Deivis Kekiševi (Kekišev) kaebus Tartu Vangla vastu varalise kahju hüvitamiseks ja Tartu Vangla 5. juuni 2020. a otsuse nr 1-13/68-2 tühistamiseks
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Deivis Kekiševi kaebus.
2.Jätta Deivis Kekiševi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Deivis Kekiševi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Tartu Vangla kinnipeetav Deivis Kekišev esitas 17. juunil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu, milles palub hüvitada lilla kileümbriku lõhkumisega tekitatud kahju summas 0,7 eurot. Kaebaja selgitas, et esitas vanglale kahjunõude 14. aprillil 2020, mille vangla jättis 5. juuni 2020. a otsusega nr 1-13/68-2 rahuldamata. Kaebaja palus kehtetuks tunnistada 5. juuni 2020. a otsus nr 1-13/68-2 ja teha uus otsus. Seejuures esitas kaebaja riigi õigusabi taotluse, milles soovis esindajat, et vaidlustada 14. aprilli 2020. a käskkirja, millega teda karistati distsiplinaarkorras kartseriga, ja menetlusabi taotluse vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Kohus võtab esmalt seisukoha D. Kekiševi kaebuse osas (I) ning seejärel lahendab kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks (II). I
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
4.HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuivõrd HKMS § 37 lg-s 2 ei ole sätestatud halduskohtu volitust kehtetuks tunnistada haldusakti, vaid selle asemel on ette nähtud tühistamiskaebuse esitamise võimalus, tõlgendab kohus, et D. Kekišev on praeguses asjas esitanud kaebuse, milles
nõuab Tartu Vanglalt lilla kileümbriku lõhkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 0,7 eurot ning Tartu Vangla 5. juuni 2020. a otsuse nr 1-13/68-2 tühistamist.
5.Kohtu hinnangul tuleb D. Kekiševi hüvitamiskaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.Kohtu hinnangul on kohtuasja materjalidele tuginedes kaebuse edulootused vähesed, kuna Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus ei ole leidnud kinnitust. Kaebaja selgitas esitatud kaebuses, et 11. aprillil 2020, mil kaebaja lõhkus kambri sisustust, oli ümbrik terve, kuid
12.aprillil 2020, mil talle asjad toodi, avastas ta, et ümbrik on katki. Samas nähtub Tartu Vangla 5. juuni 2020. a otsusest nr 1-13/68-2, et neljast ametnikest, kes otsisid 12. aprillil 2020 kaebaja kambrit läbi, kinnitasid kolm, et vaidlusalune kileümbrik oli juba enne läbiotsimise teostamist kehvas seisus (neljas vanglaametnik ümbriku seisukorda ei mäletanud). Võttes arvesse, et läbiotsimist teostati enamjaolt röntgenseadmega, mistõttu on kohtu jaoks usutav, et ametnikel puudus vajadus kinnipeetava asju ümbriku kaante seest välja võtta, ning kahju hüvitamise taotluse lahendamisel on vangla tuvastanud, et kileümbrik on kulunud, nurkadest katki ja sellest on mõned tükid puudu, nõustub kohus vanglaga, et nimetatud puudused ei saanud tekkida
12.aprilli 2020. a läbiotsimise käigus. Seejuures ei välista ümbriku kehva seisundit asjaolu, et kaebaja soetas selle vangla poe vahendusel märtsikuu lõpus. Ümbriku kulumine on tuvastatud mh 1. juunil 2020 tehtud fotodelt ning arvestades kaebaja käitumist, mil ta 11. aprillil 2020 asus lõhkuma kambri sisustust, on võimalik, et kaebaja võis ümbrikule kahjustused tekitada oma tegevuse käigus. Kuna HKMS § 133 lg 1 järgi peetakse kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui tegemist on varaliselt hinnatava hüvega ja hüve väärtus ei ületa 1000 eurot, ning kaebaja nõuab kileümbriku lõhkumise eest hüvitist 0,7 eurot, on seega tegemist ka väheintensiivse riivega.
7.Seonduvalt nõudega tühistada Tartu Vangla 5. juuni 2020. a otsus nr 1-13/68-2, märgib kohus, et tagastab nimetatud nõude HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.
8.Kaebaja esitas tühistamisnõude kohtueelses menetluses kaebaja kahju hüvitamise taotluse suhtes tehtud otsuse suhtes. HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse või muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Et kaebaja ei ole esitanud vaidlustatud otsusele vastuväiteid, mis seisaksid väljaspool põhivaidluse eset ehk seda, et kaebaja hüvitamistaotlust ei rahuldatud, langeb hüvitamisnõude tagastamisel ära ka kaebeõigus kohtueelse menetluse otsuse vaidlustamiseks.
9.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10.Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata. II
11.D. Kekišev esitas koos kaebusega riigi õigusabi taotluse, milles märkis taotletava riigi õigusabi liikideks õigusdokumendi koostamise ja isiku esindamise halduskohtumenetluses. Kaebaja selgitas, et soovib halduskohtus vaidlustada temale määratud kartseripäevad. Tuginedes Tartu Vangla poolt kohtule esitatud dokumentidele, millest nähtuvalt määrati
kaebajale kartserikaristus 14. aprilli 2020. a käskkirjaga nr 6-2/283, ning riigi õigusabi taotluses toodud selgitustele, mõistab kohus, et D. Kekišev soovib esindajat 14. aprilli 2020. a käskkirja nr 6-2/283 vaidlustamiseks halduskohtus.
12.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.
13.Kohus leiab, et D. Kekišev on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Kohtule esitatud riigi õigusabi taotlusest, samuti käesolevas haldusasjas esitatud kaebusest on arusaadav, mida D. Kekišev vaidlustada soovib, mistõttu on kohus veendunud, et D. Kekišev on probleemi kirjeldamiseks (miks D. Kekišev leiab, et tema õigusi on käskkirja väljaandmisega ja/või vangla poolt tehtava või tehtud vaideotsusega rikutud) ning sellega seonduvalt tema eesmärgi väljatoomiseks võimeline ka kohtus. Arvestades eeltoodut ning samuti asjaolu, et D. Kekišev on iseseisvalt esitanud vaide Tartu Vangla 14. aprilli 2020. a käskkirja nr 6-2/283 peale, on kohus veendunud, et D. Kekišev on võimeline ise kaitsma oma õigusi halduskohtumenetluses taotluses välja toodud asjaoludel.
14.Ühtlasi selgitab kohus, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat suunata ja abistada. Seejuures jätab kohus vajadusel isiku kohtule esitatud kaebuse käiguta ning selgitab seal esinevaid puudusi, andes tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Seega kui D. Kekišev esitab kohtule kaebuse, mis ei ole nõuetekohane, aitab kohus vajadusel kaebajal seal esinevad puudused kõrvaldada. Lisaks selgitab kohus kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika välja enda initsiatiivil, mistõttu ei eelda kaebuse esitamine kohtule õigusalaseid teadmisi.
15.Lähtudes eeltoodust jätab kohus D. Kekiševi riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.