lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-441/10

Haridus ja kultuur › Kutseharidus ja kvalifikatsioon

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 02.06.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-441/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Haridus ja kultuur › Kutseharidus ja kvalifikatsioon
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.06.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3662
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.06.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-441

Haldusasi

XX kaebus tühistada Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu 19.11.2019 ja 21.11.2019 protokollilised otsused ja 06.02.2020 vaideotsus ning kohustada Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingut lugema XX kinnisvara nooremhindaja kutseeksami suuline osa ja kutseeksam tervikuna sooritatuks ning andma talle kinnisvara nooremhindaja kutse või alternatiivselt kohustada Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingut andma XXle uued hindepunktid kinnisvara nooremhindaja kutseeksami suulise osa küsimustes nr 5, 8 ja 13

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, volitatud esindaja advokaat Rahel Behrsin Vastustaja – Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, volitatud esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata vastustaja taotlus jätta kaebus läbi vaatamata nõudes kohustada Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingut lugema XX kinnisvara nooremhindaja kutseeksami suuline osa ja kutseeksam tervikuna sooritatuks ning andma talle kinnisvara nooremhindaja kutse.
2.Lugeda kaebus tähtaegseks nõude osas kohustada Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingut andma XXle uued hindepunktid kinnisvara nooremhindaja kutseeksami suulise osa küsimuses nr 13.
3.Jätta XX kaebus rahuldamata.
4.

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur
  • 30.06.20263-26-661/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20263-26-931/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.06.20263-26-1402/8Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.06.20263-25-4401/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.06.20263-26-1384/10Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 08.06.20263-25-2378/17Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.07.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

3-20-441 Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu (EKHÜ) kutsekomisjon viis 28.10.2019 XXga läbi kinnisvara nooremhindaja kutseeksami kirjaliku osa. 04.11.2019 protokollilise otsusega loeti eksami kirjalik osa XX poolt edukalt sooritatuks.
2.19.11.2019 viis EKHÜ kutsekomisjon XXga läbi kinnisvara nooremhindaja kutseeksami suulise osa, mille hindas tulemusele 56,7 punkti. Eksami sooritamiseks vajalik minimaalne punktisumma oli 60.
3.EKHÜ luges 19.11.2019 protokollilise otsusega XX kinnisvara nooremhindaja kutseeksami suulise osa mittesooritatuks. EKHÜ tegi selle otsuse XXle teatavaks 16.12.2019.
4.EKHÜ luges 21.11.2019 otsusega XX kutseeksami tervikuna mittesooritatuks ning keeldus kutse andmisest.
5.XX esitas 27.12.2019 vaide EKHÜ 19.11.2019 otsustele.
6.EKHÜ jättis 06.02.2020 vaideotsusega XX vaide rahuldamata.
7.XX esitas 09.03.2020 Tallinna Halduskohtusse kaebuse, milles taotles tühistada EKHÜ 19.11.2019 ja 21.11.2019 protokollilised otsused ja 06.02.2020 vaideotsus ning kohustada EKHÜ-d lugema XX kinnisvara nooremhindaja kutseeksami suuline osa ja kutseeksam tervikuna sooritatuks ning andma talle kinnisvara nooremhindaja kutse või alternatiivselt kohustada EKHÜ-d andma XXle uued hindepunktid kinnisvara nooremhindaja kutseeksami suulise osa küsimustes nr 5, 8 ja 13.
8.EKHÜ esitas 09.04.2020 vastuse kaebusele, milles taotles jätta läbi vaatamata kaebuse nõue kohustada vastustajat lugema kaebaja kinnisvara nooremhindaja kutseeksami suuline osa ja kutseeksam tervikuna sooritatuks ning andma talle kinnisvara nooremhindaja kutse ning lõpetada menetlus alternatiivse nõude osas, millega kaebaja taotles kohustada EKHÜ-d andma XXle uued hindepunktid kinnisvara nooremhindaja kutseeksami suulise osa küsimuses 13. Ülejäänud osas taotleb vastustaja kaebuse rahuldamata jätmist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9.Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) EKHÜ ei ole 21.11.2019 otsust XXle teatavaks teinud ning otsuse olemasolust sai XX teada EKHÜ 06.02.2020 vaideotsusest. 2) Kutseeksami küsimuse nr 5 vastust hindas vastustaja maksimaalse 100 asemel 80 punktiga. Kutseeksami helisalvestiselt on võimalik tuvastada, et mistahes abistamist kutseeksami küsimuse nr 5 juures ei esinenud. Küsimusele vastamine pärast teisi küsimusi ei ole 2(8)

