1.Jätta X.X.i esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 11.05.2020 käskkirja nr 6-3/341-1 kehtivuse peatamiseks läbi vaatamata.
2.Jätta X.X.i esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 01.06.2020 käskkirja nr 6-3/364-1 kehtivuse peatamiseks rahuldamata.
3.Asendada määruse tähemärgiga X.
avaldamisel
taotleja
nimi
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
Muud selgitused
Määrus toimetada kätte taotlejale ja saata teadmiseks Viru Vanglale. Taotlejale edastada ka Tartu Halduskohtu 04.06.2020 kohtunõue (ühel leheküljel) ning sellele esitatud Viru Vangla 09.06.2020 vastus (kahel leheküljel).
1.Viru Vangla 11.05.2020 käskkirjaga nr 6-3/341-1 määrati X.X.ile 11.04.2020 toimepandud distsipliinirikkumise (Viru Vangla kodukorra p-s 1.12.8 sätestatud nõuete rikkumine) eest karistuseks ühe pikaajalise kokkusaamise keelamine (distsiplinaarmenetlus nr 7-1/16765-1).
2.Viru Vangla 01.06.2020 käskkirjaga nr 6-3/364-1 määrati X.X. 01.05.2020 toimepandud distsipliinirikkumise (Viru Vangla kodukorra p-s 1.12.8 sätestatud nõuete rikkumine) eest karistuseks ühe pikaajalise kokkusaamise keelamine (distsiplinaarmenetlus nr 7-1/18756-1).
3.Tartu Halduskohtule saabus 04.06.2020 X.X. esialgse õiguskaitse taotlus, milles ta palub kohustada Viru Vanglat lubama talle igakuiselt pikaajalisi kokkusaamisi tema abikaasaga ning keelata vanglal rakendada distsiplinaarmenetlustes nr 7-1/16765-1 ja nr 7-1/18756-1 määratud karistusi (pikaajalise kokkusaamise keelamine) kuni asjas lõpplahendi tegemiseni. Taotluse kohaselt soovib taotleja saada abikaasaga last ning ainus võimalus selleks on kasutada
3-20-1080 õigust pikaajalistele kokkusaamistele vangistusseaduse (VangS) § 25 mõistes. Taotlejale määrati karistus valvuriga vaidlemise eest, arvestamata vaidluse põhjust. Samuti ei ole karistuse liigi määramisel arvestatud seda, et kokkusaamine puudutab ka kinnipeetava lähedasi, kellel on õiguspärane ootus, et riik kaitseb ja soodustab nende õigust pikaajalise kokkusaamise vormis kohtuda. Taotleja ja tema abikaasa ei ole pikaajalise kokkusaamise nõudeid rikkunud. Nad on käinud pikaajalistel kokkusaamistel alates 2018. a oktoobrist peaaegu igal kuul. Taotleja abikaasa elab Soomes ning on mõeldamatu, et ta kulutab 2 tööpäeva ja 500 eurot, et suhelda taotlejaga üksnes 3 tundi läbi klaasi.
4.Kohus palus 04.06.2020 kohtunõudes Viru Vanglal teatada, kas taotleja on esitanud vangla kõnealuste käskkirjade peale vaided ja kas vangla on need lahendanud. Samuti palus kohus vanglal teatada, kas X.X. on esitanud vanglale taotlusi lubada talle igakuiselt pikaajalisi kokkusaamisi abikaasaga 2020. aastal ning kas vangla on nende taotluste või määratud kokkusaamiste suhtes otsused teinud.
5.Viru Vangla märkis 09.06.2020 vastuses kohtunõudele, et taotleja on esitanud seoses talle määratud distsiplinaarkaristustega 08.06.2020 vaide (nr 6-12/169-1) ning vangla ei ole sellele veel vastust koostanud. Vangla selgitas, et X.X. esitas 06.05.2020 vanglale taotluse (reg nr 67/16660-1) pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks juunikuus. Pikaajalist kokkusaamist ei toimunud seoses 11.05.2020 käskkirjaga nr 6-3/341-1 taotlejale määratud distsiplinaarkaristusega. Samuti esitas X.X. 02.06.2020 vanglale taotluse (reg nr 6-7/19502-1) pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks juulikuus. Vangla ei ole selle pikaajalise kokkusaamise lubamist või keelamist veel otsustanud.
