Tallinna Halduskohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Elle Kask
Otsuse kuulutamise aeg ja koht
12.12.2019, Tallinn
Haldusasja number
3-19-768
Haldusasi
OÜ ATKO Liinid ja AS ATKO Bussiliinid kaebus Politsei-ja Piirivalveameti 25.03.2019 koostatud teel liikleva sõiduki tehnoseisundi kontrollkaartide nr th-201901103/1, nr th-2019-01102/1, nr th-2019-01101/1 ja nr th2019-01099/1 (busside reg nr-tega 895BCT, 417MFV, 158BAU ja 033BMJ puuduste osas) tühistamise nõudes.
Menetlusvorm
Suuline, kirjalik
Menetlusosalised
Kaebajad: OÜ ATKO Liinid ja AS ATKO Bussiliinid Esindajad: vandeadvokaadid Kristi Sild ja Margus Reiland Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet Esindaja: Ragne Õunap
Edasikaebamise kord
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) teostas 25.03.2019 OÜ-le ATKO Liinid (kaebaja 1) ja AS-le ATKO Bussiliinid (kaebaja 2) kuuluvate busside osas tehnonõuetele vastavuse kontrolli ning vormistas teel liikleva sõiduki tehnoseisundi kontrollkaardid (mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaardid) nr th-2019-01103/1, nr th-2019-01102/1, nr th-201901101/1 ja nr th-2019-01099/1. Kontrollkaart nr th-2019-01103/1: vastustaja teostas 25.03.2019 kaebajale 1 kuuluva bussi BMC PROBUS TBX 850, reg. nr 895BCT mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele
vastavuse kontrolli ning vormistas kontrollkaardi nr th-2019-01103/1. Viidatud haldusakti alusel suunati buss erakorralisele ülevaatusele. Tuvastatud puudused ja kaebaja 1 selgitused nende kohta: -„Tagumise rea paremal poolt teise ja kolmanda istme seljatugi loksub“ – Enne iga sõidupäeva alustamist kontrollib juht istmete ja rihmade seisukorda. Nii tehti ka seekord ja kõik oli korras. Kahjuks on bussides väga levinud vandaalitsemine, kus lõhutakse kõike sh istmeid. See toimub kiiresti ja sageli juhile märkamatult. Ilmselt oli ka sel päeval istet lõhutud. Istmed ei olnud kinnitustest lahti. -„Üks klaashaamer puudu“ – Tuletõrje klaashaamer peab olema kergesti kättesaadav ja sellisena on see kergeks saagiks ka vandaalidele. Ilmselt oli selle mõni reisija eemaldanud ja kaasa võtnud. - „Parempoolne eesmine ääretuli ei põle“; „Eest vasakpoolne udutuli ei põle“. – Tulede korrasolekut kontrollitakse enne igat sõidupäeva, aga pirnid olid sõidu jooksul ilmselt läbi põlenud. - „Töötuled ja tagurdustuled lülituvad ühe lüliti alt“ – Kohustuslikele tagurdustuledele täiendavalt paigaldatud töötulede lüliti oli eraldiseisev, kuid juht ei osanud ülevaatuse teostajale selle lülitamist demonstreerida. Igal juhul ei olnud tegemist ohtliku või olulise rikkega. Kontrollitud buss suundus pärast liiklusjärelevalve raames teostatud kontrolli viivitamata erakorralisse ülevaatusesse ja läbis samal päeval kontrolli ilma ühegi märkuseta. Kontrollkaart nr th-2019-01102/1: Vastustaja teostas 25.03.2019 kaebajale 1 kuuluva bussi MAN SÜ 313, reg. nr 417MFV mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli ning vormistas kontrollkaardi nr th-2019-01102/1. Viidatud haldusakti alusel suunati buss erakorralisele ülevaatusele. Tuvastatud puudused ja kaebaja 1 selgitused nende kohta: - „Eesmise parempoolse amortisaatori teleskoopvarda kate auklikuks korrodeerunud“ – Sellise katte seisukorda ülevaatustel tavaliselt ei