Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. aprill 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-19-2070
Haldusasi
X kaebus Siseministeeriumi 15. augusti 2019. a otsuse nr 1-24/237, 6. detsembri 2019. a otsuse nr 1-24/359 ja 2. juuni 2020. a otsuse nr 1-24/73 tühistamiseks ning Siseministeeriumi kohustamiseks vaadata uuesti läbi taotlus sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17. mai 2021. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja adv Theis Peter Klauberg Vastustaja – Siseministeerium, esindaja Liisa Olesk Kaasatud haldusorgan – Kaitsepolitseiamet
Menetluse alus ringkonnakohtus
Siseministeeriumi apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Siseministeeriumi apellatsioonkaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 26. mai 2021. a otsuse haldusasjas nr 3-19-2070 resolutsiooni punktid 1 ja 2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta X kaebus tervikuna rahuldamata.
Menetlusosaliste menetluskulud esimese ja teise astme kohtus jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 23. mail 2022 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).
3-19-2070 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Siseministeerium kohaldas 15.08.2019 otsusega nr 1-24/237 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 29 lg 1 p-de 1 ja 5 ning § 31 lg-te 1 ja 3 alusel Venemaa Föderatsiooni kodaniku X suhtes sissesõidukeeldu 10 aastaks Schengeni alale. Otsus tugines Kaitsepolitseiameti 18.06.2019 ettepanekus nr 5427 (juurdepääsupiiranguga) ja 05.06.2019 dokumendis nr 1.2-12/19/11 (salajase tasemega riigisaladus) kajastatud faktilistel asjaoludel ning Kaitsepolitseiameti hinnangul X tegevusest lähtuva julgeolekuohu kohta. X tegevus Venemaa ühiskondlik-poliitilise noorteorganisatsiooni XXX liikmena õhutab Eesti Vabariigis ja teistes Schengeni konventsiooni liikmesriikides rahvuslikku ja poliitilist vihkamist, mis võib ohustada riikide julgeolekut ning avalikku korda. X on XXX Peterburi osakonna välissuhete koordinaatori asetäitja, kes osales 2019. a märtsis Liverpoolis toimunud Venemaa Föderatsiooni noorte kaasmaalaste konverentsil, kus osales ka Tallinnas 09.05.2019 toimunud „Surematu polgu“ korraldaja Y tütar C. X ja C kohtumine Liverpoolis pani aluse XXX Peterburi osakonna ja Eesti venemeelsete aktivistide koostööle. C kohtus 29.03.2019 Peterburis XXX sealse osakonna aktivistidega ning lepiti kokku täpsem tegevuskava sõjalis-patriootlike ühisürituste korraldamiseks ja noorte poliitikasse kaasamiseks. Selle esimene tulemus oli XXX Peterburi osakonna liikmete osalemine 09.05.2019 Tallinnas „Surematu polgu“ aktsioonil. Peterburi kohtumise järgselt avaldas X lootust viia koos C ja tema kolleegidega varasemast tulemuslikumalt ellu sõjalis-patriootlikku tööd ning laiendada oma tegevust ka rahvusvahelisele tasandile. Sellest võib järeldada, et XXX soovib kasutada Eesti venemeelseid aktiviste Venemaa mõjutustegevuse laiendamiseks Euroopa suunal. Sõnavõtt viitab soovile õhutada rahvuslikku ja poliitilist vaenu, mille tagajärjel tekib otsene oht Eesti avalikule korrale ning see võib ohustada ka teisi Schengeni riike. „Surematu polgu“ korraldamisega seoses on tõsiseid rahvuskonflikte ja vastuaktsioone esinenud nt Valgevenes, Kõrgõzstanis, Usbekistanis, Kasahstanis ja Tadžikistanis. Neis riikides on „Surematu polk“ kas keelatud või piiratud või korraldatakse mälestusüritusi n-ö oma versioonis. Füüsilisi konflikte on esinenud Gruusias ja Ukrainas, samuti Portugalis. Vastuseis „Surematule polgule“ on suurenenud eelkõige Venemaa ja Ukraina konflikti taustal. Vastuaktsioone on viimastel aastatel toimunud ka Tšehhis ja Lätis. X suhtes sissesõidukeelu kohaldamine on põhjendatud. Kaitsepolitseiameti kogutud teabest lähtuvalt on X poliitiline tegevus XXX liikmena konflikte õhutav ja ühiskonda lõhestav. XXX liikmete tegevusest tulenevat ohtu Eesti avalikule korrale ja julgeolekule näitas nende tegevus juba 2007. a-l, kui Eestit lõhestas nn võidupüha tähistamisest alguse saanud konflikt Tallinnas pronkssõduri ümber. X ei osalenud küll Tallinnas 09.05.2019 konflikti põhjustanud „Surematu polgu“ aktsioonis, osales ta 2019. a märtsis Liverpoolis toimunud konverentsil, kus kohtus 09.05.2019 toimunud „Surematu polgu“ korraldaja Y tütrega, mis pani aluse XXX Peterburi 2(10)
3-19-2070 osakonna ja Eesti venemeelsete aktivistide koostööle ning hiljem lepiti Peterburis kokku juba täpsem tegevuskava sõjalis-patriootlike ühisürituste korraldamiseks ja noorte poliitikasse kaasamiseks. Arvestades, et X on seotud rahvuslikku ja poliitilist vihkamist õhutava tegevusega, mis kahjustab Eesti ja teiste Schengeni konventsiooni liikmesriikide huve ning ohustab Eesti julgeolekut, siis on põhjendatud sekkuda isiku tegevusse ennetavalt. X-le sissesõidukeelu kohaldamine 10 aastaks on proportsionaalne ja kohane meede, et tagada riigi julgeolek. X-l puuduvad teadaolevalt Eestiga kaitsmist väärivad sidemed (sh perekondlikud- ja sugulussidemed), samuti ei ole ta seotud Eestis toimuva majandusalase tegevusega ning puuduvad ka muud VSS § 31 lg-s 3 loetletud asjaolud, mis võiksid mõjutada sissesõidukeelu kohaldamist.
