Korrakaitse › Liiklus

3-22-655

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(7)

3-22-655 Senise kohtupraktika kohaselt on liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimine menetlustoiming. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.12.2011 määruse nr 114 „Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“ (määrus nr 114) lisa 1 kohase kontrollkaardi lahtrid 1–10 koos lisas 2 märgitud kontrollitavate detailide loeteluga on kõnealuse toimingu protokoll (korrakaitseseaduse § 12 lg 1; haldusmenetluse seaduse (HMS) § 18 lg 1 p 4). Sõiduki tehnonõuetele esmane vastavus tuvastatakse kohapealse vaatluse teel. Vaatluse tulemusena avastatud rike või puudus vormistatakse kontrollkaardil (määruse nr 114 § 3 lg-d 3 ja 5). Tegemist on vaatluse protokollimisega ning selline protokoll on tõend HMS § 38 mõistes. Lisa 1 kontrollkaardi lahtrites 11–16 vormistatakse avastatud rikke või puuduse täpsem kirjeldus ning sellel põhinev liiklusjärelevalve teostaja ettekirjutus, milleks võib olla mh sõidukeelu kohaldamine või sõiduki suunamine erakorralisele ülevaatusele, sõltuvalt rikke või puuduse raskusastmest. Nimetatud osa kontrollkaardist on käsitatav haldusaktina, sest sellega kehtestatakse kontrollitava sõidukiga seoses siduvaid kohustusi ja piiranguid (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2020 otsus nr 3-19-271, p 16; 19.06.2020 otsus nr 3-19-1338, p 13; 02.02.2021 otsus nr 3-19-1339, p 11). Liiklusseaduse (LS) § 1962 lg 1 p 9 kohaselt on politseinikul õigus suunata mootorsõiduk erakorralisse tehnonõuetele vastavuse kontrolli, kui liiklusjärelevalve käigus tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse oluline või ohtlik rike või puudus ja seda ei ole võimalik kohapeal kõrvaldada. Oluline on rike või puudus, mille esinemine eeldab tehnonõuetele vastavuse kontrolli (LS § 73 lg 71). Kontrollaktis on toodud kaks puudust: ABS-i märgutule rike ja ainult ühe kustuti olemasolu. Määruse nr 114 lisadest 2 ja 3 tuleneb, et märgutule rike (p 1.6) on oluline rike või puudus ning kui ühissõidukis tulekustuti puudub, ei vasta nõuetele või on kohustuslikus korras kontrollimata (p 7.2), on see samuti oluline rike või puudus. Lisa 2 allmärkuses 2 on selgitatud, et kontrollimisel avastatud olulise rikke või puudusega mootorsõiduk tuleb 30 päeva jooksul esitada erakorralisele ülevaatusele ülevaatuspunkti või liiklusregistri andmete täpsustamiseks Maanteeametisse. Tulekustuti osas ei ole haldusaktis tuvastatud puudus selgusetu – haldusakti resolutsiooni on küll kopeeritud määruse nr 114 lisa 3 p-s 7.2 toodud puuduse sõnastus tervikuna, kuid sulgudesse on lisatud, et olemas on ainult üks kustuti. Seetõttu on arusaadav, millist puudust on kaebajale ette heidetud. Määrus nr 114 ei anna PPA-le kaalutlusõigust, kas lugeda konkreetsed puudused väheoluliseks või jätta olulise rikke või puuduse korral sõiduk erakorralisele ülevaatusele suunamata. Määruse lisad 2 ja 3 määratlevad täpselt puuduse raskusastme (väheoluline, oluline või ohtlik). PPA-l tuleb tõendada puuduse olemasolu ja kontrollida selle kõrvaldatavust. Määruse nr 114 § 5 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et politseiametnik võib anda mootorsõidukijuhile võimaluse kontrollimisel avastatud rikke või puuduse kõrvaldamiseks kohapeal, kui seda riket või puudust on võimalik kohapeal kõrvaldada. Kui rike või puudus kõrvaldatakse kohapeal, võib mootorsõiduki lugeda tehnonõuetele vastavaks. Sellisel juhul ei pea politseiametnik suunama mootorsõidukit erakorralisele ülevaatusele. Kaebaja ei väida, et 17.02.2022 kontrollkaardile märgitud puudused olid kohapeal kõrvaldatavad või kaebaja kõrvaldas need kohapeal. Arvestades puuduste iseloomu, ei olegi need eelduslikult kohapeal kõrvaldatavad. Kuigi kontrollkaardil on toodud kaks olulist riket või puudust, piisas erakorralisele ülevaatusele suunamisest ka ühe puuduse olemasolu tõendatusest. PPA 17.02.2022 vaatluse käigus tuvastatud puudus – ABS-i märgutule rike – on protokollitud kontrollkaardil ning jäädvustanud videosalvestisel, mille vastustaja esitas 26.04.2022. Video tõendab, et märgutuli ei süttinud süüte sisse keeramisel. Nagu eespool märgitud, tõendab puuduse olemasolu ka kontrollkaardile märgitu. Transpordiameti registri väljavõtte kohaselt 3(7)

