Nikolai Lilitškin esitas 04.06.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada õigusvastasus ja kohustada Tartu Vanglat andma õigus juuksuriteenusele tervise kaitseks. Kaebaja nõudis juuksuriteenuse osutamist 2020. aasta märtsis, aprillis ja mais, kuid taotlused on vastuseta tagastatud ja juuksuriteenust ei ole osutatud. Täiendavalt nõudis kaebaja 1000 eurot keelelise diskrimineerimise eest, kuna vangla ei võta vastu ja tagastab kaebaja avaldusi. Kaebaja taotles menetlusabi riigilõivust vabastamiseks, advokaadi määramist ja § 249 õiguskaitse kohaldamist.
2.Tartu Vangla teatas kohtule, et kaebaja esitas 14.05.2020 kolm kahju hüvitamise taotlust nr 1-13/102-1, 1-13/103-1ja 1-13/104-1 (tõlked tl 8-10). Kaebaja taotleb kahju hüvitamist seoses juuksuriteenuse mittevõimaldamisega ja keelelise diskrimineerimisega. 08.06.2020.a seisuga on taotlused lahendamata. Vastustaja selgitas, et eluosakonnas, kus kaebaja paikneb, osutati juuksuriteenust 19.-21.05.2020, kuid kaebaja seda ei kasutanud. Järgmine võimalus juuksuriteenusele avaneb 11.06.2020. Vastustaja edastas kohtule ka kaebuses märgitud kaebaja venekeelsed pöördumised nr 23/1217-1, 2-3/2039-1, 2-3/2040-1 (tl 16-18).
Kohtu seisukoht Kaebuse tagastamine
3.Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja on esitanud järgmised nõuded: - kohustada vastustajat võimaldama kaebajale juuksuriteenus; - hüvitada keelelise diskrimineerimisega tekitatud kahju. Kaebaja märkis, et juuksuriteenuse puhul tuleks kindlaks teha vangla tegevuse õigusvastasus. Kohus ei käsitle seda iseseisva tuvastamisnõudena, vaid kohustamisnõude raames esitatud põhjendusena. Kohus selgitab, et iseseisva tuvastamisnõude esitamine ei oleks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 2 alusel ka lubatav, kuna kaebaja õigusi saab kaitsta tõhusamalt kohustamisnõudega.
4.Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 ja 8 kohaselt on kaebajal kohustamis- või hüvitamiskaebuse esitamise õigus tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide või kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on selle õigusvastaselt tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
5.Seoses juuksuriteenusega ei ole kaebaja Tartu Vanglale vaiet esitanud. Kaebaja on küll esitanud kahju hüvitamise taotlused, kuid need ei asenda vaiet. Kaebaja väitel esitas ta vaide 21.05.2020 ja vangla andis sellele numbri 2-3/2039-1, kaebaja nimetab ka avaldusi nr 2-3/1217-1, 2-3/2040-1 (tl 16-18). Eelnimetatud venekeelsetest dokumentidest on kohtule arusaadav, et 08.04.2020 taotles kaebaja juuksuriteenuse osutamist või juukselõikusmasina kambrisse andmist (tl 16), taotlus tagastati 27.04.2020 eesti keelde tõlkimise korraldamiseks (tl 19). Kaebaja viidatud 21.05.2020.a avalduses ja kolmandas nimetatud avalduses (tl 17, 18) teeb kaebaja etteheiteid inspektor-kontaktisiku tegevusetusele. Need avaldused ei ole käsitletavad kohustamisvaidena juuksuriteenuse osutamiseks. Kohus palus vastustajal esitada kaebaja vaideid seoses juuksuriteenuse mitteosutamisega (tl 7), kuid vastustajal vaideid esitada ei olnud. Eelnevast tuleneb, et kaebaja ei ole esitanud vanglale vaiet juuksuriteenuse võimaldamiseks kohustamise nõudes ja kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.
6.Seoses keelelise diskrimineerimisega on kaebaja küll kahju hüvitamise taotlused esitanud, kuid need on lahendamata ja nende lahendamise tähtaeg ei ole möödunud. Riigivastutuse seaduse § 18 lg 1 alusel peab vangla kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Haldusmenetluse seaduse § 33 lg 4 alusel arvestatakse võõrkeelse avalduse korral menetlustähtaega tõlke saabumisest. Seega on kaebaja kahju hüvitamise nõudega pöördunud kohtu poole ennatlikult.
7.Kuna kaebus tagastatakse tervikuna, puudub vajadus lahendada menetlusabi taotlust kaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
8.Kohus selgitab kaebajale, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Juuksuriteenuse võimaldamiseks kohustamise osas tuleb kaebajal esitada kõigepealt vanglale sama nõudega vaie. Dokument tuleb selgelt pealkirjastada kui vaie (või vormistada vaide blanketil) ning see peab sisaldama asjaolude kirjeldust (sh kuidas on kujunenud olukord, et kaebaja ei ole juuksuriteenust kasutada saanud, kuigi vangla väitel oli selleks võimalus mais ja
juunis) ja selgelt väljendatud nõuet võimaldada kaebajale juuksuriteenus. Kui vangla tagastab vaide õigusvastaselt, rahuldab selle osaliselt, jätab rahuldamata või tähtaegselt lahendamata, on kaebajal õigus esitada kohustamisnõue kohtule. Kahju hüvitamise nõude osas tuleb kaebajal ära oodata, kuni lahendatakse tema kahju hüvitamise taotlused või möödub nende lahendamise tähtaeg. Kui vangla on kahju hüvitamise taotlused õigusvastaselt tagastanud, jätnud rahuldamata või tähtaegselt lahendamata, siis tekib kaebajal õigus pöörduda kohtu poole. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
9.Kaebus sisaldab sõnu „... ja § 249 õiguskaitse“. Kohus selgitab kaebajale, et reeglina ei piisa sellisest viitest esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks. Taotluses tuleb märkida, millise esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist kaebaja soovib ja miks on esialgne õiguskaitse talle vajalik (sh miks ei ole kaebaja õigusi võimalik tõhusalt kaitsta kohtuotsusega). Kuna praeguses asjas kaebajal esialgse õiguskaitse taotluse esitamise õigust ei ole (vt määruse punkti 10), siis ei nõua kohus kaebajalt nõuetekohase taotluse esitamist.
10.HKMS § 249 lg 5 alusel võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. See tähendab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on võimalik juhul, kui taotluse eseme suhtes toimub vaide- või kohtumenetlus. Kaebaja puhul ei ole tegemist kummagi eeltoodud olukorraga - vaiet ei ole kaebaja esitanud ja kaebus kuulub tagastamisele. Esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav ning kohus jätab selle läbi vaatamata. Kui kaebaja esitab määruse punktis 8 nimetatud vaide, siis on tal õigus esitada esialgse õiguskaitse taotlus uuesti. Riigi õigusabi taotluse lahendamine
11.Kaebaja esitas taotluse advokaadi saamiseks. Kohus mõistab seda riigi õigusabi taotlusena kaebaja esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5). Kohus jätab taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on kohtute infosüsteemi andmetel aastate jooksul iseseisvalt esitanud halduskohtule arvukalt kaebusi vangla vastu. Kaebaja on võimeline iseseisvalt tegutsema ka käesoleva haldusasja edasises menetluses ehk soovi korral määruskaebuse esitamisel. Kohus märgib täiendavalt, et RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel ei anta riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks, kui asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohtu hinnangul kaebaja kahju hüvitamise nõuete puhul tungivat avalikku huvi ei esine. RÕS § 7 lg 1 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. Selles sättes toodud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.