Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 28. oktoober 2021, Tartu 3-19-1677
Haldusasi
T.P.i kaebus Sotsiaalkindlustusameti 15. mai 2019. a otsuse nr 07511 ja 2. augusti 2019. a vaideotsuse nr 83/16915 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks politseiametniku väljateenitud aastate pensioni määramies taotluse uuesti läbivaatamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 30. juuni 2020. a otsus Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – T.P. Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet Kaasatud haldusorgan – Politsei- ja Piirivalveamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. juuni 2020. a otsus muutmata.
2.Mõista T.P.i kasuks välja menetluskulu 720 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 29. november).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.T.P. esitas 6. mail 2019 Sotsiaalkindlustusametile avalduse politseiametniku väljateenitud aastate pensioni määramiseks. Sotsiaalkindlustusameti 15. mai 2019. a otsusega nr 07511 määrati talle väljateenitud aastate pension alates 1. maist 2019 suuruses 1081,50 eurot.
Pärast edutut vaidemenetlust (vaie jäeti rahuldamata Sotsiaalkindlustusameti 2. augusti 2019. a vaideotsusega nr 8-3/16915) esitas T.P. kaebuse, milles palus Sotsiaalkindlustusameti pensioni määramise otsus ja vaideotsus tühistada ja kohustada vastustajat pensioni määramise taotlust
uuesti läbi vaatama. Kaebuse kohaselt tulnuks politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 100 lg 1 pst 1 tulenevalt pensioni määramisel arvesse võtta viimase viie aasta hulgast soodsaim palgamäär.
3.Tartu Halduskohtu 30. juuni 2020. a otsusega rahuldati kaebus järgmistel põhjendustel.
3.1.PPVS sätestas taotluse esitamise ajal järgmist: „Politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks olevaks ametipalgaks (edaspidi pensioni arvutamise ametipalk) on tema viimase ametikoha palgaastmele vastav palgamäär või diferentseeritud palgamäär või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud talle soodsaim palgamäär või diferentseeritud palgamäär ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest.“
3.2.Kaebaja soovis, et pensioni määramisel võetaks aluseks tema poolt viie viimase aasta hulgast valitud soodsaim ehk teenistuse vanema ametikoha palgamäär (10. palgaaste). Kaebaja teenis sellel ametikohal 1. jaanuarist 2010 kuni 30. septembrini 2014, st kokku 4 aastat ja 9 kuud. Kaebajale pensioni määramisele eelnenud viie viimase aasta sisse (st ajavahemikku 2. mai 2014 kuni 1. mai 2019) jäi sellel ametikohal teenimine 4 kuu ja 29 päeva ulatuses.
3.3.Nii Sotsiaalkindlustusamet kui Politsei- ja Piirivalveamet on seisukohal, et PPVS § 100 lg 1 p-i 1 tuleb mõista selliselt, et selles nimetatud 12 kuud järjestikku töötamist peab olema toimunud viie viimase teenistusaasta sees. Kohus ei nõustunud sellega. Sätte sõnastusest ega selle kujunemisloost ei ole võimalik sellist järeldust teha. Vastustaja viidatud seaduseelnõu seletuskirjast seda ei tulene. Samuti ei olnud kohtu hinnangul PPVS-le eelnenud politseiseaduses ega piirivalveseaduses reguleeritud küsimus selliselt, nagu leiab vastustaja.
3.4.Vastustaja on viidanud PPVS-i seletuskirjas märgitule, et viieaastase pideva staaži nõude sisseviimine enne vastava ea täitumist on tingitud sellest, et vältida pärast pea 10-aastast teenistusest eemalolekut lühiajaliselt teenistusse naasmist. Kohus leidis, et esiteks ei ole kaebaja enne pensioni määramist teenistusest eemal olnud ja tema puhul on viieaastase pideva staaži nõue täidetud. Teiseks ei olnud kohtu hinnangul võimalik sellest viitest järeldada, et PPVS § 100 lg 1 p-s 1 toodud 12 kuu pikkune järjest teenistuses olemise nõue peab mahtuma teenistuse viie viimase aasta sisse. Seletuskirjast nähtub, et see selgitus oli antud PPVS § 101 lg-le 1, millega nõuti, et vähemalt 20-aastase politseiteenistuse staažiga politseiametnikul 55-aastaselt väljateenitud aastate pensioni õiguse tekkimiseks peab viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži eelnema vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele.