3-22-655 suunati kaebaja sõiduk 17.02.2022 erakorralisele ülevaatusele ning 18.02.2022 toimunud ülevaatuse otsuseks on „esitada korduvalt ülevaatusele“. Kokkuvõtte kohaselt on tuvastatud oluline viga: „Blokeerumatu pidurisüsteem (ABS): Märgutuli on defektne; ei sütti“. Seega on kõnealune puudus tõendatud. Kaebaja esitatud tehase tõend ei tõenda märgutule rikke puudumist. Eraldiseisvaks puuduseks ei ole üksnes ABS-i rike, vaid ka märgutule rike, mis võib olla olemas sõltumata sellest, kas pidurisüsteem toimib. Tehase tõendis on selgitatud, et armatuuril ei põle märgutuli, kui mootor on käivitatud. Ka vastustaja esitatud videol (alates 00.54) on selgitatud, et süüte sisse keeramisel ei läinud ABS-i märgutuli põlema ning märgutuli peaks mootori käivitamisel ära kustuma, kui kõik on korras. Seega on tehase tõend esitatud mootori käivitamise, mitte süüte sisse keeramise kohta. Selles osas ei ole ka poolte vahel vaidlust, et käivitatud mootori korral ei peagi tuli põlema. Tehase tõend viitab justkui sellele, et konkreetne sõiduk (kindla VIN-koodiga) ongi ehitatud viisil ja nõuetekohane siis, kui märgutuli ei sütti. Pole aga eluliselt usutav, et Eestis 19.09.2016 registrisse kantud sõiduki kohta ei ole 2022. a-ni teada sellist eripära ABS-i märgutulede kohta. Selline eripära ei peaks eksisteerima üksnes konkreetse sõiduki puhul, vaid laienema sõiduki mudelile tervikuna. Sealjuures on kaebaja sõiduk varem korduvalt tehnilise kontrolli läbinud. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ (määruse nr 42) lisa 1 kood 108 „Tulekustuti“ alap 3 sätestab, et koos juhiga üle 17 istekoha M2 ja M3 kategooria sõidukis peab olema üks vähemalt 6 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti või kaks vähemalt 2 kg tulekustutusaine massiga tulekustutit, seejuures peab üks olema juhi läheduses. Tulekustuti puudumise kohta on vaidlusalune kontrollkaart iseseisev tõend vaatluse kui menetlustoimingu kohta. Kontrollkaardilt ei tulene üheselt, milline kustuti oli olemas, kuid sõnastusest saab järeldada, et olemas oli tulekustuti massiga 2 kg, sest 6 kg massiga tulekustuti olemasolul puudunuks alus puuduse fikseerimiseks. Kontrollkaardil ei ole viidet, et bussijuht oleks tulekustuti puuduse tuvastamisele vastu vaielnud. Kohtupraktikas on selgitatud, et bussijuhilt tuleb eeldada piisavaid teadmisi, et saada aru tema juhitava sõiduki tehnonõuete kontrolli olemusest ja esitada vajadusel kontrolli läbiviimise või tulemuste kohta vastuväiteid. Mootorsõidukijuhi teadmiste kvalifikatsiooninõuded on sätestatud määruse nr 58 „Mootorsõidukijuhi teadmiste, oskuste ja käitumise liiklusalased kvalifikatsiooninõuded“ § 2 p-s 7, § 5 p-s 4 ja § 10 p-s 1. Lisaks on sõiduki vastutav kasutaja kohustustatud tagama tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise (LS § 72 lg 1). Kui kontrolli käigus või pärast vaatlust ei ole bussijuht esitanud kommentaare ega vastuväiteid, tähendab see, et ta on nõus kontrollkaartidele märgitud rikete või puudustega. Kohtumenetluses ei ole esitatud ühtegi täiendavat tõendit tulekustuti olemasolu või puudumise kohta. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4(7)

3-22-655 et kaebaja on ajavahemikus 18.02.–18.03.2022 vea parandanud. Seega ei olnud kaebaja sõiduki erakorralisele ülevaatusele saatmine põhjendatud. Väär on halduskohtu seisukoht, et kontrollkaardile allkirja andmisega nõustub sõiduki juht kontrollkaardile kantud rikete või puuduste olemasoluga. Juht peab teadma liiklusohutusega seotud mehaanilisi aspekte ja oskama sõidukit korras hoida, kuid õigusaktidest ei tulene nõuet, et juht peab kontrollkaardile märgitud andmetele vastu vaidlema. Arvestada tuleb ka psühholoogiliste teguritega, mille tõttu võib juht hoiduda PPA ametnikele vastu vaidlemisest, isegi kui selleks oleks alust. Pealegi ei nähtu 17.02.2022 kontrollkaardilt, et sõiduki juht oleks nõustunud sellele märgitud puudustega. Juhi allkiri kinnitab pigem kontrollkaardi kättesaamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5(7)

3-22-655

https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/0ba565c5-b5cd-11e5-8d3c-01aa75ed71a1; https://eurlex.europa.eu/legalcontent/ET/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.L_.2016.005.01.0009.01.EST&toc=OJ%3AL%3A2016%3A005%3ATOC

6(7)

3-22-655

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.