4.Asendada määruse avaldamisel M.M. ja R.M. nimed initsiaalidega.
Edasikaebamise kord
Määruse punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
Muud selgitused
Määrus toimetada kätte taotlejale ja Viru Vanglale.
1.05.05.2020 saabus Tartu Halduskohtule M.M. 28.04.2020 esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks võimaldama talle viivitamata hambaarsti vastuvõtt. Taotluse kohaselt esitas M.M. 09.03.2020 vanglale taotluse hambaarsti vastuvõtule saamiseks ning kuni esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseni ei ole tema taotlusele vastatud. Taotlejal on terve viimase nädala nii päeval kui ka öösel pea parem pool väga tugevalt valutanud (nii ülemised kui ka alumised hambad). Taotleja rõhutab, et ta on korduvalt teavitanud hambavalust valvureid ja meditsiiniõde, kuid peale valuvaigistite ei ole ta mingit ravi saanud ning piinleb endiselt valudes. Kui taotlejale viivitamatult hambaarsti vastuvõttu ei võimaldata, palub ta väljastada talle tangid, et ta saaks ise oma hambad välja tõmmata.
2.Tartu Halduskohus palus 05.05.2020 kohtunõudes Viru Vanglal selgitada käesoleval ajal Viru Vanglas hambaarsti vastuvõttude toimumise ja sinna viimise korda, esitada seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele ning edastada kohtule esialgse õiguskaitse taotlusega seotud küsimuses esitatud vaie.
3.Viru Vangla palus 06.05.2020 vastuses kohtunõudele M.M. esialgse õiguskaitse taotlus HKMS § 121 lg 1 p-le 1 tuginedes tagastada, sest põhivaidlus ei oleks halduskohtus lubatav.
3-20-826 Vangla selgitas, et taotleja tervisekaardi väljavõttest nähtub, et vangla meditsiiniosakonnale oli taotleja ravisoovist teada antud enne temapoolse pöördumise esitamist ning taotleja on registreeritud vangla hambaarsti vastuvõtule, mis toimub plaanide kohaselt käesoleval nädalal. Kuna vangla meditsiiniosakond oli ravisoovist teadlik, on võimalikuks hüpoteetiliseks vaidlusküsimuseks ainult see, kas ravi toimub optimaalse aja jooksul, ehk tegu on tervishoiuteenuse sisulise küsimusega, mis ei kuulu kohtupraktika kohaselt halduskohtu pädevusse. Täiendavalt märkis vangla, et Viru Vanglas töötab kaks hambaarsti, kokku koormusega 0,75. Hetkel viibib üks arstidest põhjendatult ajutiselt teenistusest eemal. Vangla meditsiiniosakonda saatmisel jälgitakse tavapärasest enam kinnipeetavate eraldatust ning hügieeninõuete täitmist, kuid muus osas toimub tervishoiuteenuste osutamine tavakorras. Vangla edastas kohtule taotleja vaidena pealkirjastatud 28.04.2020 pöördumise ning taotleja tervisekaardi väljavõtte perioodi 23.04.2020–04.05.2020 kohta.
KOHTU SEISUKOHT
4.HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha määruse taotleja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-te 2 ja 5 kohaselt saab esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal.
5.Taotleja palub kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses kohustada Viru Vanglat võimaldama talle viivitamata hambaarsti vastuvõtt. Seejuures rõhutab ta, et on korduvalt teavitanud hambavalust valvureid ja meditsiiniõde, kuid ei ole peale valuvaigistite ravi saanud ning piinleb endiselt valudes.
6.Kohtule edastatud materjalidest nähtub, et taotleja on esitanud 28.04.2020 Viru Vanglale vaide (reg 29.04.2020 nr-ga 6-10/16052-2), milles vaidlustab Viru Vangla tegevust tema arstiabita jätmisel. Taotleja nõuab vaides viivitamatult hambaarsti vastuvõttu, olles nõus tasuma vajadusel kõik kulud. Seega saab pidada vaidemenetlust esialgse õiguskaitse taotlusega seotud asjaoludel vähemalt formaalselt alustatuks. Kohus leiab, et hoolimata sellest ei ole praegusel juhul täidetud kõik esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamise eeldused.
