Laitse Loss OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 29. mai 2019. a otsuse nr 13-21.5/19/114 ja 19. septembri 2019. a vaideotsuse nr 13-21.2/19/4264-6 tühistamiseks, taotluse uuesti läbivaatamise ja selle rahuldamise kohustamiseks ning alternatiivselt PRIA 29. mai 2019. a otsuse nr 13-21.5/19/114 p 4 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Laitse Loss OÜ, seaduslik esindaja Sulo Muldia Vastustaja – Põllumajanduse Registrite- ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Eva Rückenberg Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta Laitse Loss OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29. juunil 2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-19-1967 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Laitse Loss OÜ (kaebaja) esitas 27. novembril 2017. a PRIA-le taotluse viitenumbriga 619217373219, millega taotles maaeluministri 23. oktoobri 2015. a määruse nr 11 „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER- projektitoetus“ alusel toetust pelletikatla paigaldamiseks ning majutusruumide ehitamiseks Laitse lossis (dtl 140-145).
2.PRIA rahuldas esitatud taotluse 12. veebruari 2018. a otsusega nr 13-6/235 ning määras kaebajale taotletud tegevuste ja/või investeeringute kohta toetust summas 22 750 eurot (dtl 274276).
3.Kaebaja esitas 13. juunil 2018. a maksetaotluse, millega taotles osaliselt projektitoetuse väljamaksmist. PRIA 21. augusti 2018. a otsuse nr 13-6/837 alusel maksti kaebajale toetus osaliselt, s.o 10 745 euro ulatuses välja (dtl 432-433).
4.Kaebaja esitas 30. jaanuaril 2019. a lõpliku maksetaotluse, millega taotles ülejäänud määratud toetuse väljamaksmist. Nimetatud maksenõude menetlemise käigus tekkis PRIA-l kahtlus, et toetuse taotlemisel esitatud hinnapakkumised on võltsitud.
5.PRIA saatis 22. märtsil 2019. a kaebajale otsuse eelteavituse ning andis kaebajale võimaluse esitada oma arvamus ning võimalikud vastuväited (dtl 14-16). Kaebaja esitas vastuväited
29.märtsil 2019. a (dtl 17-18).
6.PRIA tunnistas 29. mai 2019. a otsusega nr 13-21.5/19/114 PRIA 12. veebruari 2018. a otsuse nr 13-6/235 kehtetuks ning nõudis tagasi alusetult makstud toetuse summas 10 745 eurot (dtl 19-23). Samuti arvati kaebaja välja LEADER-meetme alusel toetuse saamisest 2019. ja 2020. aastal.
7.Kaebaja esitas 22. juulil 2019. a vaide PRIA 29. mai 2019. a otsuse nr 13-21.5/19/114 peale (dtl 66). PRIA jättis esitatud vaide 19. septembri 2019. a vaideotsusega nr 13-21.2/19/4264-6 rahuldamata (dtl 27-32).
8.Kaebaja esitas 21. oktoobril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 29. mai 2019. a otsuse nr 13-21.5/19/114 ja 19. septembri 2019. a vaideotsuse nr 13-21.2/19/4264-6 tühistamiseks ning taotluse uuesti läbivaatamise ja selle rahuldamise kohustamiseks (dtl 2-11).
9.Tartu Halduskohus võttis 8. jaanuari 2020. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks PRIA ja kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl 122-124).
10.PRIA esitas 10. veebruaril 2020 vastuse kaebusele (dtl 132-138).
11.Tartu Halduskohus otsustas 1. aprilli 2020. a määrusega haldusasja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks, kohustas vastustajat esitama kohtule täiendavaid tõendeid ning teatas, et kohus teeb otsuse avalikult teatavaks 28. mail 2020 (dtl 270-271).
3-19-1967
12.PRIA esitas 7. aprillil 2020 kohtumääruses nõutud tõendid (dtl 273-433).
13.Kaebaja esitas 27. aprillil 2020 täiendavad menetlusdokumendid, milles muuhulgas märkis, et alternatiivina palub tühistada PRIA otsuse nr 13-21.5/19/114 lg 4 (nõuda Laitse Loss OÜ-lt tagasi väljamakstud toetus summas 10 745 eurot) (dtl 435-443).
14.Tartu Halduskohus rahuldas 29. aprilli 2020. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks ning võttis menetlusse alternatiivselt esitatud nõue PRIA 29. mai 2019. a otsuse nr 13-21.5/19/114 p 4 tühistamiseks (dtl 445-446).
15.PRIA esitas 21. mail 2020 täiendavad seisukohad (dtl 448-450).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
16.Kaebaja taotleb PRIA 29. mai 2019. a otsuse nr 13-21.5/19/114 ja 19. septembri 2019. a vaideotsuse nr 13-21.2/19/4264-6 tühistamist, taotluse uuesti läbivaatamise ja selle rahuldamise kohustamist ning alternatiivselt PRIA 29. mai 2019. a otsuse nr 13-21.5/19/114 p 4 tühistamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt.
16.1.Vaidlustatavate PRIA haldusaktide tegemisel ei ole järgitud head haldustava, kaebuse esitaja õigusi piirava haldusakti tegemisel ei ole järgitud uurimispõhimõtet ning haldusaktis ei ole piisavalt põhjendatud kaebaja esitatud selgituste tähelepanuta jätmist. Nende selgituste ignoreerimine on kaasa toonud seadusele mittevastava haldusakti andmise, millega rikutakse kaebuse esitaja õiguspärast ootust toetuse väljamaksmisel. Otsus rikub seega kaebuse esitaja õigust omandi puutumatusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 32).
16.2.PRIA poolt etteantud hinnapakkumiste vorm ei ole arusaadav ka ehitusettevõtjale, rääkimata normaalsest inimesest. Tänaseks on PRIA oma vaideotsuses nõustunud taotleja seisukohaga, et erinevad ühikud ja mahud ei ole aluseks, et teha hinnapakkumised mittevõrreldavaks.
16.3.PRIA mainib järelepärimist OÜ-le Puu & Oja, mis on tehtud 13. märtsil 2019 ning ei maini kordagi järelepärimist OÜ-le Puu & Oja, mis on tehtud 2. veebruaril 2019.
16.4.PRIA on välistanud hinnapakkuja võimaluse saata oma hinnapakkumine digitaalselt allkirjastatuna ning järgides hinnapakkumise struktuuri. Sellega on kaebaja, kes antud juhul tegeleb toitlustuse ning majutusteenuse osutamisega, asetatud olukorda, kus tal puudub igasugune võimalus hinnapakkumiste sisuliseks võrdlemiseks. Mitte kuskilt pole näha hinnapakkuja poolt kasutatavate materjalide nimistut, tootjat, hinda. Isegi tööks vajalikku aega mitte. Mitte midagi.