3.5.PPVS § 100 lg 1 p 1 sõnastusest tuleneb, et ametikohal teenimine peab jääma isiku teenistuse viimase viie aasta hulka ning ta peab olema teeninud sellel ametikohal kokku vähemalt 12 kuud. Sättest ei tulene, et 12 kuud järjest teenimist peab mahtuma ilmtingimata tervikuna viie viimase aasta sisse. On tõenäoline, et 12 kuu kriteeriumi eesmärgiks oli, et vastava palgamäära järgi arvutatakse pension isikule, kes on olnud oma teadmiste ja oskuste poolest võimeline sellel ametikohal teenima vähemalt 12 kuud.
3.6.Vaidlusaluse regulatsiooniga analoogne regulatsioon sisaldus kuni 31. detsembrini 2019 kehtinud kaitseväeteenistuse seaduses ning seaduseelnõu seletuskiri kinnitab pigem kohtu tõlgendust.
3.7.Kuni aastani 2012 lähtus Politsei- ja Piirivalveamet ka ise põhimõttest, et 12 kuud järjest teenimine ei pea tervikuna olema toimunud viie viimase teenistusaasta sees, kuid siis praktikat muudeti.
3.8.Kuna Sotsiaalkindlustusamet on vääralt PPVS § 100 lg 1 p-i 1 tõlgendanud, kuulub kaebus rahuldamisele.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebustes palutakse halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
4.1.PPVS § 100 lg 1 p 1 järgi on pensioni määramise aluseks viie viimase aasta hulgast soodsaima palgamäära valimise eelduseks teenimine sellel ametikohal 12 kuud järjest viimase viie aasta sees.
Säte räägib viimasest viiest teenistusaastast, mistõttu ei saa pensioni arvutamise aluseks võtta palgamäära kuuendast aastast. Sätte sõnastuse järgi ei olnud seadusandja mõte see, et näiteks soodsaimast palgamäärast jääb viie viimase teenistusaasta hulka üks kuu ja ülejäänud 11 kuud jäävad kuuendasse aastasse. Grammatiliselt tuleb seega normi tõlgendada vastustaja esitatud viisil.
4.2.Vastustaja viitas seaduseelnõu seletuskirja osale, milles märgitakse, et viieaastase pideva staaži nõude sisseviimine enne vastava ea täitumist on tingitud sellest, et vältida peale pea 10aastast teenistusest eemalolekut lühiajaliselt teenistusse naasmist. Ehkki see selgitus seondub PPVS § 101 lg-ga 1, millega viidi seadusesse sisse nõue, et vähemalt 20-aastase politseiteenistuse staažiga politseiametnikul 55-aastaselt väljateenitud aastate pensioni õiguse tekkimiseks peab viis aastat politseiteenistuse staaži eelnema vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele, on see viide siiski asjakohane. Arvestada tuleb selle normi koosmõju vaidlusaluse PPVS § 100 lg 1 p-ga 1. Politseipensioni õiguse tekkimise üheks tingimuseks on see, et politseiametnik oleks enne pensioniõiguse tekkimist viis viimast aastat politseiteenistuses. Siis saab tema pensioni arvutamise aluseks võtta ainult viie viimase aasta soodsaima palgamäära, mitte osa ka kuuendast aastast. Seega süstemaatiline tõlgendus toetab vastustaja lähenemist.
4.3.Asjakohane pole halduskohtu viide kaitseväeteenistuse seaduse seletuskirjale.
