Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk 19.06.2020, Tartu 3-20-301 Osaühing Cabadaba kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 01.08.2019. a vastuse nr 12-1/19/6205-4 ja 30.01.2020. a teatise nr 6-19/20/106 osaliselt või täielikult tühistamiseks, tekitatud kahju hüvitamiseks ja haldusaktide õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 12.05.2020. a määrus Osaühing Cabadaba määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – Osaühing Cabadaba, seaduslik esindaja Eha Bauman Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
Jätta Osaühingu Cabadaba määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.05.2020. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Cabadaba esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) 2018. ja 2019. aastal pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse. Samuti taotles OÜ Cabadaba mõlemal aastal mahepõllumajandusega jätkamise toetust.
2.PRIA 01.02.2019. a otsusega nr 12-6/19/222 määrati OÜ-le Cabadaba 2018. a eest mahepõllumajandusega jätkamise toetust osaliselt summas 3 606,36 eurot. Otsuse lisast tulenevalt määrati taotlejale üledeklareerimise tõttu 7 534,80 euro suurune lisakaristus, mis otsuse kohaselt tasaarvestatakse mistahes toetuskavade alusel makstavate toetustega, millele taotlejal on õigus seoses taotlustega, mille ta esitab järgneva kolme kalendriaasta jooksul (komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 19 lg-d 2 ja 3).
OÜ Cabadaba taotles 10.05.2019 PRIA-le esitatud pindalatoetuste taotlusega ja maksetaotlusega muuhulgas mahepõllumajandusega jätkamise (MAH) toetust põllumassiivil 64358268058 asuvale põllule nr 4 (14,43 ha). Põllul nr 4 kasvatatavaks kultuuriks oli taotlusele märgitud „ravim- ja maitsetaimed väikestel pindadel“ ning täpsustatud kultuuriks „võilill, harilik (50%), teeleht, suur (40%), piparmünt (10%)“.
4.PRIA viis 26.07.2019 taotleja majapidamises läbi kohapealse kontrolli, mille käigus tuvastati, et põld nr 4 ei ole MAH toetuse jaoks ravim- ja maitsetaimede ühikumääragrupis toetusõiguslik. PRIA selgitas 01.08.2019. a vastuses nr 12-1/19/6205-4 taotlejale, et kuna põllul nr 4 tuvastati kohapealses kontrollis teise ühikumääragruppi kuuluv kultuur, siis 2019. a kaebajale põllu nr 4 eest MAH toetust ei määrata. Lisaks teatas PRIA, et põllu nr 4 osas rakenduvad ka komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art-s 19 ettenähtud täiendavad halduskaristused.
5.PRIA 24.01.2020. a otsusega nr 12-6/20/92 määrati OÜ-le Cabadaba 2019. a eest mahepõllumajandusega jätkamise toetust osaliselt summas 2 628,83 eurot. Otsusega vähendati taotletud toetust muuhulgas põllu nr 4 osas, samuti vähendati toetust põhjusel, et taotleja või tema esindaja ei olnud osalenud etteantud tähtajaks mahepõllumajandusliku tootmise, töötlemise või turustamise täiendkoolitusel või õppepäeval.
6.PRIA 30.01.2020. a teatisega nr 6-19/20/106 teavitati OÜ-d Cabadaba tasaarvestuse teostamisest. Teatise kohaselt tasaarvestati PRIA 01.02.2019. a otsusest nr 12-6/19/222 tulenev võlgnevus (halduskaristus) 2 628,83 euro ulatuses PRIA 24.01.2020. a otsuse nr 12-6/20/92 alusel määratud toetussummaga.
7.OÜ Cabadaba esitas 14.02.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles PRIA 01.08.2019. a vastuse nr 12-1/19/6205-4 ja 30.01.2020. a teatise nr 6-19/20/106 tühistamist osaliselt või täielikult, tekitatud kahju hüvitamist ja haldusaktide õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse esitamisel tasus kaebaja riigilõivu summas 15 eurot.
