Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. mai 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-768
Haldusasi
OÜ ATKO Liinid ja AS ATKO Bussiliinid kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 25.03.2019 teel liikleva sõiduki tehnoseisundi kontrollkaartide nr th-201901103/1, nr th-2019-01102/1, nr th-2019-01101/1 ja nr th-2019-01099/1 (busside registreerimisnumbritega 895BCT, 417MFV, 158BAU ja 033BMJ puuduste osas) tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – OÜ ATKO Liinid ja AS ATKO Bussiliinid, volitatud esindajad v.adv Kristi Sild ja v.adv Margus Reiland Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Margit Maidla ja Alar Smirnov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12. detsembri 2019. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ ATKO Liinid apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
ja
AS
ATKO
Bussiliinid
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ ATKO Liinid ja AS ATKO Bussiliinid apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Tallinna Halduskohtu 12. detsembri 2019. a otsuse haldusasjas nr 3-19-768 resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu otsuse põhjendusi, asendades need käesoleva otsuse põhjendustega.
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.06.2020, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).
3-19-768 Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) teostas 25.03.2019 OÜ-le ATKO Liinid ja AS-le ATKO Bussiliinid kuuluvate busside tehnonõuetele vastavuse kontrolli, mille tulemusena vormistas liiklusseaduse (LS) § 91 lg 2 p 5 ja § 1962 lg 1 p 9 alusel teel liikleva sõiduki tehnoseisundi kontrollkaardid (mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaardid) nr th-2019-01099/1, nr th-2019-01101/1, nr th-2019-01102/1 ja nr th2019-01103/1 ning suunas sõidukid erakorralisele ülevaatusele. Kontrollkaardi nr th-2019-01099/1 kohaselt avastati bussil registreerimismärgiga 033BMJ järgmised rikked või puudused: ABS märgutuli näitas süsteemiriket; põles EBS märgutuli. Kontrollkaardi nr th-2019-01101/1 kohaselt avastati bussil registreerimismärgiga 158BAU järgmised rikked või puudused: parempoolne peeglikinnitus ebakindel (loksub); nelja kaugtule reflektorid on korrodeerunud; tulekustuti kontrollimata ja kinnitused ei vasta nõutavale (kustuti kinnitatud jäigalt kaablikinnitusvahenditega). Kontrollkaardi nr th-201901102/1 kohaselt avastati bussil registreerimismärgiga 417MFV järgmised rikked või puudused: eesmise parempoolse amortisaatori teleskoopvarda kate auklikuks korrodeerunud; tagumine registreerimismärk on kulumise tõttu nõutavalt kauguselt loetamatu; parempoolse küljepeegli kinnitus ebakindel (loksub); EDC märgutuli põleb (sissepritsesüsteemi rike); tulekustuti manomeeter nullis (osuti osutab punasele); parempoolse teise rea esimese istme seljatugi lahti (loksub); parempoolse viimase rea istme seljatugi lahti (loksub) ja seljatugi ei lukustu; töötuli lülitub koos tagurdustulega. Kontrollkaardi nr th-2019-01103/1 kohaselt avastati bussil registreerimismärgiga 895BCT järgmised rikked või puudused: tagumise rea paremalt poolt teise ja kolmanda istme seljatugi loksub; üks klaasihaamer puudu; parempoolne eesmine ääretuli ei põle; eest vasakpoolne udutuli ei põle; töötuled ja tagurdustuled lülituvad ühe lüliti alt.