16.5.PRIA ei ole kuskil põhjendanud oma seisukohta, et hinnapakkumised on näidatud tegelikest turuhindadest kõrgematena.
16.6.PRIA käsitleb otsuses OÜ Puu & Oja hinnapakkumist, mis on saadetud 5. oktoobril 2017 ning ei maini kordagi OÜ Puu & Oja hinnapakkumist, mis on saadetud 9. oktoobril 2017.
16.7.Vaideotsuse viimasel leheküljel on PRIA tunnistanud, et ta on algusest peale olnud teadlik OÜ Puu & Oja poolt 9. oktoobril 2017 saadetud viimasest, korrigeeritud hinnapakkumisest, kuid kuni selle hetkeni käsitles PRIA ainult esimest, 5. oktoobril 2017 saadetud hinnapakkumist. Kuidas oskas PRIA küsida 2. veebruaril 2019 OÜ Puu & Oja
9.oktoobril 2017 saadetud teise, täpsustatud hinnapakkumise kohta? Ja kuidas oskas OÜ Puu & Oja vastata, et tal ei ole selle kirja kohta andmeid? Ja miks on PRIA siiamaani rääkinud ainult esimesest hinnapakkumisest, kui ta ilmselgelt teadis 9. oktoobril 2017 saadetud teisest, täpsustatud hinnapakkumisest. Esimese järelepärimise taotlejale saatis
3-19-1967 PRIA alles 20. veebruaril 2019. PRIA pidi olema teadlik sellest, et viimane hinnapakkumine OÜ Puu & Oja poolt tehti pärast arutlusi, kuidas seda PRIA hinnapakkumiste tabelit täitma peaks. Selle fakti varjamine kuni viimase hetkeni annab taotlejale alust arvata et PRIA käitub taotlejaga pahatahtlikult. Sellise käitumisega on rikutud kaebaja õiguspärast ootust toetuse väljamaksmisele.
16.8.Taotleja tõepoolest kinnitas PRIA-le, et ta polegi hinnapakkujatele esitanud andmeid, millisest materjalist peaks vaheseina laduma, ehkki see oli ilmselgelt mõeldud irooniana. Taotluse läbivaatamise ajal ei teinud PRIA ühtegi märkust hinnapakkumiste kohta, kus oleks kirjas nõue, millisest materjalist tuleb ukseava kinni laduda. On ka raske kujutada ette ukseava kinni ladumist puidust või kipsist. Ehk taotluse läbivaatamise ajal sobis PRIA-le tegevus "Laduda kinni ukseva ruumis 015, krohvida ja värvida ning koridori poolt paigaldada puitpaneelid, värvida." Kuid kaks aastat hiljem enam ei sobi. Kaebaja arvates peab ehitaja ise otsustama, millistest ehitusplokkidest või tellistest ukseava laotakse ja millist müürisegu, krohvisegu, pahtlit ja värvi selleks kasutatakse.
16.9.PRIA teadis kogu halduskontrolli käigus OÜ Puu & Oja poolt 9. oktoobril 2017 saadetud õigest hinnapakkumisest, kuid sellegipoolest ignoreeris seda ning käsitles ainult eelmist, 5. oktoobril 2017 saadetud hinnapakkumist.
16.10.Kaebuse esitaja hinnangul on PRIA kulutanud palju aega, tõestamaks, et erinevate ridade maksumused kõiguvad, kuid on jätnud täielikult tähelepanuta taotluse lõppmaksumuse ning selle võrdlemise tavaliselt sarnast tegevuste eest tasutava hinnaga. Kaebaja hinnangul on taotluse lõppmaksumus oluliselt madalam kui tavaliselt sarnaste tegevuste eest tasutav maksumus.
17.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.
17.1.Arvestades PRIA-le esitatavate taotluste massilisust, on PRIA menetlused formaliseeritud ning PRIA otsuste põhjendamiskohustus piiratud. Riigikohtu praktika kohaselt ei kohaldata toetuse andmist reguleerivatele PRIA haldusaktidele haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 56 tulenevat nn täiemahulist haldusaktide põhjendamiskohustust. Kuivõrd taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks PRIA töö ebamõistlikult keeruliseks, ei pea haldusakti põhjendused sisalduma täies mahus toetuse määramise või sellest keeldumise otsuses, vaid võivad kajastada ka otsuses viidatud kontrollaruandes, samuti vaideotsuses (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-16-14, p 18). Eeltoodust tulenevalt on PRIA läbiviidavate haldusmenetluste erisuse tõttu piisav, kui haldusaktis esitatakse üksnes konkreetsed asjaolud, mis on viinud otsuse tegemiseni ning asjakohased kaalutlused tuuakse välja vaideotsuses. Nii vaideotsuses kui ka vaidlustatud otsuses on üksikasjalikult selgitatud, milliste asjaolude pinnalt kogumis asus PRIA seisukohale, et toetustaotlusega esitatud hinnapakkumisi oli manipuleeritud, st kaebaja esitas võltsitud tõendid saamaks toetust suuremas ulatuses. Ka on vastustaja vaideotsuses väljendanud, milliseid kaebaja esitatud põhjendusi on otsuse tegemisel arvestatud ning põhjendatud, et kaebaja ei ole esitanud selliseid asjaolusid, põhjendusi ega tõendeid, mis lükkaksid ümber vaidlusaluse otsuse aluseks olevad faktilised asjaolud. Asjaolu, et kaebaja esitatud põhjenduste näol ei ole tegemist halduskaristust välistavate asjaoludega, ei tähenda, et PRIA ei oleks nimetatud põhjendusi otsuse tegemisel analüüsinud. Sestap ei ole vastustaja läinud mööda või jätnud tähelepanuta kaebaja poolt esitatud asjaoludest. Kaebaja vastupidised väited on alusetud ja põhjendamata. Seega on vastustaja seisukohal, et põhjendamiskohustus on täidetud ning kaebajale olid vastustaja põhjendused enne kohtusse pöördumist teada. Kaebaja sisuline mittenõustumine vastustajaga ei tähenda vaidlusaluse otsuse õigusvastasust.