8.Halduskohus esitas 18.02.2020 PRIA-le kohtunõude, milles küsis selgitust kaebuses märgitud PRIA aktide kohta ning kinnitust vaidemenetluse läbimise kohta. PRIA esitas 20.02.2020 vastuse kohtunõudele, milles leidis, et kaebaja ei ole vaidlustanud õigeid haldusakte. Esitatud kaebusest võib mõista, et kaebaja ei nõustu 2019. a esitatud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotluse kohta tehtud otsusega (millega ei arvestatud toetust põllu nr 4 osas ning milles vähendati toetust seoses koolituse nõude mittetäitmisega) ega 2018. a esitatud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotluse kohta tehtud otsusega (millest tuleneb 7 534,80 euro suurune lisakaristus, mis vastavalt PRIA 30.01.2020. a teatisele nr 6- 19/20/106 tasaarvestati 2 628,83 euro ulatuses 24.01.2020. a otsuse nr 12-6/20/92 alusel määratud toetusega). Seega nähtub esitatud kaebusest, et kaebaja soov on vaidlustada PRIA 01.02.2019. a otsust nr 12-6/19/222 ning PRIA 24.01.2020. a otsust nr 12- 6/20/92, millega lahendati lõplikult kaebaja 2018. ja 2019. aastal esitatud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotlused ning millest tekkisid kaebajale vahetult õigused ja kohustused.
9.Halduskohus jättis 25.02.2020. a määrusega kaebuse käiguta ning kohustas kaebuse esitajat selgitama kaebuse eesmärki, esitama seisukoha ja täpsustavad andmed vaidemenetluse läbimise kohta ning täpsustama kaebust kahju hüvitamist ja tuvastamisnõuet puudutavas osas. Kaebaja esitas 02.03.2020 kaebuse täienduse, milles täpsustas, et tühistamistaotlused on olulised. PRIA haldusaktid, mis kohtule esitati, on valedel rajanevate otsuste eeldusteks ja tuleks kõik tühistada. Vaideks võib kaebaja arvates pidada seniseid kirjalikke vastuseid. Kaebaja väitis
samas, et talle pole PRIA otsuseid nõuetekohaselt esitatud. Tema meiliaadress oleks õige kirjutatuna väikeste tähtedega.
10.Halduskohus jättis 20.03.2020. a määrusega kaebuse teist korda käiguta, kohustades kaebuse esitajat selgelt märkima, milliseid haldusakte või toiminguid (kuupäeva ja numbri täpsusega) ta vaidlustab ning milliste nõuete menetlemist ta soovib. Samuti tuli kaebajal konkreetselt välja tuua kuupäeva ja haldusakti numbri täpsusega PRIA otsused, mida kaebaja pole kätte saanud. Kaebaja esitas 28.03.2020 vastuse kohtunõudele, milles märkis, et kaebuse eesmärk on, et tühistatakse PRIA 30.01.2020. a haldusakt nr 6-19\20\106 ja võimalusel 01.08.2018 nr 12-1\196205-4 jt asjaga seotud PRIA otsused, mis kohtul on PRIA-lt saadud. Kaebaja soovis kohtu äranägemisel kahju hindamist. Toetuste ära võtmine põhjusel, et kaebaja ei käinud koolitustel pole samuti õige, sest käidud on pidevalt üle 13 aasta. Halduskohtu küsimusele, milliseid PRIA otsuseid ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kaebaja ei vastanud.
