1.Jätta X.X.i esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata osas, milles ta palub kohustada Viru Vanglat võimaldama talle igapäevaselt jalutuskäike ning kauplusest nende kaupade ostmist, mille säilivusaeg ja -tingimused ei eelda külmkapis hoiustamist ega ole kiiresti riknevad.
2.Jätta X.X.i esialgse õiguskaitse taotlus ülejäänud osas rahuldamata.
3.Tagastada esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 10 euro ulatuses. Taotlejal tuleb kohtule teatada, millisele arveldusarvele ta riigilõivu tagastamist soovib.
4.Asendada kohtulahendi avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga.
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse taotlejale kätte ning saadetakse teadmiseks Viru Vanglale ja Justiitsministeeriumile.
ASJAOLUD
1.Viru Vangla direktor andis seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas, sellest tingitud massilise nakatumise ohuga Eestis ning Vabariigi Valitsuse 12.03.2020 korraldusega nr 76 riigis välja kuulutatud eriolukorraga 17.03.2020 käskkirja nr 1-1/45, millega käskis alates 16.03.2020 järgmist: 1) lukustada kõik
3-20-688 Viru Vangla kinnise vangla eluosakonnad; helistamine võimaldatakse vastavalt taotlustele ning üksuse poolt teada antavale töökorraldusele; 2) lõpetada kõik kinnipeetavate saatmised, sh osakonna sisesed saatmised, mis ei ole hädavajalikud vangla igapäevaseks toimimiseks või vältimatu tervishoiuteenuse osutamiseks; sealhulgas ei toimu saatmisi jalutuskäigule; 3) peatada Viru Vangla kodukorra kinnitatud päevakavade järgsed tegevused; 4) peatada Viru Vangla kaupluse tegevus; vangla tagab kinnipeetava taotluse alusel hädavajalikud hügieenining kirjatarbed, kõneaja laadimine telefonikaardile on võimalik taotluse alusel kinnipeetava isiklike vahendite arvelt; 5) käskkirja kehtivuse ajal jätta kambrite raadio, elekter ja kaabeltelevisioon sisselülitatuks ööpäevaringselt; 6) peatada kõik Viru Vangla avavanglaosakonna poolt vangistusseaduse (VangS) § 10 lg 1 teise lause alusel antud load liikuda väljaspool vangla territooriumi.
2.Viru Vangla direktor täiendas käskkirja nr 1-1/45 19.03.2020 käskkirjaga nr 1-1/46 ning kehtestas selle tervikuna järgmises sõnastuses: „1. Piirata vahistatute ja süüdimõistetute (edaspidi kinnipeetavate) vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust järgmiselt:
1.1.lukustada kõik Viru Vangla kinnise vangla eluosakonnad;
1.2.lõpetada kõik kinnipeetavate saatmised, sh saatmised jalutuskäigule, ja osakonna sisesed saatmised, mis ei ole hädavajalikud vangla igapäevaseks toimimiseks või vältimatu tervishoiuteenuse osutamiseks;
1.3.peatada Viru Vangla kodukorra (viimati muudetud direktori 23.09.2019. a käskkirjaga nr 1-1/89, edaspidi kodukord) kinnitatud päevakavade järgsed tegevused;
1.4.peatada kõik Viru Vangla avavanglaosakonna poolt VangS § 22 alusel antud load liikuda väljaspool vangla territooriumi;
1.5.helistamine võimaldatakse vastavalt taotlustele ning üksuse poolt teada antavale töökorraldusele.
2.Ära jätta kehakultuuriga tegelemine, mis seisneb spordisaali ja spordiväljakute, sh osakonnas paikneva trenažööri kasutamises, kuna sinna saatmisel ei ole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ega välistatud võimalik nakkusoht.
