Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
12. juuni 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-794
Haldusasi
XX kaebus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 15. aprilli 2020. a otsuse nr 19-8/20-04021-003 ja 27. aprilli 2020. a vaideotsuse nr 1-7/20-148 tühistamiseks ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kohustamiseks jätkata järelevalvemenetlusega
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – XX Vastustaja – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, esindaja Valmond Mikli
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21. mai 2020. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21. mai 2020. a määruse peale menetlusse.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21. mai 2020. a määrus asjas nr 3-20-794 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates osas, mis puudutab kaebuse tagastamist (HKMS § 121 lg 4 ja § 235 lg 1). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 119 lg 1 ja § 235 lg 1).
1.XX pöördus 19.02.2020 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poole seoses EuroPark Estonia OÜ tegevusega. Asjaolude kohaselt parkis ta EuroPark Estonia OÜ poolt hallatavas eraparklas oma jalgratast ning jättis parkimise eest tasumata, sest parkimisautomaadi andur ei reageerinud tema rattal asuvale numbrile. Kui selgus, et pöörduja on jätnud parkimise eest tasumata, asus EuroPark Estonia OÜ kasutama pandiõigust, mis on XX hinnangul seadusevastane. XX taotles äriühingu suhtes järelevalvemenetluse algatamist.
3-20-794
2.TTJA vastas 02.03.2020 kaebaja pöördumisele, et kuna tegemist on tarbija ning kaupleja vahelise lepingulise vaidlusega, puudub TTJA-l pädevus vaidluse lahendamiseks. TTJA soovitas tarbijal pöörduda tarbijavaidluste komisjoni või kohtu poole.
3.XX esitas 30.03.2020 TTJA-le vaide, milles taotles EuroPark Estonia OÜ suhtes järelevalvemenetluse algatamist. TTJA algatas 31.03.2020 EuroPark Estonia OÜ suhtes asjaolude väljaselgitamiseks järelevalvemenetluse.
4.TTJA lõpetas 15.04.2020 otsusega EuroPark Estonia OÜ suhtes 31.03.2020 algatatud järelevalvemenetluse. Järelevalvemenetluse käigus edastas EuroPark Estonia OÜ eraparkla kasutamistingimused, millest nähtub parklas parkimise kord. Isik, kes pargib oma sõiduvahendit EuroPark Estonia OÜ poolt hallatavas tasulises parklas, ei saa eeldada, et kui parkimist ei ole võimalik teostada näiteks mobiiltelefoni abil, ei pea parkimise eest tasuma. Probleemide ja küsimuste korral on võimalik pöörduda EuroPark Estonia OÜ klienditeeninduse poole. EuroPark Estonia OÜ on pandiõigust kasutades käitunud õiguspäraselt, sest pöörduja jättis eraparklas parkimise eest tasumata ning ei asetanud jalgratast parkimiseks mõeldud kohale, millest tulenevalt toimetas EuroPark Estonia OÜ selle Solarise parkimismajja, kus asuvad jalgratastele mõeldud hoidikud. Pöörduja ning EuroPark Estonia OÜ vahel on tegemist eraõigusliku lepingulise vaidlusega.
5.XX esitas 17.04.2020 TTJA 15.04.2020 otsuse kehtetuks tunnistamiseks vaide, mille TTJA jättis 27.04.2020 vaideotsusega nr 1-7/20-148 rahuldamata. EuroPark Estonia OÜ väljendas parkimistingimuste avaldamisega pakkumust parkimislepingu sõlmimiseks (võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 8 ja 9). EuroPark Estonia OÜ poolt hallatavasse parklasse sisenemisel andis XX nõustumuse parkimistingimuste osas ning sõlmis lepingu parklapidajaga parkimiskoha kasutamiseks tingimustel, mis on nähtavad parkla sissesõidu juures. Viidatud tingimuste kohaselt kohustub parkija parklasse sisenemisest alates tasuma parkimistasu. Seda XX ei teinud. Olukorras, kus automaat ei väljasta parkida soovivale isikule piletit, tuleb pöörduda parklat haldava eraparkla klienditeeninduse poole. Sama seisukohta on väljendanud EuroPark Estonia OÜ 31.03.2020 vastuses. Lisaks nähtub EuroPark Estonia OÜ poolt järelevalvemenetluse käigus edastatud fotodelt, et parkija kohustub parkimistingimuste rikkumise korral tasuma leppetrahvi kuni 30 eurot. Leppetrahv ei asenda parkimistasu maksmist (VÕS §-d 158 ja 159). Parklas on lubatud parkida üksnes registreeritud sõidukeid. TTJA ei tuvastanud, et XX poolt edastatud number oleks Maanteeameti registrisse kantud. Seega puudus vaide esitajal alus eraparklas oma ratast parkida, v.a eelneval EuroPark Estonia OÜ nõusolekul. Kui sõiduki valdaja jätab parkimistasu maksmata, on eraparklal õigus kasutada pandiõigust (VÕS § 305; vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus asjas nr 3-2-1-68-16, p 40). Seega on EuroPark Estonia OÜ-l õigus keelduda ratta väljastamisest, kuni XX tasub võlgnetava parkimistasu.