3-20-441 võrdsustatav eksamineerija abistamisega. Seega ei ole punktide vähendamine põhjendatud. Vastustaja on alles 06.02.2020 vaideotsuses märkinud, et kaebaja vastus ei olnud ammendav. Järelikult on vastustaja vaideotsusega täiendanud 19.11.2019 otsust uute põhjendustega, mis ei ole lubatav. Kaebajal ei olnud sellist põhjendust võimalik vaide esitamisel arvestada. Ka jääb arusaamatuks, miks kaebaja vastus ei ole ammendav. Vastustaja ei ole selgitanud, mida kaebaja oleks pidanud ammendavaks vastuseks veel vastama. Hindamiskomisjon ei suunanud kaebajat küsimuse nr 5 juurde tagasi, vaid kaebaja ise avaldas soovi sellele vastamiseks. Vastustaja kuritarvitab asjaolu, et helisalvestise kvaliteet on üsna kehv ja seda on raske kuulata. 3) Kaebaja ei nõustu, et ei ole võimalik vaidlustada hindeid, mis on 80 punkti või kõrgemad. Kaebajal peab olema võimalik vaidlustada ebaõigesti antud hindepunktid, kuivõrd see mõjutab tervikuna eksamitulemust ja kaebajal peab olema võimalik oma õigusi kaitsta. 4) Kutseeksami küsimuse nr 8 vastust hindas vastustaja maksimaalse 100 asemel 50 punktiga. See, et kaebaja vastas küsimusele õigesti, nähtub Eesti varahindamise standard EVS 8754:2015 „Hindamise head tavad ja hindamistulemuste esitamine“ punktist 6.3.9. Kaebaja ja vastustaja kuulasid 18.12.2019 EKHÜ kontoris korduvalt salvestust läbi parema kvaliteediga kõlari ning vastus oli tuvastatav ja vastuse sisuline pool õige. See, et kaebaja vastas antud küsimusele „kirjalikus vormis ja/või elektrooniliselt“, mitte „kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis“, ei muuda kaebaja vastust selles osas valeks, sest kaebaja poolt vastatud vorminõuded on rangemad kui kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm. Seega oli kaebaja vastus täpne ja ammendav. Ka ei ole vastustaja toonud esile vastust, mida ta kaebajalt ootas või oleks ammendavaks lugenud. Vaidlustatud otsuste põhjendustest ei nähtu kaalutlused, kuidas vastustaja jõudis otsuseni, et kaebajale tuleb 100 punkti asemel anda 50 punkti. Vastuse eest antavat punktiarvu ei saa mõjutada asjaolu, et kaebaja on palunud küsimust nr 8 korrata. 5) Kutseeksami küsimuse nr 13 vastust hindas vastustaja maksimaalse 100 asemel 40 punktiga. 19.11.2019 otsuses puuduvad kaalutlused, millest vastustaja on haldusakti andmisel lähtunud ja kuidas ta jõudis otsuseni, et kaebajale tuleb 100 punkti asemel anda 40 punkti, ning põhjendused, mida oleks kaebaja pidanud maksimaalse punktiarvu saamiseks teisiti tegema ja milline oli kaebajalt oodatav vastus. 6) „Kutse andmise kord kinnisvara nooremhindaja, kinnisvara hindaja ja vara hindaja kutsele“ näeb punktis 5.2. ette, et kutse mitteandmise otsust põhjendatakse kirjalikult. 7) Vastustaja hindamiskomisjonis on vastuseid hinnanud kaks hindajat, kes on mõlemad 15 küsimuse puhul punktiskaalal 1–100 andnud kaebajale täpselt samasugused punktid. Puuduvad mistahes erisused kummagi hindaja põhjendustes ja põhjendused, kuidas kumbki hindaja oma punktideni jõudis. See paneb kahtluse alla hindamiskomisjoni liikmete objektiivsuse ja erapooletuse.

