XX kaebus Siseministeeriumi 13.02.2020 otsuse nr 1-24/24 tühistamiseks YY kaebus Siseministeeriumi 13.02.2020 otsuse nr 1-24/25 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja I – XX ( sündinud xx xx xxxx) Kaebaja II – YY (sündinud xx xx xxxx) Vastustaja – Siseministeerium, volitatud esindaja Merje Joll Kaasatud haldusorgan – Kaitsepolitseiamet
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX kaebus Siseministeeriumi 13.02.2020 otsuse nr 1-24/24 tühistamiseks rahuldamata.
2.Jätta YY kaebus Siseministeeriumi 13.02.2020 otsuse nr 1-24/25 tühistamiseks rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad kaebajad esitada apellatsioonkaebuse neid puudutavas osas Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 06.07.2020. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.XX (sündinud xx xx xxxx, Venemaa Föderatsiooni kodanik) on Peterburi 5. kanali reporter, kellele oli väljastatud Schengeni multiviisa kehtivusega 26.06.2019–25.06.2020. Siseministeeriumi 13.02.2020 otsusega nr 1-24/24 (edaspidi otsus 24) kohaldati XX suhtes
väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 29 lg 1 punktide 1 ja 5 alusel viieaastast sissesõidukeeldu Schengeni territooriumile, misjärel Riia lennujaama piiripunktis tunnistati tema viisa 24.02.2020 kehtetuks.
2.YY (sündinud xx xx xxxx, Venemaa Föderatsiooni kodanik) on Peterburi 5. kanali operaator, kellele oli väljastatud Schengeni multiviisa kehtivusega 01.08.2019–10.04.2022. Siseministeeriumi 13.02.2020 otsusega nr 1-24/25 (edaspidi otsus 25) kohaldati YY suhtes väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 29 lg 1 punktide 1 ja 5 alusel viieaastast sissesõidukeeldu Schengeni territooriumile, misjärel Narva piiripunktis tunnistati tema viisa 15.02.2020 kehtetuks.
3.XX (edaspidi ka kaebaja I) ja YY (edaspidi ka kaebaja II)1 esitasid eraldiseisvalt Tallinna Halduskohtule kaebused Siseministeeriumi otsuste 24 ja 25 (edaspidi ühiselt ka otsused) tühistamiseks, kuid kohus liitis kaebuste menetlused.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebajate I ja II seisukohad
4.1.Siseministeeriumi otsused 24 ja 25 on põhjendamatud ning nende andmisel ei kohaldatud uurimispõhimõtet. Arvestatud on üksnes Kaitsepolitseiameti (edaspidi amet) seisukohta, mis ei ole aga veenev. Arvestamata jäeti faktilise asjaoluna, et kaebajad on professionaalsed meediatöötajad, kelle suhtes ei saa kohaldada sissesõidukeeldu põhjusel, et tema reportaažid on osa Venemaa Föderatsiooni süsteemsest mõjutustegevusest.
4.2.Võttes aluseks VSS § 29 lg 1 punkti 1, peab sissesõidukeeld põhinema eranditult inimese isiklikul käitumisel. 29.03.2019 videotega illustreeritud reportaaže tehes ei ole kaebajad kavatsenud kahjustada või ohustada Eestit või teisi Schengeni liikmesriike. Otsuste aluseks võetud seisukoht, et kaebajate tegevust juhitakse Kremlist, on paljasõnaline. Kaebajad on tegevuses lähtunud meediatöötaja professionaalse käitumise eetilistest põhimõtetest ja maailmas kehtivast sõnavabadusest. Viimast sedastab ka inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 19, Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni (edaspidi EIÕK) artikkel 10 ning põhiseaduse §-d 44–46. Siseministeeriumi otsused 24 ja 25 on põhjendamatud ning Schengeni viisa kehtetuks tunnistamine raskendab kaebajate professionaalset arenemist ja meediatöö piiridest sõltumata täitmist.
5.Vastustaja seisukoht
5.1.Siseministeeriumi otsused 24 ja 25 on õiguspärased ja nende tühistamiseks ei ole alust. VSS alusel kohaldatav sissesõidukeeld on tõkend, mille eesmärgiks on vältida ebasoovitava isiku Eestisse saabumine ja siin viibimine. Sissesõidukeelu kehtestamine on prognoosil põhinev otsus, mille eesmärgiks on võimalike ohtude ennetamine. Seega tuleb ennetava meetme õiguspärasuse kontrollimisel lähtuda ex ante vaatlusviisist ehk arvestada saab neid asjaolusid, mis olid haldusorganile teada enne meetme rakendamist. Otsuste 24 ja 25 aluseks on ameti 03.02.2020 taotlus nr 1131 (edaspidi taotlus) ning selles viidatud salajase tasemega 03.01.2020 memo nr 1.212/20/1 (edaspidi memo). Kuigi memo asjaolusid otsus ei kajasta, siis nähtuvad otsustest põhimotiivid ning tegemist ei olnud ameti taotluse alusel automaatselt kohaldatud
Kaebaja I ja kaebaja II edaspidi ühiselt kaebajad.