2.Siseministeerium jättis 06.12.2019 otsusega nr 1-24/359 rahuldamata X 07.11.2019 taotluse sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks VSS § 32 lg 1 alusel. X põhjendas, et ta ei ole korraldanud ühtegi etteheidetavat avalikku kogunemist ega neil osalenud ning temale ei saa omistada teiste isikute tegusid. Samuti ei ole sissesõidukeelu kohaldamisel piisavalt arvestatud mõjusid taotleja elule, hariduse omandamisele ja vabale eneseteostusele. Isiku ohtlikkust riigi julgeoleku ja avaliku korra ohustamise kontekstis hindab pädev asutus. Kaitsepolitseiamet kinnitas 18.11.2019 kirjas nr 7058-3, et X suhtes sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud ei ole muutunud või ära langenud. X kujutab seega jätkuvalt ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. X ei ole esitanud selliseid humaanseid kaalutlusi, mis tingiksid sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise või lühendamise. Selliseks humaanseks kaalutluseks ei saa pidada isiku soovi jätkata õpinguid Saksamaal. Kuna sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud ei ole muutunud ega ära langenud, on 15.08.2019 kohaldatud sissesõidukeeld jätkuvalt vajalik, et kaitsta avalikku korda ja riigi julgeolekut. Avalik huvi sissesõidukeelu kehtima jäämiseks kaalub üles X taotluses toodud põhjendused sissesõidukeelu ümbervaatamiseks.
3.X esitas Tallinna Halduskohtule 06.11.2019 kaebuse (täiendatud 20.12.2019) Siseministeeriumi 15.08.2019 otsuse nr 1-24/237 ja 06.12.2019 otsuse nr 1-24/359 tühistamiseks (haldusasi nr 3-19-2070). Sissesõidukeelu kohaldamisel on tuginetud VSS § 29 lg 1 p-dele 1 ja 5, kuid otsus ei sisalda põhjendusi selle kohta, kuidas kaebaja ja C kohtumised vastavad nende normide koosseisule. Selgusetuks jääb, milles seisneb väidetav oht avalikule korrale või koguni riigi julgeolekule. Otsusest ei nähtu, et X oleks kunagi õhutanud rahvuslikku või rassilist vihkamist. Asjaolu, et Venemaa Föderatsiooni kodanikuna on kaebaja lojaalne oma riigile, ei tee temast automaatselt Eesti Vabariigi või muu Schengeni konventsiooni liikmesriigi suhtes vaenulikku või ohtlikku isikut. Mõne osalejaga miitingu korraldamine ei saa ilmselgelt ohustada ühegi riigi julgeolekut ega ka avalikku korda. Isegi kui meetmega on võimalik saavutada taotletavat eesmärki, ei ole see mõõdukas. Siseministeerium tegi olulise kaalumisvea, kohaldades sissesõidukeeldu maksimaalseks võimalikuks tähtajaks. Kaebaja õpib S. M. Kirovi nimelise Sõjameditsiini Akadeemias arstiteaduse erialal ja soovib jätkata õpinguid Saksamaal. Kaebaja on Euroopa Kardioloogide Liidu liige ning külastab regulaarselt konverentse ja seminare erinevates Euroopa riikides. Ehkki kaebajal ei ole Eestiga tööalaseid, perekondlikke ja muid tugevaid sidemeid, pidanuks Siseministeerium arvestama tema sidemeid teiste Schengeni konventsiooni liikmesriikidega. Sissesõidukeelu kohaldamine ei ole proportsionaalne, sest see muudab võimatuks kaebaja õpingute ja tavapärase erialase tegevuse jätkamise. Siseministeeriumi otsusega ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki ning see riivab ebamõistlikult ja põhjendamatult intensiivselt kaebaja õigust haridusele ja vabale eneseteostusele.