4.4.Kaebajale määrati politseiametniku väljateenitud aastate pension alates 1. maist 2019. Seega jääb viimase viie aasta hulka ajavahemik alates 1. maist 2014 kuni 30. aprillini 2019. Ta ei teeninud selle perioodi sees 12 kuud järjest teenistuse vanema ametikohal, mille palgamäärast lähtumist ta soovis. Teenistuse vanema ametikohal oli ta 1. maist 2014 kuni 30. septembrini 2014, pärast seda oli ta vanemkorrakaitseametniku ametikohal.
4.5.Politsei- ja Piirivalveamet ei muutnud 2012. aastal vaidlusaluse sätte kohaldamise praktikat, vaid ühtlustas senise erinevate struktuuriüksuste praktika.
4.6.Sotsiaalkindlustusamet määrab politseiametniku väljateenitud aastate pensioni Politsei- ja Piirivalveameti teatise alusel, kus on toodud andmed isiku teenistuse pikkuse, pensioni arvestamise aluseks valitud ametikoha, selle palgamäära ja teenistusastmetasu kohta.
5.T.P.i vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Vastustaja tõlgendus piirab oluliselt isiku õigust valida endale pension viimase viie aasta järgi. Selline tõlgendus vähendab soodsama palgamäära valiku perioodi neljale aastale.
5.2.Sellist nõuet ei tulene ka PPVS § 100 lg 1 sõnastusest.
5.3.Apellatsioonkaebuses on sageli samastatud palgamäära mõiste ametikohal töötamise perioodi mõistega.
5.4.Väär on väide, et halduskohtu tõlgendus pikendab soodsama palgamäära valikut kuuele aastale. Kaebaja valitud palgamäär oli teenistuse viie viimase aasta palgamäära hulgas.
5.5.Halduskohus on õigesti viidanud kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu seletuskirjale. Selles seaduses sisaldus PPVS § 100 lg 1 p-ga 1 sarnane säte ning seletuskirjas toodu kinnitas seisukohta, et oluline on pensioni määramise aluseks valitud ametikohal teenimise fakt viie viimase aasta jooksul ja et teenimise aeg pidi olema vähemalt 12 kuud, kuid need 12 kuud ei pea langema 5 aasta sisse.
6.Kaasatud haldusorgani Politsei- ja Piirivalveameti vastuses leitakse, et Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus on põhjendatud ning kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
8.Vaidlus asjas on kuni 31. detsembrini 2019 kehtinud PPV § 100 lg 1 p 1 kohaldamise üle. See norm nägi välja järgmine: „(1) Politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks olevaks ametipalgaks (edaspidi pensioni arvutamise ametipalk) on:
1) tema viimase ametikoha palgaastmele vastav palgamäär või diferentseeritud palgamäär või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud talle soodsaim palgamäär või diferentseeritud palgamäär ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest, ja 2) tema viimasele teenistusastmele vastav teenistusastmetasu.“ Täpsemalt on vaidlus selle üle, kas vähemalt 12 kuu pikkune teenistusperiood soodsaima palgamääraga ametikohal peab langema tervikuna (st vähemalt 12 kuu ulatuses) viimase viie aasta sisse või mitte.
