Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
03.12.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1426
Haldusasi
XX kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 05.06.2020 otsuse nr 2.1.-1/20/1962 ja 29.07.2020 otsuse nr 2.13/20/2417 tühistamiseks ning Andmekaitse Inspektsiooni kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu määrused
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
02.09.2020
ja
14.10.2020
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde määruskaebusele lisatud pangakontode väljavõtted (dtl 90–91, 93–94) ning 11.11.2020 esitatud digiloo väljavõtted (dtl 112–130).
Jätta rahuldamata XX riigi õigusabi taotlus.
Jätta rahuldamata XX taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
4.Tagastada XX määruskaebus Tallinna resolutsiooni p 2 peale läbivaatamatult.
Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.10.2020 määruse peale.
6.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.10.2020 määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, 121 lg 4, § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 2, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-20-1426
1.XX taotles Andmekaitse Inspektsioonilt (AKI) järelevalvemenetluse algatamist seoses Postimehes ilmunud artikliga, milles kajastati tema eesnime ja vanust. AKI jättis 05.06.2020 otsusega nr 2.1.-1/20/1962 (toimikus viidatud ka kui 05.06.2020 otsus nr 2.1-5/19/1962) järelevalvemenetluse algatamata.
2.Kaebaja esitas AKI 05.06.2020 otsuse peale vaide. Kuna vaie oli puudustega, määras AKI tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli kinnitada, et ta ei ole samas asjas pöördunud kaebusega kohtusse, esitada selgelt väljendatud nõue ning dokumendid, millele vaides viidati. AKI tagastas vaide 29.07.2020 kirjaga nr 2.1-3/20/2417, sest kaebaja ei kõrvaldanud tähtaegselt vaide puudusi. AKI jättis 31.07.2020 vastusega rahuldamata kaebaja taotluse ennistada puuduste kõrvaldamise tähtaeg.
3.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse AKI 05.06.2020 otsuse 2.1.-1/20/1962 ja 29.07.2020 otsuse nr 2.1-3/20/2417 tühistamiseks ning kohustamiseks jätkata järelevalvemenetlust. Kaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebaja taotles ka menetluse läbiviimist vene keeles, mida halduskohus tõlgendas taotlusena vabastada ta menetlusdokumentide ja kohtulahendite tõlkimise kulude kandmisest.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 02.09.2020 määrusega menetlusabi taotluse ja vabastas kaebaja menetlusdokumentide ja kohtulahendite tõlkimise kulude kandmisest (resolutsiooni p 1), jättis rahuldamata menetlusabi taotluse kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks (resolutsiooni p 2) ning kaebuse käiguta, määrates riigilõivu tasumiseks 10-päevase tähtaja alates määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest. Halduskohus hoiatas, et puuduse kõrvaldamata jätmisel tagastatakse kaebus läbivaatamatult (resolutsiooni p-d 3–5). Halduskohus märkis, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse läbiviimist, kuid tal on õigus nõuda, et menetluse algatamine otsustataks kaalutlusvigadeta. Halduskohtule ei nähtunud samas, et AKI oleks menetluse algatamata jätmisel teinud kaalutlusvigu, mistõttu ei saanud kaebuse eduvõimalusi pidada suureks ning esines alus menetlusabi andmisest keeldumiseks. Halduskohus selgitas kaebajale võimalust esitada faktilised asjaolud ja põhjendus vene keeles.
Kaebaja sai 02.09.2020 määruse koos tõlkega kätte 12.09.2020.
6.Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 14.10.2020 määrusega HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, sest kaebaja ei kõrvaldanud tähtaegselt kaebuse puudusi. Kaebaja pidi tasuma riigilõivu 10 päeva jooksul alates 02.09.2020 määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest. Kaebaja sai määruse tõlke kätte 12.09.2020. Kaebaja ei esitanud 02.09.2020 määruse resolutsiooni p 2 peale määruskaebust, mistõttu jõustus see 28.09.2020. Riigilõiv tuli seega tasuda hiljemalt 08.10.2020. Riigilõivu ei ole tasutud. Kaebajat on hoiatatud, et riigilõivu tähtaegsel tasumata jätmisel kaebus tagastatakse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule 17.10.2020 määruskaebused (täiendatud 27.10.2020), milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu 02.09.2020 ja 14.10.2020 määrused. Haldusasi pidi olema liidetud haldusasjadega nr 3-20-1735, 3-20-1736, 3-20-1393, 3-20-1076, kuid see on ekslikult eraldatud. Kaebaja peab sarnaselt teiste nimetatud haldusasjadega vabastama riigilõivu tasumisest, tõlkekulude kandmisest ning talle peab määrama riigi õigusabi. Halduskohtu määrus tuleb tühistada ja saata asi lahendamiseks tagasi halduskohtule.
