X esialgse õiguskaitse taotlus O valla kohustamiseks
Menetlustoiming
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
1.Rahuldada X esialgse õiguskaitse taotlus selliselt, et kohustada O valda tegema otsus juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale ametiisikule vastavalt LasteKS § 29 lg-le 3.
2.Mõista O vallalt X kasuks välja riigilõiv 15 eurot.
3.Asendada avaldatavas kohtumääruses andmesubjektide nimed tähemärgiga.
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 252 lg 7 ja § 204 lg 2).
Asjaolud ja menetluse käik
1.X esitas 29.04.2020 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Taotluse kohaselt on X laps Y, kes elab ema sõnul isa juures, raskustes koolikohustuse täitmisega eriolukorra kestel. X on pöördunud abi saamiseks elukohajärgse kohaliku omavalitsuse – O valla poole. Laps Y õpib taotluse kohaselt C koolis. Taotleja arvates esineb EÕK vajadus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 tähenduses kiireloomulisena eeskätt selles osas, mis puudutab järelevalvet lapse igapäevase koolikohustuse täitmise üle. Kuna Y vajab õppimisel mitte niivõrd õpetamist, kuivõrd suunamist selleks, et ta ei tegeleks õppimise asemel kõrvaliste asjadega (nt arvutis või telefonis mängimisega), siis ei eelda tema õppetöö osas järelevalve teostamine järelevalve teostajalt pedagoogilist vms eriharidust. Taotluse esitajale teadaolevalt on Ye aineõpetajad valmis teda igakülgselt abistama, sh n-ö online. Sellise järelevalve teostamisega saab avaldaja hinnangul täiesti edukalt hakkama valla sotsiaalteenistuse teenistuja, külastades Yt kodus, kas päeval ühel korral pikema aja jooksul või siis mitmel korral lühemaajaliselt, et kontrollida, et Y on tööd ka tegelikult ära teinud ja kooli õpetajatele ära saatnud. Arvestades Ye hetke õppetöö tulemusi ning seda, et õppeaasta lõpuni on napp kuu, samuti seda, et kohalik omavalitsus ei ole seniselt astunud LasteKS § 6 lg-s 2 sätestatud tulemuslikke samme, on taotluse esitaja hinnangul nii Ye (sealtkaudu ka avaldaja kui Ye ema) huvides, aga ka avalikes huvides EÕK kohaldamine, millega kohustataks O valda kas ise oma ametnikke, palgatud tugiisikuid või nt ametiabi kasutades tagama kuni vaidemenetluse lõpuni jooksva järelevalve Ye koolikohustuse täitmise
üle. Kui jätta EÕK kohaldamata, on tõenäoline, et jätkub senine olukord ning Yel kogunevad täiendavad õppevõlad ning seetõttu ei omanda ta praegu õpitavat seitsmenda klassi programmi, see võib omakorda kaasa tuua nii täiendava õppetöö kui ka klassikursuse kordamise. Viimasel puhul on Y öelnud, et siis ta enam kooli ei lähe, mille realiseerumine tooks kaasa vajaduse veelgi suuremalt sekkuda. EÕK korras taotleb X kohaldada vaidemenetluse ajaks esialgset õiguskaitset ning kohustada O valda tagama igapäevane järelevalve oma poja Yi koolikohustuse täitmisel.
2.Taotluse kohaselt on X esitanud 29.04.2020. a O vallale kui lapse elukohajärgsele omavalitsusüksusele vaide, milles taotleb, et O vald pädeva kohaliku omavalitsusena astuks LastKS § 6 lg 2 viimases lauses määratud mõjuga samme ning tagaks: 1) igapäevase järelevalve Yi poolt koolikohusutse täitmiseks; 2) vajaliku abi Yile, sh raviarsti, nõustamismeeskondade, rehabilitatsioonikavade koostajate jt juhistele; 3) muu vajaliku abi, mis on vajalik vaide eesmärgi saavutamiseks ning mille osutamiseks on pädev kohalik omavalitsus viimase äranägemisel, kaasates vajadusel kooli ning teisi asjakohaseid isikuid.
3.Kohus kaasas 30.04.2020. a määrusega menetlusse arvamuse andmiseks C Põhikooli ning kohustas O valda ja C Põhikooli esitama Tartu Halduskohtule seisukoht X esialgse õiguskaitse taotluse kohta.