3-19-1967
17.2.Lähtuvalt kohtupraktikas kinnitust leidnud põhimõttest, mille kohaselt puudub taotlejal subjektiivne õigus toetusele, on ainult loogiline, et taotlejal ei saa olla ka subjektiivset õigust või õigustatud ootust riigi poolt pakutavatele toetusmeetmetele. Asjaolu, et kaebaja on esitanud toetustaotluse ning PRIA ei ole taotlust rahuldanud, tulenevalt tuvastatud rikkumis(t)est, ei ole PS-st tulenevate põhimõtete, sealhulgas ka õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine kaebaja suhtes. Seega ei saa kaebajal olla õiguspärast ootust, et tuvastatud toetuse saamiseks sätestatud tingimuste rikkumise osas järgneks taotluse täies ulatuses rahuldamine. Kaebaja viide omandi puutumatuse rikkumisele jääb vastustajale arusaamatuks.
17.3.Lisaks heidab kaebaja põhjendamatult PRIA-le ette uurimispõhimõtte järgimata jätmist ning asjaolu, et haldusmenetluse toimingud ei vasta heale haldustavale. Uurimispõhimõte on sätestatud HMS §-s 6, mille kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähtsusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. PRIA ei ole kaebaja väitega nõus ning leiab, et on vaidlusaluse haldusakti andmisele eelnevas menetluses ning ka vaidemenetluses uurimispõhimõtet vajalikul määral rakendanud ning otsuse tegemise hetkeks on PRIA välja selgitanud kõik asjas tähtsust omavad asjaolud. Vastustaja märgib lisaks, et uurimispõhimõtte eesmärgiks ei ole siiski kogu tõendamiskoormuse asetamine üksnes haldusorganile, kuivõrd haldusmenetluses osalevad erinevad osapooled, kelle käsutuses on õige otsuse tegemiseks vajalik teave, mistõttu on objektiivse lõpptulemuse saavutamise seisukohalt lisaks haldusorgani poolt asjaolude väljaselgitamisele vajalik ka menetlusosalise enda aktiivne osalus. Mis puudutab väidet, et haldusmenetluse toimingud ei vasta heale haldustavale, siis kuna kaebaja ei ole seda väidet rohkem sisustanud ega põhjendanud, ei ole vastustajal võimalik selles osas enda seisukohta esitada. Seega on vastustaja hinnangul antud etteheited alusetud ning põhjendamata.
17.4.LEADER-projektitoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord on sätestatud maaeluministri 23. oktoobri 2015. a määrusega nr 11 „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER- projektitoetus“ (määrus nr 11). Vastavalt määruse nr 11 § 33 lg-le 1, kui tegevuse või investeeringu käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, on projektitoetuse taotleja või projektitoetuse saaja saanud vähemalt kolmelt teenust osutavalt, tööd pakkuvalt või kaupa müüvalt isikult võrreldavad hinnapakkumused koos selliste tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile. Sama määruse § 19 lg 10 sätestab, et PRIA koostab ehitustegevuse puhul hinnapakkumuse vormi ja avaldab selle veebilehel. Kaebaja 30. jaanuaril 2019. a esitatud maksetaotluse haldusmenetluse käigus tuvastas PRIA, et esitatud hinnapakkumised ei ole võrreldavad. Hinnapakkumuste nõuete kontrollimisel tegi vastustaja korduvaid järelepärimisi nii kaebajale kui ka hinnapakkumuste esitajatele. Saadud vastustest ilmnes, et hinnapakkumuste esitajate OÜ Puu & Oja ning OÜ Regula Haldus poolt esitatud hinnapakkumused erinesid nendest hinnapakkumustest, mille kaebaja ise oli koos toetustaotlusega esitanud. Kaebaja poolt koos toetustaotlusega esitatud hinnapakkumustes kajastuvad kõrgemad hinnad ning muudetud on ka hinnapakkumuste sisu.
17.5.Vastustaja on haldusmenetluse käigus analüüsinud erinevaid hinnapakkumisi, mis on esitatud Laitse lossis tehtavate tööde kohta. Kokku on vastustajale menetluse käigus esitatud viis erinevat hinnapakkumust kolmelt hinnapakkujalt: - OÜ Regula Haldus hinnapakkumus (R1), mis on PRIA-le esitatud koos toetustaotlusega 27. novembril 2017 kaebaja poolt; - OÜ Regula Haldus hinnapakkumus (R2), mis on PRIA-le esitatud järelepärimise vastusena 14. märtsil 2019. a OÜ Regula Haldus poolt; - OÜ Puu & Oja hinnapakkumus (P1), mis on PRIA-le esitatud koos toetustaotlusega 27. novembril 2017 kaebaja poolt; sama pakkumus kajastub ka 9. oktoobri 2017 kuupäeva kandvas kirjavahetuses, mille kaebaja on PRIA-le edastanud 9. septembril 2019; - OÜ Puu & Oja
3-19-1967 hinnapakkumus (P2), mis on PRIA-le esitatud järelepärimise vastusena 13. märtsil 2019 OÜ Puu & Oja poolt; - OÜ Paip hinnapakkumus, mis on PRIA-le esitatud koos toetustaotlusega 27. novembril 2017 kaebaja poolt (võitnud hinnapakkumus).
17.6.Toetustaotlusega esitatud hinnapakkumised ei ole omavahel võrreldavad. Erinevaid hinnapakkumusi analüüsides on võimalik tuvastada teatud seaduspärasus. Nimelt on hinnapakkumused R1 ja P1 sarnaste mahtudega, hinnapakkumustes R2 ja P2 on samade tegevuste mahud aga sarnaselt suurenenud, olles seeläbi võrreldavad võitnud hinnapakkumusega. Näiteks ei kajastu hinnapakkumustes R1 ja P1 kandetarindite alajaotises rida 324 ’Müüritised’, samuti ei kajastu vaheseinte alajaotises rida 514 ’Laotud vaheseinad’ kummaski hinnapakkumuses. Mõlemad nimetatud read kajastuvad võitnud hinnapakkumuses. Hinnapakkumustes R1 ja P1 kajastub real 512 ’Klaasvaheseinad’ väga täpne maht (6,7 m2), hinnapakkumuses R2 on samal real maht aga muutunud (7 m2), hinnapakkumuse P2 tegevuse maht on aga samaks jäänud (6,7 m2). Enam-vähem sama kirjeldus kehtib ka nt siseseinte pinnakatete alajaotise rida 531 (’Värvkatted’) kohta: hinnapakkumustes R1 ja P1 kajastub real 531 ’Värvkatted’ maht (38,4 m2), hinnapakkumustes R2 ja P2 on aga mahud mõnevõrra suurenenud (hinnapakkumuses R2 on mahuks 44 m2 ning hinnapakkumuses P2 on mahuks 43,4 m2). Sama alajaotise (siseseinte pinnakatted) rida 534 osas kajastub hinnapakkumustes R1 ja P1 mahuks 18,9 m2, hinnapakkumuses R2 on mahuks aga 39 m2 ning hinnapakkumuses P2 on mahuks 37,9 m2. Seega on maht ligikaudu 2 korda suurenenud. Analoogilised muutused on toimunud veel mitmete ridade osas. Vastustaja märgib, et toimunud muutused hinnapakkumustes võivad iseseisvalt vaadatuna olla väikesed, kuid iseloomulikuks on see, et algselt on hinnapakkumustes R1 ja P1 esitatud mahud on identsed ning muutused hinnapakkumustes on samuti toimunud sarnaselt (nii eraldiseisvalt ridade osas kui ka kogumis hinna suurenemise osas), kuigi mahud hinnapakkumustes R2 ja P2 on mõnevõrra erinevad. Seega jääb PRIA-le arusaamatuks, kuidas on võimalik kahel konkureerival ettevõttel koostada iseseisvalt kaks komplekti hinnapakkumisi, mis omavahel kokku langevad.
