3-20-927 AA ja BB kaebus Viimsi Vallavalitsuse keelamiseks ehitusteatise nr 2011201/03184 alusel ehitamisega nõustumiseks ja kohustamiseks viia xxxxxxx abihoone osas läbi riikliku järelevalve menetlus Kaebajad: AA ja BB, esindajad vandeadvokaadid Ramil Pärdi ja Sandor Elias Vastustaja: Viimsi vald, esindaja Karin Mägi Eeldatav kolmas isik: CC
Haldusasi
Menetlusosalised
Menetlustoimingud
Kaebuse tagastamine lahendamine
ja
esialgse
õiguskaitse
taotluse
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus.
4.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
5.Saata määruse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Viimsi vallas asuva xxxxxxx kinnistu omanik CC on Viimsi Vallavalitsusele esitanud kinnistule abihoone ehitamiseks ehitusteatise koos ehitusprojektiga (menetlus nr 205439). Abihoone ehitusteatis tagastati 13.04.2020 CC märkuste lahendamiseks ning parandatud kujul ei ole ehitusteatist menetlusse esitatud.
2.AA ja BB (xxxxxxxx kinnistu ühisomanikud) esitasid 15.05.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles paluvad kohtul keelata Viimsi Vallavalitsusel xxxxxxxx, Viimsi vald abihoone (ehitisregistri kood xxxxxxxx) ehitusteatise nr 2011201/03184 alusel ehitamisega nõustuda ning kohustada viia abihoone osas läbi riikliku järelevalve menetlus, tagamaks ehitise vastavuse detailplaneeringu (DP) nõuetele. Kaebajad on seisukohal, et Viimsi Vallavalitsuse poolt xxxxxxx kinnistule abihoone ehitusteatise alusel ehitamisega nõustumine oleks õigusvastane. DP järgne xxxxxxx kinnistu hoonetealune pindala on 310 m2. xxxxxxx ehituses oleva üksikelamu hoonealune pindala on ehitisregistri järgi pidevalt muutunud, olles vahemikus 267-356 m2. Kaebajatele edastatud xxxxxxxx abihoone eelprojekti järgne hoonealune pindala on 42,8 m2 ja abihoone paikneb kaebajate kinnistu poolses osas. Mis tahes viisil arvutades ei vastaks DP hoonealuse pindala nõudele abihoone projektijärgne hoonealune pindala 42,8 1(5)
m2 ning ei ole võimalik veenduda ka selles, et DP-le vastaks 34,9 m2 hoonealuse pinnaga abihoone. Nimelt ei ole kuidagi võimalik tuvastada, milline on õige xxxxxxx üksikelamu hoonealune pind – see tähendab, et teadmata on, milline on abihoone maksimaalne võimalik hoonealune pind DP-s sätestatud hoonealuse pindala piirangut arvestades. Vastustaja viide, et eksitus tekkis katuseräästa arvestamisest hoonealuse pinna sisse, ei saa olla tõene, kuna projektijärgne hoonealune pindala ilma katuseräästata oli 286 m2. Seega ei vasta vaidlusaluse abihoone hoonealune pindala DP nõuetele või vähemalt ei ole võimalik selles veenduda. Planeeritava hoonega kaasneb kaebajate kinnistule püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada – DP-s nõutust suurem abihoone varjab kaebajate kinnistu vaadet merele ning päikesevalgust ehk vähendab ka kaebajate kinnistu väärtust. Ilmselgelt on DP-s sätestatud hoonete hoonealuse pinna nõuete eesmärk ka piirinaabrite õiguste kaitse. Vastustajal on seega kohustus õigusvastasele ehitustegevusele järelevalvemenetluse raames reageerida. Juhul, kui vastustaja ei ole vaidlusaluse abihoone ehitusteatise alusel ehitamisega nõus olnud, tuleb vastustajal keelata ehitamisega nõustumine – vastasel juhul saab abihoone valmis ehitada ning kaebajate õigusi ei ole tõhusalt kaitsta võimalik.