3.Peatada Viru Vangla kaupluse tegevus. Vangla tagab kinnipeetava taotluse alusel hädavajalikud hügieeni- ning kirjatarbed, kõneaja laadimine telefonikaardile on võimalik taotluse alusel kinnipeetava isiklike vahendite arvelt.
4.Punktides 1–3 sätestatud julgeolekuabinõusid kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 16.03.2020.
5.Käskkirja kehtivuse ajal jätta kambrite raadio, elekter ja kaabeltelevisioon sisselülitatuks ööpäevaringselt. Vangidele tagatakse lisatoitlustamine iga päev.
6.Käskkiri kehtib kuni vajaduse ära langemiseni. Vangla hindab käskkirjaga kehtestatud abinõude jätkuva kohaldamise vajadust vähemalt iga kahe nädala tagant.
7.Teha käskkiri teatavaks kõikidele vanglas viibivatele kinnipeetavatele, vangla kauplusele ja AS-le Eesti Vanglatööstus.“
3.Viru Vangla direktor jätkas käskkirjaga nr 1-1/46 kehtestatud meetmete rakendamist 30.03.2020 käskkirjaga nr 1-1/49 ja 13.04.2020 käskkirjaga nr 1-1/52.
4.17.04.2020 saabus Tartu Halduskohtule X.X.i 12.04.2020 esialgse õiguskaitse taotlus, milles ta palub peatada Viru Vangla direktori käskkirjade nr 1-1/45 ja nr 1-1/46 täitmine osas, millega piiratakse tema õigusi tegeleda kehakultuuriga ja viibida värskes õhus vähemalt üks tund päevas (VangS § 55), osta isikuarvel oleva raha eest vähemalt korra kuus toiduaineid, hügieenitarbeid ja muid asju (VangS § 48 lg-d 1 ja 11), liikuda osakonna piires päevakavas ette
3-20-688 nähtud ajal (VangS § 8 lg 1), suhelda vanglaväliselt ning saada juurdepääs avalikule infole (VangS § 23) ning saada koheldud inimväärikalt (VangS § 41). Taotluse põhjendused on järgmised. Viru Vanglas tuleneb COVID-19 viiruse levimise oht vaid vanglateenistujatest ning toiduainetest, mis tuuakse vanglasse väljastpoolt. Kinnipeetavate omavahelisest läbikäimisest, värskes õhus viibimisest ja vaba raha eest kauba soetamisest ei lähtu tõsiselt võetavat ohtu kinnipeetavate elule ja tervisele. Seetõttu on vangla käskkirjadega nr 1-1/45 ja nr 1-1/46 sätestatud piirangud vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 11 ja VangS §-dega 41 ja 23, ebaproportsionaalsed ega aita mingil viisil kaasa COVID-19 viiruse leviku piiramisele vanglas. Terve ööpäev umbses kambris viibida on äärmiselt kurnav, sest taotleja tervisehädad intensiivistuvad, stress kasvab ja tal on pidevalt lämbumise tunne. Vangla ei ole täitnud oma lubadust anda vajalikke hügieeni- ja kirjatarbeid ning vitamiine ja toitu. Vajalike asjade puudus tekitab masendust ja vähendab organismi vastupanuvõimet veelgi. Sisseostude tegemise piiramine on täiesti põhjendamatu, sest kauplusest kaupade soetamine on võimalik ka riskivabalt ja Terviseameti soovitusi järgides. Põhjendamatult on piiratud ka liikumis- ja suhtlemisvabadust, sest kuni vanglateenistujad ei ole oma hooletusest COVID-19 viirust vanglasse toonud, ei ole osakonnas liikumine ja kaaskinnipeetavaetega suhtlemine ohtlik.
5.Tartu Halduskohus jättis 21.04.2020 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, paludes tasuda esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõiv 15 eurot (kohtule esitatud maksekorralduse kohaselt tasutud riigilõiv oli vale kontonumbri tõttu maksjale tagastatud). Riigilõiv esialgse õiguskaitse taotluselt tasuti 22.04.2020.
