Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 8. juuni 2020, Tartu 3-19-2085 Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks isiklike asjade laost võimlemiskummi väljastamiseks Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu
9.aprilli 2020. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldama Juri Kolesnikovi taotlus kohtuistungi korraldamiseks.
2.Jätta rahuldamata Juri Kolesnikovi taotlus täiendavate tõendite kogumiseks.
3.Jätta Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 9. aprilli 2020. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 9. aprilli 2020. a määrus selles osas muutmata.
4.Jätta Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 9. aprilli 2020. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 9. aprilli 2020. a määrus selles osas muutmata.
5.Tagastada Juri Kolesnikovile 30. aprillil 2020 esitatud määruskaebuse lisad neljal lehel.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale saab esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik.
1.Kinnipeetav Juri Kolesnikov esitas 17. juulil 2019 Tartu Vanglale taotluse isiklike asjade laost võimlemiskummi väljastamiseks.
2.Tartu Vangla jättis 26. juuli 2019. a vastusega nr 6-29/881-2 J. Kolesnikovi taotluse rahuldamata. Vangla selgitas, et vanglas on lubatud üksnes vangla arsti lubatud või väljastatud meditsiiniline või liikumise abivahend. J. Kolesnikovile on vangla arsti poolt näidustatud klassikaline õhuke võimlemiskumm. J. Kolesnikovil on isiklike asjade laos voolikute ja kõvade käepidemetega võimlemiskumm, mis ei ole ka meditsiinilise näidustuse korral vanglas lubatud.
3.J. Kolesnikov esitas 7. novembril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles leiab, et käepidemetega kumm on arstide ja spetsialistide poolt näidustatud venitamisharjutuste
tegemiseks. Vangla väljastatud taastusravi palliga treenib ta sõrmi, kuid sõrmed on nõrgad ja antud kummilint ei püsi käes. Koos kaebusega esitas J. Kolesnikov taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.
4.Tartu Halduskohus tagastas 9. aprilli 2020. a määrusega J. Kolesnikovi kaebuse (resolutsiooni punkt 1) ja jättis taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni punkt 2). Halduskohus tuvastas, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne, kuna mistahes omadustega võimlemiskummi maksumus ei ületa 1000 eurot. Vangla kinnitas, et kaebajale väljastati kummilindid 2017 ja 2018, järelikult on kaebaja mitu aastat teinud harjutusi kummilindiga. Kaebajale on antud luba saada kuni 2 m pikkune võimlemiskumm. Kaebaja laos oleva eseme väljastamisest on vangla juba kahel korral keeldunud. Vangla meditsiiniosakond ei pea loas olevat eset kaebajale vajalikuks ja on andnud juhiseid, millise eseme saab kaebaja endale soetada. Täidetud on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused, s.t kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline ning kaebus kuulub viidatud sätte alusel tagastamisele. Halduskohus annab kaebajale erinevaid soovitusi vanglas lubatud kummilindi saamiseks. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis ei ole riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamiseks vajadust. Riigi õigusabi saamise taotlus jääb rahuldamata kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on seoses taotletava esemega juba läbinud iseseisvalt mitmeid haldus- ja kohtumenetlusi ning esitanud käesolevas asjas arusaadava kaebuse kohtule. Halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mistõttu ei ole esindaja osalemine menetluses kohustuslik ning kaebaja ei pea omama juriidilisi teadmisi.
5.J. Kolesnikov esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, kus palub tühistada Tartu Halduskohtu 9. aprilli 2020. a määrus. Vangla haldusorganina ei lahenda probleeme, vaid suunab kaebaja kohtu poole pöörduma ja kohtule esitab valeandmeid ning takistab menetlust. Vangla arstid toetavad kaebajat, kuid vangla juhtkond annab meditsiiniosakonnale käsu kaebajat mitte toetada ja keelata talle asju, mida kaebaja küsib. Kaebajale on arusaamatu, miks ei lubata talle kummilinti, millega ei või sektorist lahkuda, kuid lubatakse kasutada küünarkarku, mille käepidemesse saab asju peita. Vangla peab põhjendama, miks ta keelab eset kasutada, sest julgeolekuohule viitamisest ei piisa. Kaebaja ei ole füüsiliselt taastunud, kõnnib 50 m päevas ning vajab vormi taastamist ja lihaste treenimist. Kaebaja soovib, et kohus nõuaks välja tema tervisekaardist andmed selle kohta, et tal on pigistus- ja hoidmise jõud nõrk ja probleemid käte värisemisega ning lisaks andmed ka viimase aja meditsiinikaardist. Tervise kohta on andmed ka asjades nr 3-18-877, 3-2-4-1-16, 3-16-1337, 3-20-2077. Kaebaja palub korraldada kaugkohtuistung. Määruskaebusele on lisatud nimekiri kaebaja isiklikest asjadest vangla laos ja kolm väljavõtet tervisekaardist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et J. Kolesnikovi määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, järgib neid ning HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel neid siinkohal ei korda.