2.OÜ ATKO Liinid ja AS ATKO Bussiliinid esitasid 24.04.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 25.06.2019) PPA 25.03.2019 teel liikleva sõiduki tehnoseisundi kontrollkaartide (mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaartide) nr th-2019-01103/1, nr th-2019-01102/1, nr th-2019-01101/1, nr th-2019-01099/1 tühistamiseks. Kontrollkaardid on vastuolus kehtiva õigusega. Vastavalt LS § 1962 lg 1 p-le 1 võib suunata mootorsõiduki või selle haagise erakorralisse tehnonõuetele vastavuse kontrolli, kui liiklusjärelevalve käigus tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse LS § 73 lg-s 71 nimetatud oluline või ohtlik rike või puudus ja seda ei ole võimalik kohapeal kõrvaldada. 2(8)
3-19-768 Oluline on rike või puudus, mille esinemine eeldab tehnonõuetele vastavuse kontrolli ning mis otseselt ja vahetult ohustab isikute elu, tervist, vara või keskkonda. Vaidlusalustel ülevaatustel tuvastatud puudused ei olnud olulised ega ohtlikud, mis oleksid õigustanud erakorralisele ülevaatusele saatmist. Vaidlustatud haldusaktid ei vasta ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.12.2011 määruse nr 114 „Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“ (määrus nr 114) ning selle lisa 3 „Mootorsõiduki ja selle haagise kontrollitavate detailide loetelu, kontrollimise metoodika ning kontrollimisel avastatud rikete ja puuduste loetelu“ nõuetele, kuivõrd tuvastatud puudused ei olnud olulised ega ohtlikud määruse mõttes. Kõik kontrollitud bussid suundusid viivitamata pärast liiklusjärelevalve raames teostatud kontrolli erakorralisse ülevaatusesse ja tunnistati tehniliselt korras olevaks. Vastustaja ei ole vaidlustatud aktides selgitanud, kas ja millisel viisil on nendes fikseeritud puuduste näol tegemist ohtlike või oluliste puudustega vastavalt määruse nr 114 lisale 3. Seoses bussi registreerimismärgiga 895BCT puudustega selgitasid kaebajad järgnevat. Enne iga sõidupäeva alustamist kontrollib juht istmete ja rihmade seisukorda. Nii ka seekord ja kõik oli korras. Kahjuks on bussides levinud vandaalitsemine. Ilmselt oli ka sel päeval istet lõhutud. Istmed ei olnud kinnitustest lahti. Klaasihaamer peab olema kergesti kättesaadav. Ilmselt oli mõni reisija selle eemaldanud ja kaasa võtnud. Tulede korrasolekut kontrollitakse enne igat sõidupäeva, aga pirnid olid sõidu jooksul ilmselt läbi põlenud. Kohustuslikele tagurdustuledele täiendavalt paigaldatud töötulede lüliti oli eraldiseisev, kuid juht ei osanud ülevaatuse teostajale selle lülitamist demonstreerida. Tegemist ei olnud ohtliku või olulise rikkega. Seoses bussi registreerimismärgiga 417MFV puudustega selgitasid kaebajad, et parempoolse amortisaatori teleskoopvarda katte seisukorda ülevaatusel tavaliselt ei kontrollita, kontrollitakse vaid seda, kas amortisaatorid töötavad. Kate ei mõjuta kuidagi amortisaatori tööd ega sõiduki sõiduomadusi. Kontrollaktile lisatud foto on tehtud porise ilmaga ja numbrimärk on seetõttu mõninga tolmuga kaetud. Samas on numbrid ja tähed ka tolmusena selgelt eristatavad ja nähtavad. EDC märgutule puhul ei olnud tegemist sissepritsesüsteemi rikkega, vaid EDC märgutuli andis märku, et bussis kasutatav kütuse lisaaine AdBlue, mida kasutatakse keskkonnakaitselistel eesmärkidel, hakkas otsa saama. Tegemist ei olnud ohtliku puudusega. Tulekustutiga oli läbitud kohustuslik kontroll ja selle kinnitus kehtis. Bussides levinud vandaalitsemise käigus lõhuti istmeid. Kohustuslikele