11.Halduskohus esitas 30.03.2020. a kaebajale kohtunõude, milles selgitas, et kui kaebaja soovib kohtule esitada hüvitamiskaebuse ning taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, siis tuleb lisaks tasutud riigilõivule (15 eurot) tasuda täiendav riigilõiv summas 235 eurot. Riigilõivu tasumata jätmisel ei ole hüvitamiskaebuse menetlusse võtmine lubatav. Kohus palus kaebajal täpsustada, kas kohus on õigesti mõistnud tema tahet. Halduskohus selgitas, et kaebajal on õigus esitada menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Halduskohus palus saata vastuse ja tõendid täiendava riigilõivu tasumise kohta hiljemalt 02.04.2020. Kaebaja esitas 01.04.2020 vastuse kohtunõudele, milles märkis, et ta ei jõua kohtunõude vastuvõtmisest 31.03.2020 kuni tähtajani 02.04.2020 esitada menetlusabi taotlust. Kaebaja lisas, et halduskohus saab lahendada teisi kaebuses toodud asjaolusid.
12.Tartu Halduskohus tagastas 12.05.2020. a määrusega kaebuse tühistamisnõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel ja hüvitamisnõude osas puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 110 lg 1 kohaselt on PRIA asjades ettenähtud kohustuslik kohtueelne menetlus. PRIA poolt kohtule esitatud selgituste kohaselt ei ole kaebaja PRIA 01.02.2019. a otsust nr 12-6/19/222 ega PRIA 24.01.2020. a otsust nr 12-6/20/92 korrakohaselt vaidlustanud. Kaebaja ei ole tõendanud vastupidist. PRIA saatis kaebaja e-posti aadressile [email protected] 04.02.2019 teate 2018. a taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotluse otsuse ning 27.01.2020 teate 2019. a taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotluse otsuse resolutsioonide ja vaidlustamise korra kohta, andes ühtlasi ka teada, et otsused on kättesaadavad elektroonilise e-teenuse keskkonna kaudu (tl 51 ja 52). Sellega on PRIA otsused nr 12-6/19/222 ja nr 12-6/20/92 ELÜPS § 10 lg 3 p 2 kohaselt kaebajale kätte toimetatud. Vaiete esitamine ei nähtu arvukatest e-kirjadest, mille kaebaja halduskohtule esitas. Kaebaja on järjekindlalt esitanud PRIA-le selgitustaotlusi, püüdes saavutada oma tahet läbi kirjavahetuse, mitte otsuseid korrakohaselt vaidlustades. Kaebaja kirjad on käsitletavad selgitustaotlustena, teabenõuetena ning märgukirjadena, mitte vaietena. Kuna kaebaja on varasemalt suutnud PRIA otsuste peale ka vaide esitada ning esitanud kohtule kaebuse (haldusasi nr 3-18-378), siis ei saa väita, et kaebaja oleks haldus- ja kohtumenetluses täiesti kogenematu ega oleks saanud aru, kuidas oma õigusi kaitsta. Halduskohus selgitas, et 30.01.2020. a teatis nr 6-19\20\106 ei ole haldusakt, vaid teavituskiri, millega tevitati kaebajat haldustoimingu teostamisest, mis tulenes kehtivast PRIA 01.02.2019. a otsusest nr 12-6/19/222.
Kaebaja sooviks võib olla, et PRIA maksaks 24.01.2020. a otsusega määratud toetuse 2019. a eest summas 2 628,83 eurot välja. Õigeks kaebuse liigiks saab sellisel juhul olla kohustamiskaebus. Selleks, et kaebaja saaks esitada nõude PRIA kohustamiseks 24.01.2020. a otsusega määratud toetuse väljamaksmiseks, oleks tulnud eelnevalt läbida vaidemenetlus. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kahju hüvitamise nõude osas andis halduskohus 30.03.2020. a kohtunõudega kaebajale tähtaja (02.04.2020) riigilõivu tasumiseks. Vaidlustatud halduskohtu määruse tegemise ajaks 12.05.2020 ei olnud kaebaja hüvitamiskaebuse osas esinenud puudusi kõrvaldanud, s.o riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist kinnitavaid dokumente edastanud ega täiendavat tähtaega palunud. Seetõttu tagastas halduskohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.