9.Halduskohus on leidnud, et see 12-kuune periood ei pea langema täies ulatuses viimase viie aasta sisse. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Erinevalt vastustaja seisukohast ei näe ringkonnakohus, kuidas toetab vastupidist arusaama sätte grammatiline tõlgendus. Halduskohus on õigesti märkinud, et kui seadusandja oleks soovinud, et 12-kuuline periood oleks viimase viie aasta sees, oleks ta saanud selle sätestada selgesõnaliselt. Kehtestatud regulatsioonist ringkonnakohtu hinnangul sellist järeldust teha ei saa. Sellest on väljaloetav üksnes see, et soodsaim palgamäär pidi mahtuma viie viimase aasta sisse ning sellel ametikohal pidi isik teenima vähemalt 12 kuud järjest, kuid sätte sõnakasutus ja tekstisisesed seosed ei viita sellele, et 12 kuuline periood pidi langema viie viimase aasta sisse. Nagu halduskohus on osutanud, ei ole selline eesmärk väljaloetav ka seaduseelnõu seletuskirjast. Seega kinnitab sätte grammatiline tõlgendus, et vähemalt 12-kuuline periood, mil isik oli teenistuses soodsaima palgamääraga ametikohal, ei pea langema tervikuna viimase viie teenistusaasta sisse. Piisav on, kui sellest langeb osa viimase viie teenistusaasta sisse. Sellega on samaaegselt täidetud kaks nõuet – isikule soodsaima palgamääraga teenistuskoht langeb viimase viie teenistusaasta sisse ning samuti on ta kokkuvõttes teeninud sellel vähemalt 12 kuud järjest.
10.Vastustaja on enda grammatilise tõlgenduse kasuks rääkivana püüdnud välja tuua seda, justkui ei saaks pensioni arvutamisel aluseks võtta palgamäära kuuendast aastast. Siin on kaebaja põhjendatult juhtinud tähelepanu sellele, et vastustaja on samastanud mõisted „palgamäär“ ja „teenistusperiood“. Tegelikult ei toimu halduskohtu tõlgenduse korral kuuenda aasta palgamäära arvessevõtmist, nagu ekslikult väidab vastustaja. Arvesse võetakse jätkuvalt palgamäär, millele vastaval ametikohal töötas isik viimase viie aasta sees. Lihtsalt osa 12-kuulisest perioodist, mil isik sellel ametikohal teenistuses oli, jääb viieaastasest perioodist välja, kuid nagu eelnevalt märgitud, sätte sõnastus seda ei keela.
11.Vastustaja näeb enda kasuks rääkiva süstemaatilise tõlgendusargumendina PPVS § 101 lg 1 kohta seaduseelnõu seletuskirjas öeldut. See norm sätestas, et politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, millest viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži eelneb vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele, tekib 55-aastaselt õigus väljateenitud aastate pensionile. Ning vastustaja on viidanud, et seaduseelnõu seletuskirjas on öeldud, et viieaastase pideva staaži nõude sisseviimine enne vastava ea täitumist on tingitud sellest, et vältida pärast pea 10-aastast teenistusest eemalolekut lühiajaliselt teenistusse naasmist. Vastustaja leiab, et selline selgitus on asjakohane, kui arvestada selle koosmõju vaidlusaluse sättega. Kui politseiametnik on olnud politseiteenistuses vaid viis viimast aastat enne pensionile jäämist, siis ei saa tema puhul arvesse võtta kuuendasse aastasse ulatuvat teenistusperioodi ega palgamäära. Vastustaja arvates võib kahe sätte koosmõjus öelda, et seadusandja mõte oli see, et pensioni arvutamisel võetakse aluseks viie viimase aasta palgamäär, mitte osa kuuendat aastast. Ringkonnakohtule jääb see lähenemine arusaamatuks. Vaidluse all olev PolTS § 100 reguleerib pensioni suuruse arvutamise aluseid ning PolTS § 101 väljateenitud aastate pensionile jäämise tingimusi. Tegemist on erineva regulatsiooniesemega sätetega. Lisaks leiab ringkonnakohus, et
asjaolu, et alles viimaseks viieks aastaks teenistusse naasnud politseiametniku puhul pole seetõttu võimalik arvesse võtta kuuendasse aastasse ulatuvat teenistusperioodi ega vastavalt ka selle eest makstud ametipalka, ei õigusta kuuendasse aastasse ulatuva teenistusperioodi osa arvestamata jätmist kaebaja ja temaga sarnases olukorras olevate isikute puhul. Tegemist on tänu viimase teenistusperioodi erinevale pikkusele erinevas olukorras olevate isikutega ning nende erinev kohtlemine on põhjendatud.