17.7.Kaebaja põhjendab muutuseid erinevatel aegadel esitatud hinnapakkumustes peaasjalikult ehitustegevuse kohustusliku hinnapakkumuse vormi arusaamatu ülesehitusega. Vastustaja ei pea antud põhjendusi asjakohaseks esmalt seetõttu, et nõue esitada ehitustegevust puudutavad hinnapakkumused kõnesoleval vormil on toetuse saamise tingimustes juba aastaid ning vastav nõue kehtib kõikide taotlejate suhtes võrdselt. Vastustaja kinnitab, et säärast probleemi ega etteheiteid hinnapakkumuste tabeli täitmise osas teiste taotlejatega esinenud ei ole. Seega on vastustaja hinnangul kaebaja vastavad väited hindade kõikumise kohta hinnapakkumuste tabeli raskesti arusaadavuse osas alusetud ning põhjendamata. Olukorras, kus kõikidele hinnapakkujatele on saadetud samasisulised pakkumiskutsed, ei ole vastustaja hinnangul eluliselt usutav, et reaalse konkursi toimumisel, mille raames iga hinnapakkuja käib individuaalselt objektil kohal tegemaks selgeks reaalsed andmed (mille toimumist ka kaebaja kinnitab), esitavad kaks eraldi seisvat ettevõtet esialgu identsete mahtudega hinnapakkumised ning hiljem muudavad esitatud hinnapakkumisi samuti väga sarnaselt, tõstes pakkumuse hinda samas suurusjärgus. Arvestades kõiki andmeid kogumis ning analüüsides erinevate hinnapakkujate hinnapakkumustes olevaid mustreid tegevuste mahtude ja ühiku hindade osas, on vastustaja jõudnud järeldusele, et hankemenetluse protsessis on teadlikult hindade ja mahtudega manipuleeritud eesmärgiga näidata hinnapakkumuste hindasid tegelikkusest kõrgematena.
17.8.Kaebaja väitega, et kõikumised hinnapakkumustes ei oma lõpphinna kujunemisel märgatavat mõju, vastustaja ei nõustu. OÜ Puu & Oja hinnapakkumuse käibemaksuta maksumus oli 31 496,60 eurot, sealjuures toetustaotluse andmetel oli sama hinnapakkumuse käibemaksuta maksumus 40 265,80 eurot ning OÜ Regula Haldus
3-19-1967 hinnapakkumuse käibemaksuta maksumus 33 285,14 eurot, sealjuures toetustaotluse andmetel oli sama hinnapakkumuse käibemaksuta maksumus 42 128 eurot. See tähendab, et lõpphinnad on suurenenud vastavalt 8769,20 eurot ning 8842,86 eurot. Vastupidiselt kaebaja seisukohale leiab vastustaja, et tegemist on märkimisväärse muutusega.
17.9.Mis puudutab üksikute ridade osas hindade langemist, siis vastustaja jääb enda seisukoha juurde, et need kõikumised ei oma lõpphinna kujunemisel märgatavat mõju. Näiteks OÜ Regula Haldus hinnapakkumuste võrdluses on hinnad langenud kokku neljal real kogusummas 79,21 eurot. Võrrelduna hinnatõusuga 8842,86 eurot ei saa seda summat pidada märkimisväärseks.
17.10.Kaebaja toob kaebuses välja, et vastustaja ei ole kuskil selgitanud oma seisukohta, et hinnapakkumised on näidatud tegelikest turuhindadest kõrgematena. Vastustaja hinnangul ei oma turuhindade analüüs antud asjas olulist tähtsust, kuivõrd turuhindade välja selgitamine ei lükka ümber fakti, et toetustaotlusega esitatud hinnapakkumusi on manipuleeritud. Määruse nr 11 § 33 lg 3 kohaselt ei tohi väljavalitud hinnapakkumus olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavalise sarnase tegevuse eest tasutava hinnaga. PRIA-l on antud nõude täitmise kontrollimisel õigus võrrelda esitatud hinnapakkumusi turuhindadega, kuid antud juhul ei seisnenud põhjendamatult kõrge hinnapakkumuse valimine turuhindadega võrreldes vaid pakkumiskutsele esitatud hinnapakkumuste osas. Määruse nr 11 § 33 lg 4 kohaselt peab taotleja põhjendama, kui ta valib hinnapakkumuse, mis ei ole odavaim. Antud juhul on kaebaja toetustaotlusega esitanud hinnapakkumused, mida on muudetud eesmärgiga näidata hinnapakkumustes hindasid tegelikest hindadest suurematena ning valida hinnapakkumustest kõrgeim ilma seda põhjendamata.