4.C Põhikool, kus taotluse esitaja laps Y õpib, esitas 05.05.2020 vastuse X taotlusele. Kool on oma arvamuses kokkuvõttes seisukohal, et hetkel oleks O valla abi sotsiaaltöötajapoolse järelevalve näol igati õigustatud. Õpilane vajab õppimisel tuge ja täiskasvanupoolset kontrolli koolikohustuse täitmise osas, et õppeaasta positiivselt lõpetada.
5.Lapse elukohajärgne O Vallavalitsus esitas 05.05.2020 vastuse X taotlusele. O Vallavalitsus leiab, et X taotlus vaidemenetluse ajaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole põhjendatud ja see tuleks jätta täielikult rahuldamata. O Vallavalitsuse vastuse kohaselt ei ole C Põhikool seoses Yi õpitulemustega kordagi pöördunud O Vallavalitsuse poole, veelgi enam viidanud vajadusele, et vallavalitsus rakendaks tema koolikohustuse täitmiseks täiendavaid meetmeid. Vastustaja viitab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-le 12. X nõue on vastustaja hinnangul ilmselgelt ebaproportsionaalne, ei ole lapse huvides ega aita last õppetöös ka edasi. Vastustajale jääb täiesti selgusetuks, kuidas EÕK korras nõutu parandaks lapse õppetööd kui sotsiaalteenistuse ametnik õppetöö tegemise ja saatmise fakti kohapeal üle kontrolliks. Igapäevase järelevalve ja hoolitsuse tagavad lapsele eelkõige tema vanemad ja hetkel puudub alus eeldada, et vanemad tingimata sellega hakkama ei saa.
6.Kohus tegi 06.05.2020 täiendava kohtunõude O Vallavalitsusele ja C Põhikoolile tähtaja, et täpsustada kohtule esitatud arvamusi.
7.Taotluse esitaja esitas 06.05.2020 täiendava seisukoha ja tõendi (väljavõtte Yi e-koolist) kohtule. Alates 30.04 (kaasa arvatud) on Yele lisandunud 17 sooritamata tööd. Taotluse esitajale jääb arusaamatuks, millele vastustaja tugineb, väites, et probleemid õppetöös ei ole süsteemsed. Samuti jääb selgusetuks, mida mõtleb vastustaja, kui kõneleb vanemata ühisest kohustusest koolikohustuse tagamisel. Vastustajale on juba ammu teada, et laps elab isa juures ning emal ei ole võimalik isale ette dikteerida, mida isa teeb. Vastustajale on ka teada isa suhtumine Ye koolikohustuse täitmisesse. Lisaks esitas taotleja 06.05.2020 täiendava tõendina X poolt 09.06.2019 O vallale edastatud SA Rajaleidja otsuse. Tõend on üheks dokumentaalseks kinnituseks, et vald oli juba varasemalt teadlik Yi erivajadusest õppetöös osalemisel ning selline erivajadus on tuvastatud pädeva asutuse otsusega. Taotleja on seisukohal, et teades erivajadusega õpilasest, on vallal ka iseseisev aktiivsuskohustus, et tagada lapse koolile materiaalsed vahendid ja tugi abimeetmete
rakendamiseks. Seega ei ole asjakohane valla etteheide koolile, et kool ei ole neile Yega seonduvatest probleemidest teada andnud.
