T.T.i kaebus Sotsiaalkindlustusameti 18. detsembri 2019. a otsuse nr P26O-2019-223633 ja 27. jaanuari 2020. a vaideotsuse nr 8-3/1325-2 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaadata uuesti läbi T.T.i taotlus puude raskusastme tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – T.T., lepingulised esindajad vandeadvokaat KalleKaspar Sepper, advokaat Mihkel Kivisalu Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Madis Kotsar
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-20-347.
2.Mõista Sotsiaalkindlustusametilt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 1512 eurot (koos käibemaksuga).
Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 18. detsembri 2019. a otsusega nr P26O-2019-223633 ei tuvastatud T.T.i puude raskusastet ning ei määratud puudega tööealise inimese toetust.
2.T.T. esitas SKA 18. detsembri 2019. a otsusele nr P26O-2019-223633 vaide, mille SKA jättis 27. jaanuari 2020. a vaideotsusega nr 8-3/1325-2 rahuldamata.
3.T.T. esitas 25. veebruaril 2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 18. detsembri 2019. a otsuse nr P26O-2019-223621 ja 27. jaanuari 2020. a vaideotsuse nr 8-3/1325-2 tühistamiseks ning SKA kohustamiseks vaadata uuesti läbi T.T.i taotlus puude raskusastme tuvastamiseks. Koos kaebusega esitas T.T. taotluse määrata talle tervisliku seisundi kindlakstegemiseks kohtuarstlik ekspertiis.
4.Tallinna Halduskohus andis 31. märtsi 2020. a määrusega T.T.i kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. Haldusasja toimik saabus Tartu Halduskohtusse 17. aprillil 2020.
5.Tartu Halduskohus kuulutas 29. aprilli 2020. a määrusega haldusasja nr 3-20-347 menetluse kinniseks, võttis T.T.i kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks SKA ning kohustas vastustajat kaebusele vastama.
6.SKA esitas 27. mail 2020 vastuse, milles andis teada, et on teinud 26. mail 2020 otsuse nr P26O-2020-79289, millega SKA tunnistas kehtetuks kaebaja poolt vaidlustatud otsuse nr P26O-2019-223633 ning tuvastas kaebajal keskmise puude raskusastme.
7.Vastusena kohtunõudele teatas kaebaja 2. juunil 2020, et on nõus menetluse lõpetamisega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel ning esitas seoses menetluskuludega täiendavad selgitused.
KOHTU SEISUKOHT
8.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
9.Kohtu menetluses on kaebaja nõuded SKA 18. detsembri 2019. a otsuse nr P26O-2019-223633 ja 27. jaanuari 2020. a vaideotsuse nr 8-3/1325-2 tühistamiseks ning SKA kohustamiseks vaadata uuesti läbi T.T.i taotlus puude raskusastme tuvastamiseks. Arvestades, et SKA 26. mai 2020. a otsusega nr P26O-2020-79289 tunnistati kehtetuks SKA
18.detsembri 2019. a otsus nr P26O-2019-223633 ning tehti uus otsus, millega tuvastati T.T.il keskmine puude raskusaste ja määrati puudega tööealise inimese toetus, leiab kohus, et kaebuse eesmärk on käesolevaks hetkeks saavutatud. Kuivõrd vaideotsuse esemeks olnud SKA 18. detsembri 2019. a otsus nr P26O-2019-223633 tunnistati kehtetuks ning kaebaja ei ole viidanud, et vaideotsus rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest, puudub kohtu hinnangul vajadus muuhulgas SKA 27. jaanuari 2020. a vaideotsuse nr 8-3/1325-2 iseseisvaks vaidlustamiseks. Seega ei ole menetluse jätkamine menetlusse võetud nõuetes kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
10.Tuginedes eeltoodule ning asjaolule, et kaebaja ei ole taotlenud kohtult tuvastamisnõudele üleminekut vastavalt HKMS § 152 lg-le 2, on kohus seisukohal, et menetlus tuleb lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas sama nõudega kaebuse esitamine halduskohtule lubatud.
11.HKMS § 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kaebaja esindajad on 5. juunil 2020 kohtule selgitanud, et 2019. aastal sai Mittetulundusühing „Händikäpp“ puuetega inimeste ühingute ühisprojekti läbiviimiseks Vabariigi Valitsuselt tegevustoetuse. Praegusel juhul on kaebuse esitaja eest kolmepoolse kokkuleppe (kaebaja, Mittetulundusühing „Händikäpp“ ja Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ) alusel tasunud arveid Mittetulundusühing „Händikäpp“. Kokkuleppe kohaselt kohustub kaebaja tema kasuks välja mõistetavad menetluskulud tasuma Mittetulundusühingule „Händikäpp“, kes seejärel kasutab nimetatud vahendeid järgmiste abivajajate hüvanguks. Seega arvestades eeltoodut kuuluvad kaebaja esindajate arvates menetluskulud vastustajalt välja mõistmisele HKMS § 108 lg 6 alusel.