10.EHKÜ leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) Tegemist on eksamiga, mille lõpptulemuse määrab vastuste eest antud hinnete alusel arvutatud koondhinne ning hinnete ja koondhinde puhul ongi tegemist hindamiskomisjoni otsuse põhjendustega. Hindamiskomisjon on märkinud protokollis ka lühikese põhjenduse juhul, kui kaebaja vastust ei ole hinnatud 100 punkti vääriliseks. 2) Küsimusele antud vastuse hindamine on pigem toiming, mitte haldusakt. Kuna tegemist ei ole reaalaines sooritatud eksamiga, siis on hindamine alati teataval määral subjektiivne. Hindamisotsustusele ei saa laiendada põhjendamisnõudeid haldusmenetluse seaduse tavapärases tähenduses. Hindamiskomisjoni liige ega hindamiskomisjon ei pea antud hindepunktidele esitama üksikasjalikke põhjendusi. 3) Kutsekomisjonil puudub võimalus anda kutse taotlejale kutse olukorras, kus hindamiskomisjon on lugenud kutseeksami mittesooritaks. Seetõttu on kutsekomisjoni 3(8)

3-20-441 hindamiskomisjon 08.10.2019 ja 19.11.2019 kinnisvara nooremhindaja kutseeksami kirjaliku ja suulise osa protokollide alusel tuvastanud, et kaebaja kutseeksami hindamistulemus on kirjalik 86,35 punkti, suuline 56,7 punkti, koond „mittesooritatud“ ja otsustanud kaebajale kutset mitte anda. Kutsekomisjoni otsus on nii faktiliselt kui ka õiguslikult põhjendatud. 4) Hindamist saab vaidlustada üksnes juhul, kui hindamistulemus on ilmselgelt ebaadekvaatne või väljub lubatava subjektiivse hindamise ulatusest ja hindamistulemus on oluliselt mõjutanud lõppotsustust. Hindamist ei saa vaidlustada väitega, et kaebaja vastuseid on ebaõigesti hinnatud ja antud kaebajale põhjendamatult vähe punkte. 5) Salvestiselt on kuulda, et kaebaja ei osanud selle esitamise ajal küsimusele nr 5 vastata ning hiljem vastas ebakindlalt. Kuna kaebaja vaikis ajal, mil küsimusele oleks tulnud vastata, siis see juba iseenesest välistab maksimaalse 100 punkti saamise. Kui kaebaja eksami lõpus küsimuse juurde tagasi tuli, vastas ta ebakindlalt. Sellises olukorras enama kui 80 punkti nõudmine on ilmselgelt põhjendamatu ning hindamiskomisjoni liikmed ei pea ega saagi põhjendada, miks nad ei hinnanud vastust kuni 20 punkti vähem või rohkem. Kuna hindamisstandard lubab hindajate poolt samale vastusele antud punktide vahel kuni 20punktilist erinevust, siis ei ole võimalik vaidlustada hindeid, mis on 80 punkti või kõrgemad. 