4.Siseministeerium jättis 02.06.2020 otsusega nr 1-24/73 rahuldamata X 15.05.2020 taotluse sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks VSS § 32 lg 1 alusel. Taotleja on märkinud, 3(10)
3-19-2070 et ta ei ole alates 01.03.2020 enam XXX liige, samuti on ta lõpetamas õpinguid S. M. Kirovi nimelises Sõjameditsiini Akadeemias, on Euroopa Kardioloogide Seltsi liige ja soovib osaleda erinevatel Euroopa Liidu liikmesriikides toimuvatel erialastel üritustel. Kaitsepolitseiameti 21.05.2020 kirja nr 4193-2 kohaselt ei ole sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud muutunud seoses X lahkumisega noorteorganisatsioonist XXX. Kuna sissesõidukeelu kohaldamise aluseks ei olnud pelgalt X kuulumine nimetatud organisatsiooni, vaid tema käitumine, siis ei muuda väidetav lahkumine organisatsioonist olematuks X seniseid tegusid ja võimalikku valmisolekut või tahet käituda Eesti avalikku korda ja julgeolekut ohustaval viisil. Siseministeerium märkis, et võtab arvesse, et X on noorteorganisatsioonist XXX lahkunud, kuid arvestades lahkumisest möödunud lühikest aega ning Kaitsepolitseiameti hinnangut, kujutab X jätkuvalt ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. X ei ole toonud välja humaanseid kaalutlusi, mis tingiksid sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise või lühendamise. Isiku soovi jätkata Saksamaal õpinguid või osaleda erialastel kohtumistel Euroopa Liidu liikmesriikides, ei saa pidada selliseks kaalutluseks, mis tingiks sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise.
5.X esitas Tallinna Halduskohtule 29.06.2020 kaebuse Siseministeeriumi 02.06.2020 otsuse nr 1-24/73 tühistamiseks ja 15.05.2020 taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks (haldusasi nr 3-20-1243). Tallinna Halduskohus liitis 07.10.2020 määrusega haldusasjad ühte menetlusse (liidetud haldusasi nr 3-19-2070). Kuna arstiteaduse valdkonnas arenemiseks on oluline võimalus reisida ja osaleda rahvusvahelises suhtluses, otsustas kaebaja 01.03.2020 taanduda noorteorganisatsioonist XXX ja loobuda oma poliitilisest tegevusest. Kaebaja lootis, et vaidlus sissesõidukeelu üle laheneb seejärel kohtuväliselt, kuid vastustaja jättis kaebajale kohaldatud sissesõidukeeld kehtetuks tunnistamata. Seega kehtivad kaebaja suhtes jätkuvalt piirangud, mis võtavad temalt õiguse ja vabaduse reisida väga paljudesse riikidesse, kuhu reisimine on kaebaja jaoks väga oluline nii praktiseerimise kui ka täiendõppe võimaluste seisukohast. Siseministeerium ei ole 02.06.2020 otsuses põhjendanud, milline on kaebaja tegevusest lähtuv reaalne ja jätkuv oht Eesti julgeolekule ja avalikule korrale või kuidas on kaebaja konkreetselt tegelenud rahvuspõhise või poliitilise viha õhutamisega.
6.Siseministeerium palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja suhtes kohaldati sissesõidukeeldu, kuna Kaitsepolitseiameti kogutud andmete pinnalt on põhjendatult alust arvata, et kaebaja võib oma tegevusega ohustada Schengeni konventsiooni liikmesriikide huve ning Eesti Vabariigi julgeolekut. Alusetu on kaebaja väide, et temale piirangute kohaldamise aluseks olevad asjaolud on muutunud ja lakanud täielikult eksisteerimast. Kaebaja ei saa ise hinnata endast tuleneva ohu suurust, vaid seda hindavad vastavat pädevust omavad asutused. Kaitsepolitseiamet on põhjendanud, missugune võib olla kaebaja tegevusest tulenev oht riigi julgeolekule ja avalikule korrale, samuti on Kaitsepolitseiamet esitanud seisukoha, et asjaolud ei ole muutunud ja vastustaja on sissesõidukeelu muutmata jätmisel sellega arvestanud. Pole arusaadav, mille põhjal oleks vastustajal alust järeldada, et kaebaja on lühikese aja kestel oma käitumist ja suhtumist nii oluliselt muutnud, et usaldus tema vastu peaks taastuma. Ainuüksi organisatsioonist lahkumine ei kinnita, et muutunud on ka isiku suhtumine ja tõekspidamised, mida eelviidatud noorteorganisatsioon esindab. XXX õhutab nii Eestis, teistes Schengeni konventsiooni liikmesriikides kui ka muudes riikides rahvuslikku ja poliitilist vihkamist, mis on viinud erinevates riikides ka füüsiliste konfliktideni. Kuna sissesõidukeelu kohaldamise tinginud asjaolud ei ole muutunud, siis on kaebaja suhtes kohaldatud 10-aastane sissesõidukeeld jätkuvalt proportsionaalne.