tagurdustuledele täiendavalt paigaldatud töötulede lüliti oli eraldiseisev, mida juht ei osanud demonstreerida. Tegemist ei olnud sõiduomadusi negatiivselt mõjutava rikkega. Seoses bussi registreerimismärgiga 158BAU puudustega selgitasid kaebajad, et küljepeegli fikseeringu häiring oli minimaalne, jäi lubatud piiridesse ning see fikseeriti kohapeal. Kaugtulede reflektorite vähene määrdumine ei vähendanud nende valgustusvõimet ega nähtavust. Kontrollitud bussil oli kaks tulekustutit (nõuetekohaselt peab olema üks), üks oli töökorras ja nõuetele vastav. Teise tulekustuti puudused ei oleks tohtinud kaasa tuua erakorralisele ülevaatusele suunamist. Seoses bussi registreerimismärgiga 033BMJ puudustega selgitasid kaebajad, et ABS süsteem toimis puudusteta ja sõidu ajal põlemine lakkas. Ilmselt oli ABS-i hammasvöö porine ja tekitas valehäire. Ülevaatuse tegija oleks pidanud bussi mootori korraks seiskama ja uuesti käivitama ning siis oleks märgutuli lakanud põlemast. Kontrollitud bussil puudus EBS süsteem. Kontrollkaartide tühistamine on vajalik selleks, et välistada olukord, kus vaidlusaluste aktide alusel algatatakse järelevalvemenetlusi või nendele hakatakse viitama järelevalvemenetlustes, 3(8)
3-19-768 kus hinnatakse autoveo nõuete täitmist kaebajate poolt ning see võib mõjutada ka kaebajate tegevuslubade kehtivust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklite 10 ja 12, autoveoseaduse § 49 lg-te 1 ja 2 ja ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 80 lg 1 kohaselt teostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) riiklikku järelevalvet vedaja tegevusalal tegutsema lubatud ettevõtjate autoveo nõuete täitmise üle. MKM võib alustada ettevõtete suhtes ka haldusmenetlusi eesmärgiga teha kindlaks, kas autovedudel tuvastatud rikkumised võivad kaasa tuua vajaduse rakendada ÜTS § 53 lg-s 1 nimetatud meetmeid, sh tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Lisaks ei ole välistatud, et vaidlusalustele kontrollkaartidele hakatakse tuginema seoses kaebaja poolt bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingute täitmise hindamisega ning sellega seoses määratakse sanktsioonid või esitatakse muid nõudeid.
PPA palus 14.06.2019 kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata.
Vaidlustatud kontrollkaardid vastavad määruse nr 114 nõuetele. Määruse nr 114 lisas 3 on täpselt määratletud, millised puudused on olulised ja millised ohtlikud. Seega on hinnangu rikete ja puuduste ohtlikkusele andnud seadusandja ning PPA-l puudub antud küsimuses diskretsiooniõigus – politseiametnik vaid fikseerib rikete või puuduste olemasolu. Määruse nr 114 § 5 lg 2 kohaselt on politseiametnikul olulise rikke või puuduse korral õigus suunata mootorsõiduk erakorralisele ülevaatusele ning ohtliku rikke puhul rakendada sõidukeeldu, kui avastatud rike või puudus jääb kohapeal kõrvaldamata või kohapeal kõrvaldatud rike või puudus vajab täiendavat kontrollimist. Asjaolu, et tegemist on kaebajate arvates mitteoluliste puudustega, ei tähenda, et vastustaja oleks kontrollkaarte täites eksinud ja esineks alus nende tühistamiseks. Kontrollitud bussidel esines nii väheolulisi kui ka ohtlikke puudusi. Bussid suunati erakorralisele ülevaatusele, sest neil esines ohtlikke puudusi ja neid ei kõrvaldatud kohapeal. PPA andis kaebajatele (bussijuhi vahendusel) võimaluse puudused kohapeal kõrvaldada. Kaebajad seda ei teinud. Mõne bussi puhul oleks saanud erakorralisele