12.Samuti on kaebaja esindajad 9. juunil 2020 selgitanud, et Advokaadibüroo Sirel & Partnerid teeb koostööd Mittetulundusühinguga „Händikäpp“ ning selle koostöö käigus aidatakse mitmeid puudega isikuid nende õiguslikes vaidlustes. Kõik esitatud arved on korrektsed ning vastavad raamatupidamise algdokumendile esitatavatele nõuetele ja arvetel olevad lõppsummad (nt arve nr 202003002 lõppsummas 9 729) on esitatud mitme abivajava isikuga seotud vaidlustega seonduvalt. Arvel olevad lõppsummad on seotud kõikide abivajavate puudega isikutega, mitte üksnes kaebajaga. Kaebuse esitaja esindaja on eemaldanud arvetelt
asjasse mitte puutuvad isikud ning on jätnud arvele üksnes kaebajaga seonduvad menetluskulud ja kaebajaga seonduvad lõppsummad. Eelnevast tulenevalt palub kaebuse esitaja esindaja kohtul lähtuda kaebaja kohta käivatest kuludest.
13.Käesoleval juhul on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise ja kaebuses nõutud toimingu tegemise tingis asjaolu, et kaebaja pöördus haldusakti vaidlustamiseks kohtu poole. Kohtu hinnangul kinnitab eeltoodut SKA 26. mai 2020. a otsuses nr P26O-2020-79289 märgitu, mille kohaselt oli ekspertiisimenetluse uuendamise aluseks Tartu Halduskohtu poolt 29. aprilli 2020. a esitatud kohtumäärus 3-20-347, s.t määrus T.T.i kaebuse menetlusse võtmise kohta. Seega on kohus seisukohal, et kaebaja menetluskulud kuuluvad vastustajalt väljamõistmisele.
14.HKMS § 101 lg-st 1 ning § 103 lg 1 p-st 1 nähtuvalt kuuluvad menetluskulude hulka menetlusosaliste esindajate kulud. HKMS § 108 lg 11 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
15.Kaebaja on esitanud menetluskulude nimekirja, kus menetluskuludena on välja toodud õigusabikulud, mille aluseks on Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ arved nr 202003002, 202004140 ja 202006001. Menetluskulude nimekirja kohaselt seisnes õigusabi osutamine 10 tunnis töös ning selle suuruseks on koos käibemaksuga 1680 eurot. Esindaja tunnitasuks on seega 140 eurot (ilma käibemaksuta).
16.Esmalt märgib kohus, et menetluskulude nimekirja ja sellele lisatud arvete kohaselt on kaebaja eest menetluskulud tasunud Mittetulundusühing „Händikäpp“, kuid menetluskulude väljamõistmist ei välista asjaolu, et nende kandmise kohustuse on võtnud teine isik, mitte kaebaja ise (HKMS § 109 lg 5). Kohtupraktika kohaselt tõendab arve kulude kandmise kohustuse tekkimist (Tallinna Ringkonnakohtu 8. mai 2019. a otsus asjas nr 3-18-873, p 20).
17.Kohus võtab väljamõistetavate menetluskulude suuruse määramisel arvesse, et 29. aprillil 2020 on kahel korral tutvutud kaheleheküljelise kaebuse menetlusse võtmise määrusega (esimesel korral koos suhtlemisel kliendiga 15 min, teisel korral koos SKA esitatud tõendiga tutvumisel 30 min). Kohus mõistab, et tegemist on kaebaja mõlema esindaja poolt õigusteenuse osutamisega, kuid kaebuse menetlusse võtmise määrusega tutvumine, millega kohus ei pannud kaebajale ühtegi kohustust, ei ole kohtu hinnangul sedavõrd keerukas, et õigustada sellega seonduva mõlema esindaja kulu väljamõistmist (HKMS § 108 lg 12, tsiviilkohtumenetluse seadustik § 175 lg 3). Muuhulgas võib kohtu hinnangul 30 minutit kaebuse menetlusse võtmise määrusega ja SKA poolt esitatud vaidlustatud otsusega tutvumiseks, millega kaebaja esindajad on tutvunud juba enne kohtule kaebuse esitamist, pidada ülemääraseks ajakasutuseks. Kohus leiab, et arvestades asja keerukust ning kohtule esitatud kaebust, milles olid esitatud juba ka küsimused eksperdile, on õigusabi osutamise tundide arv ülejäänud osas küll põhjendatud, kuid arvestades seda, et praeguse haldusasja menetlus on piirdunud üksnes kaebuse menetlusse võtmisega, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid vähendada. Kohus peab asja keerukust ja menetluslikku seisu arvestades põhjendatuks ca 9 tunni eest õigusabiteenuse kulude ehk 1512 euro (koos käibemaksuga) vastustajalt väljamõistmist.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.