7.Jätta Nikolai Lilitškini taotlus kaebusest koopia saamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1, 2, 5 ja 6 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (RÕS § 15 lg 8, HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Nikolai Lilitškin (kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule 12. juulil 2020 kaebuse, milles palub tuvastada Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus ning kohustada vanglat võimaldama kaebajale juuksuriteenust. Kaebaja põhjendab, et on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse nii kohustamis- kui ka hüvitamisnõudes ning kirjeldab, kuidas ta on mitmel korral juuksuriteenust nõudnud, kuid seda pole talle osutatud. Kaebuses on esitatud taotlused õiguskaitse kehtestamiseks, riigilõivust vabastamiseks, riigi õigusabi määramiseks ning dokumentide tagastamiseks ja koopiate väljastamiseks.
3-20-1336
2.Tartu Vangla esitas kohtule 17. juulil 2020 seisukoha, milles leiab, et kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole põhjendatud. Tartu Vangla viienda üksuse juhi kinnitusel kasutas kaebaja juuksuriteenust 12. jaanuaril, 8. veebruaril ja 16. juunil 2020. Kaebajale võimaldati juuksuriteenuse kasutamist ka 19. mail ja 21. mail 2020, kuid siis kaebaja teenust kasutada ei soovinud. Järgmine teenuse kasutamise võimalus peaks avanema augustis. Vangla on seisukohal, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Samuti, esialgse õiguskaitse kohaldamisel otsustaks kohus põhikohtuasja vähemalt osaliselt ette ära ning vaidlus muutuks kohustamisnõude osas ainetuks. Ühtlasi esitas vangla kohtule nõutud dokumendid ning selgitab seoses kohtueelse menetlusega järgmist.
2.1.Kaebaja esitas 8. aprillil 2020 vanglale venekeelse pöördumise juuksuriteenuse võimaldamiseks, mille vangla tagastas 27. aprilli 2020. a kirjaga nr 2-3/1217-2 tõlkimise korraldamiseks.
2.2.Kaebaja esitas 27. mail 2020 vanglale venekeelse pöördumise, milles avaldas, et küsis valvurilt, kuna on juuksur, aga valvur ei reageerinud. Tartu Vangla tagastas pöördumise 1. juuni 2020. a kirjaga nr 2-3/2035-2 tõlkimise korraldamiseks.
2.3.Kaebaja esitas 10. juunil 2020 vanglale vastuväitena pealkirjastatud venekeelse pöördumise, milles heitis vanglale ette, et tema 8. aprilli 2020. a pöördumist ei võetud menetlusse ning nõudis pöördumise rahuldamist. Samuti heitis kaebaja ette 27. mai 2020. a pöördumise alusetut tagastamist. Tartu Vangla ei ole kahetsusväärselt kaebaja 10. juuni 2020. a pöördumist tähtaegselt sisuliselt läbi vaadanud ega lahendanud.
2.4.Kaebaja esitas 10. juunil 2020 vanglale vaide blanketil pöördumise, milles nõudis enda
8.aprilli 2020. a avalduse rahuldamist. Vangla ei ole kahetsusväärselt eelnimetatud pöördumist tähtaegselt sisuliselt läbi vaadanud ega lahendanud.
2.5.Kaebaja esitas juuksuriteenuse osutamisega seonduvalt vanglale 21. mail 2020 kaks kahju hüvitamise taotlust, mille eestikeelsed tõlked saabusid vanglasse 3. juunil 2020. Taotlused on veel vangla menetluses ning taotluste lahendamise tähtaeg ei ole veel möödunud.
KOHTU SEISUKOHT
3.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 lähtub kohus kaebaja nõuete tõlgendamisel tema tegelikust tahtest ning mõistab, et kaebaja on esitanud HKMS § 37 lg 2 p-de 2 ja 4 alusel kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada talle juuksuriteenust ning vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses teenuse osutamata jätmisega. Kuigi kaebaja on eraldi välja toonud, et soovib vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist (HKMS § 37 lg 2 p 6), ei käsitle kohus tuvastamisnõuet kaebuse eraldi nõudena, sest tuvastamisnõue on hõlmatud kohustamis- ja hüvitamisnõuetega. Samuti saab kohus aru, et kaebaja nõuab esialgse õiguskaitse korras HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel juuksuriteenuse võimaldamist.
4.Kohus otsustab esmalt kaebuse tagastamise (I) ning lahendab seejärel kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (II). Viimaks lahendab kohus kaebaja taotlused riigi õigusabi saamiseks ja koopiate väljastamiseks (III). I
5.Kaebaja esitatud hüvitamisnõue kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on
3-20-1336 pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 8.