2 (6)
sissesõidukeeluga. Otsused tuginevad konkreetsetele faktilistele asjaoludele ning kaebajate puhul on põhjendatult alust arvata, et tegemist ei ole erapooletu operaatoriga, vaid isikuga, kes Venemaa Föderatsiooni lõhestuspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks teadlikult ja aktiivselt mõjutustegevust ellu viib, siis on põhjendatud ennetava meetme kohaldamine ja läbi selle kaebaja tegevuse tõkestamine Schengeni alal.
5.2.Kaebajad ei saa ise hinnata endast lähtuvat ohtu, vaid see on ameti teha, kes vastustajale esitatud dokumentides tõi välja kaebajate tegevusest tuleneva ohu riigi julgeolekule ja avalikule korrale. Vastustaja on sissesõidukeelu kohaldamisel sellega arvestanud ning kuna antud juhul oli põhjendatud alus arvata, et kaebajate tegevus on konflikte õhutav ja ühiskonda lõhestav ning see kahjustab ühiskonna sidusust ja ka riiklikku julgeolekut, siis tingis see sissesõidukeelu kohaldamise.
5.3.Seaduse alusel on sõnavabaduse kitsendamine lubatav ning kaebajate õigust sõnavabadusele on riivatud minimaalselt. Piirangud kehtivad vaid Schengeni alal füüsiliselt viibimise takistamises. Sissesõidukeeld ei võta kaebajatelt võimalust teostada õigust sõnavabadusele muul viisil, mida sissesõidukeelu kohaldamisega objektiivselt takistada ei saa. Kaebajatel ei ole keelatud oma veendumustele kindlaks jääda. Praegusel juhul on kaebajate sõnavabadust piiratud julgeolekukaalutlustel. Kuna sõnavabadus tähendab ka vabadust väljendada negatiivset ja teatud määral ühiskonda lõhestavat infot, on riigil samal ajal siiski õigus hinnata, kas selline sõnavabaduse teostamine võib mingi piiri ületamisel olla avalikku korda ja riigi julgeolekut kahjustav määral, et õigustatud on riiki sisenemise keelamine. Ameti kogutud teabe pinnalt on alust arvata, et kaebaja tegevus on konflikte õhutav ja ühiskonda lõhestav ning see kahjustab ühiskonna sidusust ja riiklikku julgeolekut. Kuna Vene Föderatsioon kasutab lõhestuspoliitikat aktiivselt mõjutustegevuse vahendina, et sekkuda suure vene kogukonnaga välisriikide sise- ja välispoliitikasse ning seejuures rakendab ta lõhestuspoliitikat ka sõjaliste eesmärkide saavutamiseks, siis on tekkinud reaalne oht, et kaebaja võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut. Vastustaja leiab, et töötamine operaatorina ei eelda, et ka mistahes ürituse katte varjus võiks lubada isikul tegutseda riigis, mil temast võib põhjendatult eeldada, et tal on samal ajal ka eesmärgiks levitada kohalikus (vene) kogukonnas radikaalseid vaateid.
6.Kaasatud haldusorgani seisukoht
6.1.Kaebajad ohustavad riigi julgeolekut ning nad võivad õhutada Eestis või välisriigis rahvuslikku, rassilist, usulist või poliitilist vihkamist. Kaebajate viidatud sõnavabadus ei ole piiramatu ning praegusel juhul piiratakse kaebajate sõnavabadust minimaalselt. Kaebajatelt ei võeta õigust tegutseda ajakirjanikena ning väljendada enda seisukohti ja vaateid. Piiratud on üksnes materjalide vahetu kogumine Schengeni territooriumil. Sõnavabadus on üksnes osa kaebaja viidatud õigustest, kuid selle tagamisel ei tohi jätta arvestamata ka muid õigusi või seada teiste isikute õigusi tahaplaanile.
6.2.Kaebajad on tegutsenud ka anonüümselt, jättes end ajakirjanikena tutvustamata ega ole avaldanud oma seost Venemaa telekanaliga ning mitmel juhul on nad valetanud oma isikute ja tausta kohta. Ameti hinnangul kaebajad teadsid või vähemalt pidasid võimalikuks, et Venemaa ajakirjanikena ei oleks neile antud intervjuusid ega lastud neid filmima reportaažides kajastatud asutustesse. Kuivõrd reportaažide teema ja sisu ei ole selline, mille loomise ajendiks võib pidada ülekaalukat avalikku huvi, on kaebajate seesugune käitumine mh vastuolus Rahvusvahelise
3 (6)
Ajakirjanike Föderatsiooni2 eetikakoodeksiga (edaspidi IFJ eetikakoodeks). IFJ eetikakoodeksi punkti 4 järgi peab ajakirjanik alati teatama enda ajakirjaniku staatusest.