6.Viru Vangla palus 27.04.2020 vastuses kohtunõudele jätta esialgse õiguskaitse taotluse osakonnas vaba aja veetmise nõudes rahuldamata ning ülejäänud osas läbi vaatamata. Vangla märkis järgmist. Taotlejal puudub HKMS § 249 lg 1 tähenduses esialgse õiguskaitse vajadus kaupluseteenust ning igapäevaseid jalutuskäike puudutavas osas. Viru Vangla direktori 27.04.2020 käskkirja nr 1-1/55 punktiga 3 kinnitati kinnipeetavate kaupluseteenuse taastamine ning punktiga 2 alates 29.04.2020 jalutuskäigud tavaosakonnas (kus viibib ka taotleja) viibivatele kinnipeetavatele. Kohtule seisukoha esitamise ajaks on kinnipeetavad kaupluse tellimislehed esitanud ning kaup saadakse kätte nädala jooksul. Vangla otsus põhines riigis haiguse leviku dünaamika hindamisel ning oli tehtud vaidest sõltumatult. Eestis on välja kuulutatud eriolukord seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga. Esineb ülekaalukas avalik huvi, et ei tekiks võimalikke uusi lokaalseid nakkuskoldeid, sh vanglates. Vanglas viibivatest kinnipeetavatest kuuluvad väga paljud riskirühmadesse (rohkem kui kolmandik), mistõttu on nende puhul haiguse raske kulgemise ning tüsistuste tekke risk väga suur. Kui kinnipeetavate kontakte mitte minimeerida, on potentsiaalsete haigestumiste hulk väga suur. Üldteadaolevalt on haiglakohtade, eriti intensiivravi kohtade hulk kogu riigis piiratud ehk massilise nakatumise korral ei pruugi enam jätkuda riigil raviressurssi. Kui viirus hakkab kinnipeetavate seas levima ning haiglaravi vajajaid tuleb toimetada haiglatesse üle Eesti, toob see endaga kaasa ka lisakoormuse vanglateenistusele, kes peab tagama valve haiglas viibiva kinnipeetava üle. Kui suhtlus- ja liikumispiiranguid ei rakendataks, võib see tuua kaasa kinnipeetavate hulgas kiire viiruse leviku. Vanglaametnike haigestumine seab aga ohtu vangistuse nõuetekohase täideviimise ning kinnipeetavate õiguste ja vangla julgeoleku tagamise. Jalutuskäike piirati seetõttu, et nende võimaldamisega kaasneb paratamatult oluliselt suurem kontakt valvemeeskonna ning kinnipeetavate vahel, samuti võivad kinnipeetavad puutuda kokku pindade või õhuga, kus paikneb viirus. Piirangute mõjude leevendamiseks on rakendatud mitmeid leevendusmeetmeid (näiteks vanglas viibivad ööpäevaringselt kaplan ja psühholoog, kambritesse on jagatud erinevad mängud, ristsõnad ja treeningharjutuste lehed, laiendatud on telekanalite arvu ning raadio, elekter ja kaabeltelevisioon on kambris sisse lülitatud
3-20-688 ööpäevaringselt). Piirangute ajal on kinnipeetavad vabastatud kambris isiklike elektriseadmete kasutamise kulude tasumisest ning vangla katab lähedastega suhtlemiseks vajalike kirjatarvete ja kirja saatmise kulu. Kõigile kinnipeetavatele on tagatud soovi korral lisatoidu, nt šokolaadi või selle sobimatuse korral kuivatatud puuvilja saamine, samuti pakub vangla hommikuti tee alternatiivina kohvi.