17.11.Kaebaja mainib kaebuses korduvalt, et vastustaja on kogu menetluse kestel jätnud pahatahtlikult mainimata 2. veebruaril 2019 OÜ-le Puu & Oja tehtud järelepärimise ning sealt saadud teabe. Arusaamine, et PRIA on OÜ-t Puu & Oja 2. veebruaril 2019. a teavet küsinud ja saanud, on kaebajal tõenäoliselt tekkinud vaideotsusest, kus vastustaja on ise ekslikult sellele viidanud. Vastustaja märgib, et antud juhul on vaideotsuses eksitud kuupäeva kirjutamisega. Vastustaja sai teabe OÜ Puu & Oja 9. oktoobri 2017. a kirjast teadlikuks alles vaidemenetluses, kui kaebaja nimetatud kirja koos hinnapakkumusega vaide lisana esitas. Seejärel pöördus vastustaja 30. augustil 2019. a täiendava järelepärimisega OÜ Puu & Oja poole, milles palun Laitse Loss OÜ-ga seotud hankemenetlust täpsustada. OÜ Puu & Oja vastas järelepärimise 2. septembril 2019. a ning andis teada, et tal ei ole andmeid 9. oktoobril 2017. a Laitse Loss OÜ-le saadetud kirja kohta.
17.12.Seoses kaebaja väitega, justkui oleks PRIA nõustunud kaebaja seisukohaga, et erinevad ühikud ja mahud ei ole aluseks teha hinnapakkumised mittevõrreldavaks, siis vastustaja sellega ei nõustu. Vastustaja on osaliselt nõustunud kaebajaga selles osas, et teatud osas sõltuvad hinnapakkumustes kajastatud read, ühikud ja mahud hinnapakkujate erinevast lähenemisest (nt kas hinnapakkumusel kajastatakse lõpliku koristuse hinda jne). Kuid vastustaja rõhutab, et kaebaja on kinnitanud asjaolu, et hinnapakkujatele ei täpsustatud, millistest materjalidest vaheseinad ehitatakse jms. Mis tähendab, et hinnapakkujatele ei ole antud võrreldavat lähteülesannet, milles sisalduksid kõik vajalikud andmed. Ka see viitab vastustaja hinnangul asjaolule, et hinnapakkumised ei saagi olla võrreldavad (määrus nr 11 § 33 lg 1).
17.13.Vastustaja rõhutab, et antud asjas omab olulist tähtsust hinnapakkumuste muutmise küsimus. OÜ Regula Haldus ja OÜ Puu & Oja on kinnitanud, et on PRIA-le edastanud samad hinnapakkumised, mille esitasid ka hankemenetluse käigus OÜ-le Laitse Loss. Hinnapakkujate poolt PRIA-le esitatud hinnapakkumustes kajastuvad aga palju soodsamad hinnad, kui hinnapakkumustes, mille on kaebaja ise koos toetustaotlusega esitanud. Kõiki asjaolusid arvestades on vastustaja endiselt seisukohal, et kaebaja on toetuse taotlemisel
3-19-1967 esitanud tõele mittevastavaid andmeid eesmärgiga saada toetust määruse nr 11 sätestatust suuremas määras ning omastada saadav toetus määruses nr 11 sätestatud nõuete vastaselt, näidates hinnapakkumustes hinda suurematena ning kajastades investeeringu hinda tegelikkusele mittevastavana. Vastavalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 79 lg 4 p-le 3 tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 35 lg 6 kohaselt, kui toetusesaaja esitas toetuse saamiseks võltsitud tõendeid või jättis vajaliku teabe hooletuse tõttu esitamata, toetust ei maksta või tühistatakse see täielikult. Lisaks arvatakse toetusesaaja välja sama meetme või tegevusliigiga seoses toetuse saamisest sel aastal, kui rikkumine avastati, ja järgmisel kalendriaastal. Kuivõrd kaebaja ei ole täitnud määruse nr 11 § 30 lg-s 5, § 33 lg-tes 1 ja 3, § 34 lg-s 6 sätestatud nõudeid ning on taotluses esitanud valeandmeid, on vastustaja endiselt seisukohal, et on õigustatult jätnud kaebaja toetustaotluse rahuldamata.
17.14.ELÜPS § 111 lg 1 näeb ette, et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel. Sama paragrahvi teise lõike esimene lause näeb ette, et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on makstud alusetult, nõutakse toetusraha toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi. Nimetatud tagasinõude esitamise õiguse sätestavad ka määruse nr 1306/2013 art-d 54 ja 58. Art 54 kohaselt taotlevad iga eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu alusetult tehtud makse puhul liikmesriigid selle tagasinõudmist toetusesaajalt 18 kuu jooksul pärast seda, kui eeskirjade eiramist kinnitav kontrolliaruanne või sarnane dokument on heaks kiidetud ja, kui see on asjakohane, makseasutuse või tagasinõudmise eest vastutava asutuse poolt kätte saadud. Art 58 lg 1 näeb omakorda ette, et liikmesriigid võtavad ühise põllumajanduspoliitika raames vastu kõik õigus- ja haldusnormid ning kõik muud vajalikud meetmed, et tagada liidu finantshuvide tõhus kaitse, sh selleks, et nõuda tagasi alusetud maksed koos intressiga ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi. Seega, kui on tuvastatud toetuse saamise eeskirjade rikkumine ning taotluses valeandmete esitamine, siis on PRIA-l õigus eelnimetatud normide alusel jätta toetustaotluse rahuldamata ning esitada tagasinõue. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt on proportsionaalne ning täidab Euroopa Liidu finantshuvide kaitse eesmärki.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
18.Kaebaja on esitanud kaebuse PRIA 29. mai 2019. a otsuse nr 13-21.5/19/114 ja
19.septembri 2019. a vaideotsuse nr 13-21.2/19/4264-6 tühistamiseks, taotluse uuesti läbivaatamise ja selle rahuldamise kohustamiseks ning alternatiivselt PRIA 29. mai 2019. a otsuse nr 13-21.5/19/114 p 4 tühistamiseks. Vaidlustatud 29. mai 2019. a otsusega tunnistas PRIA kehtetuks PRIA 12. veebruari 2018. a otsuse nr 13-6/235, millega rahuldati kaebaja toetustaotlus nr 619217373219 ja määrati toetus summas 22 750 eurot. PRIA jättis rahuldamata kaebaja taotluse nr 619217373219 ja välja maksmata toetuse summas 12 005 eurot. Samuti nõudis PRIA kaebajalt tagasi väljamakstud toetuse summas 10 745 eurot.
19.Kohus, hinnanud poolte seisukohti, asjassepuutuvaid õigusnorme ja kohtupraktikat ning asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebaja tühistamisnõue ja sellest tulenev kohustamisnõue on alusetu ja tema kaebus ei kuulu
3-19-1967 rahuldamisele. Sealjuures nõustub kohus põhimõtteliselt vastustaja seisukohtadega, pidades vajalikuks oma lõppjärelduse põhistamiseks rõhutada eelkõige järgmist.
