Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3-23-1595 20. veebruar 2024 Karin Jõks Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu tuvastamis-, kohustamis- ja hüvitamisnõudes seoses keelelise diskrimineerimisega Kaebaja: Nikolai Lilitškin Vastustaja: Tartu Vangla
1.Tagastada kaebus
2.Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
4.Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
5.Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 13).
Asjaolud ja kohtu seisukoht
1.Kaebaja Nikolai Lilitškin esitas 16.07.2023 Tartu Halduskohtule venekeelse kaebuse Tartu Vangla vastu.
2.Kohtule on arusaadav, et kaebaja esitas kaebuses järgmised nõuded: - tuvastada vastustaja tegevuse õigusvastasus seoses erinevate sündmustega, mis toimusid aastatel 2011 - 2023 ning seisnesid selles, et vastustaja viis läbi haldusmenetlusi, andis haldusakte ja tegi toiminguid eesti keeles; - hüvitada eeltoodud tegevusega põhjustatud mittevaraline kahju; - kohustada vastustajat viima haldusmenetlusi läbi vene keeles või kaasama menetlusse tõlk.
3.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 22 alusel, kuna kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.
4.Kaebaja loetleb kaebuses suurel arvul erinevaid sündmusi, mis leidsid aset alates aastast 2009. Kaebuse pikkus on 17 lehekülge. Kaebusele on lisatud dokumente mahuga ligikaudu 100 lehekülge. Dokumentidest enamus on võõrkeelsed. Mitmed võõrkeelsed dokumendid sisaldavad ebatsensuurseid, solvavaid ja pahatahtlikke väljendeid.
5.Vangistusseaduse § 11 lg 5 ja 8 alusel on kohustamis- ja hüvitamiskaebuse puhul ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebetähtaeg on HKMS § 47 lg 2 alusel 30 päeva arvates päevast, kui kaebajale tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 alusel tuli kaebajal kohtueelses menetluses esitada vastustajale kahju hüvitamise taotlus kolme aasta jooksul arvates sellest, kui kaebaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Kui kaebaja taotleb haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist, siis kaebetähtaeg on HKMS § 46 lg 5 alusel kolm aastat haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates.
6.Sündmusteks, mille puhul saaks üldse kõne alla tulla kaebuse tähtaegne esitamine või kohtueelses menetluses tähtaegselt vastustaja poole pöördumine, on järgmised kaebuses nimetatud sündmused.
6.1.Kaebaja esitas 22.11.2021 vastustajale taotluse maksta kohtuasjas 3-20-1056 talle välja mõistetud hüvitis kaebaja abikaasa arvelduskontole. Vastustaja vastas 08.02.2022, et selles kohtuasjas ei ole kaebajale hüvitist välja mõistetud (dtl 71-72).
6.2.Kaebaja esitas vastustajale venekeelsed avaldused 07.05.2020 nr 2-3/2039-1 (dtl 142, kaebaja soovis paberit selleks, et esitada kaebus seoses juuksuri teenusega), 03.06.2020 nr 23/2118-1 (dtl 143, seoses spordiväljaku kasutamise ajaga) ja 03.06.2020 nr 2-3/2123-1 (dtl 144, kaebaja soovis augurauda).
6.3.Kaebaja sai 15.06.2023 vastuse nr 2-3/1064-2 perepäeval osalemise kohta (dtl 147).
6.4.25.05.2023.a vastus nr 2-5/323-2 teabenõude rahuldamata jätmise kohta (dtl 148).
6.5.31.05.2023.a otsus nr 1-13/90-3. Sellega jättis vastustaja läbi vaatamata kaebaja vene keeles esitatud kahju hüvitamise taotluse. Kaebaja keeldus tõlkimise tasu 13,68 euro maksmisest, kuigi kaebaja kontol oli 249,58 eurot (dtl 149-150).
7.Kaebaja esitas kohtuasjas 3-20-1093 kaebuse seoses määruse punktis 6.2 nimetatud avaldusega nr 07.05.2020 nr 2-3/2039-1. Kaebaja tugines muuhulgas keelelisele diskrimineerimisele. Kohus tagastas kaebuse 11.06.2020.a määrusega, mis jõustus 01.07.2020.
8.Kaebaja esitas kohtuasjas 3-20-1056 kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebaja taotles muuhulgas kokku kolmeteistkümne 2020. aastal esitatud võõrkeelse avalduse lahendamata jätmisega (kaebaja sõnastuses keelelise diskrimineerimisega) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kohus lahendas kaebuse 10.11.2021.a otsusega, mis jõustus 11.12.2021. Kohus leidis otsuses järgmist.
