Nikolai Lebedevi kaebus Tartu Vangla 14.04.2020. a vaideotsuse nr 1-11/215-2 ja vastuste nr 6-24/1592-2 ja 2-3/782-2 õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks kaasata enda kulul ekspert kaebaja seljakotil kahjustuste kindlakstegemiseks
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Tagastada Nikolai Lebedevi kaebus.
2.Jätta Nikolai Lebedevi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Nikolai Lebedevi taotlus liita käesolev haldusasi tema teiste kaebustega, mis on halduskohtu menetluses, rahuldamata. Määruse resolutsiooni punktide 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kaebajale kättetoimetamisest arvates.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Vanglas kinnipeetav Nikolai Lebedev esitas 29.10.2019. a teabenõudena pealkirjastatud pöördumise, mille Tartu Vangla registreeris märgukirja-selgitustaotlusena nr 2-3/2693-1. Pöördumise kohaselt on N. Lebedev avastanud, tutvudes ühtsete nimekirjadega, et 12.12.2017 nr 2-5/2267-1 seisuga on kirjas – seljakott must-hall Prestigo lukk katkine, 08.10.2019. a seisuga seljakott õlarihmade juures rebenenud. Kinnipeetav soovis teada, kuidas need kahjustused seljakotil on tekkinud. N. Lebedev andis vanglale terve korras seljakoti.
2.Tartu Vangla vastas N. Lebedevi märgukirjale-selgitustaotlusele 05.11.2019. a vastusega nr 23/2693-2, milles selgitas, et 22.03.2013. a taotluse nr 6-29/784 alusel paigutas N. Lebedev oma asjad lattu. Laotöötaja jättis kirjeldusse lisamata, et koti lukk on katkine ja õlarihmade juurest rebenenud. Nimekirju kontrollides, leidis lao juhataja, et laotöötaja on andnud N. Lebedevile 27.09.2013. a taotluse nr 6-29/2577 alusel laost sinise-valgega saapad Flytex ja kontrollinud samas laos olevaid esemeid. Samal kuupäeval on seljakoti kirjeldusele lisatud, et lukk katkine, õlarihma juurest rebenenud. 18.09.2014. a N. Lebedevile väljastatud nimekirjas on märge, et musta-halli värvi seljakotil Prestigio on lukk katki. Samuti on kirjas, et õlarihma juurest kott rebenenud. Kahjuks kinnipeetavale antud nimekirja väljatrükis seljakoti kirjelduses on näha ainult must-hall Prestigio, lukk katkine, sest ülejäänud tekst, õlarihmade juurest rebenenud oli jäänud exceli tabeli järgmise rea alla. N. Lebedevi laokotile on 12.12.2017. a koti kontrollil paigutatud plomm 0559500, peale seda pole tema asjade kotti avatud. Kui N. Lebedevi taotluse 6-29/1343-1 alusel sai 24.10.2019.a nimekirja
korrastatud, sai ka see rida nähtavale toodud, mis juba 27.09.2013. a seljakoti kirjeldusele oli lisatud. Kinnipeetavate isiklikke asju hoitakse plommikotis laoriiulil. Vangala kinnitusel ei ole võimalik, et seljakott võiks asjade hoidmisel/kontrollimisel rebeneda ja katki minna.
3.N. Lebedev esitas 05.02.2020. a teabenõudena pealkirjastatud pöördumise, mille Tartu Vangla registreeris taotlusena nr 6-24/864-1. N. Lebedev nõudis taotluses muuhulgas enda lattu viimist isiklike asjade juurde, et ta saaks kontrollida oma asju enda nimekirja järgi.
4.N. Lebedev esitas 21.02.2020. a teabenõudena pealkirjastatud pöördumise, mille Tartu Vangla registreeris märgukirjana nr 2-3/611-1. Kinnipeetav märgib selles, et ta esitas 05.02.2020. a pöördumise, et ta saaks isiklike asjade laos vaadata üle oma asjad ning veekeedukannu. N. Lebedev soovib vanglalt vastust oma taotlusele viivitamatult.
5.N. Lebedev esitas 26.02.2020. a teabenõudena pealkirjastatud pöördumise Tartu Vangla laojuhatajale. Vangla registreeris pöördumise märgukirjana nr 2-3/629-1. Kinnipeetav seletab, et on korduvalt pöördunud vangla poole taotlusega vaadata veekeedukannu ja seljakotti isiklike asjade laos. N. Lebedev väitel ei ole ta oma korduvatele pöördumistele ühtegi vastust saanud.
