Tartu Vangla kinnipeetav N.L. esitas 24. mail 2020 Tartu Halduskohtule hüvitamiskaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebaja selgitas, et kaamera all rohtude manustamise kohustusega on kahjustatud kaebaja tervist, alandatud inimväärikust ja kahjustatud teda moraalselt. Seejuures esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja taotluse liita tema kaebus asjaga nr 3-20-485.
2.Tartu Halduskohus jättis 4. juuni 2020. a määrusega N.L.i kaebuse käiguta, andes kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks seitsmepäevase tähtaja.
3.N.L. esitas 7. juunil 2020 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles selgitas, et palub kahjunõude summa kohtul endal otsustada.
4.Tartu Halduskohus jättis 8. juuni 2020. a määrusega N.L.i kaebuse teist korda käiguta, andes kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks viiepäevase tähtaja.
5.N.L. esitas 10. juunil 2020 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märkis, et nõuab tervise kahjustamise eest hüvitist 2500 eurot ja inimväärikuse alandamise eest hüvitist 2500 eurot. Kaebaja lisas, et perioodil 8. veebruar kuni 20. märts 2020 ei saanud ta rohtusid, mis aga ohustas tema elu ja tervist.
KOHTU SEISUKOHT
6.Esmalt peab kohus vajalikuks kuulutada käesoleva asja menetluse osaliselt kinniseks, kuna kohtule esitatud 7. juuni 2020. a puuduste kõrvaldamise avalduse lisaks olev kaebaja tervisekaardi väljavõte (tl 22-22p) sisaldab andmeid kaebaja terviseseisundi kohta. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Et N.L. on kohtule esitanud oma tervisekaardi väljavõtte, on seega selles osas asja kinniseks kuulutamine vajalik kaebaja eraelu kaitseks. Kuna antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu, tuleb menetlus käesolevas haldusasjas HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel kaebaja terviseandmeid puudutavas osas kuulutada kaebaja eraelu kaitseks kinniseks.
7.HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades, et kaebaja ei ole vastu vaielnud 4. juuni 2020. a määruse p-s 3 toodud tõlgendusele ning võttes arvesse ka kohtule esitatud puuduste kõrvaldamise avaldusi, mõistab kohus, et N.L. on esitanud halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt asjaoluga, et kaebaja pidi ravimeid manustama kaamerate vaateväljas ja kaebaja ei saanud perioodil 8. veebruar kuni 20. märts 2020 rohtusid, mis kaebaja hinnangul on inimväärikust alandav ja on kahjustanud tema tervist.
8.HKMS § 120 lg 1 p 8 järgi kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
9.Kohus võtab kõigepealt seisukoha N.L.i kaebuse osas, milles kaebaja heidab ette ravimite mittesaamist, (I) ning seejärel annab hinnangu ülejäänud osas kaebuse menetlusse võtmise võimalikkuse (II). I
10.HKMS § 121 lg 1 p 1 näeb ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena ette olukorra, kus vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
11.Riigikohtu halduskolleegium selgitas 15. detsembri 2010. a otsuse nr 3-3-1-53-10 p-s 9, et vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsusega eraõiguslikus suhtes, mitte haldusotsusega. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine.
12.Kuivõrd kaebaja heidab ette, et ta ei saanud ravimeid ajal, mil tuli ravimeid manustada kaamera vaateväljas, ning kohtule esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõttest nähtuvalt langetas otsuse lõpetada kaebajale ravimite väljastamise vanemõde, ehk kaebaja vaidlustab praegusel juhul Tartu Vangla vanemõe tegevust tervishoiuteenuse osutamisel, soovides saada hüvitist ravimite andmata jätmise eest, kujunes kohtu hinnangul vangla ja kaebaja vahel välja
eraõiguslik suhe, milles tekkinud vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Seepärast tagastab kohus N.L.i kaebuse osas, milles kaebaja nõuab hüvitist ravimite andmata jätmise eest, HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda maakohtu poole.
13.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II
14.Kaebaja on kaebuses esitanud muuhulgas nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt kohustusega manustada ravimeid kaamera vaateväljas, mis kaebaja hinnangul alandab tema inimväärikust ja kahjustab tema tervist. Kohtu hinnangul tuleb nimetatud hüvitamiskaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
15.Kohtule esitatud kaebusest ning kohtueelse menetluse materjalidest nähtuvalt peab kaebaja täpsemalt õigusvastaseks seda, et alates 8. veebruarist 2020 toimuvad Tartu Vangla kolmanda üksuse juhi korraldusel vangla E-3 ja E-4 eluosakondades kinnipeetavatele ravimite manustamine kaamera vaateväljas. Kohtu hinnangul ei saa aga eelnimetatud asjaolu pidada õigusvastaseks, mistõttu on kahju hüvitamise eeldused täitmata (vt riigivastutuse seaduse § 7 lg 1) ja sellest tulenevalt kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
16.Kolmanda üksuse üheks põhiülesandeks on kinnipeetavate ja vahistatute järelevalve korraldamine. Järelevalve korraldamise peab tagama kolmanda üksuse juht ning tal on õigus anda selleks teenistujatele erinevaid korraldusi (justiitsministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus“ § 133, § 171 lg 1 ja lg 2 p 1). Vangistusseaduse (VangS) § 1321 lg 1 kohaselt on kolmanda üksuse juhil õigus anda oma pädevuse piires teenistusülesannete täitmiseks ka suulisi korraldusi.