7.Kaitsepolitseiamet palus seisukohas jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja tegevus õhutab Schengeni konventsiooni liikmesriikides, sh Eestis rahvuslikku ja poliitilist vihkamist, mis võib ohustada julgeolekut ja avalikku korda. Kaebaja on seotud Venemaa Föderatsiooni võimupartei 4(10)
3-19-2070 QQQ noorteorganisatsiooniga XXX ning tema pani aluse XXX Peterburi osakonna ja Eesti Kremli-meelsete aktivistide koostööle, mille esimene tulemus oli XXX Peterburi osakonna liikmete osalemine „Surematu polgu“ aktsioonil Tallinnas 09.05.2019. „Surematu polk“ tekkis 2012. a-l Venemaal rahvaalgatusliku liikumisena. Kremli juhtkonna ja QQQ suunamisel „Surematu polk“ n-ö riigistati, mistõttu segunevad selles ajaloomälu, vene identiteet ja propagandapoliitika. „Surematu polgu“ ülevõtmine riigi poolt ja hilisem laienemine välisriikidesse on kooskõlas Venemaa kindralstaabi ülema Z doktriiniga, mis avaldati esmakordselt 2013. a-l ning mille kohaselt kasutatakse maailmas poliitiliste ja strateegiliste eesmärkide saavutamiseks üha enam mittesõjalisi meetodeid, mis oma efektiivsuselt ületavad oluliselt relva jõudu. Venemaa toetatud aktsiooni „Surematu polk“ laienemine välisriikidesse on tekitanud mitmeid tõsiseid rahvuskonflikte ja põhjustanud vastuaktsioone. 2019. a märtsis Peterburis toimunud kohtumise järel X öeldust võib järeldada, et XXX soovib kasutada Eesti Kremli-meelseid aktiviste Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse laiendamiseks Euroopa suunal. Kaebaja käitumine ja tegevused, samuti võimalik valmisolek või tahe käituda avalikku korda ja julgeolekut ohustaval viisil, vajas ohtude ennetamise seisukohalt tõkestamist, mistõttu tehti ettepanek kohaldada kaebaja suhtes sissesõidukeeldu. Kaebaja väidetav noorteorganisatsioonist XXX lahkumine ei muuda fakti, et X tegevus oli Eesti ja teiste Schengeni liikmesriikide julgeolekut kahjustav ning kaebaja on näidanud valmisolekut ja tahet viia ellu Venemaa Föderatsiooni huve, sh elavdada ja radikaliseerida välisriikide venekeelseid elanikke eesmärgiga õhutada Eestis ja teistes Schengeni liikmesriikides rahvuskonflikte ja poliitilist vihkamist ehk ohustada liikmesriikide julgeolekut.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 17.05.2021 otsusega kaebuse osaliselt ning tühistas Siseministeeriumi 02.06.2020 otsuse nr 1-24/73 ja kohustas Siseministeeriumi vaatama kaebaja 15.05.2020 taotlus uuesti läbi. Muus osas jäi kaebus rahuldamata. Sissesõidukeelu kohaldamise osas nõustus halduskohus Siseministeeriumi 15.08.2019 otsuse nr 1-24/237 põhjendustega neid kordamata (HKMS § 165 lg 2). VSS § 29 lg 1 p-de 1 ja 5 kohaldamiseks ei pea oht julgeolekule või avalikule korrale olema realiseerunud ning rahvusliku või poliitilise vihkamise õhutamine olema aset leidnud, vaid meetme kohaldamiseks piisab, kui on arvestatav alus sellise arvamuse olemasoluks ja see arvamus võib olla põhjendatud. Tegemist on prognoosiga ehk ennetava sekkumisega, kusjuures VSS § 31 lg 1 kohaselt tuleb sissesõidukeelu kohaldamine otsustada põhjendamatu viivituseta. Ohuhinnangu andmine on Kaitsepolitseiameti ja Siseministeeriumi pädevuses ning kohtu roll selliste vaidluste lahendamisel on teataval määral piiratud ja kontroll piirdub sellega, kas vastavate haldusaktide andmisel ei ole tehtud ilmselgeid kaalutlusvigu. Siseministeeriumi 15.08.2019 otsuse puhul ilmselgeid vigu ei nähtu. Sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise taotluste puhul on vaja hinnata eelkõige seda, kas vahepealsel ajal on toimunud olulisi muutusi, mis võiksid tingida sissesõidukeelu küsimuse põhimõttelise ümbervaatamise või selle kehtivusaja lühendamise. Kuna X 07.11.2019 taotluses ei olnud viidatud mingisugustele olulistele muudatustele, siis ei pidanud halduskohus vajalikuks korrata Siseministeeriumi 06.12.2019 otsuse nr 1-24/359 põhjendusi, miks ei olnud kaebaja 07.11.2019 taotluse alusel sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamine põhjendatud. Samas on situatsioon Siseministeeriumi 02.06.2020 otsuse nr 1-24/73 puhul mõnevõrra erinev, sest kaebaja esitas 01.03.2020 avalduse ühiskondlik-poliitilisest noorteorganisatsioonist XXX väljaastumiseks. Siseministeerium märkis 02.06.2020 otsuses, et arvestab küll kaebaja organisatsioonist lahkumisega, kuid sellest on möödunud lühike aeg ja Kaitsepolitseiamet ei ole muutnud hinnangut X ohtlikkusele, mis ei olnud seotud ainuüksi organisatsiooni kuulumisega, vaid isiku käitumisega. Halduskohtu hinnangul on vastustaja teinud kaalutlusvea, sest küsimus ei ole enam kaebaja varasemas käitumises, mille pinnalt kohaldati tema suhtes 10 aastaks sissesõidukeeldu, vaid selles, kas sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olnud asjaolud on muutunud ja milline on selle muutuse tähendus. Varasemate otsuste aluseks oli isiku aktiivne 5(10)