8.1.Vanglal ei ole haldusmenetluses alati omal kulul tõlgi kaasamise, s.h kaebaja avalduste tõlkimise kohustust. Vangla saab kaaluda tõlke korraldamise vajadust, lähtudes avalduses soovitud toimingu olulisusest ja kaalul olevast õigushüvest. Olukorras, kus kaebaja on kinnipeetav Eesti vanglas, tuleb tal leppida asjaoluga, et vanglaametnikud ja - töötajad ei pruugi vallata tema soovitud keelt. Kaebajal tuleb ka omalt poolt näidata head tahet kahepoolse suhtluse soodustamiseks, kuid kaebaja püüab selle asemel maksma panna oma oletatavat õigust esitada kõik oma nõudmised eranditult vene keeles. Kaebaja suhtumine eesti keelde on rõhutatult vaenulik ja pahatahtlik. Kaebaja on kodakondsuseta isik, kes elab Eestis juba aastaid. Põhiseaduse § 55 alusel on Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. Sealhulgas tuleb kaebajal austada Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulis väljendatud põhimõtet, et Eesti riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade, ning seda, et põhiseaduse § 6 ja § 52 alusel on Eesti riigikeel ja
riigiasutuste asjaajamiskeel eesti keel. Kui kaebajalt nõutakse avalduste esitamist eesti keeles, siis ei ole tegemist kaebaja diskrimineerimisega, vaid põhiseaduslike väärtuste kaitsega. Kui kaebaja ei ole omandanud eesti keelt isegi sel määral, et esitada lihtsaid avaldusi, siis on see tema teadlik ja tahtlik valik.
8.2.Erinevalt eeltoodust sätestab justiitsministri määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ § 491 kinnipeetava vaide ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimise kohustuse, kuid seda eeldusel, et kinnipeetava vanglasisesel isikuarvel ei ole tõlkimiseks piisavalt raha.
8.3.Olenemata tõlgi kaasamisest haldusmenetluses oli kaebajal võimalus pöörduda vastavate küsimuste sisuliseks lahendamiseks kohtusse. Kaebaja on korduvalt pöördunud põhivaidlusega kohtusse olukorras, kus tema avaldused on tõlkimiseks tagastatud (kohtuasjad 3-20-874, 3-20-1092, 3-20-1336, 3-20-1625).
9.Määruse punktis 4-8 toodu näitab, et kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud. Kaebajal on väga ulatuslik kogemus halduskohtumenetluses osalemisel. Kaebaja on korduvalt esitanud kohtule korrektseid ja tähtaegseid kohustamis- ja kahju hüvitamise kaebusi, mille kohus sai menetlusse võtta ja sisuliselt lahendada (näiteks kohtuasjad 3-12-793, 3-14-51860, 316-1938, 3-16-2640, 3-19-1355, 3-20-874, 3-20-1056, 3-20-1625). Kaebaja on sellele vaatamata esitanud mahuka ja laialivalguva kaebuse, esitanud kaebuse alusena asjaolud, millest valdava osa puhul pidi kaebajale olema arusaadav, et kaebetähtaja ületamise tõttu nendele tugineda ei saa ning lisanud kaebusele dokumente (kaebaja enda avaldusi), mis sisaldavad ebatsensuurseid, solvavaid ja pahatahtlikke väljendeid. Kaebaja soovib taas maksma panna oma oletatavat õigust nõuda, et vanglakaristuse kandmise ajal on talle tagatud haldusmenetluse läbiviimine, haldusaktide andmine ja toimingute tegemine vene keeles või tõlkega vene keelde, kuigi kaebajale pidi varasemast kohtuotsusest olema arusaadav, et sellist õigust tal ei ole.
10.Haldusmenetlusi, millesse tõlgi kaasamata jätmine on kaebuse aluseks, ei saa pidada olulisteks või kaalukateks. Tõlgi kaasamata jätmist nendes haldusmenetlustes ei saa pidada kaebaja õiguste intensiivseks riiveks. S.h oli määruse punktis 6.5 nimetatud kahju hüvitamise taotluse vastustaja kulul tõlkimata jätmine õiguspärane, kuna nii näevad ette haldusmenetluse seaduse § 15 lg 3 ja vangla sisekorraeeskirja § 491 lg 3.
11.Kaebaja esitas kaebuses taotluse saada riigi õigusabi. Kohus jätab taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Nagu eespool öeldud, on kaebajal pikk ja põhjalik halduskohtumenetluses osalemise kogemus ning kaebaja on selle käigus näidanud, et soovi korral on ta võimeline koostama korrektse kaebuse, mille kohus saab menetlusse võtta ja sisuliselt lahendada. Viidatud säte välistab riigi õigusabi andmise olenemata kaebaja majanduslikust seisundist.
12.Kaebaja muude menetluslike taotluste lahendamiseks kaebuse tagastamise korral vajadust ei ole.
13.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.