17.Justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 38 lg-te 1-3 kohaselt jagavad kinnipeetavatele ravimeid vanglateenistuse ametnikud, järgides vangla tervishoiutöötaja poolt ettenähtud kogust ja aega, psühhotroopsete ja narkootiliste ravimite jagamise juures peab viibima tervishoiutöötaja ning vanglateenistuse ametnik on kinnises vanglas kohustatud kontrollima, et kinnipeetav ravimi manustab. Eelsätestatud korda täpsustab Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga kinnitatud „Tartu Vangla kodukord“ (TVK). TVK p 20.7 kohaselt annavad ravimeid kinnipeetavatele vangla poolt ette nähtud aegadel osakonna valvurid ning kinnipeetavad peavad ravimid manustama koheselt vanglaametniku juureolekul. TVK p 20.8 kohaselt antakse narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite nimekirja kuuluvaid ravimeid purustatud kujul õe poolt ning kinnipeetav manustab ravimi õe juuresolekul.
18.Eeltoodud sätetest tulenevalt on kohtu hinnangul üksuse juhi korraldus vangla julgeoleku kaalutlusi arvestades põhjendatud, vastab vangistuse täideviimise eesmärgile, inimväärikuse põhimõttele, ei moonuta seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust (VangS § 41 lg 2) ega saa kahjustada kinnipeetavate tervist. Vangla peab tagama ravimite korrektse manustamise ning selle eesmärgi täitmiseks on proportsionaalne nõuda ravimite manustamist videokaamerate vaateväljas. TVK p 20.12.1 seletuskirja kohaselt on ravirežiimist kinnipidamine tulemi saavutamiseks äärmiselt oluline, ravimite kontrollimatu tarvitamine võib endaga kaasa tuua fataalseid tagajärgi, ka on oluline, et ravimid on kallid ja nende tarvitamine peab täitma vaid tervenemise eesmärki. Ravimi manustamine videokaamera vaateväljas
suurendab järelevalve efektiivsust. Seega ei ole Tartu Vangla ravimite manustamise korra muutmisel õigusvastaselt käitunud.
19.Samuti leiab kohus, et ravimite manustamine videokaamera vaateväljas ei saa kaebaja õigusi intensiivselt riivata ning kaebajale ülemääraseid ebamugavusi põhjustada. Kaebaja pidi ka enne 8. veebruari 2020, mil ravimite manustamise korda muudeti, manustama ravimeid vanglaametniku järelevalve all ning vanglaametnik pidi veenduma, et kinnipeetav manustab ravimi. Sellest, et videokaamerate vaateväljas ravimite manustamine võimaldab vajadusel ka hilisemalt kontrollida, kas kinnipeetavale väljastati ravim ning kas ta selle manustas, ei tulene kaebajale ühegi õigushüve olulist riivet. Vanglaametnikud teostavad ravimite manustamise jälgimisel oma teenistusülesandeid ning nad on niikuinii kinnipeetavate ravivajadustest teadlikud.
20.Kuna eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole antud juhul intensiivselt rikutud ja asjas selgunud asjaoludel ei pea kohus kaebuse rahuldamist kuigi tõenäoliseks, tagastab kohus N.L.i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
21.Kohus juhib sarnaselt ülaltoodule tähelepanu, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
22.Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata.
23.Lisaks on kaebaja esitanud taotluse käesoleva haldusasja liitmiseks haldusasjaga nr 3-20-485. Kuivõrd kohus tagastab käesoleva määrusega haldusasjas nr 3-20-986 esitatud kaebuse ning sellega lõpeb haldusasja menetlus, samuti on kohus tagastanud kaebuse haldusasjas nr 3-20-485, jätab kohus kaebaja taotluse haldusasjade nr 3-20-985 ja 3-20-485 liitmiseks rahuldamata (HKMS § 48 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik Kohtumääruse põhjendusi on osaliselt muudetud Tartu Ringkonnakohtu 30.09.2020.a määrusega. Tartu Ringkonnakohtu 30.09.2020.a määrus Resolutsioon
1.Võtta määruskaebus Tartu Halduskohtu 16.06.2020. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale menetlusse.
2.Võtta asja materjalide juurde Tartu Vangla 01.09.2020. a vastus nr 1-10/165-6 kohtunõudele koos lisaga.
3.Jätta määruskaebus Tartu Halduskohtu 16.06.2020. a määruse resolutsiooni p 2 peale rahuldamata, muutes osaliselt Tartu Halduskohtu 16.06.2020. a määruse põhjendusi kaebuse tagastamise osas.
4.Jätta määruskaebus Tartu Halduskohtu 16.06.2020. a määruse resolutsiooni p 3 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.06.2020. a määrus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse osas muutmata.
5.Jätta määruskaebuse esitaja taotlus kohtunik Kadri Palmi taandamiseks läbi vaatamata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.