7.Üheks esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eelduseks on see, et põhivaidluse lahendamine oleks halduskohtu pädevuses, s.o vaidlus on tõusetunud avalik-õiguslikust suhtest (HKMS § 4 lg 1). Vangistusseaduse § 52 lg-te 1 ja 2 kohaselt osutab vanglas tervishoiuteenuseid tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele ning arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Seega on ravi ja uuringute määramine vanglas arsti erialane otsus, mis toimub tervishoiuteenuse osutamise käigus. Tervishoiutöötaja otsustab tervishoiuteenust osutades ravi määramise või sellest keeldumise üle, sh otsustab ta ravivajadust silmas pidades selle üle, millal konkreetne ravi toimub (vt Riigikohtu 19.11.2018 määrus nr 3-18-1757, p-d 12 ja 13). Ravi osutamisest tõusetunud vaidlused on seetõttu tekkinud eraõigussuhtest ning vastavad nõuded tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 alusel maakohtus.
8.Kuna ka praeguses asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotlus puudutab taotlejale meditsiiniliste otsuste alusel ravi osutamisega seotud asjaolusid, ei ole taotlus lubatav. Halduskohus saab kinnipeetavale ravi osutamisega seonduvalt kontrollida üksnes vangla sellise tegevuse õiguspärasust, mis ei puuduta kinnipeetava suhtes meditsiiniliste otsuste tegemist ning mille sooritamise kohustus on seadusest tulenevalt pandud vanglale kui kinnipidamisasutusele. Vangla on juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et taotleja soov saada
3-20-826 hambaarsti vastuvõtule oli vangla meditsiiniosakonnale teada juba vähemalt 27.04.2020 ehk enne vaide esitamist. Kohtule esitatud taotleja tervisekaardi väljavõttest nähtub tõepoolest, et taotleja on kurtnud hambavalu vähemalt alates 27.04.2020, talle on määratud selle leevendamiseks valuvaigisteid ning vastav info on edastatud pereõele. Ka 29.04.2020 on taotleja soov saada hambaarsti vastuvõtule edastatud hambaarstiõele. 30.04.2020 ravijuhu kokkuvõttest nähtuvalt on seoses taotleja hambavaluga konsulteeritud hambaarstiga ning tema ravipinalisse on lisatud täiendav ravim. 01.05.2020 on taotlejale selgitatud, et ta on juba hambaarsti vastuvõtule registreeritud, ning 02.05.2020 ja 04.05.2020 on talle antud valu vaigistamiseks veel ravimite kasutamise soovitusi.
9.Eeltoodut arvestades ei ole kohtule praeguse määruse tegemise ajal äratuntav, et taotlejat ähvardaks Viru Vangla kui kinnipidamisasutuse tegevusest või tegevusetusest tingitult tema õiguste pöördumatu kahjustumise oht. Taotleja hambaarsti vastuvõtule saamine sõltub meditsiinilistest otsustest, mitte vangla kui haldusorgani tegevusest. Vangla on kohtule kinnitanud, et kuigi käesoleval ajal jälgitakse kinnipeetavate vangla meditsiiniosakonda saatmisel tavapärasest enam kinnipeetavate eraldatust ning hügieeninõuete täitmist, toimub tervishoiuteenuste osutamine tavakorras. Asja materjalidest nähtuvalt on taotleja vangla hambaarsti vastuvõtule ka registreeritud ning vangla kinnituse kohaselt toimub see käesoleval nädalal. Seega saab kohus eeldada, et taotleja saab lisaks valuvaigistitele lähiajal ka vajalikku hambaravi.
10.Eelneva põhjal jääb esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Kohtul puudub pädevus ka taotleja alternatiivse taotluse (talle hammaste väljatõmbamiseks tangide väljastamiseks) lahendamiseks, sest ka hammaste väljatõmbamine eeldab eelnevate meditsiiniliste otsuste tegemist.
11.Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise korral kuulub tagastamisele taotluselt tasutud riigilõiv (HKMS § 104 lg 5 p 3). Riigilõiv tagastatakse pärast määruse jõustumist. Taotleja on palunud riigilõivu Viru Vanglalt väljamõistmise korral tagastada see isikule, kes tema eest riigilõivu tasus. Kohus tõlgendab seda avaldust nii, et taotleja soovib ka tema taotluse läbi vaatamata jätmisel riigilõivu tagastamist sama isiku arvelduskontole. HKMS § 104 lg 8 kohaselt võib kohus vajadusel tagastada riigilõivu omal algatusel.
12.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus määruse avaldamisel taotleja ja riigilõivu tasunud isiku nimed initsiaalidega. Määrus ei sisalda muid andmeid, mis võimaldaksid taotlejat identifitseerida.
13.Tuginedes HKMS § 77 lg-le 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus haldusasja menetluse tervikuna kinniseks, sest haldusasja materjalides käsitletakse läbivalt otseseid andmeid taotleja terviseseisundi kohta. Samuti puudub antud juhul huvi asja avaliku arutelu vastu. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.