6) Kuna kaebajal võimaldati eksami lõpus küsimusele nr 5 vastata ja vastust ka hinnati, siis ei ole asja lahendamise seisukohalt tähtsust, kas komisjon suunas kaebaja küsimusele vastama või tegi seda kaebaja ise, ega muud kaebaja organisatoorsed etteheited komisjonile seonduvalt küsimusega nr 5. 7) Salvestiselt ei saa tuvastada, et kaebaja oleks küsimusele nr 8 vastanud: „Hinnangu töökausta tuleb säilitada 7 aastat kirjalikus vormis ja/või elektrooniliselt.“ Salvestis küsimuse nr 8 ja sellele antud vastuse osas on halva kvaliteediga, kuid on selge, et esialgu vastas kaebaja „5 aastat“ ja jättis vastamata küsimuse osale, mis puudutas säilitatava töökausta vormi. Seejärel palus kaebaja küsimust korrata. 100 punkti saamiseks oleks kaebaja pidanud vastama, et töökausta tuleb säilitada mitte vähem kui 7 aastat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kaebaja vastus oli ebatäpne, kuna ta ütles alustuseks „5 aastat“ ja kui ta pärast parandas selle „7 aastaks“, siis ei olnud ka see täpne. Ka kaebaja poolt öeldud „kirjalik või elektrooniline vorm“ ei ole täpne vastus, kuna küsiti vormi, milles tuleb kausta säilitada, mitte koostada. Niisiis on vastuse eest antud 50 punkti enam kui piisav. Kui standardi kohaselt piisab kausta säilitamisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, siis ei saa pidada õigeks kaebaja poolt antud vastust, et kausta tuleb säilitada elektrooniliselt või kirjalikus vormis ehk rangemas vormis, kui standard seda tegelikult nõuab. 8) Küsimusele nr 13 vastas kaebaja õigesti, et täpsusklass on +/– 5%, kuid ei osanud põhjendada, miks see on nii. Vastuse eest antud 40 punkti on enam kui piisav ja komisjoni liige on märkinud selle põhjenduseks õigesti, et kaebaja ei osanud vastust põhjendada. Kaebaja ei ole küsimuse nr 13 hindamise osas enne kaebuse esitamist vaidemenetluses mingeid pretensioone esitanud, mistõttu on kaebus kohtule selles osas esitatud kaebetähtaega rikkudes. 9) Küsimuste nr 5 ja 13 vastuste eest kaebaja soovitud punktide saamine ei oleks eraldi toonud kaasa eksami sooritatuks lugemist. 10) Kui küsimusele on jäetud vastamata või täiesti ebaõigesti vastatud, aga ka siis, kui küsimusele on antud täiesti õige ja ammendav vastus, ei saa olla arusaamatu, miks mõlemad hindajad annavad võrdselt 0 või 100 punkti. Kui vastamine eeldab neljast või viiest komponendist koosneva loetelu esitamist ja kutse taotleja oskab õigesti nimetada vähem komponente, siis antakse iga nimetatud komponendi eest vastavalt 25 või 20 punkti. Komisjoni liikmed annavad hindeid reeglina 10 punkti täpsusega, mistõttu ei saa ette heita hinnete kokkulangevust muude küsimuste vastuste osas.