3.Koos kaebusega on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebajad taotlevad kuni kohtumenetluse lõpuni: 1) keelata esialgse õiguskaitse korras vastustajal xxxxxxxx, Viimsi vald abihoone ehitusteatise nr 2011201/03184 alusel ehitamisega nõustuda; 2) keelata esialgse õiguskaitse korras xxxxxxxxx Viimsi vald abihoone ehitusteatise nr 2011201/03184 ehitamine; 3) keelata esialgse õiguskaitse korras kuni põhivaidluse lahendi jõustumiseni käesolevas asjas vastustajal teostada mis tahes toiminguid xxxxxxxxx, Viimsi vald kinnisasjal mis tahes täiendavate hoonete ehitusteatiste või muude ehitamist puudutavate taotluste menetlemine. Juhul, kui kohus peab xxxxxxx abihoone ehitamise ning kaebaja õiguse pöördumatu rikkumise takistamiseks kohaseks mõnd muud esialgse õiguskaitse abinõud, paluvad kaebajad seda rakendada. Kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus, kuna esialgse õiguskaitse rakendamata jätmisel ning ehitusteatisel märgitud ehitamisega nõustumisel vastustaja poolt oleks võimalik xxxxxxxx abihoone valmis ehitada. Abihoone ei vasta DP-s sätestatud ja muu hulgas kaebajaid kui piirinaabreid kaitsvale hoonetealuse pinna piirangule. Vastustaja poolt tellitud xxxxx ehitamisel oleva elumaja 08.05.2020 geodeetiliste mõõdistuste teostamine ja lõplik fikseerimine ei ole toimunud läbipaistvalt, korrektselt ja vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning seega ehitusregistris olev elumaja suurus 275,1 m2 on ebatäpne ja pole selge, kui suure hoonealuse pinnaga abihoone tohib ehitada. Seetõttu ei saa vastustaja jätkata abihoone ehitusteatise nr 2011201/03184 menetlemist ja kooskõlastamist seni, kuni nimetatud ebatäpsus elumaja hoonealuse pinna osas ei ole Viimsi valla poolt seaduslikult selgeks tehtud ja andmed ehitusregistrile edastatud. Eeltoodust tulenevalt on kaebajate huvide ja õiguste kaitseks vajalik rakendada esialgset õiguskaitset. 17.05.2020 käis CC oma kinnistul planeeritava abihoone asukoha peal mõõtmas abihoone seinade pikkuseid, millest võib järeldada, et tema soovid abihoonet ehitada on tõsised ja ta tegutseb selle nimel järjepidevalt. Vastustaja viidatud notariaalne leping ei oma antud kohtuasjas tähendust, kuna kinnistute xxxxxxx ja xxxxxx ning xxxxxxx osas on kehtestatud DP. Kaebajate peamine soov on, et olemasolev peahoone saaks korrektselt ära mõõdistatud, sest hoone on ilmselgelt ehitatud projekti järgi ja korrektne ehitusalune pind peaks olema 286 m2. Seega jääb abihoone ehituseks 24 m2, millega kaebajad on arvestanud. Antud juhul puudub xxxxxx abihoone vastu igasugune avalik huvi. Kahtlemata on xxxxxxxx abihoone ehitamise vastu huvi kinnistu omanikul, ent see ei saa kuidagi olla kaalukam kaebajate õigustest – xxxxxxx eluhoone ehitus on käimas ning selle valmimisel on xxxxxx kinnistut võimalik sihtotstarbekohaselt ehk elamumaana kasutada. Abihoone ei ole elamu teenindamiseks hädavajalik ehitis ning selle saab rajada ka siis, kui selgub, millise pindalaga seda DP-d arvestades võimalik rajada on, et see ei kahjustaks kaebajatele DP-st võrsuvat subjektiivset õigust nõuda DP piiridest kinnipidamist. 2(5)