20.Poolte vahel on vaidlus selles, kas toetustaotlusega esitatud hinnapakkumistega on manipuleeritud ning kas kaebaja esitas PRIA-le võltsitud tõendid, et saada suuremas ulatuses toetust. Hinnapakkumiste esitajate OÜ Puu & Oja ning OÜ Regula Haldus poolt esitatud hinnapakkumised erinesid nendest hinnapakkumustest, mille kaebaja ise koos toetustaotlusega esitas. Samuti on PRIA seisukohal, et kaebaja poolt esitatud hinnapakkumised ei ole võrreldavad.
21.PRIA peab kontrollima taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses (ELÜPS), arengukavas ja maaeluministri poolt
23.oktoobril 2015 vastu võetud määruses nr 11 „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADERprojektitoetus“ (edaspidi määrus nr 11) sätestatud nõuetele. Kohtu hinnangul on PRIA selle kohustuse käesolevas asjas õiguspäraselt täitnud.
22.PRIA on vaidlusaluses otsuses nr 13-21.5/19/114 selgitanud, et hinnapakkujate OÜ Puu & Oja ning OÜ Regula Haldus poolt esitatud hinnapakkumused erinevad nendest hinnapakkumustest, mis kaebaja ise on koos taotlusdokumentatsiooniga PRIA-sse esitanud. Projektitoetuse saaja on PRIA-le esitanud muudetud andmetega hinnapakkumused: hinnapakkumustes kajastuvad kõrgemad hinnad ning muudetud on ka hinnapakkumuste sisu. Hinnapakkujad on korduvalt kinnitanud, et on PRIA-le edastanud samad hinnapakkumused, mis nad esitasid kaebajale. Toetuse saaja väljavalitud OÜ Paip hinnapakkumus on summas 37 971,51 eurot, osaühingute Puu & Oja ja Regula Haldus poolt PRIA-sse saadetud hinnapakkumuste maksumused on vastavalt 31 496,60 ja 33 285,14 eurot, osutudes seega odavamateks kui võitnud hinnapakkuja pakkumus.
23.Vaidlusaluses vaideotsuses on PRIA täpsustanud, et on analüüsinud erinevaid hinnapakkumusi, mis on esitatud Laitse lossis tehtavate tööde kohta. Kokku on tegemist viie erineva hinnapakkumusega kolmelt hinnapakkujalt: -
-
-
-
Regula Haldus OÜ hinnapakkumus (edaspidi R1), mille kaebaja esitas PRIA-le koos
27.novembri 2017. a toetustaotlusega; Regula Haldus OÜ hinnapakkumus (edaspidi R2), mis on PRIA-le esitatud järelepärimise vastusena 14. märtsil 2019 Regula Haldus OÜ poolt (digiallkirjastatult saadetud 15. märtsil 2019); OÜ Puu & Oja hinnapakkumus (edaspidi P1), mille kaebaja esitas PRIA-le koos
27.novembri 2017. a toetustaotlusega (sama pakkumus kajastub ka 9. oktoobri 2017 kuupäeva kandvas kirjavahetuses, mille kaebaja on PRIA-le edastanud 9. septembril 2019); OÜ Puu & Oja hinnapakkumus (edaspidi P2), mis on PRIA-le esitatud järelepärimise vastusena 13. märtsil 2019 OÜ Puu & Oja poolt (digiallkirjastatult saadetud 15. märtsil 2019); OÜ Paip hinnapakkumus, mille kaebaja esitas PRIA-le koos 27. novembri 2017. a toetustaotlusega.
3-19-1967
24.Kohus nõustub vastustajaga, et hinnapakkumiste esitajate OÜ Puu & Oja ning OÜ Regula Haldus poolt esitatud hinnapakkumised erinesid nendest hinnapakkumustest, mille kaebaja ise koos toetustaotlusega esitas.
25.Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas PRIA-le LEADER-meetme raames antava projektitoetuse avalduse (dtl 140-146). Kavandatavaks tegevuseks oli pelletikatla paigaldamine ning majutusruumide ehitamine Laitse lossis. Kaebaja avalduse kohaselt oli kavandatavate tegevuste ja investeeringuobjektide maksumus kokku 37 971,51 (millele lisandub käibemaks 7594,30). Kaebaja taotles toetust summas 22 750 eurot (pelletikatla paigaldamise eest 10 745 eurot ja Laitse lossis majutusruumide ehitamise eest 12 005 eurot). Projekti kirjelduse vormis on kaebaja selgitanud, et projekti maksumus on 37 971,51 eurot, ning maksumuse põhjendusse on kaebaja märkinud OÜ Paip 6. oktoobri 2017. a hinnapakkumus (dtl 151-155). Selles samas projekti kirjelduse vormis on kaebaja kinnitanud, et on tutvunud määruses nr 11 nimetatud nõuetega projektitoetuse taotlejale, projektitoetuse taotlusele ning projekti elluviimisele ning kinnitanud, et ta vastab nendele nõuetele (dtl 155). Kaebaja on teinud 25. septembril 2017 hinnapäringu ehk pakkumuskutse pelletikatla paigaldamiseks ning majutusruumide ehitamiseks Laitse lossis OÜ-le Paip (dtl 170-171), OÜ-le Puu & Oja (dtl 225-226) ja OÜ-le Regula Haldus (dtl 227-228). Kaebaja edastas 27. novembril 2017 PRIA-le: 1) OÜ Paip
6.oktoobri 2017. a hinnapakkumuse nr 18 maksumusega 45 565,81 eurot (37 971,51+km 7594,30) (dtl 172-178); 2) OÜ Puu & Oja 5. oktoobri 2017. a hinnapakkumuse nr 101 maksumusega 48 318,96 eurot (40 265,80+km 8053,16) (dtl 179-185); 3) OÜ Regula Haldus
9.oktoobri 2017. a hinnapakkumuse maksumusega 50 553,60 eurot (42 128,00+km 8425,60) (dtl 186-192). PRIA rahuldas 12. veebruari 2018. a otsusega nr 13-6/235 kaebaja taotluse toetuse 22 750 euro saamiseks pelletikatla paigaldamiseks ja Laitse lossis majutusruumise ehitamiseks (dtl 274-276).