ülevaatusele suunamist vältida, kui oleks kõrvaldatud bussil esinevad puudused. Nt bussi nr 895BCT oluline viga, mille tõttu saadeti buss erakorralisele ülevaatusele, oli klaasihaamri puudumine. Tegemist oli lihtsalt kõrvaldatava, kuid ohtliku puudusega. Bussijuhile selgitati ja anti kontrollimise käigus võimalus paigaldada uus klaasihaamer, kuid bussijuht seda ei teinud. Kaebajad tegid bussid korda pärast seda, kui PPA oli busse kontrollinud, kontrollaktid vormistanud ja suunanud bussid erakorralisele ülevaatusele. Kõikidel kontrollitud bussidel esinesid kontrollimise hetkel kontrollkaartidel fikseeritud puudused. Busside registreerimismärgiga 895BCT, 417MFV ja 158BAU kontrollkaardil märgitud puuduste olemasolule kaebajad vastu ei vaielnud. Nimetatud bussidel esines mitmeid puudusi, mis on fikseeritud seaduspäraselt. Bussi registreerimismärgiga 033BMJ kontrollkaardil märgitud puuduste olemasolule vaidlesid kaebajad vastu, väites, et bussil puudus EBS (elektrooniliselt juhitav pidurisüsteem). Vastustaja hinnangul on kaheldav, kas bussi tootja oleks lisanud bussi armatuurlauale EBS märgutule, kui bussil puuduks EBS. Igasugune, ka ajutine rike pidurisüsteemis (nt ABS märgutule ajutine põlemine) on määruse nr 114 lisa 3 järgi pidurisüsteemi ohtlik rike, mille korral on õigus suunata sõiduk erakorralisele ülevaatusele. Busside kontrollimise eesmärk on kindlustada, et liikluses osaleksid tehniliselt korras bussid. Asjaolu, et vaidlusalused bussid läbisid erakorralise ülevaatuse, näitab, et bussidel likvideeriti kontrollimise ajal esinenud puudused pärast kontrollkaartide koostamist ja enne ülevaatusele minekut. Kui pärast kontrollimist on kaebajate bussid korda tehtud, on kontrollimise eesmärk täidetud. Sõidukite ülevaatustel käimine ja nende tulemused on avalik info ja kättesaadav Maanteeameti veebilehel https://eteenindus.mnt.ee/public/soidukTaustakontroll.jsf. Seega ei
4.Tallinna Halduskohus jättis 12.12.2019 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. LS § 1962 lg 1 p 1 kohaselt võib suunata mootorsõiduki või selle haagise erakorralisse tehnonõuetele vastavuse kontrolli, kui liiklusjärelevalve käigus tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse LS § 73 lg-s 71 nimetatud oluline või ohtlik rike või puudus ning seda ei ole võimalik kohapeal kõrvaldada. LS § 73 lg 71 kohaselt ei vasta mootorsõiduk või selle haagis kehtivatele tehnonõuetele, kui sellel esineb oluline või ohtlik rike või puudus, mis otseselt ja vahetult ohustab isikute elu, tervist, vara või keskkonda. Määruse nr 114 lisas 3 on täpselt määratletud, millised puudused on olulised ja millised on ohtlikud. Seega on seadusandja määratlenud, millised rikked ja puudused on ohtlikud/olulised. PPA vaid fikseerib rikete või puuduste olemasolu sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamisel. Määruse nr 114 § 5 lg 2 kohaselt on politseiametnikul olulise rikke või puuduse korral õigus suunata mootorsõiduk erakorralisele ülevaatusele. Vastustaja andmetel esines kontrollitud bussidel nii väheolulisi kui ka ohtlikke puudusi ning viimaste esinemisel (ei kõrvaldatud kohapeal) suunati bussid erakorralisele ülevaatusele. PPA andis kaebajatele (bussijuhi vahendusel) võimaluse puudused kohapeal kõrvaldada, mida kaebajad ei teinud. Vaidlust ei ole selles, et kaebajad tegid bussid korda pärast seda, kui PPA oli busse kontrollinud, kontrollkaardid vormistanud ning suunanud bussid erakorralisele