12.Vastustaja väidab, et seni ei ole keegi pensionile jäänud politseiametnikust vaidlusalust sätet tõlgendanud selliselt, nagu on seda teinud kaebaja. See asjaolu ei ole kaebuse rahuldamata jätmise aluseks. Asjaolu, et vastustaja viidatud isikud ei ole osanud või soovinud sätet vaidlustada, ei ole argument, mis tingiks senise väära tõlgenduse heakskiitmise. Lisaks ei pruugi nende isikute jaoks sätte negatiivne mõju avalduda, kui nad lähtuvad viimasest ametipalgast või kui nende puhul mahtus 12-kuuline soodsaima palgamääraga teenistusperiood viie viimase teenistusaasta sisse.
13.Mis puudutab kuni 31. detsembrini 2019 kehtinud kaitseväeteenistuse seadust, kus oli analoogiline regulatsioon vaidlusaluse PPVS § 100 lg 1 p-ga 1, siis möönab ringkonnakohus, et kinnitus halduskohtu valitud tõlgendusele ei ilmne seaduseelnõu seletuskirjast kõige selgemalt. Kohus viitas seletuskirjast järgmisele lõigule: „Lisaks vabastamisel kehtinud ametikoha palgaastmestiku keskmisele võib isik valida ka tegevteenistuse viie viimase aasta hulgast valitud temale soodsaima palgaastmestiku keskmise rahuaja ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest. Oluline on märkida, et palgaastmestiku keskmine on see, mis kehtis ajal, kui isik teenis valitud ametikohal. Õigust ei ole valida palgaastmestiku keskmist ametikoha järgi, millel isik viimase viie aasta jooksul teeninud ei ole.“ Sellest lõigust ei ilmne tõepoolest üheselt, et regulatsiooni tuleb mõista halduskohtu valitud viisil. Samas nendib ringkonnakohus, et isegi kui see halduskohtu põhjendus kõrvale jätta, jäävad alles kõik ülejäänud argumendid halduskohtu toetatud tõlgenduse kasuks ning selle argumendi kõrvalejätmine ei vii kaebuse rahuldamisele.
14.Apellatsioonkaebuses on Sotsiaalkindlustusamet viidanud ka sellele, et kaebajale pensioni määramisel võeti aluseks Politsei- ja Piirivalveameti 6. mail 2019 väljastatud teatis ja 2. juuli 2019. a selgitus, et kui soodsaim palgamäär valida teenistuse viimase viie aasta hulgast, siis peab politseiametnik olema teeninud sellel ametikohal 12 kuud järjest. Samuti märgitakse, et Sotsiaalkindlustusamet määrab pensioni Politsei- ja Piirivalveameti teatise alusel. Ringkonnakohtu hinnangul ei viita asjaolud sellele, et Politsei- ja Piirivalveamet oleks teatise näol andnud eelhaldusakti ning et vajalik oleks selle eraldi vaidlustamine. Vaidlust pole selles, et otsustusõigus pensioni määramisel on Sotsiaalkindlustusametil. Ei Sotsiaalkindlustusamet ega Politsei- ja Piirivalveamet ei ole viidanud normile, millest tuleneks, et Politsei- ja Piirivalveameti teatis on Sotsiaalkindlustusameti jaoks õiguslikult siduv haldusmenetluse seaduse § 52 lg 1 p 2 mõttes, st et ta peab lähtuma ainult sellest palgamäärast, mis on esitatud Politsei- ja Piirivalveameti teatises. Ehkki asja materjalidest jääb ebaselgeks, kuidas fikseeriti kaebaja soov pensioni aluseks oleva palgamäära valikul, nähtub asja materjalidest siiski, et kaebaja oli väljendanud Politsei- ja Piirivalveametile soovi, et aluseks võetaks soodsaim, st teenistuse vanema ametikoht ja et see soov oli Politsei- ja Piirivalveametile teada (tl 45). Sotsiaalkindlustusamet sai omakorda sellest soovist teada hiljemalt vaidemenetluse ajal (vt nt tl 7p) ning hiljemalt siis oli tal võimalik oma otsustus ümber hinnata. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et ebaselgeks jääb see, miks ja millisel õiguslikul alusel ignoreeris Politsei- ja Piirivalveamet kaebaja soovi palgamäära valikul ning kirjutas selle asemel 6. mai 2019. a teatisesse, et pensioni taotleja soovib aluseks võtta hoopiski madalama