7.Justiitsministeerium palus 27.04.2020 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ning märkis järgmist. Taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Viru Vangla 27.04.2020. a käskkirjaga nr 1-1/55 on vangid taas lubatud jalutuskäikudele alates 29.04.2020. Samuti on nimetatud käskkirja kohaselt vangidel võimalik osta vangla kauplusest kaupu, mis ei ole kiiresti riknevad, ja mis ei eelda nende hoiustamist külmikus. Kehakultuuriga on jätkuvalt võimalik tegeleda kambris ja oma üldfüüsilist seisundit hoida, selle tarbeks jagab vangla vangidele materjale kehaliste harjutuste tegemiseks. Kuivõrd vangla on kehtestanud meetmed just nii kinnipeetavate enda kui ka teiste isikute elu ja tervise kaitseks, siis kaaluvad need hüved kahtlemata üles taotlejale piirangutest tuleneva ebamugavustunde. Riigile PS § 28 lg-st tulenev positiivne soorituskohustus (kaitsta inimeste tervist) tähendab ka vajadusel isikutele tavaolukorras kohalduvate selliste subjektiivsete õiguste piiramist (nt jalutuskäik, kokkusaamised), mille piiramata jätmine võib otseselt soodustada viiruse levikut. Selliste õiguste piiramine pandeemia tõkestamiseks on möödapääsmatu. Epideemia puhul, millele ei ole ravi ja mis võib u 1000 kinnipeetavale, kes oma terviseseisundi tõttu on eriliselt ohustatud, olla potentsiaalselt surmav, ei saa teha kaitsemeetmetes järeleandmisi.
KOHTU SEISUKOHT
8.Taotleja eesmärgiks on võimaldada talle hoolimata Viru Vangla direktori käskkirjadega nr 1-1/45, nr 1-1/46, nr 1-1/49 ja nr 1-1/52 kehtestatud piirangutest esialgse õiguskaitse korras igapäevane jalutamine värskes õhus, vangla kauplusest toiduainete ja hügieenivahendite ostmine, kehakultuuriga tegelemine, osakonnas päevakavajärgsetel aegadel liikumine ning vanglaväline suhtlemine ja ligipääs avalikule infole tavapärases mahus.
9.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 järgi võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (HKMS § 249 lg 3 ls 2).
10.HKMS § 249 lg-test 1 ja 3 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel prognoosima, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed taotlejale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib kaebaja õiguste kaitse muutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2). Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaksid vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks isikul võimalik ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebuse või vaidega taotletavat eesmärki saavutada või ka juhul, kui sellist eesmärki oleks küll võimalik saavutada, kuid esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks tuua kaasa tema jaoks tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Seega võib olla esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud ka juhul, kui kohtuotsuse täitmine on põhimõtteliselt võimalik ka esialgset õiguskaitset kohaldamata, ent isik peab vaide- või kohtumenetluse ajal taluma ebamõistlikke piiranguid. Samas ei õigusta igasugune riive, mis annab aluse halduskohtule kaebuse esitamiseks, esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil (vt Riigikohtu 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16, p 14). Kohtul tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamise põhjendatust iga piirangu puhul eraldi kaaluda.