26.Samuti nähtub asja materjalidest, et PRIA pöördus kontrollimenetluses järelepärimistega kolmandate osapoolte poole. OÜ Regula Haldus edastas PRIA-le 14. märtsil 2019 hinnapakkumuse, mille ta tegi Laitse lossi tööde kohta (dtl 244). Selle pakkumuse kohaselt oli projekti maksumus 39 942,17 eurot (33 285,14+km 6657,03) (dtl 245-251). Lihtne arvutustehe näitab, et kaebaja poolt PRIA-le esitatud hinnapakkumuse maksumus on 10 611,43 (50 553,6039 942,17) eurot suurem, kui OÜ Regula Haldus poolt PRIA-le esitatud hinnapakkumuse maksumus. Vastuses kaebusele on PRIA vastuse lisas 4 toonud ülevaatliku tabelina ka konkreetsed maksumuse vahed kuluartiklite kaupa (dtl 259). Kohus nõustub selles tabelis toodud järeldustega ega pea vajalikuks siinkohal kõike üle korrata.
27.Ka OÜ Puu & Oja on 13. märtsil 2019 vastanud PRIA järelepärimisele ning edastanud PRIA-le 5. oktoobri 2017. a hinnapakkumuse nr 101 (dtl 252). Selle hinnapakkumuse kohaselt oli Laitse lossi projekti maksumus 37 795,92 eurot (31 496,60+km 6299,32) (dtl 253-258). Seega on kaebaja poolt PRIA-le esitatud hinnapakkumuse maksumus 10 523,04 (48 318,9637 795,92) eurot suurem, kui OÜ Puu & Oja poolt PRIA-le esitatud hinnapakkumuse maksumus.
28.Kaebaja on kohtule esitatud kaebuses selgitanud, et PRIA ei ole haldusaktis piisavalt põhjendanud kaebuse esitaja esitatud selgituste tähelepanuta jätmist. Ehk siis kaebaja on PRIA-le selgitanud, miks hinnapakkumuste maksumused erinesid, aga PRIA pole kaebaja selgitusi arvesse võtnud. Kohus kaebajaga ei nõustu.
29.Kontrolli käigus on PRIA 20. veebruaril 2019 pöördunud selgituste saamiseks kaebaja poole, mh on PRIA märkinud, et esitatud on OÜ Paip, OÜ Puu & Oja ja Regula Haldus OÜ
3-19-1967 hinnapakkumused, mis ei ole omavahel võrreldavad, kuna neil on näidatud erinevad tööd, ühikud ja mahud. Regula Haldus OÜ hinnapakkumuselt puudub rida 324 müüritised ja rida 925 lõplik koristamine, teiste hinnapakkumustega võrreldes on erinevad ühikud ja mahud näidatud real 725 ventilatsioonitorustikud ja real 743 kaabeldus. OÜ Puu & Oja hinnapakkumuselt puudub rida 925 lõplik koristamine. PRIA palus kaebajalt selgitust hinnapakkumuste tööde, mahtude ja ühikute erinevuste kohta. Samuti palus PRIA kaebajal esitad hinnapakkumuste aluseks olnud hinnapäringute tabelid (dtl 11-12). Kaebaja vastas PRIA-le 20. veebruaril 2019, et Laitse Loss OÜ on esitanud PRIA-le kõik kolm hinnapakkumise taotlust, kus on selgelt välja toodud, mida me soovisime. PRIA poolt etteantud hinnapakkumiste vorm ei ole arusaadav ka ehitusettevõtjale, rääkimata normaalsest inimesest. Mina ei ole võimeline kommenteerima teie soove koristamiste puudumise või mittepuudumise kohta. Aga teie soovil esitan veelkord uuesti kolm hinnapakkumiste taotlust (dtl 13). Ka 29. märtsi 2019. a vastuväites PRIA otsuse eelteavitusele, on kaebaja vastustajale selgitanud, et PRIA on kehtestanud ehitustegevuse taotluste puhul hinnapakkumise vormi, mille täitmine on väikestele ehitusettevõtetele, kellel pole palgal juristi, paljuski arusaamatu ning segadusseajav. Erinevalt hinnapakkumise palvest, kus Taotleja kirjeldab oma soove iga ruumi puhul eraldi ning mis on struktureeritud, eeldab PRIA oma hinnapakkumise vormis kulude kokkuliitmist. Näiteks liidetakse kokku ruumi X seinaplaadid hinnaga 3 eurot m2 mahus 15m2 ning ruumi Y seinaplaadid hinnaga 30 eurot m2 mahus 12m2 ning töötasu. Eeldatavalt on ehitusettevõtja poolt hinna sisse arvatud ka üldkulud iga tegevuse kohta eraldi (dtl 17).
30.Seega võib kaebaja kohtueelses menetluses antud selgitustest järeldada, et hinnapakkumuste maksumuse erisused on tingitud sellest, et hinnapakkumuse vorm ei ole arusaadav ning selle vormi täitmine on arusaamatu ja segadusseajav.
31.Esmalt märgib kohus, et määruse nr 11 § 19 lg 10 sätestab, et PRIA koostab ehitustegevuse puhul hinnapakkumuse vormi ja avaldab selle oma veebilehel. Nõue esitada ehitustegevust puudutavad hinnapakkumused kõnesoleval vormil, on toetuse saamise tingimustes juba aastaid ja see nõue kehtib kõikide taotlejate suhtes võrdselt. Kohtul pole põhjust kahelda vastustaja kinnituses, et sellist probleemi ega etteheiteid hinnapakkumuste tabeli täitmise osas, ei ole teiste taotlejatega esinenud. Teiseks leiab kohus, et kaebaja väited ei ole ka lihtsalt eluliselt usutavad. Ei ole usutav, et pärast seda, kui kaebaja sai OÜ-lt Paip, OÜ-lt Puu & Oja ja OÜ-lt Regula Haldus hinnapakkumused ja kaebaja pidi need esitama PRIA-le, sattus kaebaja nii suurde segadusse, et lisas OÜ Regula Haldus hinnapakkumuse maksumusele 10 611,43 eurot ja OÜ Puu & Oja hinnapakkumuse maksumusele 10 523,04 eurot. Tegemist on märkimisväärse muutusega hinnas. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et kõikumised hinnapakkumustes ei oma lõpphinna kujunemisel märgatavat mõju.