13.Kaebaja esitas 25.05.2020 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse. Kaebaja leiab, et halduskohus ei olnud erapooletu ning ei lähtunud õigetest seadustest. Kaebaja vaidlustas PRIA 01.02.2019. a otsuse nr 12-6/19/222 valedel rajanevate sanktsioonide tõttu. Halduskohus ei leidnud seadust selle kohta, vaid esitas kaebuse esitajale ebareaalsete tähtaegadega nõudeid. PRIA 24.01.2020. a otsus nr 12-6/20/92 ei ole õiguslikult põhjendatud, samuti PRIA sanktsioonid koolitustel mitteosalemise eest. Koolitustel oli käidud nõutav kordi – kaks korda 2019. a. Keskkonnasõbraliku koolituse mittearvestamine mahetootja puhul on alusetu represseerimine. PRIA 30.01.2020. a teatis nr 6-19\20\106 on põhjendamatu. Vaideid saab esitada otsustele, mis on esitatud, kuid PRIA ei teinud seda vormiliselt täpselt. Kaebaja esitas PRIA-le pidevalt vastuväiteid. Halduskohus oleks pidanud lähtuma PRIA-ga peetud kirjavahetuste sisust. Riigilõivuvabastust ei saa taotleda ühe päevaga, halduskohtu antud tähtajad on ebareaalsed. Kui riigilõiv on veel vaja maksta või mistahes vead kõrvaldada, peaks kohus selleks aega andma ja laskma vead kõrvaldada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
15.Määruskaebuse lahendamisel hindab ringkonnakohus üksnes vaidlustatud halduskohtu määruse õiguspärasust. Kuna halduskohus tagastas kaebaja kaebuse, siis ei lahenda ringkonnakohus kaebuses tõstatatud vaidlusküsimusi sisuliselt ja määruskaebuses esitatud sellekohased väited tuleb jätta tähelepanuta. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on kaebuse põhjendatult tagastanud ja määruskaebuses esitatud vastuväited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 12.05.2020. a määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus täiendavalt järgmist.
16.Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja arvukad e-kirjad ei tõenda vaiete esitamist. Määruskaebuse kohaselt esitas kaebaja PRIA-le pidevalt vastuväiteid ning halduskohus oleks pidanud lähtuma PRIA-ga peetud kirjavahetuse sisust. Toimiku materjalidest nähtub, et seoses toetuse taotlemisega 2019. a eest on kaebaja 02. ja 31.08.2019 PRIA-le saadetud e-kirjades (tl 8 ja tl 53) väljendanud enda kavatsust esitada PRIA otsuse peale vaie. PRIA-le 24.11.2019. a saadetud e-kirja sissejuhatuses on kaebaja enda vastust nimetanud samal ajal ka vaideks. PRIA selgitas kaebaja 31.08.2019. a e-kirjale 03.09.2019. a saadetud vastuses nr 12-1/19/6416-3 (tl 54), et mahepõllumajandusega jätkamise toetuse otsuse teeb PRIA hiljemalt kohustuseaastale järgneva aasta 10. veebruariks, s.o hiljemalt 10.02.2020. Vaide esitamise
võimalust pärast otsuse tegemist on kaebajale selgitatud ka 14.01.2020. a e-kirjas (tl 55). Ringkonnakohus märgib, et PRIA 24.01.2020. a otsusele eelnenud mistahes e-kirja ei saa käsitada nõuetekohaselt esitatud vaidena. PRIA lahendas viidatud e-kirjadega seotud taotluse 24.01.2020. a otsusega. Kaebaja ei ole praeguses asjas esitanud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et ta on PRIA 01.02.2019. a ja 24.01.2020. a otsused toetuse osalise määramise kohta kohtuväliselt vaidlustanud.
17.Ringkonnakohus selgitab, et kohustusliku kohtueelse menetluse nõue kehtib sõltumata sellest, millise hinnangu kaebaja ise haldusakti õiguspärasusele annab. Seega, PRIA otsuste kohtus vaidlustamiseks oleks tulnud need esmalt vaidlustada vaidemenetluses. Kuna asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks seda teinud, siis on tühistamisnõude osas kaebuse tagastamine õiguspärane.