8.Tallinna Ringkonnakohus oli 27.10.2020 määruses seisukohal, et määruskaebus halduskohtu 02.09.2020 määruse resolutsiooni p 2 peale on esitatud tähtaega ületades. Ühtlasi andis kohus kaebajale võimaluse esitada taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning põhjendada tähtaja möödalaskmist.
2(5)
3-20-1426
9.Kaebaja selgitas 27.10.2020 avalduses (täiendatud 11.11.2020) tähtaja ületamist sellega, et tema isal oli silmaoperatsioon ning isa vajas tema abi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Kaebaja on esitanud koos määruskaebusega konto väljavõtted Swedbank AS-s ja AS-s LHV Pank vastavalt ajavahemiku 01.10.2019–27.10.2020 ja 01.09.2019–27.10.2020 kohta (dtl 90–91, 93–94) ning 11.11.2020 digiloo väljavõtted määruskaebuse esitamise tähtaja ületamise tõendamiseks (dtl 112–130). Ringkonnakohus võtab nimetatud tõendid asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2). Riigi õigusabi taotlus
11.Kaebaja märgib 27.10.2020 avalduses, et sarnaselt haldusasjadega nr 3-20-1735, 3-201736, 3-20-1393, 3-20-1076 peab talle määrama riigi õigusabi. Taotlusele on lisatud pangakonto väljavõtted. Ringkonnakohus tõlgendab avaldust HKMS § 2 lg 4 alusel riigi õigusabi taotlusena esindamiseks halduskohtumenetluses (HKMS § 110 lg 1 p 3). Taotlus ei vasta küll kõigile RÕS § 12 lg-s 1 sätestatud nõuetele, kuid ei ole otstarbekaks anda XXile võimalust kõrvaldada taotluse puudused, sest taotlust ei ole võimalik rahuldada. Esinevad RÕS § 7 lg 1 p-des 1 ja 5 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Vaidlus ei ole faktiliselt ega õiguslikult keerukas. Kaebaja ei pea kohtule esitatavates avaldustes viitama normidele ja selgitama, kuidas neid tõlgendada, samuti ei pea ta otsima asjakohast kohtupraktikat. Asjakohaste normide ja kohtupraktika leidmine on kohtu ülesanne (HKMS § 157 lg 1). Riigi õigusabi andmine ühes haldusasjas ei tähenda, et kaebajale tuleks anda riigi õigusabi igas temaga seotud asjas. Kaebaja on end seni ka selgelt väljendanud, mistõttu võib eeldada, et ta saab enda õiguste kaitsmisega ise hakkama. Samuti on kaebaja võimalused oma õiguste kaitseks määruse p-des 12–18 toodud põhjendustel vähesed. Ringkonnakohus jätab XXi riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 02.09.2020 määrus
12.Määruskaebuse saanud kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti (HKMS § 207 lg 1). Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates (HKMS § 204 lg 1). Kaebaja sai 02.09.2020 määruse tõlke kätte 12.09.2020. Seega pidi määruskaebuse menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise määruse peale esitama hiljemalt 28.09.2020. Arvestades, et määruskaebus on esitatud 17.10.2020, on ületatud HKMS § 204 lg-s 1 sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaega.