4(8)

3-20-441 11) Kuna kohus ei saa hindamiskomisjoni asemel hinnata kaebaja poolt antud vastuseid uuesti ega teha kutsekomisjoni asemel otsust kaebajale kutse andmise kohta, siis ei ole kohtul ka võimalik sisuliselt menetleda nõuet kohustada vastustajat lugema kaebaja kinnisvara nooremhindaja kutseeksami suuline osa ja kutseeksam tervikuna sooritatuks ning andma talle kinnisvara nooremhindaja kutse. Seega tuleb see nõue jätta läbi vaatamata. 12) Kaebuses ei ole esitatud iseseisvaid aluseid, mis võimaldaksid kutsekomisjoni 21.11.2019 otsuse või 06.02.2020 vaideotsuse tühistada olukorras, kus hindamiskomisjoni 19.11.2019 otsus jääb jõusse. 13) Vastustaja palub jätta menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja koosseisus ei ole ühtegi töötajat, kes omaks õigusteadmisi ja saaks vastustajat kohtus esindada, mistõttu on välise advokaadi õigusabi kasutamine põhjendatud. 14) Kaebuse taotluste p-s 8 esitatud taotlusel puudub õiguslik alus, kuna halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette menetluskuludelt viivise tasumise kohustust.

KOHTU PÕHJENDUSED

11.Kaebaja taotleb kaebuses muu hulgas ka vastustaja kohustamist lugeda kaebaja kinnisvara nooremhindaja kutseeksami suuline osa ja kutseeksam tervikuna sooritatuks ning anda talle kinnisvara nooremhindaja kutse. Selle nõude osas taotleb vastustaja kaebuse läbi vaatamata jätmist halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 alusel. Vastustaja hinnangul ei saa kohus hindamiskomisjoni asemel hinnata kaebaja poolt antud vastuseid uuesti ega teha kutsekomisjoni asemel otsust kaebajale kutse andmise kohta, mistõttu ei ole kohtul võimalik eelnimetatud nõuet sisuliselt menetleda. HKMS § 41 lg 3 sätestab, et kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Niisiis võib kohus kaebaja esitatud taotluse alusel kohustada vastustajat ka hindamist uuesti läbi viima ning asjaolu, et kohus ei saa asuda vastustaja asemel kaebaja kutseeksami hindamist läbi viima, ei takista halduskohtul selle nõude lahendamist. Seega ei esine alust nõude läbi vaatamata jätmiseks ja kohus jätab vastustaja sellesisulise taotluse rahuldamata.
12.Vastustaja taotleb kaebuse menetluse lõpetamist osas, milles kaebaja vaidlustab kutseeksami suulise osa küsimuse nr 13 hindamist, kuna kaebaja ei ole selles osas enne kaebuse esitamist vaidemenetluses mingeid pretensioone esitanud ning seetõttu on kaebus kohtule selles osas esitatud kaebetähtaega rikkudes. Kohus ei nõustu vastustaja hinnanguga. Kaebaja on 27.12.2019 vaides vaidlustanud 19.11.2019 otsuse tervikuna, kuna lisaks konkreetsete küsimuste osas etteheidete tegemisele on kaebaja vaides tuginenud ka sellele, et hindajad on kaebaja eksamil läbivalt andnud ühesugused punktid ning taotlenud ka seetõttu kutseeksami sooritatuks lugemist. Seega on vaidega hõlmatud ka küsimuse nr 13 hindamine, vaatamata sellele, et kaebaja ei ole vaides konkreetselt küsimuse 13 hindamisele etteheiteid teinud. Kohus käsitleb nimetatud küsimust puudutavaid väiteid niisiis uute põhjendustena, mitte täiendavas ulatuses eksamitulemuste vaidlustamisena, kuna kaebaja on nii kaebuses kui ka vaides vaidlustanud 19.11.2019 otsuse tervikuna. Kohus selgitab, et kaebaja ei ole kohtumenetluses piiratud vaid nende põhjendustega, millele ta kohtueelses menetluses on tuginenud. Niisiis on kaebaja ka selles osas kaebuse tähtaegselt esitanud. Lisaks märgib kohus, et kaebaja ei ole vaides sõnaselgelt ka küsimuste 5 ega 8 uut hindamist taotlenud, kuid on kaebuses taotlenud küsimuste nr 5, 8 ja 13 uute hindepunktide andmiseks kohustamist alternatiivselt nõudele kohustada lugema kaebaja eksam sooritatuks. Kohus saaks alternatiivsetest kohustamisnõuetest esmase nõude alusel HKMS § 41 lg-st 3 tulenevalt kohustada vastustajat kaebaja suulist eksamit tervikuna uuesti hindama. Niisiis hõlmab primaarne nõue tegelikkuses alternatiivse nõude. Vastustajal on etteheited aga vaid alternatiivsele nõudele. Isegi juhul, kui kohus vastustaja

5(8)

3-20-441 taotluse siinkohal rahuldaks, ei saavutaks vastustaja oma eesmärki, et kohus ei saaks kohustada vastustajat küsimuse nr 13 vastust uuesti hindama.