kontrollita, kontrollitakse ainult seda, kas amortisaatorid töötavad. Amortisaatori teleskoopvarda kate ei mõjuta mingil viisil amortisaatori tööd ega sõiduki sõiduomadusi. - „Tagumine registreerimismärk on kulumise tõttu nõutavalt kauguselt loetamatu“ – Kontrollaktile lisatud foto on tehtud porise ilmaga ja numbrimärk on seetõttu mõninga tolmuga kaetud. Samas on numbrid ja tähed ka tolmusena selgelt eristatavad ja nähtavad. - „Parempoolse küljepeegli kinnitus ebakindel (loksub)“ – Küljepeegli fikseeringu häiring oli minimaalne, jäi lubatud piiridesse ning see kinnitati koheselt kohapeal. Tegemist oli minimaalse ja kohapeal kõrvaldatud puudusega. - „EDC - märgutuli põleb (sissepritsesüsteemi rike)“ – Tegemist ei olnud sissepritsesüsteemi rikkega. EDC (Electronic Diesel Control) märgutuli andis märki, et bussis kasutatav kütuse lisaaine AdBlue, mida kasutatakse keskkonnalistel eesmärkidel, hakkas otsa saama. Ka see ei olnud ohtlik ega kvalifitseeritav puudusena. - „Tulekustuti manomeeter nullis (osuti osutab punasele)“ – Kaebaja 1 oli läbinud tulekustutiga kohustusliku kontrolli ja selle kinnitus kehtis. - „Parempoolse teise rea esimese istme seljatugi lahti (loksub)“ „Parempoolse viimase rea istme seljatugi lahti (loksub) ja seljatugi ei lukustu“ – Juht kontrollib enne iga sõidupäeva alustamist alati istmete ja rihmade seisukorda. Kõik oli korras. Kahjuks on bussides väga levinud vandaalitsemine, kus lõhutakse kõike sh istmeid. See toimub väga kiiresti ja sageli juhile märkamatult. Ilmselt oli ka sel päeval iste kas tahtlikult lõhutud või loksuma hakanud. - „Töötuli lülitub koos tagurdustulega“ - Kohustuslikele tagurdustuledele täiendavalt paigaldatud töötulede lüliti oli eraldiseisev. Juht ei osanud ülevaatuse teostajale selle lülitamist demonstreerida. Igal juhul ei olnud tegemist sõiduomadusi negatiivselt mõjutava rikkega. Kontrollitud buss suundus pärast liiklusjärelevalve raames teostatud kontrolli
viivitamata erakorralisse ülevaatusesse ja läbis juba samal päeval kontrolli, kus buss tunnistati tehniliselt korras olevaks. Kontrollkaart nr th-2019-01101/1: vastustaja teostas 25.03.2019 kaebajale 1 kuuluva bussi ISUZU Q-BUS 31, reg. nr 158BAU mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli ning vormistas kontrollkaardi nr th-2019-01101/1. Viidatud kontrollkaardi alusel suunati buss erakorralisele ülevaatusele. Tuvastatud puudused ja kaebaja 1 selgitused nende kohta: - „Parempoolne peeglikinnitus ebakindel (loksub)“ - Küljepeegli fikseeringu häiring oli minimaalne, jäi lubatud piiridesse ning see fikseeriti koheselt kohapeal. - „Nelja kaugtule reflektorid on korrodeerunud“ – Kaugtulede reflektorite vähene määrdumine ei vähendanud mitte mingil määral kaugtulede valgustamisvõimet ega nähtavust. - „Tulekustuti kontrollimata ja kinnitused ei vasta nõutavale (kustuti kinnitatud jäigalt kaablikinnitusvahenditega“ - Nõuete kohaselt peab bussis olema üks tulekustuti. Kontrollitud bussil oli kaks tulekustutit, üks oli täiesti töökorras ja nõuetele vastav. Kaebaja 2 poolt bussidesse vabatahtlikult lisatud teise tulekustuti puudused ei oleks tohtinud kaasa tuua erakorralisele ülevaatusele suunamist. Kontrollitud buss suundus pärast liiklusjärelevalve raames teostatud kontrolli 27.03.2019 