6.XX esitas 28.04.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse TTJA 15.04.2020 menetluse lõpetamise otsuse ja 27.04.2020 vaideotsuse nr 1-7/20-148 tühistamiseks ning TTJA kohustamiseks jätkata järelevalvemenetlusega (täiendatud 03.05.2020). Kaebaja jääb TTJA-le esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja ei soovi tasuda 1000 eurot selle eest, et tema jalgratas on kolmandat kuud EuroPark Estonia OÜ valduses. Kaebaja taotles, et äriühing esitaks talle arve, mida ta saaks vaidlustada ja tasuda pärast võimalikku kohtumenetlust. Parkla keeldus arve väljastamisest.
2(5)
3-20-794 Jalgrattale ei ole vaja Maanteeameti kinnitatud registreerimisnumbrit, vaid piisab, kui number on olemas kaebajal ning see on märgitud tehnilises passis ja ostu-müügi lepingus. Foto numbrist on esitatud TTJA-le. Jalgratas ei olnud pargitud parkimiskohale ega seganud kedagi. Parklaga sõlmitakse leping juhul, kui isik võtab tõkkepuu juures asuvast masinast pileti või lepib selles suuliselt kokku. Lepingut ei saa lugeda sõlmituks üksnes parkla territooriumil viibimisega. Parkla tingimusi kaebaja ei näinud.
7.TTJA selgitas, et Europark Estonia OÜ poolt edastatud informatsiooni kohaselt pargiti 21.01.2020 kolmerattaline jalgratas (velotakso) äriühingu poolt hallatavasse eraparklasse. Kuna tegemist on kolmerattalise jalgrattaga, häirib see kõrval oleva tasulise parkimiskoha kasutamist ja parkimise korraldaja teisaldas 23.01.2020 XX jalgratta selleks ettenähtud kohta. TTJA tuvastas, et Eesti riigile kuuluv kinnisasi nr 14435401 (78401:102:0230) asukohaga Estonia pst 9 // Rävala pst 12, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond suurusega 10 674 m2 on koormatud hoonestusõigusega AS Sakala Keskus kasuks. Parkimisteenust Solarise Keskuses osutab EuroPark Estonia OÜ. EuroPark Estonia OÜ poolt 23.04.2020 saadetud fotomaterjali ja lisatud parkimistingimuste alusel luges TTJA tõendatuks, et tegemist on parkimismajaga, mistõttu sinna liiklusvahendiga sisenev isik pidi aru saama, et ta siseneb tasulisele parkimisalale; Estonia pst 9 // Rävala pst 12 asuvas parkimismajas on eraldi kohad jalgrataste parkimiseks; XX-le kuuluv jalgratas oli pargitud selleks mitte ettenähtud alale; parkimismajja sisenemisel olev infotahvel annab piisavalt teavet isikutele, kes sisenevad parkimismajja registreerimisnumbrit mitteomavate sõidukitega. Eeltoodust lähtuvalt tuvastas TTJA, et EuroPark Estonia OÜ tegevuses ei esine tarbija eksitamist läbi informatsiooni puudulikkuse.
8.Tallinna Halduskohtu 21.05.2020 määrusega võeti asja juurde 15.05.2020 ekinnistusraamatu väljavõte kinnisasja nr 14435401 (78401:102:0230) kohta (p 1); tagastati XX kaebus (p 2); jäeti menetlusabi taotlus läbi vaatamata (p 3) ja jäeti riigi õigusabi taotlus rahuldamata (p 4). Kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 2 p 2). Kaebaja eesmärk oli kontrollida EuroPark Estonia OÜ poolt kasutatud pandiõiguse õiguspärasust ja selle õigusvastasuse korral vabaneda pandiõiguse kasutamisega kaasnevatest kuludest. Halduskohtusse kaebuse esitamine ja TTJA võimalik kohustamine järelevalvemenetluse jätkamiseks ei aitaks kaasa kaebaja eesmärgi saavutamisele. Ka juhul, kui kohus kaebuse rahuldaks, ei saaks TTJA pädevuse puudumise tõttu mõjutada ega anda õiguslikult siduvat hinnangut EuroPark Estonia OÜ poolt pandiõiguse kasutamisele (vt ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimääruse § 4). Eraisikule kuuluva hoonestusõigusega koormatud kinnisasjal parkimisteenuse osutamine on tsiviilõiguslik suhe. TTJA-l puudub riikliku järelevalve menetluse raames õigus sekkuda tsiviilõiguslikesse suhetesse. Pandiõiguse kasutamise õiguspärasuse hindamisel on üldjuhul tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega (VÕS § 305 jj), mille lahendamise pädevus on maakohtul (vt nt Riigikohtu 23.03.2016 otsus asjas nr 32-1-3-16). TTJA-l puudub õigus kohustada lepinguliste suhete pooli lepingu tagamiseks tehtavate toimingute tagasitäitmiseks või nende alusel kahju hüvitamiseks. Kaebuse tagastamise tõttu jääb menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Ühtlasi on kohtueelne menetlus lõpetatud ning kohtueelse menetlusega seotud kulude hüvitamine menetlusväliselt ei ole põhjendatud. Riigi õigusabi taotlus jääb rahuldamata, sest kaebus kuulub tagastamisele ning taotleja võimalus enda õiguste kaitseks on vähene (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5). 3(5)
3-20-794
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.XX palub 03.06.2020 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 21.05.2020 määrus ja rahuldada kõik halduskohtule esitatud taotlused. Määruskaebuses jääb kaebaja halduskohtule esitatud seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 121 lg 4; § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
11.Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Kaebaja ei ole määruskaebuses toonud esile asjaolusid, mis annaksid ringkonnakohtule aluse asuda halduskohtust erinevale seisukohale.