5.1.Kaebaja on 21. mail 2020 esitanud vanglale juuksuriteenuse osutamisega seonduvalt kaks kahju hüvitamise taotlust, kuid vangla ei ole neid veel lahendanud. Möödunud ei ole ka riigivastutuse seaduse § 18 lg-st 1 tulenev kahjunõuete lahendamise kahekuuline tähtaeg. Kuivõrd kaebaja esitas vanglale venekeelsed kahjunõuded, mistõttu saatis vangla need tõlkijale eesti keelde tõlkimiseks, arvestab vangla menetluse tähtaegasid kahjunõuete eestikeelsete tõlgete vanglasse saabumisest (justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 491 lg 6). Kahjunõuete tõlked saabusid vanglasse 3. juunil 2020, millest tulenevalt möödub kahjunõuete lahendamise tähtaeg 3. augustil 2020.
5.2.Seega ei ole kaebaja pidanud kinni hüvitamisnõude lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ja on esitanud kaebuse selles osas ennatlikult. Kohus tagastab seetõttu Nikolai Lilitškini kaebuse hüvitamisnõude osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
6.Kohus ei välista, et esitatud kohustamisnõude osas saab kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks lugeda. Kaebaja on vanglale esitanud taotlused juuksuriteenuse võimaldamiseks, mille vangla on kaebajale tagastanud. Seejärel on kaebaja eelnimetatud vangla vastuseid vaidlustanud, kuid vangla ei ole kaebaja vaideid tähtaegselt läbi vaadanud ja lahendanud (vt käesoleva määruse p-d 2.1-2.4). VangS § 11 lg 5 kohaselt tuleb kohustuslik kohtueelne menetlus vaide tähtaegselt lahendamata jätmisel läbituks lugeda. Siiski ei ole kohustamisnõude sisuline menetlemine selles asjas kohtu hinnangul põhjendatud. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
7.Vaieldav on, kas kohtumenetluse raames saab kaebaja vaidlustada üksnes taotluse tagastamise otsuse õiguspärasust või on kohtumenetluse esemeks ka taotluses märgitud soovitud toimingu sooritamise võimalikkuse kontroll. Kohtu hinnangul on taotluse ebaõige tagastamise korral kaebaja õiguste efektiivseks kaitseks ning menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt võimalik kohtumenetluses lahendada ka soovitud toimingu sooritamise kohustamise nõue. Kui haldusorganil on kaalutlusõigus toimingu sooritamise otsustamisel ning kaasuse asjaolud ei ole sedavõrd selged, et kohus saab teha definitiivse ettekirjutuse, siis saab kohus taotluse ebaõige tagastamise korral kohustada vanglat lahendama taotlus uuesti. Vastupidisel juhul on kohtu pädevuses teha ettekirjutus konkreetse toimingu tegemiseks. Seetõttu leiab kohus, et kohtule esitatud kohustamisnõue hõlmab nii vangla kohustamist lahendada kaebaja taotlus juuksuriteenuse saamiseks uuesti kui ka vangla kohustamist sooritada kaebaja taotluses märgitud toiming.
8.Vangla on tagastanud kaebaja taotluse juuksuriteenuse osutamiseks, sest taotlus oli venekeelne ning keeleseaduse (KeeleS) § 12 lg 1 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg 1 ja § 21 lg 1 alusel on haldusmenetluse keeleks eesti keel. Seega pole vangla keelenõudele tuginevalt kaebaja algselt esitatud taotlusi sisuliselt lahendanud. VSkE § 491 reguleerib üksnes vaiete tõlkimise korraldust ning see ei ole vanglale esitatud taotluste lahendamisel kohaldatav. Võõrkeelsete taotluste lahendamisel tuleb lähtuda haldusmenetluse seaduses ja keeleseaduses sätestatust. Kohtu hinnangul annavad KeeleS § 12 lg 1 ja HMS § 21 lg 2 võõrkeelse taotluse või muu pöördumise adressaadile (vanglale) kaalutlusõiguse küsimuses, kas nõuda taotlejalt võõrkeelse dokumendi tõlget eesti keelde või mitte (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 12. aprilli
3-20-1336 2019. a määrus asjas nr 3-18-1562, p 9). Seega ei ole haldusmenetluses võõrkeelse taotluse esitamisel taotluse tagastamine tõlke korraldamiseks imperatiivne lahendus. Vanglal tuleb kaaluda esmalt tõlke korraldamise vajadust ja taotleja võimalusi tõlke korraldamiseks, lisaks tuleb arvestada taotluses soovitud toimingu olulisust taotleja jaoks. Kohtu hinnangul ei olnud kaebajalt tõlke nõudmine selles asjas ülemäärane, sest kaebaja soovitud õigushüvet (juuksuriteenuse saamine) ei ole alust käsitleda kaalukana, mistõttu ei pidanud vangla omal algatusel kaebaja taotlusi eesti keelde tõlkima ja neid sisuliselt lahendama. Vangla on taotluse tagastamisel põhjendatult selgitanud, et kaebaja saab vajadusel kasutada inspektor-kontaktisiku ja vanglaametniku abi pöördumise koostamisel.