13.HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Tallinna Halduskohus on seisukohal, et hindamisotsused on alati teatud määral subjektiivsed ning seega jääb hindajale kirjeldavatele ja selgitavatele eksamiküsimustele antud vastuse hindamisel alati teatud hindamisruum, milleni kohtulik kontroll ei ulatu. Käesoleval juhul vaidluse all oleva kutseeksami suulise osa puhul oli iga üksiku küsimuse eest võimalik saada 100 punkti. Sellise eksamitulemuse kohtulik kontroll ei tähenda seda, et kohus määrab ise ära iga vastuse eest õige ja täpse punktisumma. Kohus saab hinnata seda, kas hindamisel antud punktisumma on põhimõtteliselt adekvaatne ning jääb lubatava hindamisruumi piiresse. Konkreetne hindamisotsus tuleb tühistada, kui hinnang on ilmselgelt ebaadekvaatne või väljub lubatavast subjektiivse hindamise ulatusest, mis on iga küsimuse puhul selle küsimuse sisust tulenevalt erinev (vt Tallinna Halduskohtu 26.04.2013 otsus nr 313-378, p 18).
14.Vastustaja väidab, et ka küsimuse nr 5 ja 13 hinnete edukas vaidlustamine ei viiks teistsuguse lõpptulemuseni, kuna isegi juhul, kui kaebaja oleks saanud nende küsimuste eest soovitud punktid, ei oleks ta saanud piisavalt punkte, et eksam positiivselt sooritada. Kohus märgib, et eelnev ei tähenda, et nende küsimuste hindepunktide õiguspärasust ei saaks kontrollida. Suulises osas oli kokku 15 küsimust, millest igaühe eest võis eksamiprotokollist nähtuvalt saada 100 punkti ning suulise osa punktisumma arvutati selle osa küsimustele antud punktide aritmeetilise keskmisena. Kaebaja sai suulise osa küsimuste vastuste eest kokku 850 punkti, millest tulenevalt sai ta suulise eksami eest 56,7 punkti ehk 3,3 punkti vähem kui oli eksami läbimiseks vajalik. Selleks, et saada eksami teise osa eest kokku eksami läbimiseks vajalikud 60 punkti, oleks piisanud, kui kaebaja oleks saanud kas ühe või mitme vaidlusaluse küsimusele antud vastuse eest kokku 50 punkti rohkem, kui ta eksamiprotokollist nähtuvalt sai (15*100*0,6=900). Kaebaja on vaidlustanud hinnangud kokku kolmele küsimusele antud vastustele. Nende kolme vastuse eest teenis kaebaja 80+50+40=170 punkti maksimaalse 300 punkti asemel. Seega on ilmne, et kolme küsimuse vääriti hindamine võis mõjutada asjas tehtavat lõppotsust lugeda eksam mittesooritatuks.
15.Kohus ei nõustu vastustaja väitega, et üle 80-punktiseid hindeid ei saa vaidlustada. Kinnisvara nooremhindaja kutseeksami vaidlustamist puudutavatest õigusaktidest ei tulene sellist piirangut eksami hindepunktide vaidlustamisele. Pelgalt asjaolu, et kinnisvara nooremhindaja tase 5 hindamisstandardi punkti 2.2 kohaselt on hindajate punktide vahel lubatud kuni 20-punktiline erinevus, ei tähenda, et üle 80-punktiseid hindeid ei saaks vaidlustada. Sellisel juhul võiks hindajad ka täiesti õige ja ammendava vastuse eest põhjendamatult vaid 80 punkti anda. Kohtu hinnangul on sätte eesmärk tagada õiglane hindamine, mitte hindepunktide vaidlustamisele piirangu seadmine.
16.Kaebaja leiab kaebuses, et vastustaja on 19.11.2019 otsuses ebaõigesti märkinud, et kaebajat abistati küsimusele nr 5 vastamisel. Kohus nõustub kutseeksamis suulise osa salvestisest lähtuvalt kaebajaga, et teda ei abistatud küsimusele nr 5 vastamisel. Pelgalt asjaolu, et kaebajale pakuti võimalust küsimusele hiljem vastata, ei ole käsitletav kaebaja abistamisena küsimusele vastamisel, kuna hindajad ei suunanud kaebajat õigesti vastama. Samas on vastustaja 06.02.2020 vaideotsuses põhjendanud küsimuse nr 5 vastuse eest 100 punkti asemel 80 punkti andmist ka sellega, et kaebaja ei vastanud küsimusele ammendavalt. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et vastustaja ei või vaideotsusega vaidlustatud otsuse põhjendusi täiendada. Kohtu hinnangul on vastustaja põhjendatult jõudnud seisukohani, et kaebaja vastus küsimusele 6(8)