12.Tarbijakaitseseaduse (TKS) alusel teostatav riiklik järelevalve (seaduse 7. peatükk ja korrakaitseseadus) võimaldab küll TTJA-l nõuda tarbija õigusi rikkuvalt kauplejalt rikkumise lõpetamist või kauplejalt TKS nõuetest juhindumist, kui on piisav oht, et selline rikkumine võib aset leida, kuid järelevalvemeetmed ei näe ette võimalust nõuda, et kaupleja loobuks tarbijale esitatud rahalistest nõuetest või pandiõiguse kasutamisest. Tarbija TKS-ga tagatud õigused suhetes kauplejaga seisnevad eelkõige õiguses olla kauplemistingimustest teadlik (TKS 2. peatükk), saada kaupa või teenust, mis on ohutu ja kvaliteetne (TKS 3. peatüki 1. jagu) ning ebaausate, eksitavate ja agressiivsete kauplemisvõtete vältimises (TKS 3. peatüki teine jagu). TKS § 9 lg 1 ls 2 järgi peab tarbijale müüdav kaup või osutatav teenus vastama lepingutingimustele seaduses sätestatu kohaselt. Kuigi TKS § 61 lg 1 näeb ette ka selle nõude järgimiseks riikliku järelevalve teostamise ja riikliku järelevalve tulemuseks võib olla kauplejale ettekirjutuse tegemine, saab TTJA ettekirjutus lepingutingimustele vastava teenuse osutamiseks puudutada vaid tulevasi teenuse osutamisi. Konkreetse lepingu täitmisel ei ole TTJA ülesanne riikliku järelevalve kaudu asendada maakohut tsiviilvaidlusi lahendava organina. Sellist tõlgendust toetab ka TKS 6. peatükk, mis näeb ette tarbijavaidluste lahendamise korra kaudu kohtuvälise menetluse tarbija ja kaupleja vahelise vaidluse lahendamiseks. Sellise vaidluse lahendamise korra eesmärki ja menetlusnorme arvestades ei ole põhjust asuda seisukohale, et tegemist oleks menetlusega, mis saab toimuda paralleelselt TTJA riikliku järelevalvega ning tarbijavaidluste komisjon ja TTJA (kes on ühtlasi komisjoni sekretariaat) saaks selliste menetluste tulemusel anda hinnanguid ja teha otsuseid samas vaidlusküsimuses, kusjuures sellised otsused võivad teineteisest erineda. Seetõttu ei saa TKS eesmärk olla riikliku järelevalve kaudu lahendada vaidlusi lepingutingimuste üle.
13.Halduskohus selgitas õigesti, et kaebaja saab oma eesmärgi saavutada, pöördudes maakohtu poole tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kaebaja eesmärk on kaitsta oma õigusi suhtes EuroPark Estonia OÜ-ga. Viimane on kasutanud pandiõigust kaebaja arvates lubamatult. Kui kaebaja leiab, et Maanteeameti registrisse kandmata sõidukite parkimine ei olnud EuroPark Estonia OÜ parklas parkimistingimuste kohaselt lubatud ja kaebaja ei pidanud seetõttu tasuma ka parkimistasu, mistõttu ei olnud EuroPark Estonia OÜ-l ka VÕS §-st 305 tulenevat pandiõigust, on kaebajal võimalik esitada nõue EuroPark Estonia OÜ vastu asja 4(5)
3-20-794 väljanõudmiseks. Sellise nõude saab kaebaja esitada tsiviilkohtumenetluses ka juhul, kui ta leiab, et tal oli parkimistasu maksmise kohustus, kuid ta ei saanud seda tasu EuroPark Estonia OÜ süül maksta ning seetõttu on pandiõiguse kasutamine lubamatu. Kaebaja saab kaitsta oma õigusi ka pöördumisega tarbijavaidluste komisjoni poole.
14.Kuna halduskohus tagastas XX kaebuse õigesti, on halduskohus õigesti jätnud läbi vaatamata menetlusabi taotluse riigilõivu ja muude kohtukulude tasumisest vabastamiseks ning rahuldamata riigi õigusabi taotluse (RÕS § 7 lg 1 p 5).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.