9.Kohus peab vajalikuks juhtida vangla tähelepanu siiski sellele, et olenevalt kaalul olevast õigushüvest, võib esineda alus taotluse eesti keelde tõlkimiseks vangla algatusel. Vastupidisel juhul ei oleks eesti keelt mitteoskavatel ja tõlketeenuse saamiseks rahalisi vahendeid mitteomavatel kinnipeetavatel üldse võimalik taotlustega vangla poole pöörduda ja taotluse esemeks olevat tegevust saavutada. Selline tulemus ei oleks aga kinnipeetavate põhiõigustega kooskõlas.
10.Kui ka pidada vangla poolset taotluste tagastamist ebaõigeks, ei oleks kaebuse rahuldamine tõenäoline ning juuksuriteenuse mittesaamist lühikese ajavahemiku jooksul ei ole põhjust käsitleda kaebaja õiguste intensiivse riivena. Kohus on seisukohal, et kui taotluse sisulisel läbivaatamisel ei ole taotluse rahuldamiseks alust ning taotluses soovitud toimingust keeldumine ei saaks kaebaja õigusi intensiivselt rikkuda, on kohtul võimalik ka taotluse ebaõige tagastamise korral kaebus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada. Kui taotluses märgitud toimingu tegemiseks ei ole alust, siis ei ole asja uueks läbivaatamiseks saatmine põhjendatud, sest haldusorgan peaks taotluse jätma rahuldamata ning kaebaja ei saavutaks oma eesmärki.
10.1.Üksuse juhi kinnitusel kasutas kaebaja juuksuriteenust 12. jaanuaril, 8. veebruaril ja
16.juunil 2020. Kaebajale anti võimalus teenust kasutada ka 19. mail ja 21. mail 2020, kuid siis kaebaja seda kasutada ei soovinud. Järgmine teenuse kasutamise võimalus peaks kaebajal tekkima 2020. a augustis. Seega on kaebajale juuksuriteenuse kasutamist lähiajal võimaldatud ning võimaldatakse ka tulevikus. Asjaolu, et juuksuriteenust ei võimaldata kaebajale tema soovitud ajal ja sagedusega, ei saa põhjustada kaebajale ebamugavusi ulatuses, mis võiks tingida tema õiguste intensiivse riive. Kaebuses viidatud kõõma olemasolu ei ole seotud juuksuriteenuse osutamisega, vaid hügieeni ja vajaliku raviga. Kaebusest ja vangla seisukohast ei nähtu ka teisi põhjuseid, mis võiks tingida kaebajale ülemääraste ebameeldivuste tekkimise.
10.2.VangS § 50 lg 3 kohaselt kindlustatakse kinnipeetav juuste eest hoolitsemiseks juuksuriteenusega ning Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p 5.4 kohaselt toimub teenuse kasutamine osakondade kaupa vastavalt vangla töökorraldusele. Seega peab õigusaktidest tulenevalt kinnipeetavale juuksuriteenuse tagama, kuid sätestatud ei ole, milline peab olema teenuse osutamise sagedus. Kohus nõustub õiguskantsleri 16. juuli 2012. a soovituses nr 7-4/120512/1203375 esitatud seisukohaga, et mõistlik ja põhjendatud on kinnipeetavatele juuksuriteenust tagada iga kahe kuu tagant. Tartu Vangla seisukohast nähtuvalt tagabki vangla tavapäraselt juuksuriteenust eelkirjeldatud sagedusega või isegi sagedamini, mistõttu ei saa vangla tegevust õigusvastaseks pidada.
10.3.Tavapärasest harvemini on kinnipeetavatele juuksuriteenust võimaldatud 2020. a märtsist kuni maini, kuid eeltoodu on seotud Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a korraldusega nr 76 Eesti Vabariigi haldusterritooriumil kehtestatud eriolukorraga ning COVID-19 haigust
3-20-1336 põhjustava koroonaviiruse leviku tõkestamisega. Kinnipeetavate liikumisvabaduse piiramise ning isikute vaheliste kontaktide vähendamise tõttu juuksuriteenuse harvemat osutamist ei saa pidada õigusvastaseks olukorras, mil piirangute kohaldamine oli vajalik vanglas viibivate isikute tervise ja elu kaitseks. Ligikaudu kolmekuulise vahega juuksuriteenuse võimaldamist (kaebaja kasutas juuksuriteenust 8. veebruaril 2020 ning järgmine kord võimaldati talle seda
19.mail 2020, kuigi ta otsustas teenust mitte kasutada) ei saa pidada eelkirjeldatud olukorras kaebaja õigusi rikkuvaks. Lisaks, üksuse juhi 16. juuli 2020. a selgituse kohaselt räägiti kaebajaga eriolukorra ajal, et juuksuriteenust ei ole võimalik kasutada, kuid vangla tagab vajadusel vahendid juuste hügieeni tagamiseks.