6.Tartu Vangla tegi 27.02.2020. a otsuse nr 6-24/864-2, 2-3/611-2, 2-3/629-2, millega rahuldati N. Lebedevi taotlus veekeedukannu ülevaatamise osas. 27.02.2020. a kella 07:50 paiku tõid valvur K. Kalma ja vanemvalvur S. Naha kinnipeetava kambrisse N. Lebedevi isikliku veekeedukannu ning tal võimaldati seda näha ning vaadelda. N. Lebedevi taotluse näha laos olevat seljakotti jättis vangla rahuldamata. Vastuse kohaselt on finants- ja majandusosakond N. Lebedevile 05.11.2019. a vastanud pöördumisega nr 2-3/2693-2 seoses tema isikliku seljakotiga, mis asub laos. Taotleja toodud asjaolusid on kontrollitud ning koostatud põhjalik vastus. N. Lebedevi laokotile on paigaldatud plomm ning plommitud kott isiklike asjade asub laos riiuli peal. Plommitud koti avamiseks peab olema põhjendatud alus. Kuna N. Lebedev ei ole oma pöördumises välja toonud konkreetseid põhjuseid, miks soovib vaadelda oma seljakotti, siis käesoleval ajal finants- ja majandusosakond ei pea vajalikuks plommitud koti avamiseks ning näidata seljakotti.
7.N. Lebedev esitas 10.03.2020. a märgukirja ja taotluse reg nr 2-3/782-1 Tartu Vangla laojuhatajale, milles taotleb eksperdi kaasamist/ekspertiisi tegemist tema veekeedukannule Scarlett. Samasisulise taotluse on N. Lebedev esitanud 10.03.2020. a reg nr 6-24/1592-1 ka Tartu Vangla direktorile.
8.Tartu Vangla vastas N. Lebedevi 10.03.2020. a taotlustele 26.03.2020. a vastusega nr 2-3/7822 ja vastusega nr 6-24/1592-2. Mõlema vastuse kohaselt ei pea vangla vajalikuks eksperdi kaasamist. Vangla selgitas, et laos hoiustatakse kinnipeetavate asju nõuetekohaselt ja keegi pahatahtlikult vara ei riku. Kinnipeetav ise ka oma kirjas tunnistab, et auk oli veekeetjas olemas enne kui ta selle lattu hoiule andis. Kui N. Lebedev peab vajalikuks, siis võib ta enda kulul ekspertiisi tellida.
9.N. Lebedev esitas Tartu Vanglale 30.03.2020. a vaide reg nr 1-11/215-1, millega vaidlustas haldusakti nr 6-24/1592-2 ja vastust nr 2-3/782-2. Vaide esitaja taotles eksperdi kaasamist, kuna leiab, et auk (veekeedukannus) on tehtud pahatahtlikult, samuti kahjustused seljakotile.
10.Tartu Vangla tagastas 14.04.2020. a otsusega nr 1-11/215-2 N. Lebedevi 30.03.2020. a vaide. Tartu Vangla selgitas, et ei näe vajadust kaasata eksperti kinnipeetava asjadel (veekeedukannu ja seljakoti) tekkinud aukude suuremaks muutumise hindamiseks, sest kinnipeetav on ise varasemates pöördumistes tunnistanud, et augud olid veekeedukannul ja seljakotil juba vanglasse saabudes. Haldusorganilt eksperdi kaasamise nõudmiseks õiguslik alus puudub. N. Lebedevil ei ole ühtegi menetlust käimas, mille raames võiks eksperdi hinnangul mingi tähendus olla, seega
tuleb vaie vaideõiguse puudumise tõttu tagastada, kuna menetlustoimingut ei saa iseseisvalt vaidlustada. Eksperdi kaasamata jätmine ei saa rikkuda iseseisvalt N. Lebedevi õigusi, kuna kaasamise vajadus oli tingitud ju mingi teise õiguse realiseerimise vajadusest. Nikolai Lebedevi vaie tagastati HMS 79 lg 1 p 1 alusel vaideõiguse puudumise tõttu.
11.N. Lebedev esitas 26.04.2020. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab Tartu Vangla vaideotsuse nr 1-11/215-2 ja vastuste nr 6-24/1592-2 ja 2-3/782-2 kehtetuks tunnistamist ja vangla kohustamist kaasata enda kulul ekspert. Kaebaja hinnangul on Tartu Vangla 05.11.2019. a vastus võltsitud.
12.Kohus palus 28.04.2020. a kohtunõudega Tartu Vanglal väljastada N. Lebedevi kaebusega seonduvad menetlusdokumendid.
13.Tartu Vangla vastas kohtunõudele 29.04.2020. a, esitades asjakohased kohtueelse menetluse materjalid. Kohtu seisukoht
14.N. Lebedev on varasemalt pöördunud halduskohtu poole seoses isiklike asjade laos oleva seljakotiga – haldusasja nr 3-20-488. Nimetatud kohtuasjas soovis N. Lebedev Tartu Vangla kohustamist viia ta lattu, et ta saaks isiklike asjade laos vaadata ja kontrollida üle temale kuuluva seljakoti, mis kaebaja väitel oli terve, kuid nüüd on selgunud, et see on katki. Tartu Vangla keeldus kaebajale seljakotti näitamast, kuna seljakott on plommitud kotis ning puudub põhjus see avada. Tartu Halduskohus tagastas N. Lebedevi kaebuse 31.03.2020. a määrusega haldusasjas nr 3-20488, kuna leidis, et kaebaja õigust kontrollida oma asju, mis on paigutatud lattu, on riivatud väheintensiivselt ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Tartu Vangla selgitas kohtueelselt põhjalikult N. Lebedevile, et juba 27.09.2013. a seljakoti kirjeldusele oli lisatud märge – lukk katkine, õlarihma juurest rebenenud.