erakorralisele ülevaatusele ja läbis kontrolli märkusega ühe väheolulise vea kohta. Kontrollkaart nr th-2019-01099/1: vastustaja teostas 25.03.2019 kaebajale 2 kuuluva bussi MB Sprinter 516 CDI, reg. nr 033BMJ mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli ning vormistas kontrollkaardi nr th-2019-01099/1. Viidatud kontrollkaardi alusel suunati buss erakorralisele ülevaatusele. Tuvastatud puudused ja kaebaja 2 selgitused nende kohta: - „ABS - märgutuli näitas süsteemiriket“ – ABS süsteem toimis puudusteta ja sõidu ajal põlemine lakkas. Ilmselt oli ABS-i hammasvöö porine ja tekitas valehäire. Ülevaatuse teostaja oleks pidanud bussi mootori korra seiskama ja siis uuesti käivitama ning siis oleks märgutuli lakanud põlemast - „Põles ka EBS-märgutuli“ – Kontrollitud bussil puudus EBS (Electronic Brake System) süsteem. Kontrollitud buss suundus pärast liiklusjärelevalve raames teostatud kontrolli viivitamata erakorralisse ülevaatusesse ja läbis samal päeval kontrolli ilma ühegi märkuseta. Vastustaja kaebaja ülaltoodud hinnangutega ei nõustu. Vastustaja tehnoülevaatuse käigus tuvastas, et kontrollitud bussidel esines nii väheolulisi kui ka ohtlikke puudusi ning bussid suunati erakorralisele ülevaatusele, ühtegi ohtlike puudusteta bussi erakorralisele ülevaatusele ei suunatud. Lisaks kaebajatele anti võimalus puudused kohapeal kõrvaldada, mida aga ei tehtud. Kaebajad tegid bussid korda pärast seda, kui PPA oli busse kontrollinud, kontrollkaardid vormistanud ning bussid erakorralisele ülevaatusele saatnud. OÜ ATKO Liinid ja AS ATKO Bussiliinid esitasid 24.04.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 25.03.2019 teel liikleva sõiduki tehnoseisundi kontrollkaartide (mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaartide) nr th-2019-01103/1, nr th-201901102/1, nr th-2019-01101/1, nr th-2019-01099/1 tühistamise nõudes, leides, et vaidlustatud kontrollkaartides loetletud puudused ei olnud olulised ega ohtlikud, mis oleksid õigustanud busside erakorralisele ülevaatusele saatmist.
Kaebajad leiavad, et vaidlustatud kontrollaktid on vastuolus kehtiva õigusega. PPA on vaidlustatud aktides toodud järeldustele jõudnud ekslikult ning väidetavad puudused ei saanud olla aluseks erakorralisele ülevaatusele suunamisele. Vastavalt Liiklusseaduse (LS) § 1962 lg 1
p-le 1 võib suunata mootorsõiduki või selle haagise erakorralisse tehnonõuetele vastavuse kontrolli, kui liiklusjärelevalve käigus tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse LS § 73 lg-s 71 nimetatud oluline või ohtlik rike või puudus ja seda ei ole võimalik kohapeal kõrvaldada. LS § 73 lg 71 kohaselt ei vasta mootorsõiduk või selle haagis kehtivatele tehnonõuetele, kui sellel esineb oluline või ohtlik rike või puudus. Oluline rike või puudus on rike või puudus, mille esinemine eeldab tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Ohtlik rike või puudus on rike või puudus, mis otseselt ja vahetult ohustab isikute elu, tervist, vara või keskkonda. Vaidlusalustel ülevaatustel tuvastatud puudused ei olnud ei olulised ega ohtlikud, mis oleksid õigustanud erakorralisele ülevaatusele saatmist. Vaidlustatud haldusaktid ei vasta ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.12.2011 määruse nr 114 „Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“ ning selle määruse lisa 3 „Mootorsõiduki ja selle haagise kontrollitavate detailide loetelu, kontrollimise metoodika ning kontrollimisel avastatud rikete ja puuduste loetelu“ nõuetele, kuivõrd tuvastatud puudused ei olnud olulised ega ohtlikud määruse mõttes. PPA poolt nimetatud väidetavad puudused ei saanud olla aluseks erakorralisele ülevaatusele suunamisele. Kõik kontrollitud bussid suundusid viivitamata pärast liiklusjärelevalve raames teostatud kontrolli erakorralisse ülevaatusesse ja tunnistati tehniliselt korras olevaks. Vastustaja ei ole vaidlustatud aktides selgitanud, kas ja millisel viisil on nendes fikseeritud puuduste näol tegemist ohtlike ja/või oluliste puudustega vastavalt määruse nr 114 lisale 3. Kaebajad soovivad vaidlustatud kontrollkaartide tühistamist, et välistada olukord, kus vaidlusaluste aktide alusel algatatakse või nendele hakatakse viitama järelevalvemenetlustes, kus hinnatakse autoveo nõuete täitmist kaebajate poolt ning see võib mõjutada ka kaebajate tegevuslubade kehtivust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklite 10 ja 12 ning Autoveoseaduse § 49 lg-te 1 ja 2, samuti Ühistranspordiseaduse § 80 lg 1 kohaselt teostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) riiklikku järelevalvet vedaja tegevusalal tegutsema lubatud ettevõtjate autoveo nõuete täitmise üle. MKM 12.11.2018 käskkirjaga nr 1.1-1/18-204 kinnitatud autokaubaveo komisjoni töökorra p 2 kohaselt vaatab komisjon läbi ja kontrollib MKM-ile saadetud autoveoseaduse, ühistranspordiseaduse, liiklusseaduse, karistusseadustiku, Euroopa Liidu autoveoalaste otsekohalduvate õigusaktide, autovedu reguleerivate välislepingute ning muude õigusaktide autoveo- ja liiklusalaste õigusrikkumiste teated ning teeb toimepandud rikkumiste osas ettepanekuid asjakohaste meetmete rakendamiseks, mis tagaksid autovedudel ausa konkurentsi, liiklusohutuse tõhustamise ja rahvusvahelise õiguse järgimise. MKM võib alustada ettevõtete suhtes ka haldusmenetlusi eesmärgiga teha kindlaks, kas autovedudel tuvastatud rikkumised võivad kaasa tuua vajaduse rakendada Ühistranspordiseaduse § 53 lg-s 1 nimetatud meetmeid sh tegevusloa kehtetuks tunnistamine. Lisaks kaebajate arvates ei ole välistatud, et vaidlusalustele kontrollkaartidele hakatakse tuginema seoses kaebaja poolt bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingute täitmise hindamisega ning sellega seoses määratakse sanktsioonid või esitatakse muid nõudeid. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud kontrollkaardid vastavad määruse nr 114 nõuetele. Määruse nr 114 lisas 3 on täpselt määratletud, millised puudused on olulised ja millised on ohtlikud. Seega on hinnangu rikete ja puuduste ohtlikkusele andnud seadusandja ja PPA-l puudub antud küsimuses diskretsiooniõigus ning politseiametnik vaid fikseerib rikete või puuduste olemasolu. Määruse nr 114 § 5 lg 2 kohaselt on politseiametnikul olulise rikke või puuduse korral õigus suunata mootorsõiduk erakorralisele ülevaatusele ning ohtliku rikke puhul rakendada sõidukeeldu, kui avastatud rike või puudus jääb kohapeal kõrvaldamata või vajab kohapeal kõrvaldatud rike või puudus kahtluse korral täiendavat kontrollimist. Asjaolu, et tegemist on kaebajate arvates mitteoluliste puudustega, ei tähenda, et vastustaja oleks kontrollkaarte täites eksinud ja esineks alus nende tühistamiseks. Kontrollitud bussidel esines