6.3.Ameti tegevuseks on Eesti põhiseaduslikku korda ohustava mõjutustegevuse tõkestamine ning amet on korduvalt pidanud probleemiks Venemaa ametkondade katseid mõjutada Eesti sisepoliitikat. Valeinfo ja propaganda levitamine Venemaa välispoliitiliste eesmärkide edendamiseks ohustab otseselt Eesti ja laiemalt kogu Euroopa julgeolekut. Kaebaja on Venemaa agressiivse mõjutustegevuse sõnumitega haakuvaid reportaaže tootnud ka väljaspool Eestit, nt Lätis. Balti riike ühendab tihe koostöö ning ühes riigis toimuv mõjutab kahtlemata ka teisi. Lisaks ei tunne digitaalne meedia riigipiire. Valeinfo ja propaganda levitamine ning vähemuste tagakiusamine ei ole aktsepteeritav Eestis ega mujal Euroopas. Seetõttu on põhjendatud kohaldada sissesõidukeeldu kogu Schengeni territooriumile. Kuivõrd mõjutustegevuse elluviimine ning võimalike süütegude toimepanemine on pikaaegne protsess, siis on põhjendatud sissesõidukeelu 5-aastane tähtaeg ning ameti hinnangul ei ole mh asjakohane selle tähtaja lühendamine.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et nii Siseministeeriumi otsus 24 kui ka otsus 25 on õiguspärased ning nende tühistamiseks ei ole alust. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 56 sätestab haldusakti põhjendamise kohustuse ning vaidlusalused otsused on eelviidatud sättega kooskõlas. Vaidlustatud haldusaktides on esitatud kokkuvõte otsuste aluseks olevast taotlusest, mis on kaebajatele tehtud ka kohtumenetluses kättesaadavaks. Ehkki lisaks taotlusele tugineb otsus ka memole, mida kaebajatele avaldatud ei ole, siis on selle põhiseisukohad kaebajatele avaldatud vaidlustatud otsustes. Kohus nõustub otsuste 24 ja 25 ning selle aluseks oleva taotluse seisukohtadega, mistõttu ei pea kohus vajalikuks neid otsuses korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). Vastuseks kaebustele märgib kohus järgmist.
8.Julgeolekuasutuste seaduse §-st 6 tulenevalt on riigi julgeoleku ohu hindamine Kaitsepolitseiameti pädevuses, kellel on julgeolekuohu hindamisel lai kaalutlusruum, millesse kohus ei sekku. Ka sissesõidukeelu kehtestamine on haldusorgani kaalutlusotsus, millesse kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui haldusorgan on teinud kaalutlusvea, sh jätnud olulisi asjaolusid arvesse võtmata, võtnud arvesse lubamatuid asjaolusid või väärtustanud asjakohaseid huve meelevaldselt. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani asemel (HKMS § 158 lg 3, vt ka Riigikohtu 01.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, punkt 20).
9.Kohus ei nõustu kaebajatega, et sissesõidukeelu kohaldamine ei toimunud individuaalsel hindamisel või et vastustaja ei kohaldanud nõuetekohaselt uurimispõhimõtet. Kaebajate suhtes kohaldati sissesõidukeeldu VSS § 29 lg 1 punktide 1 ja 5 alusel ning otsuste aluseks on taotlus ja selle aluseks olev memo. Viidatud VSS sätetest tulenevalt võidakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kohaldada, kui on põhjendatult alust arvata, et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada Eesti Vabariigi, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Schengeni konventsiooni liikmesriigi või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi julgeolekut, avalikku korda või teiste isikute tervist (punkt 1); või kui välismaalane õhutab või on põhjendatult alust arvata, et ta võib õhutada Eestis või välisriigis rahvuslikku, rassilist, usulist või poliitilist vihkamist (punkt 5).
inglise keeles International Federation of Journalists
4 (6)
10.Kohus tutvus 23.04.2020 kohtule esitatud memoga ning menetlusosalistele avaldatud taotlusega, mille alusel tegi ka Siseministeerium kindlaks asjas tähtsust omavad asjaolud (vt ka Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, punktid 33–34) ja kohtu hinnangul kinnitavad esitatud tõendid ning asjaolud, et praegusel juhul on täidetud nii VSS § 29 lg 1 punktis 1 kui ka punktis 5 sätestatud alused ning pädevad asutused on nende käsutuses olevat infot hinnanud individuaalselt. Kaebajate suhtes ei ole kohaldatud sissesõidukeeldu üksnes põhjusel, et nad on Peterburi 5. kanali töötajad, vaid hinnatud on nende tegevust Eestis tervikuna. Samuti on analüüsitud kaebajate tegevuse võimalikkust Schengeni liikmesriikides ning selle mõju Eestile ja Schengeni liikmesriikidele tervikuna. Vastavad seisukohad on esitatud nii vaidlusalustes otsustes, ameti taotluses kui ka täiendavalt selgitatud kaebustele vastates.