3-19-2070 poliitiline tegevus, kuid kaebaja on vastavast organisatsioonist välja astunud. Siseministeeriumi 02.06.2020 otsusest järeldub, et vastustaja ei ole muudatuse tähendust siiski sisuliselt hinnanud. Vastustaja ei ole küsinud kaebajalt või tema esindajalt ka täiendavaid selgitusi, mistõttu ei ole vaidlustatud haldusakti pinnalt võimalik veenduda, et sissesõidukeelu kehtivusaja lühendamine ei oleks saanud ühelgi juhul ja mitte mingisuguses ulatuses kõne alla tulla. Siseministeeriumi 02.06.2020 otsus tuleb kaalutlusvea tõttu tühistada ja kohustada vastustajat lahendama kaebaja 15.05.2020 taotlus uuesti. See ei tähenda, et sissesõidukeelu kehtivusaega peaks ilmtingimata lühendama, kui selleks ei ole põhjust, kuid otsusest peaksid siiski nähtuma asjassepuutuvad kaalutlused ning peamine rõhuasetus ei saa enam olla sellel tegevusel ja käitumisel, mis algselt tingis sissesõidukeelu kohaldamise.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Siseministeerium palub 16.06.2021 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, milles kaebus rahuldati, ja teha uus otsus, millega jätta kaebus tervikuna rahuldamata. Halduskohus kohaldas VSS § 32 lg-t 1 ebaõigesti, järeldades, et Siseministeeriumi 02.06.2020 otsuses ilmneb kaalutlusviga. Vastustaja on nii vaidlusaluses otsuses kui ka kohtumenetluses põhjendanud, miks ei esine VSS § 32 lg-s 1 sätestatud asjaolusid sissesõidukeelu muutmiseks. Kuna sissesõidukeeldu kohaldati Kaitsepolitseiameti taotluse alusel, küsis vastustaja kaebaja 15.05.2020 taotluse lahendamiseks ka Kaitsepolitseiameti arvamust, kes märkis 21.05.2020 seisukohas, et organisatsioonist lahkumine ei muuda olematuks X seniseid tegusid ja võimalikku valmisolekut või tahet käituda Eesti avalikku korda ja julgeolekut ohustaval viisil. Julgeolekuasutuste seaduse §-st 6 tulenevalt hindab ohtu riigi julgeolekule Kaitsepolitseiamet, kellel on julgeolekuohu hindamisel lai kaalutlusruum. Halduskohus märkis õigesti, et oluline on tuvastada, kas on toimunud muutusi ja milline on muutuste tähendus, kuid nõustuda ei saa, et hinnangu andmisel ei ole isiku varasem käitumine enam asjakohane. Asjaolude muutust või selle sisulist tähendust ei ole võimalik hinnata sissesõidukeelu kohaldamise algselt tinginud asjaoludest eraldiseisvalt. Praegusel juhul omavad just kaebaja varasem käitumine ja tegevus olulist kaalu sissesõidukeelu muutmise põhjendatuse hindamisel. Kaebaja senine tegevus ning valmisolek õhutada poliitilist ja rahvuslikku vihkamist on lahutamatult seotud maailmavaate ja tõekspidamistega, mis ei muutu organisatsioonist formaalselt väljaastumisega. Sissesõidukeelu kohaldamise tinginud asjaolud on eriti aktuaalsed olukorras, kus sissesõidukeelu kohaldamisest ja asjaolude väidetavast muutusest on möödunud nii lühike aeg, et selle pinnalt ei ole võimalik teha tõsikindlaid järeldusi, kas muutus on tegelik ja püsiv. Seda on nii vastustaja kui ka kaasatud haldusorgan selgitanud ka halduskohtule. VSS § 32 lg-st 1 ei tulene kohustust igasuguse muutuse korral tunnistada sissesõidukeeld automaatselt kehtetuks või lühendada selle tähtaega, vaid tegemist on Siseministeeriumi kaalutlusotsusega, mis põhineb ohuprognoosil. VSS § 32 lg-st 1 ei tulene samuti, et taotlejale peaks otsuses selgitama, millisel juhul tuleks kõne alla sissesõidukeelu kehtivusaja muutmine. Ennetava meetme õiguspärasuse kontrollimisel tuleb lähtuda ex ante vaatlusviisist ehk arvestada saab neid asjaolusid, mis olid haldusorganile teada enne meetme rakendamist (nt Riigikohtu 13.11.2009 otsus nr 3-3-1-63-09, p 16). Halduskohus ei ole põhjendanud seisukohta, et Siseministeerium ei ole muudatuste tähendust sisuliselt hinnanud. Kaebaja suhtes kohaldati sissesõidukeeldu seonduvalt tema käitumise ja tegevusega, mitte pelgalt tema liikmelisusega noorteorganisatsioonis XXX. Otsus kajastab kaebaja tegevust individuaalselt, mitte ei keskendu üksnes organisatsiooni tegevusele. Isegi kui kaebaja on organisatsioonist lahkunud, ei ole organisatsiooni liikmelisus eelduseks poliitilist vaenu ja vihkamist ning konflikte ohutava mõjutustegevuse elluviimiseks. Ainuüksi organisatsiooni liikmeks astumisega või sealt lahkumisega ei muutu isiku maailmavaade. Kaebaja selgitustest organisatsioonist lahkumise põhjuste kohta võib järeldada, et see tulenes 6(10)
3-19-2070 eelkõige asjaolust, et tema suhtes kohaldatud sissesõidukeeld takistab tal reisimist. X ei ole toonud esile sellist laadi humaanseid kaalutlusi, mis tingiks sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise või selle kehtivusaja lühendamise. Halduskohus ei saa teostada kaalutlusõigust haldusorgani asemel (nt Riigikohtu 01.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, p 20). Kohtuotsusest ei nähtu, missugustest asjakohatutest, lubamatutest või sobimatutest kaalutlustest on vastustaja 02.06.2020 otsuse tegemisel lähtunud või millised olulised asjaolud on jäänud välja selgitamata (sh täiendavate selgituste nõudmisega), mis võinuks viia teistsugusele otsuse tegemiseni. Isik võib küll põhjendada oma tegusid ja kavatsusi, kuid ta ei saa ise hinnata endast tulenevat ohtu (nt Tallinna Halduskohtu 04.06.2020 otsus nr 3-20-516, p 13).