18.Kaebaja märgib määruskaebuses, et riigilõivuvabastust ei saa taotleda ühe päevaga ning halduskohtu antud tähtajad olid ebareaalsed. Ringkonnakohus möönab, et kolmepäevane tähtaeg hüvitamiskaebuse eest tasumisele kuuluva riigilõivu (praegusel juhul 235 eurot) tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks võib sõltuvalt asjaoludest olla ebapiisav, eriti arvestades, et halduskohus ei arvestanud nõude kättesaamisele kuluvat aega. Kaebaja esitas kohtunõude kättesaamisele järgneval päeval (01.04.2020) halduskohtule siiski vastuse, milles märkis, et ta ei jõua tähtaegselt (s.o 02.04.2020) menetlusabi taotlust esitada, kuid ei taotlenud seejuures kohtult ka tähtaja pikendamist. Kaebaja märkis üksnes, et kohus saab lahendada teisi kaebuses toodud asjaolusid. Kaebaja ei teinud menetluse jätkamiseks vajalikke toiminguid (riigilõivu tasumine või menetlusabi taotluse esitamine) ka hiljem. Kuna kaebajal oli võimalik taotleda kohtu määratud tähtaja pikendamist või teha soovitud toiming esimesel võimalusel, siis ei anna määratud tähtaja pikkust puudutav kaebaja väide ringkonnakohtu hinnangul alust halduskohtu määruse tühistamiseks.
19.Ringkonnakohus ei pea halduskohtu määruse tühistamist hüvitamisnõuet puudutavas osas põhjendatuks ka seetõttu, et isegi kui kaebaja oleks tasunud ettenähtud riigilõivu, oleks siiski olnud täidetud HKMS § 121 lg 1 p-s 2 sätestatud kaebuse tagastamise tingimused – kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebaja märkis kaebuses, et soovib tekitatud kahju hüvitamist õiglaselt kohtu äranägemisel. Halduskohus jättis kahel korral kaebuse käiguta ja palus muu hulgas kaebajal täpsustada, milles seisneb kahju, mille välja mõistmist kaebaja taotleb ning selgitas, et rahalise hüvitise nõudmisel tuleb märkida kaebuses hüvitise suurus. Kaebaja viitas 28.03.2020. a vastuses kohtunõudele, et ta taotles kaebuses kohtu äranägemisel kahjude hindamist, kuid ei vastanud halduskohtu küsimusele ja jättis hüvitamisnõude täpsustamata. Ringkonnakohus selgitab, et hüvitamiskaebuse esitaja peab piiritlema kahju, mille hüvitamist ta nõuab (vt Riigikohtu 23.03.2020. a otsus haldusasjas nr 3-16-1634, p 32). Kohus saab kahju hüvitamise nõude läbi vaadata ainult selles ulatuses, milles kaebaja kahju hüvitamist nõuab (HKMS § 2 lg 3, § 41 lg 1 ls 2). Kohus ei saa omal algatusel asuda kahjunõuet kaebaja asemel sisustama.
20.Kui kaebaja soovib kahju hüvitamise nõude läbivaatamist, tuleb tal lisaks riigilõivu tasumisele kahjunõude sisulised puudused kõrvaldada. Ringkonnakohus selgitab kaebajale, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Seega on kaebajal õigus ja võimalus nõuetekohase kaebusega uuesti kohtusse pöörduda. Tulenevalt HKMS § 46 lg-st 4 võib hüvitamiskaebuse esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja kahjust teada
sai või pidi teada saama. Sõltumata sellest ei saa hüvitamiskaebust esitada pärast kümne aasta möödumist kahju tekitanud haldusakti andmisest või toimingu tegemisest.
21.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 12.05.2020. a määruse muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.