XX kaebus Eesti Töötukassa 13.02.2020 vastuse nr 7-4/20/3034 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata uuesti läbi taotlus OÜ-lt Uber Ratio (kustutatud) saamata jäänud tasude hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Eesti Töötukassa, seaduslik esindaja Meelis Paavel
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 26.06.2020.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 06.02.2020 Eesti Töötukassale taotluse, milles palus hüvitada Taanilinna restoranilt (OÜ Uber Ratio) saamata jäänud töötasu. Taotluse kohaselt alustas ta restoranis töötamist 01.04.2017 ja 14.04.2017 ta vallandati telefoni teel. Kirjalikku töölepingut ei olnud. Taotlusele olid lisatud Harju Maakohtu 05.12.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-19-16563, millega keelduti tema hagi OÜ Uber Ratio (kustutatud) vastu menetlusse võtmast, ja Word-faili kopeeritud Taanilinna restorani endise tegevjuhi YY e-kiri, milles on kirjeldatud töösuhte ja selle lõppemise asjaolusid. OÜ Uber Ratio kustutati äriregistrist 31.07.2019.
2.Eesti Töötukassa 13.02.2020 vastuse nr 7-4/20/3034 kohaselt puudub Töötukassal võimalus hüvitada tööandja poolt maksmata jäänud töötasusid, sest tööandja ei ole maksejõuetu töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 19 tähenduses. Ühtlasi selgitas Töötukassa, et hüvitise taotlemisel tuleb avaldusele lisada lisaks tööandja maksejõuetuks tunnistamist tõendavatele dokumentidele ka töötaja nõude alust ja suurust tõendavad dokumendid. 1(6)
3.XX esitas 17.02.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub Töötukassa poolt koostatud haldusakti õigusvastaseks tunnistada ja tühistada ning kohustada Töötukassat tema taotlust OÜ-s Uber Ratio (kustutatud) saamata jäänud töötasu hüvitamiseks uuesti läbi vaatama. Lisaks palub kaebaja põhiseaduse § 15 lg 2 alusel jätta kohaldamata kõik TKindlS õigusnormid, mis takistavad käesoleval juhul Töötukassal hüvitada kaebajale saamata jäänud maksud Taanilinna restoranis (OÜ-s Uber Ratio).
4.Kohus võttis kaebuse 17.03.2020 määrusega menetlusse ja määras asja läbivaatamiseks lihtmenetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
5.Kaebaja palub Töötukassa poolt koostatud haldusakti tühistada.
6.Juriidiline isik Uber Ratio OÜ on kustutatud. Sellel puudub õigusjärglane. Kui ettevõte töötas, oli äritegevus suurte rikkumistega. Suur hulk töötajaid töötas registreerimata, vallandati ka seadust järgimata. Palgad hilinesid sageli või maksti lubatust vähem. Kaebaja jaoks on loogiline, et kui ettevõte on kustutatud, ei saa see kontolt raha üle kanda (st ettevõte on pankrotis). Praeguses olukorras ei näe kaebaja lähitulevikus objektiivset väljavaadet saada tööandjalt oma töötasu.
7.Töötukassa kohustus tagastada kaebajale temale laekumata raha tuleneb parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta §-st 25 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 123 lg-st 2. Kaebaja palub PS § 15 lg 2 alusel jätta kohaldamata kõik TKindlS õigusnormid, mis takistavad käesoleval juhul Eesti Töötukassal hüvitada kaebajale saamata jäänud maksud Taanilinna restoranis (OÜ Uber Ratio). Vastustaja seisukohad
8.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
9.TKindlS § 21 lg 1 p 4 kohaselt hüvitise taotlemiseks tööandja maksejõuetuse korral esitab töötaja, kui tööandja on maksejõuetuks tunnistatud TKindlS § 19 punkti 3 alusel, töötukassale avalduse. TKindlS § 21 lg 12 järgi tuleb avaldusele lisada tööandja maksejõuetuks tunnistamist ning töötaja nõude alust ja suurust tõendavad dokumendid ning töötaja kinnitus nõude suuruse kohta. Kaebaja esitas 06.02.2020 vastustajale avalduse hüvitise taotlemiseks tööandja maksejõuetuse korral. Esitatud avaldusega palus kaebaja hüvitada OÜ Uber Ratio (kustutatud) poolt talle maksmata jäänud töötasud. TKindlS § 20 lg 1 kohaselt hüvitatakse töötajale sama paragrahvi punktides 1-3 saamata jäänud tasud tööandja maksejõuetuse korral.