KOHTU SEISUKOHT
6.Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt soovib taotleja, et kohus kohustaks Viru Vanglat lubama talle kokkusaamisi tavaks saanud igakuise sagedusega ning keelaks vanglal rakendada tema suhtes distsiplinaarmenetluste nr 7-1/16765-1 ja nr 7-1/18756-1 tulemusel määratud karistusi. Kohtu hinnangul tuleb esialgse õiguskaitse taotlust tõlgendada selliselt, et taotleja on selles palunud Viru Vangla 11.05.2020 käskkirja nr 6-3/341-1 ja 01.06.2020 käskkirja nr 6-3/364-1 kehtivuse peatamist.
7.HKMS § 249 lg-st 5 tulenevalt võib esitada kohtule taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Asja materjalidest nähtub, et taotleja on esitanud 08.06.2020 vanglale vaide (reg nr 6-12/169-1), milles palub tühistada mõlemad käskkirjad, millega teda karistati ühe pikaajalise kokkusaamise keeluga. Taotleja esitas esialgse õiguskaitse taotluse kohtule 01.06.2020. See tähendab, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajal ei olnud vaidemenetlust esialgse õiguskaitse taotlusega seotud küsimuses veel alustatud. Menetlusökonoomiat arvestades peab kohus siiski lugeda esialgse õiguskaitse taotluse lubatavaks, sest käesolevaks ajaks on taotleja vaide mõlemale käskkirjale esitanud (HKMS § 249 lg 2).
8.HKMS § 249 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kohus teha vaidemenetluse ajal määruse taotleja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohtul tuleb esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestada avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hinnata kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3 esimene lause). Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (HKMS § 249 lg 3 teine lause).
9.Viru Vangla on kohtule kinnitanud, et taotlejale vangla 11.05.2020 käskkirjaga nr 6-3/341-1 määratud distsiplinaarkaristus on täidetud ning selle käskkirja alusel ei toimunud taotlejal ja tema abikaasal pikaajalist kokkusaamist juunikuus. Seega on taotlejal ära langenud selle käskkirjaga seotud esialgse õiguskaitse vajadus, s.o vajadus hoida ära selle käskkirjaga
3-20-1080 määratud distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramist. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb selle käskkirja osas jätta HKMS § 249 lg 3 teise lause alusel läbi vaatamata.
10.Kohus möönab taotlejal esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu seoses Viru Vangla 01.06.2020 käskkirjaga nr 6-3/364-1. Juhul, kui Viru Vangla pöörab nimetatud käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristuse täitmisele ning jätab selle alusel taotlejale ühe pikaajalise kokkusaamise võimaldamata, saab riivatud taotlejale põhiseaduse §-st 26 ja VangS §-st 23 tulenev õigus vanglaväliseks suhtlemiseks ja oma perekonnaliikmega kohtumiseks.
11.Hoolimata taotlejal esialgse õiguskaitse vajaduse möönmisest, ei pea kohus taotluse rahuldamist põhjendatuks. Kui kohus peataks Viru Vangla kõnealuse käskkirja kehtivuse ning vanglal ei oleks võimalik pikaajalise kokkusaamise taotluste lahendamisel sellele käskkirjale tugineda, võib esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärjeks olla see, et taotlejale määratud karistust ei olegi enam võimalik täitmisele pöörata. VangS § 65 lg 6 kohaselt ei täideta distsiplinaarkaristust, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Kohtumenetlus koos sellele eelneva kohustusliku vaidemenetlusega võib seda tähtaega ületada. Seega tuleb kohtul muu hulgas arvestada, et praeguses asjas esialgse õiguskaitse kohaldamisel võib olla sisuliselt tegemist põhivaidluse äraotsustamisega. Üldpõhimõtte kohaselt tuleks kohtul esialgse õiguskaitse menetluses põhivaidluse äraotsustamist vältida. Selliselt esialgse õiguskaitse kohaldamine on õigustatud üksnes juhul, kui selleks esineb ülekaalukas vajadus ja pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (vt Riigikohtu 22.09.2014 määruse nr 3-3-1-59-14, p 19).