10.X palub 28.07.2021 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Siseministeerium kehtestas X suhtes Schengeni alale sissesõidukeelu 10 aastaks. Sellise pikkusega keeld on ebaproportsionaalne ja seega lubamatu, kuid kaebaja ei ole pidanud otstarbekaks selle üle vaidlemist jätkata, sest halduskohus kohustas Siseministeeriumi otsustama sissesõidukeelu muutmise küsimus uuesti. Halduskohus märkis õigesti, et 02.06.2020 otsuse tegemise ajaks olid asjaolud oluliselt muutunud, kuid vastustaja ei ole seda sisuliselt arvestanud. Pärast seda, kui kaebaja on noorteorganisatsioonist XXX välja astunud ja seeläbi selgelt deklareerinud temale etteheidetavast poliitilisest tegevusest loobumist, peavad esinema kaalukad tõendatud motiivid maksimaalse tähtajaga sissesõidukeelu jätkuvaks kohaldamiseks. Näiteks kui eksisteerivad kindlad tõendid, et kaebaja poolt deklareeritud poliitilisest tegevusest loobumine ja noorteorganisatsioonist XXX lahkumine olid tegelikult näilikud ning kaebaja tegelik motiiv Euroopas reisimiseks ei ole seotud mitte erialase (meditsiinilise) tegevusega, vaid julgeolekut ohustava tegevusega. Selliseid kaalutlusi ega tõendeid ei ole esitatud. Schengeni riikidel on võimalik kaebaja reisimisega seonduvat pidevalt jälgida ja kontrollida ka pärast tema suhtes sissesõidukeelu kohaldamise lõpetamist ning ohu tuvastamise korral kohaldada sissesõidukeeldu uuesti.
11.Kaitsepolitseiamet nõustub 09.07.2021 seisukohas vastustaja apellatsioonkaebusega ja leiab samuti, et halduskohus järeldas otsuse p-s 35 ekslikult, et Siseministeeriumi 02.06.2020 otsuses on tehtud kaalutlusviga ning toimunud muudatuste tähendust ei ole sisuliselt hinnatud. Vaidlustatud otsusest nähtub üheselt, et vastustaja arvestas sissesõidukeelu kehtima jätmisel muutunud asjaolusid (st kaebaja lahkumist noorteorganisatsioonist XXX), kuigi otsuse sõnastus on keeleliselt mõnevõrra ebaõnnestunud. Otsusest on arusaadav, et muutunud oli üksnes X liikmelisus organisatsioonis, kuid muutunud ei olnud temast lähtuv oht avalikule korrale ja riigi julgeolekule, mistõttu puudus põhjus muuta ka tema suhtes kohaldatud sissesõidukeeldu (sh lühendada selle kehtivusaega). Halduskohus leidis vääralt, et vaidlustatud haldusakti pinnalt ei ole võimalik veenduda, et sissesõidukeelu kehtivusaja lühendamine ei oleks saanud ühelgi juhul ja mitte mingisuguses ulatuses kõne alla tulla. Kaitsepolitseiameti hinnang isikust lähtuvale ohule ei olnud muutunud, sest sissesõidukeelu kohaldamise tingisid X tegevus ja käitumine, mitte pelgalt tema kuulumine noorteorganisatsiooni XXX. Kaebaja on näidanud valmisolekut ja tahet viia ellu Venemaa Föderatsiooni huve, sh elavdada ja radikaliseerida välisriikide venekeelseid elanikke eesmärgiga õhutada Eestis ja teistes Schengeni konventsiooni liikmesriikides rahvuskonflikte ja poliitilist vihkamist, seega ohustada nende riikide julgeolekut. Vastustaja on apellatsioonkaebuses õigesti selgitanud, et kaebaja 15.05.2020 taotluse lahendamisel oli asjakohane arvestada ka varasemat käitumist ja sissesõidukeelu kohaldamist tinginud asjaolusid. Inimese maailmavaade ja tõekspidamised (sh poliitiline häälestatus) ei seondu organisatsiooni liikmelisusega, vaid see on üksnes formaalsus. Kui kaebaja lahkus organisatsioonist eesmärgiga saavutada sissesõidukeelu tühistamine, võib tema poliitiline aktiivsus sama lihtsalt taastuda, kui talle võimaldatakse reisimine Schengeni alale. Organisatsioonist (väidetavast) lahkumisest möödunud lühikest aega arvestades puudub kindlus, et 15.05.2020 taotluses toodud asjaolud on tegelikud ja püsivad. 7(10)
3-19-2070
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Kuna X ei ole apellatsioonkaebust esitanud, siis on halduskohtu 17.05.2021 otsus jõustunud osas, milles jäeti rahuldamata X kaebus Siseministeeriumi 15.08.2019 otsuse nr 124/237 ja 06.12.2019 otsuse nr 1-24/359 tühistamiseks (resolutsiooni p 3). Seega on apellatsioonimenetluses vaidluse all üksnes nõuded tühistada Siseministeeriumi 02.06.2020 otsus nr 1-24/73 ja kohustada vastustajat vaatama kaebaja 15.05.2020 taotlus uuesti läbi, mille halduskohus rahuldas otsuse resolutsiooni p-dega 1 ja 2.
