Vladimir Fartõgini (Fartõgin) kaebus Tartu Vangla 23. aprilli 2020. a kirja nr 1-13/41-4 ja 5. mai 2020. a otsuse nr 1-11/308-2 õigusvastasuse tuvastamiseks
ESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja nr 3-20-1073 materjalide juurest käesoleva haldusasja materjalide juurde Tartu Vangla 29. mai 2020. a otsus nr 1-13/41-7.
2.Jätta Vladimir Fartõgini taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
3.Tagastada Vladimir Fartõgini kaebus.
4.Jätta Vladimir Fartõgini taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p-de 2-4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
1.Vladimir Fartõgin esitas 10. märtsil 2020 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/41-1. Tartu Vangla andis 14. aprilli 2020. a kirjaga nr 1-13/41-2 V. Fartõginile 14-päevase tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
2.V. Fartõgin esitas 15. aprillil 2020 võõrkeelse puuduste kõrvaldamise avalduse, mille vangla jättis 23. aprilli 2020. a kirjaga nr 1-13/41-4 menetlusse võtmata ja tagastas taotluse tõlkimise korraldamiseks.
3.V. Fartõgin esitas 29. aprillil 2020 vaide nr 1-11/308-1, mis oli adresseeritud Justiitsministeeriumile ja milles V. Fartõgin vaidlustas Tartu Vangla 23. aprilli 2020. a kirja nr 1-13/41-4. Tartu Vangla tagastas 5. mai 2020. a otsusega nr 1-11/308-2 V. Fartõgini vaide vaideõiguse puudumise tõttu.
4.V. Fartõgin esitas 2. juunil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus rahuldamata jätta Tartu Vangla 5. mai 2020. a otsus nr 1-11/308 ning teha uus otsus, millega tunnistada vastustajaks Justiitsministeerium. Kaebaja selgitas, et 27. aprillil 2020 esitas ta vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le 41 vaide, mida peaks lahendama Justiitsministeerium kui teenistuslikku järelevalvet teostav organ, kuid vangla otsustas jätta vaide lahendamise ebaseaduslikult endale.
Kaebaja rõhutas, et ei saa põhjendada halduskohtusse kaebuse vastuvõtmisest keeldumist, sest sisuliselt tähendaks see, et välistatakse keelelist või rahvuslikku diskrimineerimise põhimõtet puudutava juriidilise küsimuse vaidlustamine. Samuti on antud juhul tegemist väga intensiivse kaebaja õiguse kitsendamisega, mille võimalikke kahjulikke tagajärgi ei saa pidada väheolulisteks seoses pikaajalise perspektiiviga mingisuguse tegevuse vaidlustamise võimatusega. Seejuures esitas V. Fartõgin taotluse riigi õigusabi saamiseks ja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
5.Kohus lahendab esmalt kaebaja riigi õigusabi taotluse (I) ning seejärel annab hinnangu kaebuse menetlusse võtmise võimalikkusele (II). I
6.Vaatamata sellele, et kaebaja on kohtule esitanud riigi õigusabi taotluse, milles on märkinud taotletava riigi õigusabi liikideks isiku esindamise haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses, õigusdokumendi koostamise ning isiku muu õigusnõustamise või muu esindamise, on kohtule esitatud taotlusest nähtuvalt kaebaja eesmärk ennekõike saada riigi õigusabi korras esindaja käesolevas haldusasjas.