12.Kohtu hinnangul ei ole taotlejal esinev esialgse õiguskaitse vajadus sedavõrd ülekaalukas, et see õigustaks vaidluse ajaks Viru Vangla 01.06.2020 käskkirja nr 6-3/364-1 kehtivuse peatamist.
13.Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 45 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale vähemalt üks pikaajaline kokkusaamine üks kord poole aasta jooksul. Taotleja väitel on ta alates 2018. a oktoobrist käinud abikaasaga pikaajalistel kokkusaamistel peaaegu igal kuul. Vangla esitatud andmetest nähtuvalt toimusid taotlejal pikaajalised kokkusaamised viimati 04.02.2020–06.02.2020 (2 ööpäeva) ja 05.03.2020– 07.03.2020 (2 ööpäeva). Aprillikuus ei võimaldatud taotlejale pikaajalist kokkusaamist seoses Eesti Vabariigis kehtestatud eriolukorraga ning vanglasse külastajate mitte lubamisega. Eeltoodust nähtub, et taotlejale on võimaldatud pikaajalisi kokkusaamisi abikaasaga VSkE §-s 45 sätestatust sagedamini. Juhul, kui taotlejal jääb pikaajaline kokkusaamine abikaasaga juulikuus saamata, on tal endiselt võimalik saada pärast seda pikaajalisi kokkusaamisi selliselt, et viimasest kokkusaamisest ei oleks möödunud enam kui pool aastat. Seetõttu ei anna esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alust taotleja väited tema perekonnaellu ebaproportsionaalsest sekkumisest ning sellest, et nad soovivad abikaasaga saada last. Kohtule ei nähtu asja materjalidest muid asjaolusid, mis kinnitaksid taotlejal ülekaaluka esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu.
14.Kinnipeetaval, kes paneb toime distsiplinaarsüüteo, tuleb paratamatult arvestada, et tulenevalt VangS § 63 lg 1 p-st 2 võib vangla talle määrata distsiplinaarkaristusena pikaajalise kokkusaamise keelamise. Vangla peab saama distsipliinirikkumise korral reageerida adekvaatse karistusega. Seetõttu peab ka kohus arvestama esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel avalikku huvi tagada vanglas distsipliin ja julgeolek. Distsiplinaarkaristuse mõju nii konkreetsele kinnipeetavale kui ka üldpreventiivselt on suurim siis, kui karistus täidetakse kohe.
15.Asja materjalidest nähtuvalt määrati Viru Vangla 01.06.2020 käskkirjaga nr 6-3/364-1 taotlejale ühe pikaajalise kokkusaamise keelamine selle eest, et ta rikkus 01.05.2020 Viru
3-20-1080 Vangla kodukorra punktis 1.12.8 sätestatud keeldu. Nimetatud kodukorra punkti kohaselt on kinnipeetaval keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Distsiplinaarsüüteo kohta koostatud ettekandes ja käskkirjas kirjeldatust nähtub kohtule piisava veenvusega, et taotleja käitus 01.05.2020 ebaviisakalt ning kasutas valvuri kuuldes ebatsensuurset väljendit. Kuigi taotleja eitab ebatsensuurse väljendi kasutamist, on ta möönnud valvuriga vaidlemist, ning valvuri täiendavate selgituste kohaselt kuulis ta taotleja ebatsensuurset sõnakasutust vähemalt osaliselt väga selgelt. Seega puuduvad käesolevas menetlusstaadiumis kohtul alused arvamaks, et taotlejale distsiplinaarkaristuse määramine oleks olnud ilmselgelt alusetu. Kohus ei pea esialgse õiguskaitse taotluse menetluses vajalikuks ega võimalikuks võtta lõplikult seisukohta taotlejale määratud distsiplinaarkaristuse proportsionaalsuse osas. Selle üle saab otsustada vangla vaidemenetluse ning kohus võimaliku tulevase kohtumenetluse käigus.
16.Eelnevalt toodud põhjendustel puudub kohtu hinnangul alus asjas esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 01.06.2020 käskkirja nr 6-3/364-1 kehtivuse peatamiseks jääb rahuldamata ning taotlus Viru Vangla 11.05.2020 käskkirja nr 6-3/341-1 kehtivuse peatamiseks läbi vaatamata.
17.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus määruse avaldamisel taotleja nime tähemärgiga X. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.