ülevaatusele. Kõikidel kontrollitud bussidel esinesid kontrollimise hetkel kontrollkaartidel ja nendele lisatud fotodel fikseeritud erinevad puudused. Kaebajate väide, et tegemist on mitteoluliste puudustega, ei haaku tehnonõuetele vastavuse kontrolli käigus tuvastatuga. Vaatlusaluste busside rikked ja puudused on nõuetekohaselt fikseeritud (vastavalt määrusele nr 114) ning kohapeal pildistatud. Kohus ei ole tuvastanud, et vastustaja oleks kontrollkaarte täites eksinud. Kohtu pädevuses ei ole ümber hinnata PPA poolt kontrollkaartidel fikseeritud rikkeid/puudusi (ohtlikud, olulised, väheolulised). Kohus nõustus vastustaja sellekohaste hinnangutega neid kordamata (HKMS § 165 lg 2). Vastustaja selgitas, et sõidukite ülevaatustel käimine ja nende tulemused on avalik teave, mis on kättesaadav Maanteeameti veebilehel. See tähendab, et busside taustakontrolliandmetest ei kustu ülevaatustel käimise andmed ka siis, kui kontrollkaardid tühistada. Kaevatavad kontrollkaardid on koostatud nõuetekohaselt ning vastustaja on nendes välja toonud busside tehnilised puudused, mis on fikseeritud ka kontrollkaartide lisadeks olevatel fotodel ning eraldi välja toodud on ohtlikud/olulised puudused, millest oli tingitud busside erakorralisele tehnoülevaatusele saatmine. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5.OÜ ATKO Liinid ja AS ATKO Bussiliinid paluvad 10.01.2020 apellatsioonkaebuses (ja 15.04.2020 täiendavas seisukohas) tühistada Tallinna Halduskohtu 12.12.2019 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ning mõista vastustajalt välja kaebajate menetluskulud. Vaidlusalustel ülevaatustel haldusaktidega tuvastatud puudused ei olnud olulised ega ohtlikud LS § 73 lg 71 ega määruse nr 114 ja selle lisa 3 mõttes. Kaebajad tõid kaebuses esile, millised puudused tuvastati ning miks ei saanud neid lugeda oluliseks ega ohtlikuks. Halduskohus ei ole kaebajate etteheiteid ega tõendeid sisuliselt analüüsinud, vaid on üldistavalt tõdenud, et nõustub vastustajaga. Jättes kaebajate vastuväited ja tõendid hindamata, rikkus kohus HKMS 5(8)
3-19-768 §-i 61. Kohtuotsusest peab olema näha, millisele tõendile ja millise hinnangu kohus andis ning mis põhjendustega kohus kaebuse väidetega ei nõustu. Kohus on ebaõigesti rakendanud HKMS § 165 lg-t 2, kuna vaidemenetlust ei ole asjas toimunud ning kaebajate vastuväiteid ei ole vaidlustatud haldusaktides käsitletud. Ka HKMS § 157 lg-st 4 tulenevalt tuleb kohtul tõendeid uuesti hinnata, kui kaebaja on nende tõendite alusel tuvastatud asjaolud vaidlustanud. Kui kaebaja esitab kohtule asjaolude tuvastamise kohta uued argumendid või kordab varasemaid, mida haldusmenetluses haldusakti põhjenduses ei ole piisaval määral ümber lükatud, peab kohus hoolimata HKMS § 165 lg-st 2 põhjendama, miks ta ei nõustu kaebaja väidetega (HKMS § 165 lg 1 p 4). Riigikohus on rõhutanud, et HKMS § 165 lg 2 kohaldamisel peab kohus kontrollima, kas haldusakti põhjendus on piisav (02.06.2014 otsus nr 3-3-1-27-14, p 12). Põhjendatud ei ole vastustaja seisukoht, et halduskohtul ei ole võimalust ega pädevust hinnata rikete/puuduste ohtlikkust, kuna seadusandja on selle hinnangu juba andnud. Kohtul on õigus hinnata, kas haldusorgan on seadust õigesti kohaldanud ning oleks saanud ja pidanud hindama kaebajate vastuargumente sisuliselt. See, et kontrollkaartidel ei ole põhjenduste lahtrit, ei vabasta vastustajat ega halduskohut kaebajate sisuliste vastuväidete ja tõendite hindamisest.