7.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
8.Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse, millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk. Kuivõrd kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja eelnevalt esitanud halduskohtule hulgaliselt kaebusi vangla vastu, ei ole kaebaja puhul tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Järelikult puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid selgitada. Kuigi kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus kaebust, kuna esineb alus kaebuse tagastamiseks (vt käesoleva määruse II osa). Seega on tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
9.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus V. Fartõgini taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata. II
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 lähtuvalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohtule esitatud kaebusest tulenevalt võib mõista, et kaebaja ei ole rahul Tartu Vangla 23. aprilli 2020. a kirjaga nr 1-13/41-4, millega vangla jättis kaebaja võõrkeelse avalduse menetlusse võtmata ja tagastas selle kaebajale tõlkimise korraldamiseks, ning Tartu Vangla 5. mai 2020. a otsusega nr 1-11/308-2, millega vangla menetles kaebaja vaiet, mis oli adresseeritud Justiitsministeeriumile ja mille vangla tagastas vaideõiguse puudumise tõttu. Arvestades, et Tartu Vangla 29. mai 2020. a otsusest nr 1-13/41-7 ilmneb, et kaebaja andis 5. mail 2020 nõusoleku kanda võõrkeelse puuduste kõrvaldamise avalduse tõlkimisega seotud kulud ning vangla on sisuliselt lahendanud kaebaja kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/41-1, ei ole kohtu hinnangul kaebaja eesmärk kohustada Tartu Vanglat tõlkima kaebaja 15. aprilli 2020. a puuduste kõrvaldamise avaldus nr 1-13/41-3 ja vaatama see läbi. Seega eeltoodule tuginedes ning võttes arvesse asjaolu, et vaidlustatud kirja ja otsuse puhul on tegemist vangla menetlustoimingutega, tõlgendab kohus, et kaebaja on esitanud nende peale õigusvastasuse tuvastamise kaebuse.
11.HKMS § 120 lg 1 p 8 järgi kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
12.Vastavalt HKMS § 45 lg-le 3 võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Seega on Tartu Vangla 23. aprilli 2020. a kirja nr 1-13/41-4 ja 5. mai 2020. a otsuse nr 1-11/308-2 iseseisvalt vaidlustamise võimalused halduskohtus piiratud.
13.Kohtu hinnangul ei riku kaebaja kohustamine korraldada 15. aprilli 2020. a avalduse tõlkimine ega vaide tagastamise otsus kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata menetluse lõpptulemusel tehtavast haldusaktist või toimingust. Kaebaja õigusi ja kohustusi mõjutab ennekõike kahju hüvitamise taotluse menetluses tehtav lõppotsus, millega vangla on kaebaja taotluse tagastanud või rahuldamata jätnud, ning olukord, kus vangla on kaebaja taotluse tähtaegselt läbi vaatamata jätnud (vt VangS § 11 lg 8). Tartu Vangla 23. aprilli 2020. a kirja nr 1-13/41-4 ja 5. mai 2020. a otsuse nr 1-11/308-2 vaidlustamata jätmine ei jäta kaebajat ilma võimalusest vaidlustada nimetatud toiminguid pärast vaidemenetluse ja kahju hüvitamise taotluse lahendamise menetluse lõppemist. Lisaks näeb VangS § 11 lg 81 ette, et kui taotlus tagastatakse põhjusel, et taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud (nt on jätnud tõlkimata puuduste kõrvaldamise avalduse), siis kinnipeetaval kaebuse esitamise õigust ei teki. Kohtupraktikas mõistetakse seda sätet nii, et kaebuse esitamise välistab taotluse õiguspärane tagastamine. Kui vangla tagastas kinnipeetava kahju hüvitamise taotluse õigusvastaselt (sh nõudis alusetult puuduste kõrvaldamise avalduse tõlke esitamist), siis on kinnipeetaval kaebeõigus olemas. Seda, kas kinnipeetav on hüvitamiskaebuse esitamisega kohtusse pöördumisel läbinud kohtueelse menetluse nõuetekohaselt või mitte, hindab kohus põhivaidluses esitatud kaebuse menetlusse võtmisel. Kaebaja saab selles kaebuses esitada põhjendused, miks tema hinnangul tuleb lugeda kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks. Kui kohus nõustub kaebajaga, siis saab kohus kaebuse menetlusse võtta olenemata vaide või kahju hüvitamise taotluse tagastamisest. Järelikult saab kohus antud juhul kaebaja hüvitamistaotluse lahendamise menetluses tehtud menetlustoimingute õiguspärasust hinnata pärast seda, kui vastav haldusmenetlus on lõppenud ja kinnipeetav pöördub põhivaidluses (kahju hüvitamise kaebusega) kohtusse. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja seda ka juba teinud (haldusasja nr 3-20-1073).
14.Kuivõrd eeltoodud põhjendustest tulenevalt ei ole tegemist olukorraga, kus menetlustoiming puudutaks otseselt ja lõplikult kaebaja õiguspäraseid huve, tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, sest kaebajal puudus kaebuse esitamise ajal selles esitatud nõuetega kohtusse pöördumiseks ilmselgelt kaebeõigus.
15.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
16.Seonduvalt kaebuses esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.