4.Viimsi vald selgitas 18.05.2020 ja 20.05.2020 vastustes, et kaebus põhineb oletustel ja võimalikel tulevikustsenaariumitel, mis ei pruugi realiseeruda ja ilmselt ei realiseeru. On õige, et xxxxxx abihoone menetlus nr 205439 käib. xxxxxxx omanik CC on kohalikule omavalitsusele esitanud abihoone ehitamiseks ehitusteatise koos ehitusprojektiga ja kohaliku omavalitsuse kohustus on seda menetleda. Tulenevalt „Pringi küla, Rohuneeme tee 56 ja Rohuneeme tee 56a“ DP-st on xxxxxxx kinnistule lubatud ehitada 1 üksikelamu ja kuni 2 abihoonet vastavalt antud hoonestusaladele. Kõikide hoonete ehitisealune pind kokku peab jääma 310 m2 piiresse. xxxxxxxx eluhoonele ehitusluba väljastades ei kantud ehitisregistrisse õiget ehitisealust pinda. Arhitekt, kes projekti koostas, ei lähtunud majandus- ja taristuministri 5.06.2015 määrusega nr 57 kehtestatud ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alustest, andes ehitisealuse pinna koos kuni 1 m laiuse katuseräästaga, milline tegevus kitsendab oluliselt xxxxxxx kinnistu omaniku ehitusõigust. Seoses sellega, et ehitisregistris on vale kanne ehitisealuse pinna kohta, tagastati 13.04.2020 CC abihoone ehitusteatis märkuste lahendamiseks põhjusel, et ei ole arusaadav, kuidas on kujunenud abihoone ehitisealune pindala, mis on suurem, kui DP-s lubatud. Tänase päeva seisuga ei ole parandatud kujul ehitusteatist menetlusse esitatud kuna CC ei olnud selget teadmist (tulenevalt nii elamu projekti arhitekti veast, kui ka Viimsi valla poolsest veast), kui suurt ehitusõigust on tal abihoone jaoks võimalik kasutada. Ametnike tegevusest ja uuest ehitisealuse pinna numbrist ajendatuna esitas CC andmete esitamise teatise, et registrikanne parandataks õigeks. Järelevalveametnik, kes kannet teostas, ei kontrollinud, kas mõõdistus on korrektselt vormistatud ja kandis avalduse alusel ehitisealuse pinna registrisse (05.05.2020 kanne). Selleks, et üheselt tuvastada juba valmis oleva ehitise (elamu) õige ehitisealune pind ja heastada valla tegevusega tekkinud arusaamatus CC ees, mis võimaldaks esitada abihoone ehitusteatise õigesti, telliti kohaliku omavalitsuse poolt mõõdistus, mille tulemusena selgus, et abihoone aluse pinna jaoks jääb ehitusõigust 34,9 m2. Antud juhul ei oma tähendust varasemas eelprojektis antud elamu ehitisealune pind 286 m2, kuna üks näitaja on arvutuslik ning teine reaalne olukord peale ehitise valmimist. Kohalikul omavalitsusel ei ole ühtegi põhjust mitte usaldada litsentseeritud geodeedi poolt tehtud mõõdistuse tulemust. Kaebajate ja CC vahel on sõlmitud notariaalne leping 29.05.2020 nr 3182, milles on kokku lepitud abihoone asukoht kinnistul ja kõrgus (vahe elamu ja abihoone vahel 7,5 meetrit ja kõrgus ei tohi ületada 5 meetrit - vaateservituut). Nimetatu oli CC vastutulek naabritele, et neile säiliks soovitud merevaade. Samuti on kaebajad allkirjastanud DP põhijoonise, kus on näidatud elamu ja abihoone ehitusalad, vahekaugused ja kõrgused. Kaebusest nähtub, et kaebajad ei soovi üldse abihoone rajamist naaberkinnistule. Sellist keelamisõigust kaebajatele ei tulene seadusest ega planeeringust. Kohalik omavalitsus on varasemalt tehtud kannete vead parandanud ja kaebajatel ei ole alust eeldada, et oma seaduslikke ülesandeid täites vastustaja kaebajate õigusi rikkuma hakkab. Kaebajatel on võimalik oma õigusi kaitsta kohases menetluses, andes arvamusi kaasamisel ning vaidlustades halduse toiminguid peale nende tegemist. Ehitusseadustikust tulenevalt menetleb ehitisteatisi ja ehituslube kohaliku