nii väheolulisi kui ka ohtlikke puudusi. Bussid suunati erakorralisele ülevaatusele, sest neil esines ohtlikke puudusi ja neid ei kõrvaldatud kohapeal. Ühtegi bussi ei suunatud erakorralisele ülevaatusele, kui bussil ei esinenud ohtlikku puudust. PPA andis kaebajatele (bussijuhi vahendusel) võimaluse puudused kohapeal kõrvaldada. Kaebajad seda ei teinud. Mõne bussi puhul oleks saanud erakorralisele ülevaatusele suunamist vältida, kui oleks kõrvaldatud bussil esinevad puudused. Näiteks bussi nr 895BCT oluline viga, mille tõttu saadeti buss erakorralisele ülevaatusele, oli klaasihaamri puudumine. Tegemist oli lihtsalt kõrvaldatava, kuid ohtliku, puudusega. Bussijuhile selgitati ja anti kontrollimise käigus võimalus uus klaasihaamer paigaldada, kuid bussijuht seda ei teinud. Kui kaebaja oleks selle konkreetse bussi puhul uue klaasihaamri paigaldanud, ei oleks bussi erakorralisele ülevaatusele suunatud. Kaebajad tegid bussid korda pärast seda, kui PPA oli busse kontrollinud, kontrollaktid vormistanud ja bussid erakorralisele ülevaatusele suunanud. Kõikidel kontrollitud bussidel esinesid kontrollimise hetkel kontrollkaartidel fikseeritud puudused. Busside registreerimismärgiga 895BCT, 417MFV ja 158BAU kontrollkaardil märgitud puuduste olemasolule kaebajad vastu ei vaielnud. Nimetatud bussidel esines mitmeid puudusi, mis on fikseeritud seaduspäraselt. Bussi registreerimismärgiga 033BMJ kontrollkaardil märgitud puuduste olemasolule vaidlesid kaebajad vastu, väites et bussil puudus EBS (elektrooniliselt juhitav pidurisüsteem). Vastustaja hinnangul on kaheldav, kas bussi tootja oleks lisanud bussi armatuurlauale EBS märgutule, kui bussil puuduks EBS. Igasugune, ka ajutine, rike pidurisüsteemis (nt ABS märgutule ajutine põlemine) on määruse nr 114 lisa 3 järgi pidurisüsteemi ohtlik rike, mille korral on õigus suunata sõiduk erakorralisele ülevaatusele. Seega esines bussil puudusi, mis on fikseeritud seaduspäraselt. Bussidel esinevad puudused on fikseeritud seaduspäraselt ning puudub alus kontrollkaartide tühistamiseks. Busside kontrollimise eesmärk on kindlustada, et liikluses osaleksid tehniliselt korras bussid. Asjaolu, et vaidlusalused bussid läbisid erakorralise ülevaatuse, näitab, et bussidel likvideeriti kontrollimise ajal esinenud puudused pärast kontrollkaartide koostamist ja enne ülevaatusele minekut. Kui pärast kontrollimist on kaebajate bussid korda tehtud, on kontrollimise eesmärk täidetud, mis tähendab, et bussid on korras. Sõidukite ülevaatustel käimine ja nende tulemused on avalik info ja kättesaadav maanteeameti kodulehel https://eteenindus.mnt.ee/public/soidukTaustakontroll.jsf. Seega ei kustu busside taustakontrolliandmetest ülevaatustel käimise andmed ka siis, kui kontrollkaardid tühistada. Kaebaja bussid suunati kontrollimise käigus erakorralisele ülevaatusele ja erakorralisel ülevaatusel käimise andmed ei kustu sõiduki taustakontrolli andmetest. Nii näiteks on taustakontrollist näha, et bussi registreerimismärgiga 158BAU on PPA poolt kontrollitud ka 17.09.2013 ning nõuetele mittevastavuse tõttu saadetud erakorralisse kontrolli.