13.Ringkonnakohus nõudis 22.03.2022 määrusega Siseministeeriumilt välja kaebaja suhtes sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olnud Kaitsepolitseiameti 18.06.2019 ettepaneku nr 5427 ja tutvus 29.03.2022 täiendavalt Kaitsepolitseiameti 05.06.2019 dokumendiga nr 1.2-12/19/11, mis on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 7 lg 4 p-de 1 ja 3 alusel salajasel tasemel salastatud 50 aastaks. Need dokumendid ei ole kaebajale ega tema esindajale juurdepääsupiirangute tõttu olnud kättesaadavad, kuid neis toodud kaebajat puudutavaid asjaolusid on olulises ulatuses kajastatud nii Siseministeeriumi otsustes kui ka vastustaja ja kaasatud haldusorgani kohtumenetluses esitatud seisukohtades. Seetõttu ei ole eelviidatud dokumentidele juurdepääsu piiramine saanud märkimisväärselt takistada kaebajal oma õiguste kaitsmist.
14.X suhtes on sissesõidukeeldu kohaldatud VSS § 29 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel, mis näevad ette, et välismaalase suhtes võidakse kohaldada sissesõidukeeldu, kui on põhjendatult alust arvata, et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada Eesti Vabariigi, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Schengeni konventsiooni liikmesriigi või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi julgeolekut, avalikku korda või teiste isikute tervist (p 1) või välismaalane õhutab või on põhjendatult alust arvata, et ta võib õhutada Eestis või välisriigis rahvuslikku, rassilist, usulist või poliitilist vihkamist (p 5). Halduskohus on õigesti märkinud, et nii sissesõidukeelu kohaldamine VSS § 29 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel kui ka kohaldatud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamine ja kehtivusaja lühendamine VSS § 32 lg 1 alusel tuginevad ohuhinnangule, mis on olemuselt prognoosotsus. Ohu hindamine hõlmab nii tõendite hindamist kui ka määratlemata õigusmõistete sisustamist ning see on kohtulikult kontrollitav. Piiratud mahus on kohtulikult kontrollitav ohu tuvastamise järel ohu ning VSS § 31 lg-s 3 ja § 32 lg-s 1 nimetatud asjaolude omavaheline kaalumine (vrd Riigikohtu 26.01.2022 otsus nr 3-20-915, p 16; 03.05.2019 otsus nr 3-18-89, p 10.2; 19.02.2019 otsus nr 3-17-1545, p 26).
15.Halduskohus ei kahelnud Kaitsepolitseiameti ja Siseministeeriumi hinnangus, et kaebaja tegevus Venemaa ühiskondlik-poliitilise noorteorganisatsiooni XXX Peterburi osakonna välissuhete koordinaatori asetäitjana õhutas Eesti Vabariigis ja teistes Schengeni konventsiooni liikmesriikides rahvuslikku ja poliitilist vihkamist, mis võis ohustada riikide julgeolekut ja avalikku korda ning millest tingituna oli põhjendatud ja proportsionaalne kohaldada tema suhtes 15.08.2019 otsusega 10-aastase kestusega sissesõidukeeldu Schengeni alale. Samuti möönis halduskohus, et kaebaja vastuväited (nt soov jätkata õpinguid Saksamaal) ei olnud piisavalt kaalukad, et tingida kohaldatud sissesõidukeelu muutmist või kehtetuks tunnistamist 06.12.2019 otsusega. Siseministeeriumi 02.06.2020 otsuse tegemise ajaks olid asjaolud halduskohtu hinnangul seevastu oluliselt muutunud, kuna kaebaja astus eeltoodud organisatsioonist 01.03.2020 välja, kuid vastustaja ei ole selle muudatuse tähendusega piisavalt arvestanud või vähemasti ei nähtu seda 02.06.2020 otsusest. Halduskohtust võib aru saada, et kui kaebaja suhtes sissesõidukeelu kohaldamise aluseks oli tema aktiivne ja jätkuv poliitiline
8(10)
3-19-2070 tegevus konkreetses organisatsioonis, siis pidi vastustaja pärast kaebaja organisatsioonist väljaastumist põhjalikumalt uurima, kas ja kuidas ta kavatseb oma poliitilist tegevust jätkata.
16.Ringkonnakohus nõustub iseenesest sellega, et sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise taotluse puhul tuleb hinnata eelkõige asjaolude muutumist pärast sissesõidukeelu kohaldamist, kuid see ei tähenda, et igasugune asjaolude muutumine peaks tooma kaasa ka sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise või selle kehtivusaja lühendamise. Muutunud asjaolusid tuleb kõrvutada nende põhjustega, mis tingisid sissesõidukeelu kohaldamise, ning analüüsida, kas esineb alus muuta varasemat ohuhinnangut. Praegusel juhul on Siseministeerium ja Kaitsepolitseiamet rõhutanud, et X organisatsioonist väljaastumine ei ole muutnud ohuhinnangut, sest selle aluseks ei olnud pelgalt organisatsiooni liikmelisus, vaid kaebaja enda konkreetsed teod, ning tema organisatsioonist lahkumisest on möödunud alles väga vähe aega. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist asjakohaste põhjendustega.