omavalitsuse üksus ja seda ei saa ära keelata. Keelamiskabus ei ole lubatav ja tuleb tagastada. Seega ei ole kaebajatel õigust nõuda abihoone loa menetlemise keelamist esialgse õiguskaitse korras. Kaebajate õigusi ei ole rikutud ega ka plaanis vallavalitsuse poolt rikkuda mingil moel. Menetlusse võtmisele või rahuldamisele ei kuulu kohustamiskaebus, mis on ennetava iseloomuga. Kaebaja soovib kohtult sekkumist õiguspärase täitevvõimu teostamisse, kuna ükski eluline juhtum ei ole veel kaebajate jaoks realiseerunud – ehitusteatist ei ole registreeritud, abihoonet ei ehitata. Kaebaja õigused ei ole ohustatud otseselt ega ka kaudselt, kuna kohalik omavalitsus alles viib läbi kohast menetlust ja seni menetluses tehtud toimingutest nähtub, et vallal ei ole olnud plaanis registreerida ehitusteatist, mis ei vasta DP-le. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Vastustaja palub jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning kaebuse tagastada.
5.CC vastust esialgse õiguskaitse taotlusele ei esitanud.
3(5)
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kaebajad on esitanud kaebuse, milles taotlevad Viimsi Vallavalitsuse keelamist ehitusteatise nr 2011201/03184 alusel ehitamisega nõustumiseks ja kohustamist viia xxxxxx abihoone osas läbi riikliku järelevalve menetlus. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada kaebajatele kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1) alljärgnevatel põhjendustel.
7.HKMS § 45 lg 1 sätestab keelamiskaebuse esitamisel kaebeõiguse piirangud. Viidatud sätte kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda, et haldusorgan ei viiks lõpuni pooleliolevat haldusmenetlust ega annaks kolmandale isikule nõusolekut oma kinnistule abihoone ehitamiseks. Vaidlust ei saa olla, et tulenevalt kehtivast DP-st on kolmandal isikul õigus oma kinnistule püstitada abihoone. Kaebajate keelamiskaebuse eesmärgiks saab pidada nende naaberkinnistule DP-s lubatust suurema ehitusaluse pinnaga abihoone püstitamise ärahoidmist. Praegusel juhul aga ongi ehitusteatis kolmandale isikule märkuste lahendamiseks tagastatud seoses ebaselgusega õige ehitusaluse pinna suuruse osas ning kolmas isik ei ole parandatud ehitusteatist praeguse seisuga menetlusse esitanud – st abihoone ehitusteatise menetlus alles käib ja eesmärgiks on selle DP-ga vastavusse viimine. Eeltoodut arvestades puudub antud juhul teadmine, milliste andmetega ehitusteatise kolmas isik esitada kavatseb ning kas vastustaja seda aktsepteerib. EhS § 44 p 1 kohaselt keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest, kui kavandatav ehitis ei vasta detailplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatud nõuetele või muudele avalikõiguslikele kitsendustele. Sama paragrahvi punkt 4 kohaselt ei või ehitusloa andmisega kaasneda kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele püsivat negatiivset mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. EhS § 36 lg 6 kohaselt kohaldatakse neid sätteid ka ehitusteatisele. Kohtul ei ole põhjust eeldada, et vastustaja kavatseb aktsepteerida ehitusteatist, kui kavandatav abihoone ei vasta DP-le ega õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Kohtul puudub alus ennetavalt kohaliku omavalitsuse tegevusse sekkuda ning keelata kohalikul omavalitsusel oma kohustuste