7.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et vangla on väljastanud kaebajale kummilindi, millega saab teha harjutusi kogu keha lihaste treenimiseks ja tugevdamiseks. Kaebaja on kummilinti saanud kasutada juba kolm aastat kuna vangla väljastas kummilindi
4.mail 2017 ja 12. aprillil 2018. Vangla on kinnitanud, et kaebaja isikike asjade laos oleva käepidemete ja fiksaatoritega võimlemiskummi saamiseks J. Kolesnikovil luba puudub kuna
selline ese ohustab vangla julgeolekut, sest sellesse on võimalik peita keelatud esemeid, kuid selle läbiotsimine on raskendatud ja väga ajamahukas.
8.Vangistusseaduse § 52 kohaselt jälgib arst pidevalt kinnipeetavate terviseseisundit. Kaebaja on korduvalt terviseprobleemide tõttu vangla arsti poole pöördunud ning arstilt saanud soovituse tervise parandamiseks teha võimlemisharjutusi kummilindiga. Vangla arst andis kaebajale loa võimlemiskummi kasutamiseks ning vangla on kummilindi väljastanud. Kuigi kaebaja väidab, et tema käelihased on nõrgad ja olemasolev kummilint libiseb käest ära, ei ole ringkonnakohtu hinnangul kaebaja õigusi riivatud intensiivselt. Erinevate lihaste treenimiseks ei ole välistatud ilma käepidemeteta võimlemiskummi kasutamine, vaid sellise vahendi kasutamine lihaste tugevdamiseks on pigem tavapärane. Kaebajale on tagatud vangla poolt abivahend, millega lihaseid treenida ning seeläbi oma tervislikku olukorda parandada. Vangla meditsiiniosakond on selgitanud, et J. Kolesnikovil puudub vajadus käepidemetega võimlemiskummi järele, kuna ta on suuteline kasutama tavalist võimlemiskummi. Eeltoodud asjaolude pinnalt leiab ringkonnakohus, et halduskohus tagastas kaebuse õiguspäraselt kuna kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline ja kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.
9.J. Kolesnikov on vaidlustanud halduskohtu 9. aprilli 2020. a määrust ka riigi õigusabi saamiseks taotluse rahuldamata jätmise osas. Määruskaebuses on kaebaja taotlenud advokaadi võimaldamist. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kuna kaebaja on seoses taotletava isiklike asjade hulgas oleva kummilindiga juba läbinud iseseisvalt mitmeid haldusja kohtumenetlusi, on kaebaja võimeline oma õigusi iseseisvalt kaitsma ka edasises kohtumenetluses. Määruskaebusest ei nähtu põhjendusi, et kaebaja ei ole võimeline edasises menetluses oma õigusi kaitsma ning puuduvad selgitused, miks oleks vajalik määrata talle riigi poolne advokaat. Tegemist ei ole keerulise õigusvaidlusega, mis nõuaks kaebajale juriidiliste teadmistega esindaja määramist. Kaebaja suutis esitada ringkonnakohtule põhjaliku määruskaebuse, mis sisaldab asjaolude kirjeldust ja kaebaja põhjendusi ning seisukohti. Eeltoodu alusel puudub vajadus määrata kaebajale riigipoolne esindaja ning kaebaja määruskaebus jääb selles osas rahuldamata.
10.Kaebaja taotles määruskaebuses kaugkohtuistungi korraldamist. Tulenevalt HKMS § 210 lg-st 4 lahendab ringkonnakohus määruskaebuse kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleva vaidluse lahendamiseks puudub vajadus korraldada kohtuistungit, kuna tegemist ei ole keerulise õigusvaidlusega. Kaebaja ei ole kohtuistungi taotlemist millegagi põhjendanud. Kohtuistungi mitte korraldamist toetab ka asjaolu, et ringkonnakohtu hinnangul puudub alus J. Kolesnikovi määruskaebuse rahuldamiseks.
11.Ringkonnakohus leidis eespool, et halduskohtu vaidlustatud määrus on õiguspärane ja puuduvad alused nimetatud määruse tühistamiseks. Kuna ringkonnakohus ei rahulda J. Kolesnikovi määruskaebust Tartu Halduskohtu 9. aprilli 2020. a määruse peale ega saada kohtuasja halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks, siis ei ole kohtumenetluses ühtegi kaebaja nõuet, mida kohus saaks menetleda. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks koguda kaebaja taotletud täiendavaid tõendeid ega võtta asja materjalide juurde määruskaebusele lisatud dokumente. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.