10.Kaebaja esitatud dokumendid nii vastutajale kui ka kohtule (sh Harju Maakohtu 05.12.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-19-16563, Taanilinna restorani töötaja YY selgitus, 25.04.2017 esitatud avaldus töövaidluskomisjonile, töövaidluskomisjoni otsus nr 4-1/893/17) ei tõenda tööandja maksejõuetuks tunnistamist TKindlS § 19 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt puudub vastustajal võimalus hüvitada kaebajale tööandja poolt väidetavalt maksmata jäänud töötasusid. Kaebaja ei ole esitanud lisaks tööandja maksejõuetuks tunnistamist tõendavatele dokumentidele töötaja nõude alust ja suurust tõendavad dokumendid.
11.Ka töötamise registri andmetest ei nähtu, et kaebaja oleks üldse kunagi OÜ-s Uber Ratio (kustutatud) töötanud. Samuti ei ole kaebaja esitanud muid OÜ-s Uber Ratio (kustutatud) töötamist tõendavaid dokumente. Kuna OÜ Uber Ratio (kustutatud) on tänaseks päevaks registrist kustutatud, siis puudub võimalus tuvastada nimetatud äriühingu maksejõuetust TKindlS § 19 tähenduses. Puuduvad andmed ka võimalike õigusjärglaste kohta.
2(6)
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas vastustaja keeldus 13.02.2020 vastusega nr 7-4/20/3034 õigusvastaselt kaebajale tööandja maksejõuetuse hüvitise maksmisest. Vastustaja tugines sellele, et tööandja maksejõuetus TKindlS § 19 tähenduses oli tõendamata. Lisaks viitas vastustaja sellele, et hüvitise taotlusele olid lisamata töötaja nõude alust ja suurust tõendavad dokumendid. Kaebaja leiab, et tööandja maksejõuetuseks saab pidada ka olukorda, kus tööandja on äriregistrist kustutatud. Vaidlus puudub selles, et kaebaja väidetav tööandja OÜ Uber Ratio (kustutatud) on äriregistrist 31.07.2019 kustutatud ja õigusjärglased puuduvad.
14.TKindlS § 21 lg 12 sätestab, et hüvitise taotlemiseks lisatakse avaldusele tööandja maksejõuetuks tunnistamist ning töötaja nõude alust ja suurust tõendavad dokumendid ning töötaja kinnitus nõude suuruse kohta.
15.Kaebaja ei ole esitanud Töötukassale ega kohtule oma nõude alust ja suurust tõendavaid dokumente. Kaebaja ei ole tõendanud, et OÜ Uber Ratio (kustutatud) oli tema tööandja ja jättis talle töötasu maksmata. Kaebaja töötamist OÜ-s Uber Ratio ei ole töötamise registris registreeritud (Töötukassa 10.03.2020 vastuse lisa 1). Kaebajal ei ole kirjalikku töölepingut. Kohtule on esitatud Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 29.05.2017 otsus nr 4-1/893/17, millega töövaidluskomisjon lõpetas menetluse XX avalduses EstTruffe OÜ vastu (kohtule 06.03.2020 esitatud failis „Lisad 1-7“). Otsusest nähtub, et kaebaja palus välja mõista töötasu, kuid hiljem loobus oma nõudest tööandja vastu, mistõttu töövaidluskomisjon lõpetas menetluse. Puuduvad tõendid, et kaebaja oleks OÜ Uber Ratio (kustutatud) vastu töövaidluskomisjoni pöördunud. Kaebaja esitas Harju Maakohtule hagi OÜ Uber Ratio (kustutatud) vastu, kuid Harju Maakohus keeldus 05.12.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-16563 seda menetlusse võtmast. Muuhulgas tõi maakohus põhjenduseks selle, et kuna kostja on registrist kustutatud, ei ole hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Seega pole olemas ka kohtulahendit, mis tõendaks kaebaja nõuet OÜ Uber Ratio (kustutatud) vastu. Kaebaja töötasu nõude alust ja suurust ei tõenda kohtule esitatud YY seletus (17.02.2020 esitatud kaebuse lisa, Töötukassa 27.04.2020 vastuse lisa 1-6). Tegemist on Word-formaadis allkirjastamata dokumendiga, millesse on kopeeritud Taanilinna restorani endise tegevjuhi YY 23.10.2017 e-kirja sisu. Selliselt vormistatud dokumendi puhul ei ole kohtul võimalik kindel olla, et selline YY e-kiri tegelikult olemas oli. Lisaks ei nähtu äriregistrist, et YY nimeline isik oleks OÜ-ga Uber Ratio (kustutatud) seotud olnud. Kuna kaebaja nõude alust ja suurust tõendavad dokumendid puuduvad, ei olnud vastustajal juba seetõttu võimalik tööandja maksejõuetuse hüvitist määrata. TKindlS § 22 lg 11 kohaselt jätab Töötukassa hüvitise määramata, kui töötajal puudub töösuhtest tulenev nõue tööandja vastu.