8.C Põhikool esitas 11.05.2020 vastuse täiendavale kohtunõudele, milles jäi seisukohale, et laps vajab enda kõrvale inimest, kes teda toetab ja jälgib, ning kui kodu ei suuda sellist tuge pakkuda, siis oleks hea, kui leitakse abi väljastpoolt. C Põhikool on kuni praeguse hetkeni teinud koostööd vaid lapsevanematega, kuna viimased on otseselt vastutavad oma lapse eest. Y võeti C Põhikooli isa Zi avalduse alusel, kuid ta ei teavitanud kooli Ye erivajadustest ega ka Rajaleidja otsusest. Samuti ei tundnud Ye käekäigu vastu huvi O vald, kes oli samuti teadlik Ye erivajadustest. Rajaleidja otsusest sai kool teada EHIS-e õppurite andmete kinnitamisel, kus oli vaja lapsevanema nõusolekut Rajaleidja otsuse täitmiseks, kuid isa keeldus nõusolekut andmast (lisatud kirjale). Rajaleidja otsuse sisu sai koolile teatavaks alles käesoleva kohtumenetluse käigus. Kool teatab, et enne eriolukorda sai kool hakkama Ye toetamisel - klassijuhataja, abiõpetaja, lapsevanemad. Probleemid tekkisid distantsõppe ajal ja viimastel nädalatel ei ole Y õppetöös peaaegu osalenud. Hetkel ei ole koolil võimalik abi rakendada, kuna ei saa õpilasega kontakti. Alates 18. maist alustab C Põhikool osalise kontaktõppega, siis on Yel võimalik õppida koolis eesti ja inglise keelt. Teiste õppeainete õpetamine jätkub distantsilt (vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi soovitustele õppetöö korraldamiseks siseruumides alates 15. maist, ei tule kooli riskirühma kuuluvad õpetajad). Ka Ye transpordi korraldamine kooli on probleemne (ühistranspordi ühendus Tartu - C vahel on vähene ja ebaturvaline seoses viiruse levikuga). Kuna lapsel on tuvastatud raske puue, mille korral on lapsevanematel võimalik taotleda vallavalitsuselt tugiisiku teenust, kes saaks toetada Yt õppeprotsessis. Kool loodab O valla ja lapsevanemate ühisele tegutsemisele, et Y saaks vajalikku abi ja jätkaks õpinguid.
9.Vastustaja esitas 11.05.2020 vastuse täiendavale kohtunõudele. Vastustaja teatas, et võttis 06.05.2020 C Põhikooliga ühendust, et selgitada välja, millised meetmed pere ja last koolikohustuse täitmisel toetaksid. C Põhikooli vastuse kohaselt vajab Y enda kõrvale inimest, kes teda toetab ja jälgib. Poiss ei tööta iseseisvalt. Kui kodu ei suuda sellist tuge pakkuda, siis oleks hea, kui leitakse abi väljastpoolt. Enne eriolukorda saime oma jõududega hakkama Ye toetamisel - klassijuhataja, abiõpetaja, lapsevanemad. Probleemid tekkisid distantsõppe ajal. Algul loodeti, et asjad veel lahenevad, et algus on raske. Kuid nüüd on märgata, et õppetöö ei suju. Vastustaja vestles 11.05.2020 telefoni teel Ye isaga ja vestlusest selgus, et Y alustab 18. maist C Põhikoolis individuaalset kontaktõpet. Y elab hetkel isaga Tartus, kuid isa töötab V, omab isiklikku autot ja on valmis lapse hommikul Cle kooli viima ja ta sealt pärast koju tooma. Asjaolusid täpsustati ka C Põhikooli direktoriga, kes 11.05.2020 telefonivestluses kinnitas, et Y saab alates 18. maist kontaktõppe korras järele aitamist inglise- ja eesti keele õppeainetes. Suheldes kooliga ilmnes, et nende nägemusel vajab Y teiste õppeainetega toime tulemiseks paaril - kolmel tunnil päevas täiskasvanud inimese tuge ja abi. Koolil on võimalik koostöös õpetajatega järjestada prioriteedid ning asuda võlgnevusi likvideerima. Vastustaja leiab jätkuvalt, et O valla sotsiaaltöötaja poolne igapäevane kodukülastus Tartusse Ye elukohta ei parandaks Ye õpitulemusi. Sotsiaaltöötajal puudub väljaõpe, pädevus ja ka oskused lapse õppetöös järele aitamiseks. Yele on määratud raske puue ja koostatud rehabilitatsiooniplaan kehtivusega kuni 30.11.2020. a, milles on ära määratud vajalikud toetavad teenused, muuhulgas ka eripedagoogi teenus. Vastustaja on võtnud ühendust teenuse osutaja Varajase Kaasamise Keskus OÜ-ga, kes saab pakkuda lapsele eripedagoogi teenust lapse õppimise toetamiseks. Teenuse osutaja sõnul ei ole laps seni tahtnud abistavatel teenustel osaleda. Näeme siinkohal lapsevanemate suunamise ja toe vajadust, et Y saaks talle rehabilitatsiooniplaanis ette nähtud ja vajalikku eripedagoogi teenust, mis võiks last hetkel tekkinud raskustes koolikohustuse täitmisel sisuliselt ning reaalselt aidata. Varajase Kaasamise Keskus OÜ on vastustajale kinnitanud, et on valmis eripedagoogi teenust koheselt pakkuma lapse tegeliku elukoha järgses Tartu kontoris. Vastustaja leiab, et koostöös lapsevanematega tuleks kaaluda ka tugiisiku teenuse vajadust, kes toetaks last hariduse omandamisel. Vastustaja suhtleb jätkuvalt Ye
koolikohustuse täitmise küsimuses, sealhulgas ka võimaliku eripedagoogi ja tugiisiku teenuse osas, mõlema vanema ning ka lapsega.