15.Haldusasjas nr 3-20-488 tehtud lõpplahend, st kaebuse tagastamine ei ole käesolevalt jõustunud. Tartu Ringkonnakohus tagastas N. Lebedevi määruskaebuse 22.04.2020. a määrusega, mis ei ole praeguses asjas tehtava kohtumääruse tegemise hetkel veel jõustunud.
16.Kaebaja on esitanud koos kaebusega taotluse liita neli kaebust ühte haldusasja, kuna kõik on omavahel õiguslikult seotud ja sarnastel asjaoludel. Kohus jätab kaebaja taotluse haldusasjade liitmiseks rahuldamata. Kaebaja ei ole märkinud, millise kohtuasjaga ta sooviks, et käesolev haldusasi liidetakse. Võimalik, et kaebaja peab silmas kohtuasja nr 3-20-488. Nimetatud kohtuasjas on menetlus halduskohtus lõppenud vaatamata sellele, et lõplik lahend ei ole käesolevalt veel jõustunud. Kohus ei pea otstarbekaks menetlusökonoomia seisukohalt ega muul alusel põhjendatuks asjade liitmist.
17.Kohus saab N. Lebedevi kaebusest aru selliselt, et kaebaja eesmärgiks on, et Tartu Vangla teeks menetlustoimingu – kaasaks oma kulul eksperdi ja laseks teostada isiklike asjade laos kaebajale kuuluva seljakoti osas ekspertiisi. Kaebaja on oma eesmärgi saavutamiseks esitanud vangla keelduvate vastuste peale kaebuse ning taotleb vangla kohustamist. Sisuliselt saab kohus kaebusest aru, et kaebaja on arvamusel, et tema menetluslikke õigusi on rikutud, kui vangla jättis eksperdi kaasamata.
18.Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, miks on tema õiguste kaitseks vajalik vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine. Vangla vastused, millega keelduti eksperdi kaasamisest, ei ole haldusaktid, millega oleks kaebaja suhtes tehtud siduvaid otsuseid. Kohtule ei ole äratuntav,
milliseid kaebaja subjektiivseid õigusi on rikutud ja millise menetluse raames eksperdi kaasamata jätmisega. Kohus ei pea siiski vajalikuks kaebuse käiguta jätmist alljärgnevatel põhjustel.
19.Kohus selgitab kaebajale, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg-le 3. Kohtupraktikas (nt Riigikohtu 21.06.2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-39-10 ja selles viidatud lahendid) on leitud, et menetlustoimingu vaidlustamine on lubatav otsesõnu seaduses sätestatud juhtudel, aga ka erandlikult õigustatud protsessiökonoomia põhimõttest lähtuvalt, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või kui menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Kui menetlustoiming puudutab otseselt ja lõplikult isiku õiguspäraseid huve, oleks ilmselgelt ebamõistlik oodata lõpptulemuse vaidlustamise võimalust ning seejuures poleks tagatud ka efektiivne õiguskaitse (halduskolleegiumi 24.10.2007. a otsus asjas nr 3-3-1-51-07, p 10). Ainuüksi vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei aita aga kaebaja õigusi kaitsta, kuna see ei muuda olematuks väidetavalt toimunud juhtumit ega aita seda heastada.
20.Kohus leiab, et kaebaja mittemenetluslikke õigusi ei ole praegusel juhul rikutud. Kui kaebaja leiab, et tema seljakotti on õigusvastaselt Tartu Vangla kahjustanud ja tekitanud sellega kaebajale näiteks varalist kahju, siis saab kaebaja esitada Tartu Vanglale taotluse kahju hüvitamiseks vastavalt riigivastutuse seadusele. Kui kaebaja ei ole rahul kohtueelse menetluse tulemusega, siis on õigus pöörduda halduskohtu poole vastavalt VangS § 11 lg-le 8. Ekspertiisi tegemist võib taotleda ka kohtumenetluses (HKMS § 56 lg 2), kuid selle eelduseks on ära näidata, millise valdkonna eriteadmisi peaks ekspert või asja tundev isik valdama ja mida soovitakse eriteadmiste isiku arvamusega tõendada.
21.HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuna kaebajal puudub kaebeõigus vaidlustada Tartu Vangla 14.04.2020. a vaideotsust nr 1-11/215-2 ja vastuseid nr 6-24/1592-2 ja 2-3/782-2 ning nõuda vanglale ettekirjutuse tegemist menetlustoimingu sooritamiseks, siis kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
22.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (HKMS § 121 lg 4).
23.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse sisuliselt läbivaatamiseks. Kohus jätab kaebaja taotluse läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.