3-20-441 nr 5 ei olnud ammendav. Kuigi kaebaja väljendus küsimusele vastamisel niivõrd ebakindlat, et hindamiskomisjoni liikmetel võis tekkida põhjendatud kahtlus, kas kaebaja teadis vastust või pakkus selle hea õnne peale välja, ei pea kohus ebalevat väljendust suulise eksamil vastuse formuleerimisel hindamise seisukohalt kaalukaks. Samas võib see põhjendada maksimumtulemusest veidi madalamate punktide andmist. Käesoleval juhul tuleb eelnevat hinnata aga koosmõjus asjaoluga, et kaebaja vastus ei olnud täielik. Kaebaja on kokkuvõttes vastanud, et finantsturg on turg, mille kaudu raha liigub neilt, kellel tulud on suuremad kui kulud. Kohtu arvates ei ole tegemist finantsturu mõiste kuigi täpse selgitamisega. Esitatud vastust ei saa küll lugeda valeks, mida vastustaja ka teinud pole. Kohtu arvates ei saa 80 punkti andmist pidada põhjendamatuks ega kaalutlusreeglitega vastuolus olevaks. Kuivõrd vaatamata 19.11.2019 otsuse ebaõigest põhjendusest on kaebaja vastusele antud hindepunktid kaalutlusreeglitega kooskõlas, ei pea kohus HMS §-st 58 tulenevalt vajalikuks selles osas vaidlustatud otsuseid tühistada.

17.Kaebaja on vastustajale ette heitnud ka asjaolu, et vastustaja ei ole kaebajale selgitanud, millised oleksid küsimuste nr 5, 8 ja 13 puhul olnud õiged ja ammendavad vastused. Kohtu hinnangul ei peagi vastustaja kaebajale detailselt õigeid vastuseid teatavaks tegema. Selgitavaid vastuseid nõudvate küsimuste puhul poleks see ka ammendavalt võimalik. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et hindamisotsustuse olemusliku eripära tõttu ei pea eksami hindamisotsustustele laiendama eelkõige põhjendamisnõudeid haldusmenetluse seaduse tavapärases tähenduses (Riigikohtu halduskolleegiumi 04.02.2013 otsus nr 3-3-1-68-12, p 22). Vastustaja peab põhjendama vaid hindamisotsuse kaalutlusi ning see on võimalik ka täpseid vastuseid esitamata. Kohtu hinnangul on vastustaja hindamisotsuste kujunemist piisaval määral selgitanud.
18.Kaebaja hinnangul pidanuks vastustaja talle küsimuse nr 8 vastuse eest 50 punkti asemel maksimaalsed 100 andma, kuna kaebaja vastas küsimusele õigesti ja ammendavalt. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei vastanud täpselt sellele, millises vormis hinnangu töökausta tuleb säilitada. Kaebaja vastas, et kausta tuleb säilitada elektroonilises või kirjalikus vormis, kuigi õige vastus oleks olnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. See, et praktikas oleks lubatud töökausta säilitada ka rangemas vormis, ei tähenda, et eksamil see vastus täpne oleks, kuna ei hõlma kõiki tegelikkuses lubatud võimalusi.
19.Vastustaja märgib, et kutseeksami suulise osa salvestuselt ei ole võimalik tuvastada, et kaebaja oleks esitanud sellise vastuse, nagu kaebaja väidab, st et hinnangu töökausta tuleb säilitada 7 aastat. Kuivõrd hindamisstandardist tulenevalt kutseeksami suuline osa salvestatakse, pidi HKMS § 59 lg 1 mõttes vastustaja tõendama, et kaebaja sellist vastust ei esitanud. Kuna vastustaja seda salvesti halva kvaliteedi tõttu tõendada ei ole suutnud, lähtub kohus HKMS § 59 lg 4 kohaselt sellest, et kaebaja esitas selles osas õige vastuse. Samas ei muuda see kaebaja vastusele antud punkte ilmselgelt vastustaja kaalutlusõiguse piiridest väljuvateks. Arvestades, et kaebaja vastas esialgu ka küsimuse esimesele osale valesti ning parandas vastust hindamiskomisjoni abil, kuid vastas küsimuse teisele osale siiski ebatäpselt, on küsimuse nr 8 vastusele antud punktid igati asjakohased.
20.Kaebaja ei ole rahul ka küsimuse nr 13 vastuse eest saadud hindepunktidega, kuna leiab, et oleks pidanud saama vähemalt 70 punkti. Kaebaja on nimetatud küsimusele vastanud poolikult, teades küll tavapärast kohanduste täpsusklassi võrdlusmeetodi rakendamisel, kuid ei ole osanud põhjendada, miks just sellist täpsusklassi kasutatakse. Seega ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei ole küsimusele ammendavalt vastanud. Kaebaja ei ole ka põhjendanud, miks ta leiab, et oleks pidanud osalise vastuse eest 40 punkti asemel 70 punkti saama. Hindamiskomisjonil on sellises olukorras õigus leida, et küsimuse esimesele osale õigesti vastamine on väiksema kaaluga kui teisele osale õigesti vastamine. Niisiis ei ole kaebajale küsimuse nr 13 vastuse eest 40 hindepunkti andmine meelevaldne ega õigusvastane. 7(8)