10.4.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Nikolai Lilitškini kaebuse kohustamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
11.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata. II
13.Kuigi kohus tagastab kaebuse, siis peab kohus võimalikuks lahendada kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt. Ka kaebuse tagastamise korral on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik, sest kaebuse tagastamise määrus jõustub alles pärast edasikaebevõimaluste ammendumist (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 17. mai 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-88-16, p 15).
14.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kaebaja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud menetlusabi taotluse, mille lahendamiseks võtab kohus haldusasja materjalide juurde HKMS § 62 lg 2 alusel väljavõtte kaebaja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku 12. märts kuni 11. juuli 2020 kohta. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et tal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu
12.aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Arvestades ka menetlusökonoomiat, vabastab kohus kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
15.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
16.Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Kaebajat eelkirjeldatud tagajärjed ei ähvarda. Kaebajale võimaldati juuksuriteenust viimati umbes kuu aega tagasi
16.juunil 2020 ning võimaldatakse järgmine kord 2020. a augustis. Seega jääb juuksuriteenuse
3-20-1336 kasutamise kordade vahele ligikaudu kaks kuud, mida ei saa pidada ebamõistlikuks ning kaebajale ülemääraseid ebameeldivusi põhjustavaks (vt ka käesoleva määruse p-d 10.1-10.2). Kuna Tartu Vangla on taganud ning tagab ka lähitulevikus kaebajale juuksuriteenuse kasutamise võimalused, ei vaja kaebaja esialgse õiguskaitse abinõu rakendamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. III
17.Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Kaebajal on laiaulatuslik halduskohtumenetluses osalemise kogemus, ta on kohtule esitanud arvukalt erinevaid avaldusi ja kasutanud edasikaebeõigust, talle on mitmel korral kaebusele esitatavaid nõudeid selgitatud ning tema kaebusi on ka sisuliselt menetletud. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline iseseisvalt halduskohtumenetluses osalema ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (vt ka Tartu Halduskohtu 17. juuli 2020. a määrus asjas nr 3-20-1293, p 9; 11. juuni 2020. a määrus asjas nr 3-20-1106, p-d 7 ja 8).
18.Kaebaja palub talle tagastada haldusasjas nr 3-20-1093 esitatud kaebus ning teha talle koopia käesolevas asjas esitatud kaebusest, kuna ta soovib pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Kohus on kaebajale 14. juulil 2020 juba tagastanud haldusasjas nr 3-20-1093 esitatud kaebuse, mistõttu käsitleb kohus üksnes kaebaja taotlust käesolevas haldusasjas esitatud kaebusest koopia saamiseks. Kohus on kaebajale korduvalt selgitanud, et menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu ning et kaebajal puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud dokumentidest (vt Tartu Halduskohtu 3. juuni 2020. a määrus asjas nr 3-20-989 ja 17. juuli 2020. a määrus asjas nr 3-20-1112). Ka käesolevas asjas soovib kaebaja koopiat enda kaebusest, mille sisu on talle teada ning millest tal oli enne selle kohtule esitamist võimalik teha näiteks käsikirjaline ärakiri. Kohtule ei nähtu, kuidas võiks nõutud koopia puudumine kaebajat tema edasisel õiguste kaitsmisel takistada. Kaebaja põhjendab, et soovib pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse, kuid kuna ta ei ole ära kasutanud kõiki siseriiklike võimalusi oma kaebuse lahendamiseks, ei ole Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumine praegu veel lubatav. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Nikolai Lilitškini taotluse kaebusest koopia saamiseks rahuldamata.
19.Kohus märgib täiendavalt, et kaebuse tagastamine on õiguslik tulem, mis tähendab, et kohus asja sisuliselt ei menetle, kuid see ei tähenda, et kaebuse materjalid saadetakse füüsiliselt kaebajale tagasi. Tagastatud kaebus ja kohtule esitatud muud dokumendid jäävad haldusasja materjalide juurde. Kui kaebuse tagastamise määrus jõustub, on kaebajal õigus taotleda vajadusel originaaldokumente tagasi.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.