täitmine, s.o haldusmenetluste läbiviimine. Kaebajatel on võimalik oma õiguste kaitseks kohtu poole pöörduda peale seda, kui kolmas isik on esitanud parandatud ehitusteatise ja tal lubatakse selle alusel püstitada abihoone kaebajate õigusi rikkuvatel tingimustel. Kaebajatel on vajadusel võimalik pärast seda, kui vastustaja parandatud ehitusteatise aktsepteerib, esitada halduskohtule kohustamiskaebus riikliku järelevalve (EhS § 130 lg 2) tegemiseks. Ehitusteatisele vastamata jätmine EhS § 36 lg-s 2 sätestatud viisil, mis võimaldab alustada ehitamist, ei välista vajaduse korral riikliku järelevalve teostamist (Riigikohtu 06.06.2018 määrus asjas nr 3-17-1152, p 10). Kui ehitusteatisega on nõustutud isiku õigusi rikkudes, tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel tema õigused tagada riikliku järelevalve meetmetega (nt Riigikohtu 18.12.2019 lahend nr 3-17-1859, p 15). Kuna antud juhul pole põhjust arvata, et vastustaja annaks haldusakti või toimingu, mis kaebajate õigusi rikuks ning kaebajatel on võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel, on keelamisnõue vastuolus HKMS § 45 lg-s 1 sätestatud kaebeõiguse piiranguga ning tuleb kaebajatele tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
8.Kaebajad on esitanud alternatiivselt juba ka kohustamisnõude riikliku järelevalvemenetluse läbiviimiseks kohustamiseks, mis tuleb samuti tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusorgani tegevuse õigusvastasus. Kohustamisnõue on kohtule esitatud ilmselgelt ennatlikult, kuna vastustaja ei ole käesolevaks ajaks teinud mingeid toiminguid, mis saaksid kaebajate õigusi juba praegu rikkuda. Vastustaja on selgitanud, et kolmandale isikule on ehitusteatis tagastatud märkuste lahendamiseks (KOV on seega tegutsenud vastavalt seadusele) ning parandatud ehitusteatist ei ole menetlusse esitatud (puudusi ei ole kõrvaldatud ja 4(5)
menetlus pole lõppenud). Vastustaja ei ole seega andnud kolmandale isikule vaikivat ega kirjalikku nõusolekut (registrikande näol) ehitamise lubamiseks. Samuti ei ole kolmas isik alustanud abihoone ehitamisega. Seega pole teada, kui suure ehitusaluse pinnaga abihoone ehitamist kolmas isik ehitusteatise alusel taotleb ning kas vastustaja ehitusteatise aktsepteerib. Kaebajad on 19.05.2020 menetlusdokumendis välja toonud, et nende peamine soov on, et olemasolev peahoone saaks korrektselt ära mõõdistatud. See, et kaebajad ei nõustu kolmanda isiku kinnistule püstitatud elamu osas teostatud mõõdistamise tulemustega, ei anna samuti alust kohtule ennatlikult keelamis- või kohustamiskaebuse esitamiseks. Haldusmenetluse lõpptulemus ei ole teada ning kaebajatel on õigus pöörduda kaebusega kohtu poole alles siis, kui selgub, et haldusmenetlus lõppeb nende õigusi riivava toimingu või haldusaktiga. Kohtusse pöördumine selleks, et haldusorgan ei saaks haldusmenetlust lõpule viia pole antud juhul lubatav.
9.Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebajatele kaebus nii keelamis- kui kohustamisnõudes tagastada. Seega pole põhjendatud ka esialgse õiguskaitse kohaldamine ning kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.
10.HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, siis jääb riigilõiv kaebajatele tagastamata (HKMS § 104 lg 5 p 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.