16.Kohus märgib, et isegi, kui oleks tõendatud, et kaebajal oli töösuhe OÜ-ga Uber Ratio (kustutatud), ei olnud tegemist maksejõuetu tööandjaga.
17.TKindlS §-s 19 on sätestatud, mida tähendab tööandja maksejõuetus TKindlS-i tähenduses. Tööandja on TKindlS-i tähenduses maksejõuetu, kui: 1) kohus on tööandja pankroti välja kuulutanud; 2) kohus on lõpetanud tööandja pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lõike 1 tähenduses; 3) kohus on teinud PankrS § 15 lõikes 41 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise määruse või PankrS § 27 lõikes 41 nimetatud pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse; 4) kohus või muu pädev organ on teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis tunnistanud tööandja maksejõuetuks nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta (EÜT L 160, 30.06.2000, lk 1–18) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (ELT L 141, 05.06.2015, lk 19– 72) tähenduses. Vastustaja ei saanud kõrvale kalduda seaduses maksejõuetusele antud määratlusest. Maksejõuetus on nii TKindlS-s kui ka Eesti õiguskorras laiemalt kindla sisuga 3(6)
mõiste. PankrS § 1 lg 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 45 lg 2 sätestab, et eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. Eraõigusliku juriidilise isiku lõppemine puudutab õigusvõime, mitte maksejõuetuse küsimust.
18.Kaebaja on palunud PS § 15 lg 2 alusel jätta kohaldamata kõik TKindlS õigusnormid, mis takistavad käesoleval juhul Eesti Töötukassal hüvitada kaebajale saamata jäänud maksud Taanilinna restoranis (OÜ-s Uber Ratio). HKMS § 158 lg 4 sätestab, et kohus jätab asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega või Euroopa Liidu õigusega.
19.Vastustaja tugines kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel eeskätt sellele, et tegemist ei olnud maksejõuetu tööandjaga TKindlS § 19 tähenduses. Vastustaja on 12.03.2020 vastuses märkinud ka seda, et avaldusele tuleb lisaks tööandja maksejõuetuks tunnistamist tõendavatele dokumentidele lisada ka töötaja nõude alust ja suurust tõendavad dokumendid. Nimetatud nõue on sätestatud TKindlS § 21 lg-s 12. Seega on asjassepuutuvad normid TKindlS § 19 ja § 21 lg 12.
20.TKindlS § 19 ja § 21 lg 12 on vastu võtnud Riigikogu, mis on seaduse vastuvõtmiseks pädev organ. Puuduvad andmed, et sätete vastuvõtmisel oleks rikutud seaduste vastuvõtmisele ettenähtud menetlusnorme. Samuti on asjassepuutuvad normid üheselt mõistetavad ning nende arusaadavuse üle ei vaielda, mistõttu on tegemist formaalselt põhiseaduspärase regulatsiooniga.
21.PS § 12 sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Tegemist on üldise võrdsuspõhiõigusega. Üldise võrdsuspõhiõiguse kaitseala riive tuvastamisel tuleb leida, kas sarnaseid isikuid või isikute gruppe on ebavõrdselt koheldud (Riigikohtu 30.09.2008 otsus nr 34-1-8-08, p 20).
22.Praegune vaidlus puudutab küsimust, miks ei ole tööandja poolt maksmata jäänud tasude hüvitamine võimalik juhul, kui puuduvad töötaja nõude alust ja suurt tõendavad dokumendid ning tööandja on äriregistrist kustutatud, samas kui hüvitist on võimalik saada, kui töötaja nõude alust ja suurust tõendavad dokumendid on esitatud ning: 1) kohus on tööandja pankroti välja kuulutanud; 2) kohus on lõpetanud tööandja pankrotimenetluse raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 tähenduses; 3) kohus on teinud PankrS § 15 lg-s 41 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise määruse või PankrS § 27 lg-s 41 nimetatud pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse; 4) kohus või muu pädev organ on teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis tunnistanud tööandja maksejõuetuks nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta (EÜT L 160, 30.06.2000, lk 1–18) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (ELT L 141, 05.06.2015, lk 19– 72) tähenduses.