6.PPA palub 31.01.2020 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebajate kanda. Kohus märkis, et tema hinnangul ei anna kaebajate vastuargumendid alust vaidlusaluste kontrollkaartide tühistamiseks. Järelikult kohus hindas kaebajate vastuväiteid ja tõendeid. Kohus ei ole pädev kontrollkaartides fikseeritud rikkeid/puudusi ümber hindama. Kontrollkaardil ei ole ette nähtud põhjenduste lahtrit. Kuna vastustajal puudub võimalus hinnata rikete/puuduste ohtlikkust (selle hinnangu on seadusandja andnud), ei ole seadusandja sätestanud vastustajale ka kontrollkaartide põhjendamise kohustust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus jätab muutmata halduskohtu otsuse resolutsiooni, kuid muudab halduskohtu otsuse põhjendusi, asendades need käesoleva otsuse põhjendustega. Halduskohus on rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, kuid see viga on kõrvaldatav apellatsiooniastmes.
8.Halduskohus ei saanud küsimuses, mis puudutab bussidel tuvastatud rikete või puuduste olulisust, tugineda HKMS § 165 lg-le 2 ning jätta kaebajate vastuväited sisuliselt hindamata. HKMS § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Praeguses asjas vaidlustatud kontrollkaartidel puudus põhjendus, miks üks või teine rike või puudus tuvastati olulisena ja miks see tõi kaasa busside suunamise erakorralisele ülevaatusele. Kaebajate väidetele esitas PPA sisulised vastuväited alles kohtumenetluses. Niisiis ei saanud halduskohus tugineda HKMS § 165 lg-le 2, vaid pidi kaebuse rahuldamata jätmisel esitama kaebajate väidete kohta sisulised põhjendused kohtuotsuses. Seda halduskohus ei teinud.
9.Samuti on ebaõige halduskohtu seisukoht, nagu puuduks halduskohtul pädevus hinnata, kas kontrollkaartidel fikseeritud puuduse või rikke olulisus oli õigesti märgitud. Küsimus sellest, kas PPA ametnik on tuvastanud busside rikked ja puudused õigesti, ei puuduta
6(8)
3-19-768 halduskohtu pädevust, vaid vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust. Halduskohus on pädev hindama haldusakti õiguspärasust.
10.Lisaks jääb ringkonnakohtule arusaamatuks halduskohtu otsuses esitatud viide sellele, et busside taustakontrolliandmetest ei kustu ülevaatustel käimise andmed ka siis, kui kontrollkaardid tühistada, kuna sõidukite ülevaatuste andmed on avalik teave. Halduskohus ei ole keeldunud kaebuse menetlemisest põhjusel, et esitatud tühistamiskaebus oleks eesmärgipäratu. Kaebajad on 27.09.2017 menetlusdokumendis (dtl 171 jj) õigesti viidetega asjakohasele Riigikohtu praktikale selgitanud, et haldusaktil võib säilida mõju ja praktiline tähendus ka pärast kehtivusaja möödumist või akti täitmist ning sellisel juhul saab kohus haldusakti tühistada. Kaebajad on viidatud menetlusdokumendi p-des 4–6 põhjalikult kirjeldanud, millised võivad olla need menetlused, kus haldusorganil on teoreetiliselt võimalik tugineda ka vaidlusalustele kontrollkaartidele. Ringkonnakohus peab neid põhjendusi tühistamiskaebuse aktsepteerimisel piisavateks.
