes järgmist: „Pensioni alussumma koosneb kahest osast: piirivalveametniku viimane ametipalk või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaim piirivalveametniku ametipalk ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest, ning piirivalveametniku auastmetasu“ (vt eelnõu algteksti sisaldava dokumendi lk 34).
15.Kohus nõustub kaebajaga, et ka PolTS §-s 211 sätestatu on 12 kuud järjest teenimist puudutavas osas identne PPVS § 100 lg 1 p-s 1 sätestatuga ning sellest ei tulene üheselt, et 12 kuud järjest teenimine peab olema toimunud viie viimase teenistusaasta sees. Politseiteenistuse seadust täiendati §-ga 211, milles on sätestatud ametikohal 12 kuud järjest Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2d97787f-e8aa-48be-a6464e9a85dc917f/Politsei%20ja%20piirivalve%20seadus
3-19-1677 teenimise nõue, politseiteenistuse seaduse ja politseiseaduse muutmise seadusega. Ka selle seaduse eelnõu (476 SE) seletuskirjas3 ei ole täpsustatud, et 12 kuu pikkune periood peaks tingimata jääma viie viimase teenistusaasta hulka. Nimetatud eelnõu seletuskirjas on märgitud järgmist: „Politseiametniku väljateenitud aastate pensioni suuruse arvestamise aluseks on tema viimane ametipalk või tema soovil viie viimase teenistusaasta hulgast talle soodsaim ametipalk ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest. Viimasel juhul pensioni suuruse arvestamise aluse saamiseks jagatakse ametikoha 12 kuu ametipalga üldsumma 12-ga“ (vt eelnõu algteksti sisaldava dokumendi lk 5). Suuniseid PolTS §-s 211 sätestatu tõlgendamiseks SKA ja PPA viidatud viisil ei nähtu ka eelnõu menetlemise käigus esitatud muudatusettepanekutest. Samas juhib kohus siinkohal kaebaja tähelepanu sellele, et PolTS §-s 211 ei olnud tehtud viidet ametikohtade diferentseeritud palgamääradele, mis ei toeta kaebaja poolt PPVS § 100 lg 1 p-le 1 välja pakutud tõlgendust, mille järgi kohalduks 12 kuud järjest teenimise nõue vaid juhul, kui pensioni arvestamise aluseks on diferentseeritud palgamäär.
16.Lisaks viitele PolTS ja PVTS alusel kehtinud kriteeriumide säilitamisele, on PPA pidanud asjakohaseks politsei ja piirivalve seaduse eelnõu (343 SE) seletuskirjades märgitut, et viieaastase pideva staaži nõude sisseviimine enne vastava ea täitumist on tingitud sellest, et vältida peale pea 10-aastast teenistusest eemalolekut lühiajaliselt teenistusse naasmist. Esiteks ei ole kaebaja olnud enne pensioni määramist teenistusest eemal ning tema puhul on viieaastase pideva staaži nõue täidetud. Teiseks ei ole kohtu hinnangul võimalik sellest viitest järeldada, et PPVS § 100 lg 1 p-s 1 toodud 12 kuu pikkuse järjest teenimise nõue peab mahtuma teenistuse viie viimase aasta sisse. Viimati viidatud seletuskirjadest nähtub, et tegemist on olnud kommentaariga PPVS § 101 lg-le 1 (eelnõus algselt toodud paragrahvide numbrite järgi sama seaduse §-le 105), millega viidi seadusesse sisse nõue, et vähemalt 20-aastase politseiteenistuse staažiga politseiametnikul 55-aastaselt väljateenitud aastate pensionile õiguse tekkimiseks peab viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži eelnema vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele. Sellest nõudest ei saa järeldada seda, et ka PPVS § 100 lg 1 p-s 1 nimetatud 12 kuu pikkune periood peaks tingimata mahtuma pensioniõigusliku ea täitumisele eelneva viie aasta sisse.
17.Kohtu hinnangul nähtub eelnevast kokkuvõtlikult, et PPVS § 100 lg 1 p-s 1 toodud 12 kuu kriteeriumit ei ole võimalik tõlgendada, tuginedes selle kujunemisloole, või koosmõjus mõne muu samas seaduses sõnastatud põhimõttega (ennekõike PPVS § 101 lg-ga 1).