3-20-688
11.Käesolevas asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta HKMS § 249 lg 3 ls 2 alusel osaliselt läbi vaatamata. Viru Vangla direktor on andnud 27.04.2020 käskkirja nr 1-1/55, millega otsustas järgmist: 1) jätkata 19.03.2020 käskkirja nr 1-1/46 punktides 1.1, 1.3, 1.4, 1.5 ja 2 kehtestatud julgeolekuabinõude ja meetmete rakendamist kuni vajaduse ära langemiseni; 2) jätkata 19.03.2020 käskkirja nr 1-1/46 punktis 1.2 kehtestatud piiranguid, kuid lõpetada jalutuskäikudele saatmise piirangud alates 29.04.2020, välja arvatud karantiinis või isolatsioonis olevatele vangidele; 3) jätkata 19.03.2020 käskkirja nr 1-1/46 punktis 3 kehtestatud kaupluse piiranguid, välja arvatud nende kaupade osas, mille säilivusaeg ja -tingimused ei eelda külmkapis hoiustamist ega ole kiiresti riknevad; ning 4) jätkata 19.03.2020 käskkirja nr 1-1/46 punktis 5 sätestatud meetmete rakendamist. Seega on alates 29.04.2020 taastatud kinnipeetavate jalutuskäikudele saatmine (välja arvataud isolatsioonis ja karantiinis viibivate kinnipeetavate puhul) ning leevendatud sisseostude tegemise piiranguid selliselt, et lubatud on osta kaupu, mille säilivusaeg ja -tingimused ei eelda külmkapis hoiustamist ega ole kiiresti riknevad. Viru Vangla 27.04.2020 käskkirjaga nr 1-1/55 piirangute leevendamisest tulenevalt on esialgse õiguskaitse taotluse eesmärk osaliselt saavutatud ning taotlus tuleb jätta läbi vaatamata osas, milles taotleja palub kohustada vanglat võimaldama talle igapäevaselt jalutuskäike ning vangla kauplusest kaupade ostmist, mille säilivusaeg ja -tingimused ei eelda külmkapis hoiustamist ega ole kiiresti riknevad (sh hügieenivahendid).
12.Kohus leiab, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus osas, milles ta palub vangla kohustamist võimaldama tal tegeleda kehakultuuriga ja osta kauplusest neid kaupu, mille ostmine on keelatud ka pärast Viru Vangla direktori 27.04.2020 käskkirja nr 1-1/55 andmist. Taotlejal on võimalik tegeleda kehakultuuriga oma elukambris või jalutuskäigu ajal ning vangla kinnitusel on kinnipeetavatele piirangute leevendamiseks jagatud treeningharjutuste lehed. Seda arvestades ei kujuta spordisaali ja spordiväljakute, sh osakonnas paikneva trenažööri kasutamise mittevõimaldamine endast sellist ebamõistlikku piirangut, mis annaks alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Samuti ei ole esialgse õiguskaitse vajaduse jaatamiseks piisav asjaolu, et taotleja ei saa piirangute kehtivuse ajal soetada vangla kauplusest kaupu, mida tuleb hoiustada külmkapis ja on kiiresti riknevad. Taotlejale on vanglas tagatud toitlustamine, mis on vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega (VangS § 47). Lisaks on taastatud kauplusest muude toiduainete soetamise võimalus ning säilitatud Viru Vangla 19.03.2020 käskkirja nr 1-1/46 punktis 5 ette nähtud lisatoitlustamine.
13.Taotlejal esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu ei saa välistada osas, milles ta palub kohustada vanglat võimaldama tal liikuda osakonnas päevakavas märgitud ajal ning tagama talle tavapärasel määral vanglaväline suhtlus ja juurdepääs avalikule infole. Kohus tõlgendab taotlust selles osas selliselt, et taotleja soovib vaidlusaluste käskkirjade peatamist osas, mille kohaselt on lukustatud kõik kinnise vangla eluosakonnad, lõpetatud on osakonna sisesed saatmised peale jalutuskäikudele saatmise ja päevakavajärgsete tegevuste tegemine, ning helistada võimaldatakse üksnes vastavalt taotlustele ja üksuse poolt teada antavale töökorraldusele. Tegemist on taotleja oluliste õiguste piirangutega, mida pärast asjas lõpplahendi jõustumist pole võimalik täies mahus heastada. Hoolimata sellest ei ole käesolevas asjas esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud, sest taotleja õiguste riive ei kaalu üles vajadust järgida avalikku huvi koroonaviiruse ulatuslikuma leviku takistamiseks ning tagada puudutatud isikute, antud juhul vanglas viibivate isikute (sh taotleja enda) õigus tervise kaitsele.