11.Kohtule ei nähtu, et haldusorganite põhjendused sissesõidukeel kehtestamisel oleksid olnud meelevaldsed või väljunud neile antud pädevuse piiridest. Samuti ei nõustu kohus kaebajate väitega, et ameti taotlus oleks põhjendamata ning et sellele tuginenud vastustaja oleks tuginenud asjakohatutele kaalutlustele või jätnud mõne olulise asjaolu arvestamata. Kaebajate viidatud asjaoluga, et nad on meediatöötajad, on vastustaja arvestanud ning seda asjaolu on analüüsinud ka amet oma taotluses ja memos. Kohus märgib, et otsused ei tugine pelgalt väitele, et kaebajad on Peterburi 5. kanali töötajad, vaid kaebajate tegevust on analüüsitud põhjalikult, tuues muu hulgas välja ka selle, et reportaažide tegemisel ei ole kaebajad end alati tutvustanud ajakirjanikena ega avaldanud oma seost Venemaa telekanaliga ning mitmel juhul on nad valetanud oma isikute ja tausta kohta. Selline tegevus ei ole aga kooskõlas IFJ eetikakoodeksiga, mille kohaselt peab ajakirjanik alati teatama enda ajakirjaniku staatusest.
12.Et otsuste tegemisel on arvestatud erinevaid asjaolusid kogumis nähtub ka vaidlusaluste otsuste asjaolude kirjeldustest ja õiguslikest põhjendustest. Nii vastustaja kui ka amet on analüüsinud kaebajate tegevust Eestis ja laiemalt ka Schengeni liikmesriikide territooriumil ning toonud välja põhjused, miks nende tegevust tuleks pidada nii Eestis kui ka Schengeni viisaruumis Eesti julgeolekut ohustavaks. Arvestades ameti memo, siis on põhjendatud vastustaja ja ameti seisukoht, et kaebajate puhul on alust arvata, et tegemist ei ole erapooletute ajakirjanikega (reporter ja operaator), vaid isikutega, kes viivad Venemaa Föderatsiooni lõhestuspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks teadlikult ja aktiivselt mõjutustegevust ellu. Kuna selline mõjustegevus Eestis ja Schengeni viisaruumis ohustaks Eesti Vabariigi ja tema liitlaste avalikku korda ning Eesti Vabariigi ja tema liitlaste julgeolekut tervikuna, siis on sissesõidukeelu kehtestamine kogu Schengeni viisaruumi ulatuses põhjendatud.
13.Et kaebajatest võib lähtuda julgeolekuoht nii Eestile kui ka laiemalt kogu Schengeni alale ei muuda ka kaebajate hinnang enda tegevusele. Kas isikut pidada julgeolekuohuks, kelle suhtes on põhjendatud preventiivselt kohaldada VSS § 29 alusel sissesõidukeeldu, on julgeolekuasutuse hinnata ning vastustaja otsustada. Kohus nõustub vastustajaga, et sissesõidukeelu kohaldamine on ennetava eesmärgiga ning selle kohaldamine ei eelda, et isik kelle suhtes sissesõidukeeldu kohaldatakse peaks olema toime pannud juba teo, mida saab pidada ohuks Eesti julgeolekule või et ta peab olema soovinud saabuda Eesti territooriumile (vt Riigikohtu 13.11.2009 otsus nr 3-31-63-09).
14.Kohus nõustub vastustaja ja ameti seisukohaga ka selles, mis puudutab kaebajate viidatud sõnavabadust. Sõnavabadus ei ole absoluutne ning selle piiramine muu hulgas julgeolekukaalutlustel on lubatav. Seda kinnitab nii põhiseaduse § 45 kui ka nt EIÕK artikli 10 lg 2. Vaidlustatud otsusega ei ole kaebajatel keelatud ajakirjanikuna töötada. Samuti ei ole
5 (6)
piiratud neil levitada oma ideid. Piiratud on üksnes kaebajate õigust teha tööd füüsiliselt kas Eesti territooriumil või Schengeni viisaruumi liikmesriikides.
15.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et vaidlustatud Siseministeeriumi otsused 24 ja 25 on õiguspärased ning nende tühistamiseks ei ole alust. Menetluskulud
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebajate kahjuks, seega jäävad kaebajate kulud nende enda kanda. Ka vastustaja ja kaasatud haldusorgani võimalikud menetluskulud jäävad nende enda kanda, sest kohtule pole kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitatud (HKMS § 109 lg 1 lause 4). (allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.