18.Riigikohus on 15.12.2015 otsuses nr 3-4-1-16-05 (p 20) selgitanud, et põhiseaduse §-st 10 tuleneb õiguskindluse põhimõte. Kõige üldisemalt peab see printsiip looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Õiguskindlus tähendab muu hulgas selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte). Põhiseadusega nõutav normi määratletuse ehk õigusselguse aste ei ole kõikide normide puhul sama ning normid, mis võimaldavad isiku õigusi piirata, peavad olema selgemad ja täpsemad. Kitsendused peavad olema sätestatud viisil, mis võimaldavad isikul sellega arvestada (sama otsuse p 21). Mõõdupuuks normi määratletuse hindamisel on normi adressaadiks olev kujuteldav keskmiste võimetega isik (sama otsuse p 23). Isikul peab olema õigusnormidele tuginedes võimalik prognoosida avaliku võimu käitumist, mis tähendab seda, et õigusnormid peavad olema piisavalt selged ja arusaadavad (Riigikohtu 27.06.2005 otsuse nr 3-4-1-2-05 p 31). Just õigusnormis kasutatud väljendite üldkeelsel tähendusel rajanev normi tõlgendus aitab kõige paremini tagada õigusselgust, õiguslike tagajärgede ennustatavust ja õiguskindlust ning pakkuda kaitset erinevate otsustajate tõlgenduseelistuste eest (vrd Riigikohtu 23.02.2009 otsus nr 3-4-1-18-08, p 17). Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6aba769d-ae0a-389a-a423adf91a26aba1/Politseiteenistuse%20seaduse%20ja%20politseiseaduse%20muutmise%20seadus
3-19-1677
19.Kohus leiab, et PPVS § 100 lg 1 p 1 adressaadiks oleva kujuteldava keskmiste võimetega isiku jaoks on see norm mõistetav sellisena, nagu tõlgendab seda kaebaja. Sätte sõnastusest nähtub, et politseiametnik võib valida tema teenistuse viie viimase aasta hulgast endale soodsaima palgamäära sellise ametikoha järgi, millel ta on teeninud vähemalt 12 kuud järjest. Sellest tuleneb kohtu hinnangul kaks kriteeriumit, mille täidetuse korral saab isik valida ametikohale vastava palgamäära tema pensioni arvestamise aluseks – ametikohal teenimine peab jääma isiku teenistuse viimase viie aasta hulka ning ta peab olema teeninud sellel ametikohal kokku vähemalt 12 kuud. Sättest ei tulene, et 12 kuud järjest teenimist peab mahtuma ilmtingimata tervikuna viie viimase aasta sisse. Samas oleks sätet olnud võimalik sõnastada ka nii, et selline nõue sealt selgelt nähtuks. On tõenäoline, et sättes toodud 12 kuu kriteeriumi puhul on pigem tegemist nõudega, mis peaks tooma kaasa selle, et vastava palgamäära järgi arvutatakse pension isikule, kes on olnud oma teadmiste ja oskuste poolest võimeline sellel ametikohal teenima vähemalt 12 kuud ning tegemist ei ole olnud näiteks lühiajalise asendamisega vms. Samuti peab kohus tõenäoliseks, et seadusandja ei ole soovinud 12 kuud järjest teenimise nõudega veel omakorda kitsendada viie viimase aasta teenimise nõuet täiendava ajalise kriteeriumiga. PPA 18.06.2020 täiendavast seisukohast (tl 69–70) nähtub, et kuni aastani 2012 lähtus PPA ka ise põhimõttest, et 12 kuud järjest teenimine ei pea tervikuna olema toimunud viie viimase teenistusaasta sees, kuid siis praktikat muudeti.
20.PPVS § 100 lg 1 p-ga 1 sarnane säte sisaldus ka kuni 31.12.2019 kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 206 lg 1 p-s 2 (praegu kehtiva kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 393 lg 5 p 2). KVTS eelnõu seletuskirjas (172 SE)4 on märgitud järgmist: „Lisaks vabastamisel kehtinud ametikoha palgaastmestiku keskmisele võib isik valida ka tegevteenistuse viie viimase aasta hulgast valitud temale soodsaima palgaastmestiku keskmise rahuaja ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest. Oluline on märkida, et palgaastmestiku keskmine on see, mis kehtis ajal, kui isik teenis valitud ametikohal. Õigust ei ole valida palgaastmestiku keskmist ametikoha järgi, millel isik viimase viie aasta jooksul teeninud ei ole.“ Kohtu hinnangul kinnitab eeltoodu pigem seisukohta, et oluline on pensioni määramise aluseks valitud ametikohal teenimise fakt viie viimase aasta jooksul ning sellel ametikohal teenimine vähemalt 12 kuul järjest, asetamata 12 kuud järjest teenimist konkreetsetesse ajalistesse piiridesse ehk viie aasta sisse.
21.Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et SKA ja PPA on vääralt tõlgendanud PPVS § 100 lg 1 p-i 1. Selles sättes nimetatud 12 kuud järjest teenimine ei pea kohtu hinnangul jääma ajaliselt tervikuna politseiametniku viimase viie teenistusaasta sisse ning määrav on see, et pensioni suuruse arvutamise aluseks võetaval ametikohal teenimisest ei ole pensioni määramise ajaks möödunud rohkem kui viis aastat. Seega on kaebajale pensioni määramise aluseks õigusvastaselt võetud tema viimase ametikoha palgaastmele vastav palgamäär, sest kaebaja soovis, et tema pensioni suuruse arvutamise aluseks olevaks ametipalgaks võetaks tema teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud talle soodsaim palgamäär (teenistuse vanema ametikoha palgamäär, 10. palgaaste). Seetõttu rahuldab kohus kaebuse, tühistab SKA 15.05.2019 otsuse nr 07511 ja 02.08.2019 vaideotsuse nr 8-3/16915 ning kohustab SKA-d vaatama kaebaja 06.05.2019 pensioniavaldust politseiametniku väljateenitud aastate pensioni määramiseks uuesti läbi, arvestades käesoleva kohtuotsuse põhjendusi.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna pooled ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad nende menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1). Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2ca270e2-6cb7-4918-a02b8859a2ec2df9/Kaitsev%C3%A4eteenistuse%20seadus
3-19-1677 Kaebaja ei ole tasunud kaebuse esitamisel ka riigilõivu, kuna oli vabastatud selle tasumisest riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.