palgamääraga vanemkorrakaitseametniku palgamäära (tl 44). Kui Politsei- ja Piirivalveamet oleks teatises koheselt kajastanud kaebaja poolt eelistatud palgamäära, oleks Sotsiaalkindlustusamet koheselt sellest ka teada saanud. Kokkuvõttes nendib ringkonnakohus, et ehkki haldusorganid ei ole täpsemalt selgitanud pensioni määramise käiku ning erinevate menetlustoimingute õiguslikke aluseid, ei ole alust asuda seisukohale, et Politsei- ja Piirivalveameti teatis oleks eelhaldusakt, mis oleks Sotsiaalkindlustusametile siduv. Vastavalt ei näe ringkonnakohus vajadust juhtida kaebaja tähelepanu Politsei- ja Piirivalveameti teatise vaidlustamise vajadusele. Kaebuse rahuldamisel ja Sotsiaalkindlustusameti otsuse tühistamisel saab Sotsiaalkindlustusamet lähtuda palgamäärast, mille arvessevõtmist soovis kaebaja.
15.Veel on vastustaja apellatsioonkaebuses viidanud, et 2012. aastal ei toimunud vaidlusaluse sätte tõlgenduse muutust, vaid Politsei- ja Piirivalveamet kujundas siis ühtse halduspraktika ja enne seda tõlgendasid erinevad struktuuriüksused vaidlusalust sätet erinevalt. Küsimus, kas toimus tõlgenduse muutus või praktika ühtlustamine, ei oma asjas määravat tähtsust. Halduskohus on pidanud ilmselt oluliseks seda, et tegemist oli ebaselge regulatsiooniga, mida olid ka haldusorganid ise varem tõlgendanud kaebajale soodsal viisil. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et varasem teistsugune, st kaebajale soodne tõlgendus on asjaolu, mida saab samuti ühe argumendina kaebuse rahuldamisel arvestada. See näitab, et tegelikult on sätte soodsam tõlgendus võimalik ning paika ei pea vastustaja lähenemine, justkui oleks nende eelistatud tõlgendus ainuvõimalik.
16.Oluliseks argumendiks halduskohtu tõlgendusega nõustumisel peab ringkonnakohus ka järgmist asjaolu. Nagu juba märgitud, ei ole sättest selgelt väljaloetav, et 12-kuuline teenistusperiood peab tervikuna jääma viie viimase teenistusaasta sisse. Sellises olukorras võib pensionile jäämise võimalust kasutada sooviv isik lähtudagi tõlgendusest, et 12-kuuline järjestikune teenistusperiood ei pea olema täielikult viimase viie aasta sees, st mõista sätet nii, nagu seda tegi kaebaja. Selline isik võib arvestada pensionile jäämise võimalusega enda tulevikuplaane tehes ning võib isegi olla teinud muudatusi oma elukorralduses. Ringkonnakohtu hinnangul oleks ebaõiglane see, kui niisuguse isiku jaoks tekiksid oma elukorralduse muutmise, kuid loodetud tingimustel pensionile jäämise luhtumise tõttu negatiivseid tagajärjed ainuüksi seetõttu, et vaidlusalune säte pole piisavalt selge ja keskmisele mõistlikule isikule arusaadavalt sõnastatud.
17.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 järgi on kaebajal õigus menetluskulude hüvitamisele. Kaebaja taotleb apellatsioonimenetluses õigusabikulude väljamõistmist summas 720 eurot. See taotlus tuleb rahuldada.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.