Kohus, tutvunud kaebusega ning poolte suuliste ja kirjalike seisukohtadega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel põhjendustel: Pooled vaidlevad selle üle, kas vaatluse all olevate busside erakorralisele tehnoülevaatusele suunamine oli põhjendatud ja õiguspärane või mitte. Kaebajate väitel vaidlusalustel ülevaatustel bussidel tuvastatud puudused ei olnud ei olulised ega ohtlikud, mis oleksid õigustanud erakorralisele ülevaatusele saatmist. Vastustaja väitel kõikidel kontrollitud bussidel esinesid kontrollimise hetkel kontrollkaartidel fikseeritud puudused. Kontrollitud bussidel esines nii väheolulisi kui ka ohtlikke puudusi ning bussid suunati erakorralisele ülevaatusele ohtlike puuduste tõttu, millised jäid kohapeal
kõrvaldamata. Vastustaja kinnitusel ühtegi bussi ei suunatud erakorralisele ülevaatusele, kui bussil ei esinenud ohtlikku riket/puudust. Liiklusseaduse (LS) § 1962 lg 1 p 1 kohaselt võib suunata mootorsõiduki või selle haagise erakorralisse tehnonõuetele vastavuse kontrolli, kui liiklusjärelevalve käigus tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse LS § 73 lg-s 71 nimetatud oluline või ohtlik rike või puudus ning seda ei ole võimalik kohapeal kõrvaldada. LS § 73 lg 71 kohaselt ei vasta mootorsõiduk või selle haagis kehtivatele tehnonõuetele, kui sellel esineb oluline või ohtlik rike või puudus, mis otseselt ja vahetult ohustab isikute elu, tervist, vara või keskkonda. Seega oluline rike või puudus vajab tehnonõuetele vastavuse kontrolli ning järgnevalt tuvastatud olulise/ohtliku rikke või puuduse kõrvaldamist (sõiduki liiklusesse lubamise eeldus). Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.12.2011 määruses nr 114 „Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“ ning selle määruse lisas 3 „Mootorsõiduki ja selle haagise kontrollitavate detailide loetelu, kontrollimise metoodika ning kontrollimisel avastatud rikete ja puuduste loetelu“ on kehtestatud nõuded, millele kontrollkaardid peavad oma sisult vastama. Määruse nr 114 lisas 3 on täpselt määratletud, millised puudused on olulised ja millised on ohtlikud. Seega seadusandja on määratlenud, millised rikked ja puudused on ohtlikud/olulised. PPA vaid fikseerib rikete või puuduste olemasolu sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbiviimisel. Määruse nr 114 § 5 lg 2 kohaselt on politseiametnikul olulise rikke või puuduse korral õigus suunata mootorsõiduk erakorralisele ülevaatusele ning ohtliku rikke puhul rakendada sõidukeeldu, kui avastatud rike või puudus jääb kohapeal kõrvaldamata või vajab kohapeal kõrvaldatud rike või puudus kahtluse korral täiendavat kontrollimist. Vastustaja andmetel kontrollitud bussidel esines nii väheolulisi kui ka ohtlikke puudusi ning viimaste esinemisel (ei kõrvaldatud kohapeal) bussid suunati erakorralisele ülevaatusele. Vastustaja kinnitas kohtule, et ühtegi bussi ei suunatud erakorralisele ülevaatusele, kui bussil ei esinenud ohtlikku puudust. PPA andis kaebajatele (bussijuhi vahendusel) võimaluse puudused kohapeal kõrvaldada, mida kaebajad ei teinud. PPA väitel mõne bussi puhul oleks saanud erakorralisele ülevaatusele suunamist vältida, kui oleks kohapeal kõrvaldatud bussil esinevad puudused. Vaidlust ei ole selles, et kaebajad tegid bussid korda pärast seda, kui PPA oli busse kontrollinud, kontrollkaardid vormistanud ning bussid erakorralisele ülevaatusele suunanud. Kohus nõustub vastustajaga, et kõikidel kontrollitud bussidel esinesid kontrollimise