23.Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole TKindlS § 21 lg-ga 12 sarnases olukorras olevaid isikuid ebavõrdselt koheldud. Kaebaja ei ole sarnases olukorras isikutega, kes on oma töötasu nõude alust ja suurust tõendavad dokumendid Töötukassale esitanud. Kaebaja puhul ei ole võimalik veenduda, kas tööandja on jätnud temale töötasu maksmata. Hüvitise maksmine tõendamata väidete põhjal ei ole põhjendatud. Töötajal tuleb oma õiguste kaitsmiseks sõlmida kirjalik tööleping ja kontrollida, et tema töötamine oleks töötamise registris registreeritud. Vastasel juhul ei ole temale võimalik määrata hüvitisi, mille saamine sõltub töösuhte tõendamisest. Seega ei riiva TKindlS § 21 lg 12 õigust võrdsele kohtlemisele.
24.Kui lähtuda eeldusest, et kaebajale on tööandja poolt töötasu maksmata jäetud, siis tööandja äriregistrist kustutamisega on tööandja kaotanud võime töötajale maksmata jäänud tasud ära maksta. Samas ei saa sellest järeldada, et seadusandja peab sellise olukorra võrdsustama tööandja 4(6)
maksejõuetusega ja määrama isikule hüvitise. Riigikohtu üldkogu on leidnud, et PS § 12 lg-s 1 sätestatud võrdsuspõhiõigus on piiratav igal PS-ga kooskõlas oleval põhjusel. Tegu on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega (Riigikohtu 07.06.2011 otsus asjas nr 3-4-1-12-10, punkt 31). TKindlS §-s 19 sisalduv loetelu on piiratud kindlate juhtumitega, mille esmane eesmärk on riigi raha säästmine. Kuna riigi rahalised vahendid on piiratud, on seadusandja tahe piirata isikute hulka, kes võiksid Töötukassalt hüvitist saada.
25.Võrdsuspõhiõiguse riive puhul tuleb kontrollida selle proportsionaalsust legitiimse eesmärgi suhtes. Riive on proportsionaalne, kui see on sobiv, vajalik ja mõõdukas.
26.Riive on sobiv siis, kui see soodustab eesmärgi saavutamist. Riigi raha säästmiseks on tegemist sobiva riivega, sest isikutele, kelle tööandja ei ole maksejõuetu TKindlS § 19 tähenduses, ei määrata tööandja maksejõuetuse hüvitist.
27.Riive on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Kohus ei näe, et oleks teisi, isikuid vähem koormavaid ja samal ajal riigi kulusid enam kokkuhoidvaid meetmeid.
28.Riive mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Käesoleval juhul tuleb silmas pidada, et sotsiaalsete õiguste tagamisel on seadusandjal avar diskretsiooniõigus ja kohtud ei tohi seadusandja asemel asuda langetama sotsiaalpoliitilisi otsuseid. Sotsiaalsete põhiõiguste täpsem maht sõltub ka riigi majanduslikust olukorrast. Samas ei tohi riigi sotsiaalpoliitilistest kaalutlustest lähtuvad valikud kaasa tuua, et piiratud vahendeid jagatakse PS § 12 lg-st 1 tulenevat võrdsuspõhiõigust rikkudes (Riigikohtu 07.06.2011 otsus nr 3-4-1-12-10, p 58). Praeguses asjas on küsimus tööandja poolt maksmata jäänud tasude hüvitamise eeldustes, mistõttu on tegemist sotsiaalpoliitikaga. Järelikult peab kohus võrdsuspõhiõiguse piirangu mõõdukuse hindamisel arvestama seadusandja avara diskretsiooniõigusega tööandja maksejõuetuse määratlemisel. Ühest küljest jääb isik ilma hüvitisest, kui tema tööandja on äriregistrist kustutatud, isegi kui ta on tõendanud, et tööandja jättis temale töötasu maksmata. Teisest küljest tuleb arvesse võtta, et TKindlS-s ette nähtud hüvitis on riigi sotsiaalpoliitiline valik. Töötajale töötasu maksmata jätmisel võib olla mitmesuguseid põhjuseid ning riigil on sotsiaalpoliitika kujundamisel õigus valida, millistel juhtudel makstakse hüvitist töötajatele, kellel pole võimalik oma tööandjalt ettenähtud töötasu saada. Töövaidlused on eraõiguslikud vaidlused ning töötajal tuleb oma õiguste rikkumise korral ise aktiivne olla. Äriregistrist nähtub, et OÜ Uber Ratio (kustutatud) kustutati 31.07.2019 äriregistrist äriseadustiku § 60 lg 3 alusel, mis tähendab, et kustutamise põhjuseks oli registripidajale majandusaasta aruande esitamata jätmine. Kui äriühing ei täida oma kohustusi ja selle tagajärjeks on tema äriregistrist kustutamine, on sisuliselt tekkinud olukord, kus tööandja ei ole suuteline töötajale töötasu maksma. Kaebaja seisukohalt on ta tööandja äriregistrist kustutamisel samasuguses olukorras nagu pankrotistunud tööandjaga töötaja, kellel on tööandja maksujõuetuks tunnistamise eelsest ajast saamata jäänud tasud, sest mõlemal juhul pole saamata jäänud tasude tööandjalt kättesaamine enam võimalik. Kohus leiab, et praeguses olukorras ei ole see kaasa toonud kaebaja õiguste ebaproportsionaalset riivet. Kaebaja väidetav töösuhe OÜ-ga Uber Ratio (kustutatud) jäi 2017. aasta aprilli. OÜ Uber Ratio (kustutatud) kustutati äriregistrist 31.07.2019. Seega pidi kaebajal tema enda väidete kohaselt olema kaks aastat aega, et nõuda OÜ-lt Uber Ratio välja saamata jäänud töötasu. Kohus leiab, et kui kaebaja on oma õiguste kaitsmisel olnud pikalt tegevusetu, ei saa maksmata jäänud töötasu riigi poolt hüvitamata jätmist pidada tema suhtes ebaproportsionaalseks. Kaebaja on kohtule esitanud Harju Maakohtu 05.12.2019 määruse tsiviilasjas nr 2-19-16563, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast kaebaja hagi OÜ Uber Ratio (kustutatud) vastu. Üks hagi menetlusse võtmisest keeldumise põhjus oli asjaolu, et OÜ Uber Ratio (kustutatud) on registrist kustutatud. OÜ Uber Ratio (kustutatud) registrist kustutamise tõttu ei olnud hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 5(6)
Seega on kaebaja oma tegevusetusega põhjustanud olukorra, kus tal pole võimalik OÜ-lt Uber Ratio (kustutatud) maksmata jäänud töötasu nõuda.
29.Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kaebaja teistest võrreldavatest isikutest erinev kohtlemine TKindlS § 19 alusel on proportsionaalne. TKindlS § 19 on PS-ga kooskõlas ja kuulub kohaldamisele.
30.Kaebaja on viidanud 03.05.1996 vastu võetud ja 04.05.1998 Eesti Vabariigi poolt alla kirjutatud Euroopa sotsiaalharta artiklile 25. Art 25 p 1 sätestab: „Et rakendada tulemuslikult töötajate õigust oma nõuete kaitsele tööandja maksejõuetuse korral, kohustuvad lepingupooled tagama, et töötajate töölepingust või töösuhtest tulenevate nõuete täitmise kindlustab tagatisinstitutsioon või kaitse mis tahes muus vormis.“ Euroopa sotsiaalharta art 25 p 2 sätestab, et termin „maksejõuetus“ tuleb määratleda vastavalt riigi seadustele ja praktikale. Seega tuleb lähtuda TKindlS sätetest. Kuna kaebaja ei ole tõendanud töölepingu või töösuhte olemasolu väidetava tööandjaga ja tööandja on äriregistrist kustutatud, mitte maksejõuetuks kuulutatud, ei olnud Töötukassal ka Euroopa sotsiaalharta art 25 alusel kohustust hüvitada kaebajale temale laekumata raha.
31.Kuna tööandja maksejõuetuse hüvitise määramiseks puudus alus, on Töötukassa 13.02.2020 vastus nr 7-4/20/3034 õiguspärane. Seega puudub ka alus Töötukassa kohustamiseks vaadata uuesti läbi taotlus OÜ-lt Uber Ratio (kustutatud) saamata jäänud tasude hüvitamiseks. Kaebus jääb rahuldamata.
32.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.