10.Taotleja esitas kohtule 12.05.2020 täiendava tõendina väljavõtte Yi e-kooli õppetulemustest alates kohtule avalduse esitamisest kuni 12.05.õhtuni. Sellest nähtub, et antud ajavahemiku jooksul on Y positiivselt sooritanud ühe kodutöö ning tegemata/mittearvestatud on 35 tööd. Avaldaja võttis ka ise 12.05.2020 a VKK juhataja pr L.ga ühendust ning paraku selgus, et lapse isa on jätnud pikendamata suunamise rehabilitatsiooniteenusele. Ehk siis selleks, et laps saaks teenust, peab ta ühelt poolt sinna reaalselt kohale minema (eelnev tegevus paraku näitab, et last kasvatav isa ei ole sellest huvitatud, seega saab teda LasteKS § 40 lg 2 alusel kohustada ainult kohalik omavalitsus kui lastekaitseasutus), teisalt tuleb enne teenuse saamist korda ajada teenuse saamiseks vajalik dokumentatsioon. Kuna ka esialgse õiguskaitse menetluse ajal avalduv tendents ei anna mingil määral kindlust, et isa on huvitatud lapse õppetööst ja tema järele aitamisest, siis siingi on oluline roll mängida lastekaitseasutusel. Seda, et laps vajab käesoleval hetkel abi, kinnitab muuhulgas seegi, et valla 11.05.2020. a hinnangul ei suuda last tema õppimises pädevuse ja oskuste puudumise tõttu aidata valla sotsiaaltöötajad. (Seega ka lastekaitsetöötajad, kes on saanud spetsiaalse väljaõppe erivajadustega (probleemsete) lastega tegelemiseks). Seega tuleb igal juhul tõdeda, et sekkumatuse ning järelevalve puuduste tõttu on Ye õppeprobleemid muutunud tänaseks süsteemseteks ja sügavateks. Avaldaja märgib siinkohal, et pakkus oma avalduses variandi, et Yega tegeleb valla sotsiaaltöötaja, välja ühe alternatiivina ning vald ei pea selles sedavõrd tugevalt kinni olema. Avaldaja eesmärk esialgse õiguskaitse menetluses on, et Y omandaks seitsmenda klassi programmi ilma lünkadeta ja valla tegevus selle tagamisel oleks tõhus. Üldteadaolevalt hakkavad lüngad põhihariduses takistama hilisemat hariduse omandamist ja seega ka elus ning ühiskonnas hakkamasaamist. Avaldajal ei ole midagi selle vastu, kui vald kaasab järelevalve tegemisse erialaspetsialiste - vastupidi, avaldaja on kogu aeg selle nimel võidelnud, et vald kohustaks isa seda tegema, seni paraku tagajärjetult. Kohtu seisukoht
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal vastavalt HKMS § 249 lg-le 2.
12.X esitas 29.04.2020 vaide O vallale HMS § 71 lg-le 1, § 72 lg 1 p 3 viimasele alternatiivile tuginedes. Vaides taotleb vaide esitaja, et O vald pädeva kohaliku omavalitsusena astuks LastKS § 6 lg 2 viimases lauses määratud mõjuga samme ning tagaks: 1) igapäevase järelevalve Yi poolt koolikohustuse täitmiseks; 2) vajaliku abi Yile, sh raviarsti, nõustamismeeskondade, rehabilitatsioonikavade koostajate jt juhistele; 3) muu vajaliku abi, mis on vajalik vaide eesmärgi saavutamiseks ning mille osutamiseks on pädev kohalik omavalitsus viimase äranägemisel, kaasates vajadusel kooli ning teisi asjakohaseid isikuid. Seega on käesolev esialgse õiguskaitse (EÕK) taotlus esitatud halduskohtule vaidemenetluse kestel. O vald ei ole kohtule teatanud, et oleks vaide kohta vaideotsuse juba koostanud. Järelikult on EÕK taotlus lubatav.