hetkel kontrollkaartidel ja nendele lisatud fotodel fikseeritud erinevad puudused, kuid erakorralisele ülevaatusele saadeti vaid need bussid, kellel tuvastati ohtlikud puudused/rikked. Kaebajate väide, et tegemist on mitteoluliste puudustega ei haaku vastustaja poolt tehnonõuetele vastavuse kontrolli käigus tuvastatuga. Vaatlusaluste busside rikked ja puudused on nõuetekohaselt fikseeritud (vastavalt määrusele nr 114) ning kohapeal ka pildistatud. Kohus ei ole tuvastanud, et vastustaja oleks kontrollkaarte täites eksinud, nagu kaebaja väidab. Kohtu pädevuses ei ole ümber hinnata PPA poolt kontrollkaartidel fikseeritud rikkeid/puudusi (ohtlikud, olulised, väheolulised). Kohus nõustub vastustaja sellekohaste hinnangutega. Kohus märgib, et kui kohus nõustub vastustaja põhjendustega/seisukohtadega (millega on tutvunud ka kaebaja), siis ei pea hakkama neid üle kordama vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2, mille kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele.
Kaebajad soovivad vaidlustatud kontrollkaartide tühistamist, et välistada olukord, kus vaidlusaluste aktide alusel algatatakse või nendele hakatakse viitama järelevalvemenetlustes, kus hinnatakse autoveo nõuete täitmist kaebajate poolt ning see võib mõjutada ka kaebajate tegevuslubade kehtivust ning ei ole välistatud, et vaidlusalustele kontrollkaartidele hakatakse tuginema seoses kaebaja poolt bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingute täitmise hindamisega ning sellega seoses määratakse sanktsioonid või esitatakse muid nõudeid. Vastustaja selgitas kohtule, et sõidukite ülevaatustel käimine ja nende tulemused on avalik teave, mis on kättesaadav Maanteeameti kodulehel https://eteenindus.mnt.ee/public/soidukTaustakontroll.jsf. See tähendab, et busside taustakontrolliandmetest ei kustu ülevaatustel käimise andmed ka siis, kui kontrollkaardid tühistada. Kaebaja bussid suunati kontrollimise käigus erakorralisele ülevaatusele ja erakorralisel ülevaatusel käimise andmed ei kustu sõiduki taustakontrolli andmetest. Kohus nõustub vastustajaga, et busside kontrollimise eesmärk on kindlustada ohutu liiklemine teedel, et liikluses osaleksid tehniliselt korras bussid. Vaidlusalused bussid läbisid erakorralise ülevaatuse, mille käigus bussidel likvideeriti kontrollimise ajal esinenud puudused, millised olid fikseeritud kontrollkaartidel, sh fotodel. Seega pärast kontrollimist on kaebajate bussid korda tehtud ja kontrollimise eesmärk täidetud ning korras bussid on lubatud liiklusesse. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaevatavad nelja vaidlusaluse bussi tehnilise seisundi kontrollkaardid on koostatud nõuetekohaselt ning vastustaja on nendes välja toonud busside tehnilised puudused, mis on fikseeritud ka kontrollkaartide lisadeks olevatel fotodel ning on eraldi välja toonud ohtlikud/olulised puudused, millest oli tingitud busside erakorralisele tehnoülevaatusele saatmine. Bussid tehti korda (puudused kõrvaldati) ning need neli kõnealust bussi lubati liiklusesse. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega/seisukohtadega, mida ei hakka üle kordama. Kohtu hinnangul kaebajate vastuargumendid ei anna alust vaidlusaluste kontrollkaartide (busside reg nr-tega 895BCT, 417MFV, 158BAU ja 033BMJ oluliste puuduste osas, mis tingisid nende erakorralisele ülevaatusele suunamise) tühistamiseks. HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebajate kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.