3-20-441

21.Kohtu hinnangul on põhjendamatu ka kaebaja väide, et hindajad on talle kõigi 15 vastuse eest andnud täpselt ühesugused punktid. Kohus nõustub vastustajaga, et täiesti õigete või valede vastuste ning vastuste puhul, mis koosnevad teatud arvu komponente sisaldavast loetelust, on ilmselge, miks komisjoni liikmete punktid on ühesugused. Ka muude küsimuste puhul ei ole ühesugused hindepunktid lubamatud ega näita hindamiskomisjoni liikmete erapoolikut suhtumist. Kuigi subjektiivse hindamise puhul võivad vastuste eest antavad punktid erineda, siis ei ole see õigusvastane ega näita sisuliste kaalutluste puudumist, kui kahe hindaja punktid kattuvad. Vastustajal ei ole kohustust otsuses põhjendada, miks ei ole hindajate antud punktides erinevusi.
22.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus XX kaebuse rahuldamata.
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. HKMS § 109 lg 6 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Vastustaja on taotlenud kaebajalt menetluskulude summas 1992 eurot välja mõistmist, kuna EKHÜ on mittetulundusühing, kes finantseerib enda tegevust peaasjalikult liikmemaksude kaudu ja lisaks ei ole vastustajal ühtegi töötajat, kes suudaks vastustajat kohtus esindada, mistõttu oli välise õigusabi kasutamine vältimatu.
24.Riigikohus on selgitanud, et haldusorgani poolt välise õigusabi kasutamine ei ole alati vajalik ning põhjendatud. Sellisel juhul õigusabikulusid kohus vastaspoolelt välja ei mõista. Menetluskulude väljamõistmine kaebajalt haldusorgani kasuks on piiratud mitmete tingimustega, nagu näiteks välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon ja kaebuse esitaja majanduslik olukord (Riigikohtu halduskolleegiumi 14.05.2007 otsus nr 3-3-1-16-07, p 13). Samas on Riigikohus ka leidnud, et ka haldusorganid, kes ei ole riigiasutused ega kohaliku omavalitsuse üksused, peavad olema suutelised oma põhiülesannete raames tehtud otsuseid kohtus ise õigustama (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.11.2016 otsus nr 3-3-1-50-16, p 22). Kuivõrd vastustajale on antud õigus teostada avalikku ülesannet läbi kutsete andmise menetluse, on kutsetaotluste lahendamine vastustaja poolt tavapäraselt läbiviidav haldusmenetlus (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 23.08.2018 otsus asjas 3-17-450, p 19). Niisiis ei välju kutsetaotluste lahendamist puudutav vaidlus vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest. Ka ei ole käesolev vaidlus õiguslikult väga keerukas. Kokkuvõtlikult ei esine seega alust vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ning kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20263-26-1509/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.06.20263-25-2510/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja