M.B. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 4. septembri 2019. a otsuse nr P26O-2019-181233 ja 11. oktoobri 2019. a vaideotsuse nr 83/26318-2 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks otsustada uuesti M.B. puude raskusastme tuvastamise üle
Menetlusosalised
Kaebaja – M.B., seaduslik esindaja R.K., lepinguline esindaja Olavi Järve Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Madis Kotsar
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-19-2212.
2.Kaebaja seaduslikule esindajale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja riigi õigusabi osutamisega seotud kulud jäävad riigi kanda. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Rahuldada Advokaadibüroo Kaire Aus vandeadvokaadi abi Olavi Järve riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotlus ja määrata haldusasjas nr 3-19-2212 tema poolt Advokaadibüroo Kaire Aus kaudu halduskohtus osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 853,92 eurot (koos käibemaksuga).
Saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Määruse peale Ringkonnakohtule kättesaamisest.
võib esitada määruskaebuse Tartu 15 päeva jooksul arvates määruse
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 4. septembri 2019. a otsusega nr P26O-2019-181233 ei tuvastatud M.B.l puude raskusastet, ei määratud puudega lapse toetust ega väljastatud puudega isiku kaarti.
2.M.B. seaduslik esindaja R.K. esitas 30. septembril 2019 SKA 4. septembri 2019. a otsuse nr P26O-2019-181233 peale vaide, mille SKA jättis 11. oktoobri 2019. a vaideotsusega nr 83/26318-2 rahuldamata.
3.R.K. esitas 8. novembril 2019 haldusasjas nr 3-19-2086 taotluse riigi õigusabi saamiseks, milles soovis endale esindaja määramist oma lapse M.B. puude raskusastme tuvastamise otsuse nr 8-3/26318-2 vaidlustamisel kohtus.
4.Tartu Halduskohus rahuldas 13. novembri 2019. a määrusega haldusasjas nr 3-19-2086 R. K.e taotluse ning anda talle riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ja tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Kohus otsustas anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
5.R. K. esitas 27. novembril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse SKA 4. septembri 2019. a otsuse nr P26O-2019-181233 ja 11. oktoobri 2019. a vaideotsuse nr 8-3/26318-2 tühistamiseks ning SKA kohustamiseks otsustada uuesti M.B. puude raskusastme tuvastamise üle. Seejuures sisaldus kaebuses taotlus lugeda esitatud kaebus esitatud tähtaegselt või ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.
6.Tartu Halduskohus kuulutas 7. aprilli 2020. a määrusega menetluse haldusasjas nr 3-19-2212 kinniseks, rahuldas kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, võttis kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks SKA ning kohustas vastustajat kaebusele vastama.
7.SKA esitas 8. mail 2020 kohtule vastuse, milles teatas, et SKA tegi 8. mail 2020 uue otsuse nr P26O-2020-63296, millega kaebajal tuvastati raske puude raskusaste ning määrati raske puudega lapse toetus.
8.Vastusena kohtunõudele esitas SKA 18. mail 2020 otsuse nr 16-3/68998-1, millega tunnistati kehtetuks SKA 4. septembri 2019. a otsuse nr P26O-2019-181233.
9.Kaebaja esitas 20. mail 2020 seisukoha menetluse lõpetamise osas. Samal päeval esitas kaebaja esindaja ka taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude kindlaksmääramiseks.
KOHTU SEISUKOHT
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
11.Kohtu menetluses on kaebaja nõuded SKA 4. septembri 2019. a otsuse nr P26O-2019-181233 ja 11. oktoobri 2019. a vaideotsuse nr 8-3/26318-2 tühistamiseks ning SKA kohustamiseks otsustada uuesti M.B. puude raskusastme tuvastamise üle. Arvestades, et SKA 18. mai 2020. a otsusega nr 16-3/68998-1 tunnistati kehtetuks SKA 4. septembri 2019. a otsus nr P26O-2019-181233 ning SKA tegi 8. mail 2020 uue otsuse nr P26O-2020-63296, millega kaebajal tuvastati raske puude raskusaste ning määrati raske puudega lapse toetus, leiab kohus, et kaebuse eesmärk on käesolevaks hetkeks saavutatud. Kuivõrd vaideotsuse esemeks olnud SKA 4. septembri 2019. a otsus nr P26O-2019-181233 tunnistati kehtetuks ning kaebaja ei ole viidanud, et vaideotsus rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest, puudub kohtu hinnangul vajadus muuhulgas SKA 11. oktoobri 2019. a vaideotsuse nr 8-3/26318-2 iseseisvaks vaidlustamiseks. Seega ei ole menetluse jätkamine menetlusse võetud nõuetes kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Tuginedes eeltoodule ning asjaolule, et kaebaja ei ole taotlenud kohtult tuvastamisnõudele üleminekut vastavalt HKMS § 152 lg-le 2, on kohus seisukohal, et menetlus tuleb lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas sama nõudega kaebuse esitamine halduskohtule lubatud.
12.HKMS § 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu
tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kuna HKMS § 109 lg 11 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulu väljamõistetav üksnes juhul, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus, kuid R.K.l selline kohustus puudub tulenevalt Tartu Halduskohtu
13.novembri 2019. a määrusest haldusasjas nr 3-19-2086, puuduvad kaebajal praeguse asjaga seoses väljamõistetavad menetluskulud. Seepärast pole käesoleval juhul ka tähtsust, mis põhjusel vaidlustatud haldusakt kehtetuks tunnistati ja kaebuses nõutud toiming tehti ehk kas HKMS § 108 lg-st 6 tulenevalt jääksid kaebaja menetluskulud vastustaja kanda. Kohus jätab kaebaja ja vastustaja võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Kaebaja seaduslikule esindajale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja riigi õigusabi osutamisega seotud kulud kuuluvad hüvitamisele vastavalt riigi õigusabi seaduses (RÕS) sätestatule.
13.RÕS § 23 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtavas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. RÕS § 22 lg 6 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lg-s 3 viidatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal. RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ (määrus nr 16) alates 1. septembrist 2019 senini kehtiva § 11 lg 1 kohaselt on tasu riigi õigusabi osutamise eest haldusmenetluses, sealhulgas haldusmenetluse algatamiseks taotluse koostamine ja esitamine, ja halduskohtumenetluses, sealhulgas halduskohtusse kaebuse koostamine ja esitamine, 36 eurot iga poole tunni kohta.
14.Vastavalt määruse nr 16 § 151 lg-le 1 kui riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse selle advokaadibüroo kaudu õigusabi osutava advokaadi põhjendatud taotlusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda: 1) 15 eurot, kui vahemaa on 41–50 kilomeetrit; 2) 20 eurot, kui vahemaa on 51–100 kilomeetrit; 3) 25 eurot, kui vahemaa on 101–150 kilomeetrit; 4) 30 eurot, kui vahemaa on 151– 200 kilomeetrit; 5) 35 eurot, kui vahemaa on üle 201 kilomeetri.
15.Määruse nr 16 § 16 kohaselt hüvitatakse advokaadile või advokaadibüroo pidajale riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidu- ja majutuskulud, tõlkekulud ja tõendite esitamisega seotud kulud. Vastavalt määruse nr 16 § 17 lg-le 1 määrab riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluse alusel kohus, uurimisasutus või prokuratuur kindlaks hüvitamisele kuuluvad advokaadi või advokaadibüroo pidaja poolt riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidu- ja majutuskulud. Sõidu- ja majutuskulud hüvitatakse üksnes juhul, kui riigi õigusabi on osutatud mujal kui linnas või vallas, kus asub advokaadibüroo või selle struktuuriüksus, mille kaudu advokaat õigusteenust osutab. Sama paragrahvi lõike 2 järgi hüvitatakse riigi õigusabi osutamisel lõikes 1 nimetatud juhul riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel summas 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta.
16.Kaebaja esindaja on esitanud riigi õigusabi tasutaotluse, mille kohaselt osutas esindaja kaebajale teenust 506 minutit ning sõitis marsruudil Pärnu-Lustivere-Pärnu. Tasu suuruseks on kokku 853,92 eurot (koos käibemaksuga). Taotluse kohaselt olid riigi õigusabi osutamise toiminguteks materjalidega, dokumentidega ja kohtupraktikaga tutvumine, kliendiga kohtumine ja temale dokumentide kommenteerimine, kaebuse koostamine, kohtule vastuse koostamine ja sõitmine marsruudil Pärnu-Lustivere-Pärnu (üks suund 131 km). Kohtu hinnangul on tasutaotlus kooskõlas eelnimetatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu
arvestamise korraga ning kulud on põhjendatud. Kohus rahuldab tasutaotluse täies ulatuses ja määrab riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 853,92 eurot (koos käibemaksuga).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.