14.VangS § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et lg-s 1 sätestatud õigust võib vanglateenistuse ametnik piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Taotleja ei ole väitnud, et piiratud oleks tema õigust suhelda viimati nimetatud asutuste ja isikutega. Seda,
3-20-688 et taotleja saab vangla töökorraldusest tulenevalt helistada oma lähedastele harvemini kui soovib, ei saa pidada nii intensiivseks piiranguks, et see õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi ja puudutatud isikuid kahjustaval viisil. Taotlejal on endiselt võimalik esitada taotlusi helistamise võimaldamiseks ning vangla saab hinnata helistamise vajaduse erakorralisust. Lisaks on lähedastega suhtlemine võimalik ka kirja teel ning vangla kinnitusel kaetakse piirangute kehtivuse ajal lähedastega suhtlemiseks vajalike kirjatarvete ja kirja saatmise kulu.
15.Puudub vaidlus, et COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse näol on tegemist kogu maailmas leviva epideemiaga. See on väga nakkav ning selle riskirühma kuuluvad ennekõike vanemaealised ja krooniliste haigustega inimesed. Terviseameti kodulehel kättesaadavatel andmetel on määruse tegemise ajal Eestis diagnoositud COVID-19 haigus 1703 inimesel, haiglaravil viibib 77 isikut ning haiguse tagajärjel on surnud 55 inimest. Ida-Viru maakonnas on kinnitatud haigusjuhtude arv 10 000 elaniku kohta 9,0 (kõige suurem on see näitaja Saare maakonna puhul (164,3) ning kõige väiksem Jõgeva maakonna puhul (2,1); https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonakaart). Kõnealustes Viru Vangla käskkirjades ning Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi vastustes kohtunõuetele on põhjendatult viidatud sellele, et suur hulk kinnipeetavaid kuulub oma vanuse või tervisliku seisundi (kroonilised haigused) tõttu riskigruppi, mistõttu on neil kõrgendatud huvi enda elu ja tervise kaitse tagamise suhtes. Arvestada tuleb ka kinnipidamisasutuse eripära ehk seda, et kinnipeetavatel endil on äärmiselt piiratud võimalused korraldada ise enda elu viiruse leviku tõkestamiseks ja haigestumise vältimiseks, samuti puudub neil võimalus liikuda ilma saatjata. Inim- ja pindkontaktide vähendamine määral, mis ei kahjusta ebamõistlikult kinnipeetavate huve, aitab vaieldamatult kaasa vanglas viiruse leviku tõkestamisele ja seeläbi seal viibivate isikute tervise kaitsele. Inimestevaheliste kontaktide minimeerimist ja distantsi hoidmist on viiruse leviku abinõuna rakendatud ka väljaspool vanglat (Vabariigi Valitsuse 12.03.2020 korraldusega nr 76 on välja kuulutatud eriolukord ning täiendavate korraldustega rakendatud erinevaid piiranguid). Eelnevat arvestades ei kaalu ka Viru Vangla direktori 27.04.2020 käskkirjaga nr 1-1/55 kehtima jäänud liikumispiirangutest ja päevakavajärgsete tegevuste peatamisest tulenev taotleja õiguste kaitse vajadus üles avaliku huvi järgimise ja puudutatud isikute tervise kaitse vajadust ega anna alust asjas esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
16.Eeltoodud põhjendustel jääb esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt läbi vaatamata ja osaliselt rahuldamata. Arvestades esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata ja rahuldamata jätmise osakaalu, tagastab kohus HKMS § 104 lg 5 p 3 alusel taotlejale kahe kolmandiku asjas tasutud riigilõivust. Taotlejal tuleb kohtule teatada, millisele arveldusarvele ta riigilõivu tagastamist soovib.
17.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus määruse avaldamisel taotleja nime tähemärgiga.
18.Tuginedes HKMS § 77 lg-le 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus haldusasja menetluse taotleja terviseandmeid kajastavaid tõendeid (tervisekaardi väljavõtteid) puudutavas osas kinniseks. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.