17.X suhtes sissesõidukeelu kohaldamise tingis asjaolu, et tema tegevus pani aluse XXX Peterburi osakonna ja Kremli-meelsete Eesti aktivistide koostööle, mida sooviti laiendada ka teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Tõenditest nähtuvalt tegutses kaebaja aktiivselt eesmärgiga toetada Venemaa mõjutustegevust Eestis ja Euroopa Liidus, mh „Surematu polgu“ aktsioonide korraldamist. Senised kogemused teistes riikides (nt Valgevene, Kõrgõzstan, Usbekistan, Kasahstan, Tadžikistan, Gruusia, Ukraina, Portugal, Tšehhi, Läti), samuti 2007. a nn pronksiöö Tallinnas, annavad põhjendatult alust arvata, et sellised aktsioonid võivad ohustada riikide julgeolekut ja avalikku korda ning nende varjatud eesmärk on õhutada rahvuslikke või poliitilisi konflikte. Kaebaja ei osalenud küll 09.05.2019 Tallinnas „Surematu polgu“ aktsioonil, kuid tema loodud kontaktide tulemusel osalesid kõnealusel üritusel teised XXX liikmed.
18.X on esitanud 15.06.2020 seisukoha lisana 1 ja 29.06.2020 kaebuse lisana 2 tõendi, et XXX Peterburi osakonna juhataja on kinnitanud kaebaja 01.03.2020 avalduse organisatsioonist samal päeval välja astumiseks. Vastustaja ja kaasatud haldusorgan on küll märkinud, et kaebaja on „väidetavalt“ organisatsioonist lahkunud, kuid ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid vastupidist või seaksid kaebaja tõendi usaldusväärsuse põhjendatult kahtluse alla. On usutav, et organisatsioonist lahkumise järel ei saa kaebaja jätkata oma tegevust varasemaga täpselt samal viisil, sest tal ei ole enam senist positsiooni, kuid sellest ei järeldu automaatselt, et kaebaja on varasematest eesmärkidest ja tõekspidamistest täielikult loobunud ning temast ei saagi enam lähtuda senisega võrreldavat ohtu. Kaebaja senise tegevuse põhjal oli Kaitsepolitseiametil ja Siseministeeriumil alust arvata, et kaebaja võib olla jätkuvalt valmis panustama Venemaa mõjutustegevusse Euroopa suunal, ning 02.06.2020 otsuse tegemise ajaks oli tema organisatsioonist lahkumisest möödunud sedavõrd vähe aega (kolm kuud), et puudus sisuline võimalus veenduda, et kaebaja on ühiskondi lõhestava poliitilise tegevuse tõepoolest lõpetanud ega kavatse seda jätkata. Selline veendumus saaks tekkida üksnes pikema aja jooksul. Seetõttu ei ole ka asjakohane kaebaja vastuväide, et puuduvad tõendid, et X lahkumine organisatsioonist oli üksnes näilik. Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus vastustaja ja kaasatud haldusorganiga, et sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud ei olnud ära langenud ega oluliselt muutunud.
19.X suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist ega selle kehtivusaja lühendamist ei tingi ka kaebaja välja toodud muud argumendid. Kaebajal puuduvad Schengeni konventsiooni liikmesriikides kaitsmist väärivad isiklikud, majanduslikud või muud sidemed ning tema põhjendused Schengeni konventsiooni liikmesriikidesse reisimiseks (nt osalemine erialakonverentsidel) ei ole sedavõrd kaalukad, et võiksid tingida kohaldatud sissesõidukeelu lühendamise või kehtetuks tunnistamise. Ringkonnakohus on seisukohal, et vastustaja ei ole 9(10)
3-19-2070 teinud kaebaja 15.05.2020 taotluse lahendamisel kaalutlusviga, mistõttu tühistas halduskohus Siseministeeriumi 02.06.2020 otsuse ebaõigesti ning kohustas vastustajat vaatama kaebaja 15.05.2020 taotluse uuesti läbi. Kaebajal on võimalik taotleda sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist või selle kehtivusaja lühendamist uuesti mõne aja pärast.
20.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel rahuldab ringkonnakohus Siseministeeriumi apellatsioonkaebuse ning tühistab Tallinna Halduskohtu 17.05.2021 otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas asjas uue otsuse, millega jätab X kaebuse tervikuna rahuldamata.
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui kõrgema astme kohus teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. X on tasunud 06.11.2019 ja 29.06.2020 kaebuste esitamisel riigilõivu kokku 30 eurot, kuid pole esitanud andmeid esimese ega teise astme kohtus muude menetluskulude kandmise kohta. Siseministeerium kui riigiasutus on olnud HKMS § 104 lg 10 alusel apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud ja pole esitanud andmeid muude menetluskulude kandmise kohta. Kuna ringkonnakohtu otsuse tagajärjel jääb X kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda HKMS § 109 lg 1 alusel. Kaitsepolitseiameti kui kaasatud haldusorgani võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 24 lg 2 ja § 108 alusel samuti tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.