13.HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel võib EÕK määrusega kohus kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma, toimingut tegema või jätkuvat toimingut lõpetama. Taotluse
esitaja palub, et kohus kohustaks kohaldada vaidemenetluse ajaks esialgset õiguskaitset ning kohustaks O valda tagama igapäevane järelevalve Yi koolikohustuse täitmisel.
14.Kohus leiab, et EÕK taotluse lahendamisel on selgunud, et taotluse esitaja laps Y on abivajav laps LasteKS § 26 tähenduses. Abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle käitumine ohustab tema enda ja teiste isikute heaolu. Taotluse esitaja lapsele on määratud raske puue ning kohus saab aru, et praegusel hetkel vajab laps eelkõige abi hariduse omandamiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 37 järgi on igaühel õigus haridusele ning õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik. Y on kooliealine laps. Lapse eest hoolitsemine ja koolikohustuse täitmise toetamine on küll lapsevanema kohustus, kuid lapsevanemal on õigus saada riigilt või kohalikult omavalitsuselt abi, kui laps vajab täiendavat tuge ja abi (LasteKS § 7 lg 2). Kohaliku omavalitsuse üksusel on kohustus selgitada välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajadus ja sellele vastav abi vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 15 lg-le 1. Kui kohalikule omavalitsusüksusele saab teatavaks info abivajava lapse kohta, siis tuleb hinnata lapse abivajadust (LasteKS § 28). Abivajavale lapsele abi osutamine on lapse heaolu toetava meetme kohaldamine viisil, mis parandab lapse ja last kasvatava isiku vahelisi suhteid (LasteKS § 29 lg 1). Praeguses asjas on asja lahendamisse kaasatud õppeasutus C Kool avaldanud, et Y vajab abi ja tuge. Vastustaja on EÕK taotluse menetlemise kestel astunud samme, et välja selgitada lapse vajadused. Kohus juhib vastustaja tähelepanu, et erandkorras saab otsustada kohalik omavalitsusüksus teenuse osutamise vajaduse ilma lapse seadusliku esindaja nõusolekuta. O vald peab tuginema SHS sätestatule, mis ei nõua lapsevanema nõusolekut abi osutamiseks, kui abita jätmisel on lapse heaolu ohus.
15.Kohtule ei ole teada, et kohalik omavalitsusüksus oleks algatanud käesoleval juhul juhtumikorralduse. LasteKS § 29 lg 3 alusel peab kohaliku omavalitsuse üksus kümne päeva möödumisel abivajavast lapsest teada saamisest tegema otsuse juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale ametiisikule. Kuna esineb EÕK vajadus ning EÕK taotleja erahuvi vastukaaluks puudub avalik huvi, mis välistaks EÕK kohaldamise, peab kohus vajalikuks kohustada O valda tegema otsuse juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale ametiisikule LasteKS § 29 lg 3 alusel. Abi osutamisel tuleb rakendada võrgustikutööd, järgides juhtumikorralduse põhimõtteid sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud korras (LasteKS § 29 lg 2).
16.EÕK taotleja on soovinud, et kohus vaidemenetluse ajaks kohustaks O valda tagama igapäevane järelevalve Yi koolikohustuse täitmisel. Vaides on seevastu vaide esitaja palunud ka tagama O valda muu vajaliku abi, mis on vajalik vaide eesmärgi saavutamiseks ning mille osutamiseks on pädev kohalik omavalitsus viimase äranägemisel. Kohus ei pea EÕK kohaldama üksnes taotluse esitaja taotletud viisil. HKMS § 249 lg 1 annab kohtule õigus ka omal algatusel EÕK kohaldada. Kohus leiab, et ei saa kohalikule omavalitsusüksust kohustada valima konkreetset meedet, kuidas last aidata. Sobiva meetme valik peab selguma juhtumikorraldusel.
17.Kõike eeltoodut arvesse võttes, rahuldab kohus EÕK taotluse selliselt, et kohustab O valda tegema otsuse juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale ametiisikule. EÕK küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).
18.Menetluskulud riigilõivu osas summas 15 eurot jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel vastustaja kanda ja kuuluvad vallalt kaebaja kasuks seoses taotluse rahuldamisega väljamõistmisele.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.