13.Kaebaja on taotlenud määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Tähtaeg ennistatakse, kui menetlusosaline ei saanud seda järgida mõjuval põhjusel (HKMS § 181 lg 3 ja § 71). Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest sisaldub HKMS § 150 lg-s 1. Tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul (vt Riigikohtu 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12). Üldjuhul on selliseks mõjuvaks põhjuseks objektiivne takistus (nt haigus, ettenägematu liiklustakistus, lähedase surm vms). Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saanud. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Kohus ei pea tähtaja ennistamist otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud (vt Riigikohtu 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00). 3(5)
3-20-1426
14.Kaebaja põhjendab tähtaja möödalaskmist vajadusega aidata isa, kellel oli silmaoperatsioon. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tõendite põhjal võimalik siiski järeldada, et vajadus isa aidata oleks takistanud määruskaebuse tähtaegset esitamist. Kaebaja sai 02.09.2020 määruse tõlke kätte 12.09.2020 ning määruskaebus tuli esitada hiljemalt 28.09.2020. Kohtule 11.11.2020 esitatud tõendite järgi tehti kaebaja isale silmaoperatsioon 30.09.2020 ning ta sai haiglast koju järgmisel päeval. Seega oli operatsiooni toimumise ajaks määruskaebuse esitamise tähtaeg möödunud. Isegi kui kaebaja isa vajas enne operatsiooni abi – kaebaja isa on käinud plaanilisel eriarsti vastuvõtul 24.09.2020, digiloo väljavõtte järgi on nägemine vasaku silmaga udune (dtl 117–118) –, ei saanud see takistada määruskaebuse tähtaegset esitamist. Kuskilt ei nähtu, et kaebaja isa oleks enne operatsiooni vajanud järjepidevat hooldust. Määruskaebuse esitamise võis olla seega küll ebamugav, ent mitte võimatu. Kaebaja seni kohtule esitatud avaldused on ka lühikesed ja konkreetsed, mistõttu ei saa nende koostamisele kuluda palju aega. Lisaks nähtub kohtute infosüsteemist, et kaebaja on suhelnud kohtuga 02.09.2020 määruse kättesaamise ja määruskaebuse esitamise tähtaja vahelisel ajal aktiivselt haldusasjas nr 3-20-1076: esitanud kaebuse, taotlusi, tõendeid, võtnud vastu kohtudokumente. Seega pidi tal olema võimalik esitada tähtaegne määruskaebus ka 02.09.2020 määruse resolutsiooni p 2 peale. Ringkonnakohtule ei nähtu kaebajaga seotud subjektiivseid asjaolusid, mis põhjendaks määruskaebuse hilinenud esitamist. Halduskohus selgitas 02.09.2020 määruses määruskaebuse esitamise korda ning hoiatas, et puuduste kõrvaldamata jätmisel kaebus tagastatakse. Kaebaja on varem pöördunud oma õiguste kaitseks halduskohtusse ning esitanud määruskaebusi (nt haldusasjad nr 3-20-794, 3-19-579, 3-19-252, 3-18-1466, 3-18-1388), samuti apellatsioonkaebuse (haldusasjad nr 3-18-1388), mis on menetlusse võetud. Seega ei saa kohustus järgida menetlustähtaegu olla tema jaoks üllatuslik. Mõjuvaks põhjuseks ei ole asjaolu, et kaebajal võib erinevate menetluste rohkuse tõttu olla raskusi menetlustähtaegade järgimisega. Kaebaja peab oma kohtuasju ajades olema hoolikas.
15.Eelnevat arvestades on määruskaebus esitatud tähtaega rikkudes ning selle esitamise tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Määruskaebus Tallinna Halduskohtu 02.09.2020 määruse resolutsiooni p 2 peale tuleb tagastada HKMS § 204 lg 1, § 207 lg 1, § 187 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel. Ühtlasi tuleb lugeda, et XX ei ole esitanud määruskaebust Tallinna Halduskohtu 02.09.2020 määruse resolutsiooni p 2 peale. Tallinna Halduskohtu 14.10.2020 määrus
16.Määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 14.10.2020 määruse peale võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52– 54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9).
17.Halduskohus jättis 02.09.2020 määrusega rahuldamata menetlusabi taotluse kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks. Kaebaja esitas nimetatud määruse peale määruskaebuse hilinemisega ning määruskaebuse esitamise tähtaega ei ennistatud. Seega tuli riigilõiv tasuda 10 päeva jooksul alates 02.09.2020 määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest. Määrus jõustus 28.09.2020, mistõttu tuli riigilõiv tasuda hiljemalt 08.10.2020. Kaebaja riigilõivu ei tasunud. Riigilõivu tasumata jätmine on puudus, mis takistab asja menetlemist. Seega esines HKMS § 121 lg 1 p-s 2 sätestatud alus kaebuse tagastamiseks.
18.Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtul ei olnud kohustust liita praeguses haldusasjas esitatud kaebust kaebaja varasemate haldusasjadega (vt HKMS § 48 lg 1). Haldusasjad liidetakse reeglina pärast nende menetlusse võtmist. Kaebuse menetlusse võtmine eeldab, et sellelt on tasutud riigilõiv (HKMS § 104 lg 1, RLS § 60). Kohus võib kaebaja menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastada, kui tal ei ole raha, et riigilõivu tasuda ja tema menetluses 4(5)
3-20-1426 osalemist võib pidada edukaks ja mõistlikuks (HKMS § 110 lg 1 p 1, § 111 lg-d 1 ja 3). See tähendab, et menetlusabi taotlus lahendatakse enne, kui kaebus menetlusse võetakse. Kaebaja taotles menetlusabina vabastamist riigilõivu tasumisest, kuid halduskohus jättis taotluse rahuldamata. Seega oli täitmata kaebuse menetlusse võtmise eeldus ning puudus alus kaebuse liitmiseks halduskohtu menetluses olevate asjadega.
19.Eelnevat arvestades jääb XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.10.2020 määruse peale rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.