32.Usutav ei ole ka versioon, mille kohaselt OÜ Puu & Oja ning OÜ Regula Haldus esitasid kaebajale 2017. a oktoobris ühe hinnapakkumuse ja siis 2 aastat hiljem PRIA-le muudetud hinnapakkumuse. Selline versioon asjade käigust ei ole ka millegagi tõendatud. Kohus ei näe ühtki põhjust, miks OÜ Puu & Oja ning OÜ Regula Haldus oleksid pidanud kaebaja suhtes nii pahatahtlikult käituma. Vastustaja on kaebusele vastuse p-s 16 põhjalikult selgitanud, millised muudatused olid hinnapakkumustes tehtud. Kohus ei hakka seda siinkohal üle kordama, kuid märgib, et nõustub PRIA-ga selles, et arusaamatuks jääb, kuidas oleks võimalik kahel konkureerival ettevõttel koostada iseseisvalt kaks komplekti hinnapakkumisi, mis omavahel kokku langevad. Arvestades kõiki andmeid kogumis ning analüüsides erinevate hinnapakkujate hinnapakkumustes olevaid mustreid tegevuste mahtude ja ühikuhindade osas, on vastustaja õigesti jõudnud järeldusele, et hankemenetluse protsessis on teadlikult hindade ja mahtudega manipuleeritud eesmärgiga näidata hinnapakkumuste hindasid tegelikkusest kõrgematena.
3-19-1967
33.LEADER-projektitoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord on sätestatud määrusega nr 11. Määruse nr 11 § 33 lg 1 sätestab, et kui tegevuse või investeeringu käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, on projektitoetuse taotleja või projektitoetuse saaja saanud vähemalt kolmelt teenust osutavalt, tööd pakkuvalt või kaupa müüvalt isikult võrreldavad hinnapakkumused koos selliste tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile. Sama sätte lg 3 kohaselt ei tohi väljavalitud hinnapakkumus olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse eest tasutava hinnaga. Kohus nõustub vastustaja järeldusega, et kaebaja on toetustaotlusega esitanud hinnapakkumused, mida on muudetud eesmärgiga näidata hinnapakkumustes hindasid tegelikest hindadest suurematena ning valida hinnapakkumustest kõrgeim ilma seda põhjendamata.
34.Kaebaja toob kaebuses välja, et vastustaja ei ole selgitanud oma seisukohta, et hinnapakkumised on näidatud tegelikest turuhindadest kõrgematena. Kohus nõustub vastustajaga, et turuhindade analüüs ei oma praeguses asjas olulist tähtsust, kuivõrd turuhindade väljaselgitamine ei lükka ümber asjaolu, et toetustaotlusega esitatud hinnapakkumusi on manipuleeritud. Kaebaja on ekslikult asunud seisukohale, justkui oleks vastustaja taganenud enda seisukohast, mille kohaselt on kaebaja esitanud tõele mittevastavad hinnapakkumused, näidates hindasid algselt tehtud pakkumustest suurematena. Vastustaja vaid selgitas, mis põhjusel ei pea antud juhul turuhinna analüüsi teostamist vajalikuks.
35.Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatavate PRIA haldusaktide tegemisel ei ole järgitud head haldustava, kaebuse esitaja õigusi piirava haldusakti tegemisel ei ole järgitud uurimispõhimõtet ning haldusaktis ei ole piisavalt põhjendatud kaebuse esitaja esitatud selgituste tähelepanuta jätmist. Nende selgituste ignoreerimine on kaasa toonud seadusel mittevastava haldusakti andmise, millega rikutakse kaebuse esitaja õiguspärast ootust toetuse väljamaksmisel. Otsus rikub seega kaebuse esitaja õigust omandi puutumatusele (PS § 32). Kohus ei nõustu kaebajaga, et rikutud on tema õiguspärast ootust toetuse väljamaksmisele. Kaebajal puudub subjektiivne õigus PRIA toetusele. Seetõttu nõustub kohus PRIA järeldusega, et taotlejal ei saa olla ka subjektiivset õigust või õigustatud ootust riigi poolt pakutavale toetusmeetmele. Kohtu jaoks jääb kaebaja järeldus omandi puutumatuse rikkumisest arusaamatuks. Põhiseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt on omandipõhiõiguse funktsiooniks tagada põhiõiguse kandjale vabadussfäär omandiõiguse ja omandiga sarnanevate varaliste õiguste valdkonnas ning võimaldada tal selle kaudu kujundada oma elu ise omal vastutusel. Kuidas väljamakstud toetuse tagasinõudmine ja toetuse taotluse rahuldamata jätmine olukorras, kus kaebaja on taotluses esitanud valeandmeid, kaebaja omandipõhiõigust rikub, on mõistetamatu. Alusetud ja põhjendamata on ka kaebaja väited selle kohta, et haldusmenetluse toimingud ei vasta heale haldustavale.
36.Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 preambula p 31 kohaselt tuleb eeskirjade ränga rikkumise korral või juhul, kui toetuse saaja esitas toetuse saamiseks võltsitud tõendeid, keelduda toetuse andmisest ja määrata halduskaristus. Kohus nõustub PRIA-ga, et määrusest nähtuvalt on ilmselge, et valeandmete esitamine on võrdsustatud ränga rikkumisega. Euroopa Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 art 4 kohaselt järgneb tavaliselt mis tahes eiramisele põhjendamatult saadud soodustuse äravõtmine ning seda muuhulgas kohustusena maksta või tagasi maksta maksmisele kuuluvad või põhjendamatult saadud summad. Sama põhimõtet on läbivalt ka teistes Euroopa Liidu määrustes väljendatud. PRIA Euroopa Liidu makseagentuurina peab lähtuma Euroopa Liidu õigusaktides sätestatust ning muuhulgas järgima peamist kohustust, milleks on tagada Euroopa Liidu finantshuvide kaitse. Pettused (sh valeandmete esitamine) on üks suurimaid ohte liidu ja tema maksumaksjate finantshuvidele.
3-19-1967
37.Neil põhjustel leiab kohus, et PRIA 29. mai 2019. a otsuse nr 13-21.5/19/114 tühistamiseks (alternatiivselt ka PRIA 29. mai 2019. a otsuse nr 13-21.5/19/114 p 4 tühistamiseks) puudub alus. PRIA on haldusakti põhjendamiskohustuse täitnud ning kaebajale olid vastustaja põhjendused enne kohtusse pöördumist teada. Kaebaja sisuline mittenõustumine vastustajaga ei tähenda vaidlusaluse otsuse õigusvastasust. Kuna kaebaja tühistamisnõue jääb rahuldamata, ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Seega peaks kohustamiskaebuse rahuldamiseks olema PRIA otsus õigusvastane. Kohtu hinnangul ei riku ka vaidlustatud vaideotsus iseseisvalt kaebaja õigusi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Seetõttu jääb rahuldamata ka kaebaja nõue vaideotsuse tühistamiseks.
38.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, seega jäävad tema menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole kohtult menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seetõttu jäävad ka vastustaja potentsiaalsed menetluskulud tema endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.