11.Kõik eelnev aga ei anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Määruse nr 114 § 4 kohaselt on mootorsõiduki kontrollitavate detailide loetelu, kontrollimise metoodika ning kontrollimisel avastatud rikete ja puuduste loetelu esitatud määruse lisas 3. Avastatud rikked ja puudused jagunevad kolme kategooriasse: 1) väheoluline rike või puudus – rike või puudus, mis ei ole oluline ega ohtlik ja mille esinemisel loetakse mootorsõiduk tehnonõuetele vastavaks; 2) oluline rike või puudus – rike või puudus, mille esinemine eeldab tehnonõuetele vastavuse kontrolli; 3) ohtlik rike või puudus – rike või puudus, mis on otseselt ja vahetult liiklusohtlik või mõjutab keskkonda. Määruse nr 114 § 5 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et politseiametnik võib anda mootorsõidukijuhile võimaluse kontrollimisel avastatud rikke või puuduse kõrvaldamiseks kohapeal, kui seda riket või puudust on võimalik kohapeal kõrvaldada. Kui rike või puudus kõrvaldatakse kohapeal, võib mootorsõiduki lugeda tehnonõuetele vastavaks. Sellisel juhul ei pea politseiametnik suunama liiklusregistrisse kantud mootorsõidukit erakorralisele ülevaatusele. Kui avastatud rike või puudus jääb kohapeal kõrvaldamata või vajab kohapeal kõrvaldatud rike või puudus kahtluse korral täiendavat kontrollimist, on politseiametnikul õigus: 1) olulise rikke või puuduse korral suunata mootorsõiduk erakorralisele ülevaatusele; 2) ohtliku rikke või puuduse korral rakendada sõidukeeldu. Vastavalt § 5 lg-le 5 tuleb politseiametnikul määruse lisas 3 nimetamata, kuid liiklust või keskkonda ohustava muu tehnilise rikke või puuduse avastamise või selle kahtluse korral olenevalt rikke või puuduse ohtlikkusest lähtuda § 5 lg-tes 1 ja 2 sätestatust. Eelnevast järeldub, et see, milline rike või puudus on väheoluline, oluline või ohtlik, on fikseeritud määruse nr 114 lisas 3; kui sõidukil on kasvõi üks oluline puudus, on politseiametnikul õigus suunata see sõiduk erakorralisele ülevaatusele; politseiametnikul on isegi selliste puuduste või rikete puhul, mis on määruse nr 114 lisas 3 fikseerimata, diskretsioon otsustamaks, kas sõiduk suunata erakorralisele ülevaatusele.
12.Ringkonnakohus nõustub PPA-ga, et kõigi busside puhul (tegemist oli koolibussidega) olid tuvastatud olulised rikked või puudused, mis õigustasid busside erakorralisele ülevaatusele saatmist. Bussi registreerimismärgiga 895BCT puhul oli kontrollkaardil tuvastatud akna avariiväljapääsu avamiseks kasutatava haamri puudumine, mis on määruse nr 114 lisa 3 p 9.1.2 alap 4 kohaselt oluline puudus (avariiväljapääsu avamise seade puudub või on vigane). Bussi registreerimismärgiga 417MFV puhul oli kontrollkaardil tuvastatud 3 olulist puudust: 1) tagumine registreerimismärk polnud loetav (lisa 3 p 0.1 alap 2 – registreerimismärgi kiri puudub või on loetamatu); 2) parempoolse küljepeegli kinnitus oli ebakindel (lisa 3 p 3.3 alap 4 – peegel on tugevalt kahjustunud, lahti tulnud või selle kinnitus 7(8)
3-19-768 on ebakindel või tahavaateseade ei tööta); 3) tulekustuti oli tühi (lisa 3 p 7.2 alap 2 – tulekustuti puudub, ei vasta nõuetele või on kohustuslikus korras kontrollimata, kui on nõutav ühissõidukis (nt takso, liinibuss, reisibuss jne)). Bussi registreerimismärgiga 158BAU puhul oli kontrollkaardil tuvastatud 2 olulist puudust: 1) parempoolse küljepeegli kinnitus oli ebakindel (lisa 3 p 3.3 alap 4 – peegel on tugevalt kahjustunud, lahti tulnud või selle kinnitus on ebakindel või tahavaateseade ei tööta); 2) tulekustuti oli kontrollimata ja nõuetele mittevastavalt kinnitatud (lisa 3 p 7.2 alap 2 – tulekustuti puudub, ei vasta nõuetele või on kohustuslikus korras kontrollimata, kui on nõutav ühissõidukis (nt takso, liinibuss, reisibuss jne)). Bussi registreerimismärgiga 033BMJ puhul oli kontrollkaardil tuvastatud 2 olulist riket: 1) ABS märgutuli näitas süsteemiriket (lisa 3 p 1.6 alap 2 – märgutuli näitab süsteemi riket); 2) EBS märgutuli näitas süsteemiriket (lisa 3 p 1.7 alap 2 – märgutuli näitab süsteemi riket). Kõik viidatud puudused ja rikked on määruse nr 114 lisa 3 kohaselt olulised ja sellisel puhul on politseiametnikul õigus saata sõiduk erakorralisele ülevaatusele. Ülejäänud märked kontrollkaartidel puudutasid väheolulisi rikkeid ja puuduseid, mis ei oma sõidukite erakorralisele ülevaatusele saatmise kontekstis tähendust.
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjas esitatud tõendeid sellest, et politseiametnik oleks puuduste ja rikete fikseerimisel eksinud. Tõendatud ei ole, et mõni kontrollkaardil fikseeritud oluline puudus oleks kohapeal nõuetekohaselt kõrvaldatud (kaebajate väited küljepeeglite kohta), kuid sellest hoolimata saadeti bussid erakorralisele ülevaatusele. Tähendust ei oma, kas etteheidetud puudus oli bussil juba pikka aega või tekkis vahetult enne kontrolli teostamist (kaebajate väide klaasipurustamise haamri olemasolust enne kontrolli. Fotod kontrolli hetkel dtl 9, 111 ja 112). Samuti puudub politseiametnikul kohustus sõiduki armatuurlaua veateadete topeltkontrolliks, st kohustus kontrollida, kas ehk mootori taaskäivitamisel veateade kustub (kaebajate väide ABS märgutule kohta, foto märgutulest dtl 85). Tõendamata on kaebajate väide bussil nr 033BMJ EBS süsteemi puudumisest. Bussi nr 417MFV tagumine registreerimismärk on selgete kulumisjälgedega (fotod dtl 12 ja 101) ning põhjendatuks võib pidada PPA seisukohta, et selline märk ei ole nõutavalt kauguselt (hajutatud päevavalguse korral vähemalt 40 m kauguselt ja pimedal ajal, nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega, vähemalt 25 m kauguselt (majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrus nr 42, kood 101, p 2)) loetav. Samuti on esitatud tõend sellest, et märgitud bussi tulekustuti oli tühi (foto dtl 107). Tõendatud on, et bussi nr 158BAU tulekustuti oli kontrollimata ja jäigalt fikseeritud (fotod dtl 16 ja 92–93) ning puuduvad tõendid sellest, et kontrolli hetkel oli olemas ka teine, nõuetele vastav tulekustuti. Kontrollkaardil fikseeritu, et selle bussi küljepeegli kinnitus oli ebakindel, on veenvalt tõendatud videoga „158BAU peegel“ (PPA 14.06.2019 menetlusdokumendi lisa). Asjaolu, et bussid läbisid pärast kontrollaktide koostamist ja busside kordategemist erakorralise ülevaatuse märkusteta, ei muuda kontrollkaarte õigusvastaseks, sest tõendatud on, et kontrolli läbiviimise hetkel oli vastav oluline puudus või rike olemas.
14.Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jätab halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muudab halduskohtu otsuse põhjendusi, asendades need ringkonnakohtu otsuse põhjendustega (HKMS § 200 p 4).
15.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 jäävad kaebajate apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.